Heligaja tere head. Klassikaraadio kuulajad algab üheksanda detsembri helikaja pakub kuulamiseks järgmisi teemasid. Gregooriuse laulu ansambel Vox Clamantis saab kümneaastaseks ja annab pühapäeval Niguliste muuseum-kontserdisaalis sünnipäeva kontserdi. Ansambli kunstilist juhti Jaan-Eik Tulve küsitleb Kersti Inno. Tallinna tehnikaülikooli kammerkoorile tähistab neljakümnendat aastapäeva. Dirigent Peeter Perens siga on stuudios Marge-Ly Rookäär. Alanud on jõulukontsertide aeg, segakoor noorus alustab jõulutuuri lapsemeelsed jõulud. Dirigent Raul Talmar iga räägib Marge-Ly Rookäär. Jõululinn Tartu advendikontserdil teljest tegi helilõigu Hedvig Lätt. Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor dirigentide peeterveerentsi ja siin sellise juhatusel on samuti valmis saanud uue jõulukava, mida esitatakse järgmisel nädalal, vahendab kera. Järgmisele nädalal annavad Eestis kontserte, Isabeli oli viie Verne Prantsusmaalt. Lähemalt räägib Eesti kontserdi produtsent Andres Uibo. Estonia talveaias esitleti Vardo Rumessen koostatud kaheköitelise Eduard Tubina kirjade teist raamatut. Teost tutvustab autor. Kitarrist Heiki Metlik on välja andnud DVD Rodrigo kitarrimuusika kontserdisalvestise ka vainupea kabelis. Heki mõtliku küsitleb Kersti Inno. Dirigent Anu Tali debüteerib 14. detsembril Müncheni kammerorkestri ees. Anu Taliga kõneleb Priit Kuusk ning muusikauudiseid Eestist, kaugemalt vahendab samuti Priit Kuusk. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Kõigepealt üks rõõmustav teade, seitsmendal detsembril lõppes Haanjas 20. Ferr oli rahvusvaheline klaverikonkurss, mille esimese preemia võitis Eesti muusika ja teatriakadeemia teise õppeaasta üliõpilane Mihkel Poll. Professor Ivari Ilja. Klaveriklassist. Soovime noorele-edukale, interpreedi-le ja tema õpetajale palju õnne. 10. detsembril tähistab ansambel Vox Clamantis kümnendat sünnipäeva stuudios ansambli kunstiline juht ja peadirigent Jaan-Eik Tulve. Ansambli repertuaar baaris ja ka sünnipäeva kontserdi kavas on gregooriuse laul kõrvuti kaasaegse muusikaga. Kas ansambli loomisel oli teil juba selline taotlus või esialgu sai alustatud vanamuusika ansambliga. Tegelikult meil on nüüd selja taga 10 aastat liikumist oma muusikaliselt nelja alguses, küll sai kokku tuldud ühise sooviga gregooriuse laulu laulda. Noh, ega väga kaugele ei saa ju ette mõelda, et mida see käima lükatud hoogendaga kaasa toob. Tasapisi, mõne aasta möödudes hakkasid neil tekkima väga huvitavad kontaktid samamoodi mõtlevate muusikutega, see tähendab, et gregooriuse laul laul on ühest küljest küll väga konkreetne repertuaar aga teisest küljest on taga teatud muusikalise tunnetuse üks väljund ja tasapisi hakkasin leidma sõpru, muusikalisi, kaasamõtlejaid ja kaaslasi, kes on tegevad hoopis teistsuguses muusikas kelle muusikaline taju ja tunnetus on siiski väga sarnased meie omal ja nõnda sündisid esimesed koostööd vihkenudki ta trioga Ortus muusikusega Villu Veskiga preeemmelviniga ja tasapisi hakkasid meie poole pöörduma heliloojad, kellel oli soov meile kirjutada, see tähendab, et ka neid just võlus selline muusikaline lähenemine sellele gaasitunnetus, nagu meie seda tegime, sest häid vokaalansambleid on palju. Aga oli teatud hulk heliloojaid, kes tahtsid konkreetselt meile kirjutada. Aastate jooksul on kujunenud välja selline ringkond, kellega me oleme muusikaliselt väga lähedaseks saanud ja ringkond aina kasvanud. Ja see ring on nüüd avaldanud ka Eestist väljapoole selle 10. juubelikontserdil soovimegi vaadata natukene tagasi kutsusime sinna osalema oma partnerid Weekend Guitar Trio, Hortus muusikuse ja Brian Melvin, kellega meil on selja taga juba väga pikk koostöö ja samuti Ariannase valli, kes on ise läbi ja lõhki vana muusik vanamuusikainimene, laulja, harfimängija, kellele samuti oli möödunud lastele see uus ja huvitav kogemus. Palusime tal laulda ühte Helena teost moodi, maailmas on väga palju häid lauljaid, aga me mõtlesime, et just tema, selle vanamuusikatunnetus mingis mõttes nagu teistmoodi sügavuti minev viimne laulmismaneer sobiks Helena teosesse nagu väga hästi. Ja tõepoolest see oli omamoodi huvitav kokkusattumus, kuna tema põld mitte kunagi varem kaasaegset muusikat laulnud ja nüüd juubeli puhuks Elena kirjutaski juba teose, mis on äriannaleja Vox Clamantis ele kahe peal. Ja seda saame siis kuulata siin Eesti esiettekandel. Kuuldavasti te päris esiettekande tegite juba baaselist selle teosega. Juhtus jah, niiviisi, et tellisime küll teosed Helenalt ja Toivo tulevilt juubeliks ja ka Arvo Pärt sai valmisest sügisel ühe oma uue teosega, mis meil siin kavas on, aga juhtus nii, et peaaegu samasse aega langes suur Eesti kultuuri festival Baselis seal ja siis just täpselt nädal aega tagasi me kõik need teosed esitasime seal juba Šveitsi publikule, et see oli selle esiettekande peaproov, siis seal. Helena Tulve teose esitate Kosarianna sav alliga aga millistele koos seisudele on Arvo Pärdi ja Toivo Tulevi uudisteosed, kas need on need puhtalt teie ansamblile? Arvo Pärdi teos veini, Kriaator loodud ansamblile ja orelile see otseselt ei ole Meie tellimusel loodud, aga meile sobib ideaalselt, seal on küll naishääled ja meeshääled, et noh, meil on endale ansamblis kontratenor ja siis on paar naist ka ja hariannas-ga liituge selles teoses meiega orelit mängib Aare-Paul Lattik siin Eestis Toivo Tulev videos on ainult ansamblile ja seal samuti üheks kõrgeks hääleks on meil teeveegoplini, kes praegu elab ja töötab, õpib baaselist skoolagantoorumisega, kes väga tihedalt siiski meie ansambliga ka koostööd teeb. Selle kontserdirepertuaaris on ka teie ansamblilt tuttavad ja armastatud gregooriuse laulud aga mida esitavad Hortus musicus, Brian Melvin, Weekend Guitar Trio? Hortus musicus, ega me kanname ette Helena niinimetatud vana loo mille Elena kirjutas meile ja Hortusele kaks aastat tagasi Reiahhaadasse la mida me oleme ka mitu korda kannud, soleerivad jällegi orjanna saab all ja Tanel kirikal lisaks sellele on meil kujunenud Hortusega juba selline teatud improvisatsiooniline koos töökus, artus saadab meie laul ja vihkendiga samuti meil koostöö juba õige vana ja see on ka selline improvisatsioonilist laadi kontakt, kus meie laulame gregooriuse laulu ja siis nemad saadavad oma väga rikaste värvidega ja väga huvitava loomingulise nägemusega. Ja Brian Melvin samuti mängib tablasid temaga me oleme ka väga palju kontsert juba andnud ja see on jällegi selline improvisatsiooniline kontakt, kus tema rütmi nägemus on koos meie lauluga seal noh, iseenesest on väga huvitav, kuna gregooriuse laul ei ole meetriline muusika, aga seal on väga peen ja täpne rütme ja nii-öelda raieni panusest. Rütmitunnetuse väljendus on ju äärmiselt rikas ja mitmekesine alati, nii et seal jällegi omamoodi selle huvitav kontakti ja samas me paneme nad ka kõik koos mängima. Et sünnipäeva kontserdikava on põnev ja mitmekesine, aga räägime natukene ka ansamblist endast. 10 aastat on paras aeg, et ennast väga hästi ansamblisse laulda. Kui palju on teil koosseis muutunud ja kes siin ansamblis laulavad? Ma pean kohe ütlema seda, et õnneks on siiamaani ansambel püsinud väga stabiilsena ja meie ansambli üheks tugisambaks ja peamiseks hoidjaks on see, et proovid toimuvad meil väga igal nädalal mitu korda ja see on see, mis hoiab seda muusikalist tunnetust ja ühist mõtlemist, ühist kuulmist, üksteisega harjumist ja selles osas ma olen meie lauljatele väga tänulik. Proovid käivad ju täiesti oma vabast tahtest. Meil on kõik väga head lauljat, aga lisaks sellele on nad ka muusikud laiemas mõistes, kuna päris laulmisega leiba teenivaid inimesi on meil praegu minu arust ainult kaks. Raul Mikson, kes laulab filharmoonia kammerkooris ja siis Meelis Ainsalu laulab, rammis ja veel mitmetes ansamblites. Lisaks sellele on teised lauljad, kes tegelevad muusikaga mitmel rindel, näiteks äsjase con prio võitja Riivo Kallasmaa, kes on oboemängija Risto Joost, Hendrik Üksvärav ja Mikk Üleoja, kes dirigendid Tõnis Kaufman on helilooja. Jaan Leppik on ortodoksi preester, Erik Salumäe on justiitsministri nõunik Daniel kirikal täiesti hämmastava rikkusega laulja, kontratenor ja bariton ja, ja tõesti, mees nagu orkester võiks tema kohta öelda, on samas ka arvutispetsialist Siim Valdmets on samuti arvutispetsialist Kadri Hunt. Meie ansambli bariton laulab samas ka mõnikord kuni soprani artiini välja, samuti dirigent, ma arvan, et et inimestel on selline, aga lai muusiku kogemuspillimängija kogemus, dirigendi kogemus, helilooja seal ainult rikkuseks. Teil on nagu muusikaline sõpruskond? Jah, ma arvan küll, et muusikaline tunnetus on kõikidel väga lähedane ja noh, ega muudmoodi saakski ansambli koos laulda, kui mõtlemine väga lähedane ei oleks. Aitäh Jaan-Eik Tulve, palju õnne ansamblis sünnipäevaks. Vox Clamantis kutsub kõiki pühapäeval kell seitse Niguliste kirikusse oma sünnipäeva kontserdile. Suur tänu ja need inimesed, kes Tallinnasse tulla ei saa, et meil on veel kontserdil, laupäeval Leesi kirikus kell kaks. Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor on jõudnud keskikka, neljakümnendat aastapäeva, tähistavad kaks kontserti ja plaat stuudios on Peeter Perens. Jah, tõepoolest, täna on meil kahest meie juubelit tähistatavast kontserdist. Esimene, mis toimub siis Tartu Ülikooli aulas kell 17. Null null ja teine kontsert, kuhu on palutud kõik vilistlased, toimub esmaspäeval, 11. detsembril kell 18, null null Tallinna Mustpeade majas. Suur osa sellest plaadil kõlavast muusikast kõlab ka kontserdil, aga see on sünnipäeva kontsert, mille puhul on välja antud plaat. Tehnikaülikooli kammerkoor on üks niisugune vastuvõtlik pill. Nad on koostöövalmid. Nad on valmis omalt poolt lisama oma panuse muusika tegemisse, nad ei oota ainult impulsi dirigendile, et nende poolt on, ma julgen öelda, ilus, nooruslik kõla, koorid on ju kõik nagu, nagu oma lapsed, et minul hetkel juhatatavatest teistest kooridest eristab neid see, et ma olen neid kõige kauem nüüdseks juhatanud. Ma olen juhatanud neid 10 aastat ja ma tunnen seda, et vaatamata sellele tegelikult ju, et üliõpilased on seltskond, kes ühed tulevad ja teised lähevad ja siiski sinna on nagu ladestunud kõige rohkem mingit minu küüneviha nii-öelda. Et ma pean sealt tegelikult kõige vähem rääkima seda, mis ma tahaksin saada. Inimesed nagu mõistavad mind poolelt sõnalt üks nendest eesmärkidest võib-olla, mis mul vaikselt on täiendanud või mida ma olen, mille poole püüelnud see, see plaat, tehnikaülikooli kammerkoori esimene iseseisev plaat, mis puudutab nüüd mingeid muid eesmärke, siis tegelikult on ju niimoodi, et käänakuid seal ei 10 aasta jooksul on olnud palju, aga, aga üha rohkem ma mõtlen selle peale, mida olla öelnud Gustav Ernesaks, et ühe koori repertuaar peab olema seinast seina igale ühele midagi ja võib-olla kõige olulisem asi selle juures on rõõm muusikast muusika tegemine, kas ta on siis parema kvaliteediga või halvema kvaliteediga. Aga ta peab valmistama rõõmutegijaile kui ka kuulajaile. Segakoor noorus alustab täna kontserdireisi üle Eesti, räägib dirigent Raul Talmar. Liikuma läheb segakoor noorus ja sellise tuuriga, mille pealkiri on lapsemeelsed jõulud. Ja see idee sündiski, kui me tutvusime Galina Grigorjeva hästi toredate laste kirjutatud jõululauludega arendasime siis selle edasi, et läheme siis oma lastega tuurile, et ehk laulavad seal siis nooruse kooria, Meie oma koorilauljate lapsed ja tõepoolest Ta on ta meie jaoks ka esimene selline pikk 10 kontserdiga tuur. Nii et me alustamegi täna Järva-Jaani ristija Johannese kirikus õhtul kell 18. Homme on Tallinnas Nõmme Rahu kirikus lapsemeelsed jõulud kell 19 ja siis niimoodi edasi 12. detsembril Rakveres, 14 10. Haapsalus, Viieteistkümnendal, Tartus, 16. Viljandis, seitsmeteistkümnendal Kolga-Jaanis, 19. Keilas, 21. detsembril Pärnus ja lõpetame 22. detsembril Viimsis Püha Jaakobi kirikus. Ausalt öeldes, see on tõepoolest raske ka puhtalt sellepärast, et inimesed ju meil töötavad ja õpivad ja lihtsalt see logistika on meil niimoodi välja töötatud, et igal kontserdil kõik ei saa olla, et meil on. Koori koosseis on igal korral natuke erinev Tallinna muusikakoolist väike tore keelpillikvartett ka, et lapsed mängivad gaasid meile saateks ja omaette ka. Lapsed või siis ka noored tunnetavad tihtilugu ennast usaldab palju täpsemini ja palju õigemini muusikutena, nad võtavad asja palju tõsisemalt, peab täiskasvanute nuku Energiat tagant torkima ja, ja tõepoolest nagu ikka väiksed interpreedid, esinejad, sa mainisid, Galina Grigorjeva lisaks temale, mida veel me oleme nüüd avastanud enda jaoks uue eesti helilooja Priit Pajusaare, kes on kaks kogumikku välja andnud lastele laule ja nende hulgas on ka hästi toredaid jõululaule, nii et Priit Pajusaare jõululaulud Olav Ehala jõululaulud mõned teosed ka lihtsalt maailma muusikaliteratuuri varasalvest, aga, aga selliseid eesti heliloojate kirjutatud jõululaulud lastele ongi see, see programm Tealsite nüüd alles üsna üsna ahjust tuli ka plaat. Plaat on ka nii, et nooruse kooril on lapsemeelsed jõulud, alustate täna ja ootate oma kuulajaid Järva-Jaani ristija Johannese kirikusse täna õhtul kell kuus. Möödunud nädalavahetusel, esimesel advendil, kolmandal detsembril avati Tartu raekoja platsil ka Tartu jõulud kontsertitega ja igal advendipühapäeval toimuvad edaspidigi põnevad kontserdid ja neid tutvustab Riho Leppoja. Homsel teisel advendil saavad tartlased kuulata järjekordseid Jõululinn Tartu 2006 kontserte. Raekoja saalis on pärast advendiküünla süütamist üks väga huvitav kontsert, nimelt esineb seal Kiili kunstide kooli vanamuusikaansambel ka stiilse kavaga muusikat jõuluootuseks ja argipäevaks. Selle ansambliga teeb kaasa väga tuntud vanamuusika laulja Maria staak, nii et kutsume seda kontserti kuulama. Jaani kirikus on jälle omanäoline kollektiiv esinemas, see kontsert algab siis kell kuus, seal kuuleme-näeme Tartu esimese muusikakooli sümfonietta orkestrit Kaido otsingu dirigeerimisel. Selle orkestri kohta võib öelda niipalju, et ta on suhteliselt uus kollektiiv, kuid viimasel ajal Ennast juba toredasti tõestanud orkestri kava on seal huvitav. Viime Jaani kirikusse isegi tiibklaveri, et ette kanda Haydni klaverikontserdi G-duur. Kolmanda osakontserdil esinevad mitmed tuntud solistid, nii instrument, laval, solistid kui ka laulusolistid tal edasi. Seitsmeteistkümnendal detsembril on tartlastel võimalus raekoja saalis kuulata Arsise kellade kooli Tartu ansambli kontserti. See ansambel on viimastel aastatel kõvasti edasi arenenud. Võib öelda, et tegemist on täiesti korraliku kontsert ansambliga ja mis veel võiks paremini kuulaja-vaataja hingekeeli puudutada kui kaunis käsikellade kõla. Samas jällegi järgmine kontsert Jaani kirikus algusega kell kuus, seitsmeteistkümnendal detsembril. Kontserdil esineb ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Jõululinn Tartu advendikontserdid üks suuremaid kontserte toimub 23. detsembril Jaani kirikus. Jah, see on meie jõululinna viimane kontsert, see on tõepoolest väga suur ettevõtmine, kantakse ette kaks väga suurt teost, esiteks šansi jõuluoratoorium ja teiseks Benjamin Britteni sõremoni of yours esindajateks on suur oratooriumikoor koosseisus siis Tartu noortekoor Miina härma gümnaasiumi segakoor. Osalejate hulgas on siis orkester Eller, sümfonietta eesotsas dirigent Lilian kaevuga, tuntud solistid Karmen Puis, Mati kõrts, samuti teevad kaasa Simo preedee, Maria Kallaste, Kadri tegelmann tseremoni off Kärols ettekandel mitmed teisedki solistid kooride hulgast. See kontsert on väärikas punkt sellele festivalile. Kutsume kõiki kuulama. Aitäh Riho Leppoja selle intervjuu eest ja igal advendipühapäeval advendikontserdid Tartu erinevates kontserdipaikades. 60 esimest hooaega tegutsev Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor on aastaid tagasi algatanud ühe väga toreda traditsiooni oma aastapäeva kontserdiks tellida mõnelt noorelt eesti heliloojalt uus teos, mida siis aastapäeva kontserdil ette kantakse. Sel aastal on Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskooriaastapäeva kontserdid 14. ja 15. detsembril Tallinna Kaarli kirikus ja 16. detsembril Haapsalu Toomkirikus. Kõik kontserdid algavad õhtu kell kuus ja uus teos on tellitud René eesperelt. Koori dirigent ja kontsertmeister Siim Sellis. No Reneespiret, enam ei saa kahjuks nooreks heliloojaks pidada. Kas Eesti noored heliloojad ennast ammendanud või on ring täis saanud, kuidas tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor valib neid heliloojaid kellelt uudisteost tellitakse? Ja see ei ole tegelikult lihtne, sellepärast et noored heliloojad võib olla väga, ei armasta meeskoori. Aga René Eesperega seob meid juba suhteliselt pikk koostöö, me oleme temalt mitmeid lugusid esitanud ja esitanud ka tema lugude meeskory versiooni. Lisaks sellele René Eespereteosele Origo riiginud, mis kõlab esiettekandes meeskoorile klaverile esitaja või see aastaga kaks Eesti võiks öelda noorema põlvkonna helilooja teost. Üks on siis Piret Ripsi kuningate laul. Ja teine lugu on Aare Kruusimäe jõuluks, mis on tegelikult siis osa tema jõulukontaadist, meeskoorile ja saksofonikvartetile, mida me oleme ka esitanud. Kas René eespere uudisteos täidab terve kontserdi lisaks veel siis nimetatud Piret Rips-Laul või jääb ruumi aega ka traditsioonilistele jõululauludele? Me ei ole väga pikki teoseid kunagi oma jõulukontserdi kavasse võtnud, välja arvatud siis mõned sellised kantaadid ja missad. Aga Rene eespereteos on ikkagi niisugune lühivorm. Lisaks sellele esitame ka vaimulikku muusikat, mis võib-olla ei olegi otseselt jõulumuusika. Ja selle kontserdi solistiks oleme palunud noore metsosoprani Helen Lokuta, kes laulab koos meiega prantsuse peleti laulu stentschen, mida me oleme juba aastaid lootnud esitada. Ja loomulikult siis klassikalised, kõigile tuntud jõululaulud ja ka võib-olla sellised mõned kergemad palad sinna juurde. Tegemist ei ole mitte ainult hakkab bella kontserdiga. Ja no mul on võimalus jälle mängida klaverit ja lisaks osaleb kontserdil meie ammune tuttav Piret Aidula kellega me koos esitame paar lugu. Kõrvuti eesti interpreetide ka annavad jõulukontserte siin Eestimaal ka interpreedid väljastpoolt Eestit. Algaval nädalal saabuvad Prantsusmaalt Olivier Isabel Verneed kellel toimub siin Eestimaa pinnal päris mitu kontserti. Eesti kontserti produtsent Andres Uibo. Tegemist on Eesti kontserdi ettevõtmisega. Kes need esinejad on ja mida nad meile pakuvad? See on duo laul sopran. Orelisaade tegemist on siis õe ja vennaga. Tegemist on väga andekas perekonnast pärit muusikutega ja väga väljapaistvate muusikutega Isabel ver. Need peetakse hetkel populaarsemaks lauljaks Prantsusmaal. Et meil ta nimi, samas on seal üsna tavaline. Kõik maailmanimed saavad meil eriti klassikalises muusikas, kus on vähem nagu reklaami saavad meile teatavaks palju hiljem kui mujal. Ka Isabel Verne, kes on väga nimekas sopran ja praegu Prantsusmaa üks juhtivaid ooperitähti lavapartneriteks, on muuhulgas olnud ose Evan Tamm, Hendrix, Plaziido, Domingo, lorid, Maasel ja palju palju teisi. Publik hinda mitte üksinda tema väljapaistvate laulmisoskust, vaid annavad alati ka 10 punkti tema lavalise sarmi kirglikku ja huumoririkka lavaloleku eest. Tema vend Monaco katedraali peaorganist, praegu siis Monacos töötav ja ka Monaco Muusikaakadeemia Toursi konservatooriumi professor on salvestanud oma õega päris mitmed heliplaadid. Mis nende kontsertide kavas on? Seal õieti segakava, kus sa siis tuntuid, ooperiaariaid, jõululaule muuhulgas ka kuulus Adami jõulu palusime kavalust koostada lähtuvalt praegusest jõulueelsest ajast ja kolm kontserti, siis on kavas Vanemuise kontserdimajas, Tallinna Jaani kirikus ja Pärnu kontserdimajas kuupäevad vastavalt 14 16 17. Detsember. Kontsertide algus on Tartus kell seitse õhtul ja Tallinna ning Pärnu kontserdi algus on siis kell viis peale lõunat. Heiki Metlikult on välja tulnud jõulupunas ümbrises DVD Rodrigo kitarrimuusikaga. See on kontserdisalvestis vainupea kabelist Miksay DVD valitud, sellele saab ilmselt igaüks ja siis, kui ta on selle DVD vaadanud ja kuulanud, aga palun nüüd Heiki Metliku kommentaari sellele. Käes on küll Mozarti aasta on ka, kuna teatavasti moodsat kitarrile ei kirjutanud, siis peame selle kõrval ikkagi mängima hispaania kitarrimuusikat. Ja see oli üks väga helge kontsert kus inimesi, kuulajaid oli rohkem, kui ära mahutas või see kirik ja kontsert oli positiivne, sest kõlas ka hispaania kitarrimuusika keset suurt suve, mis lõi nagu kujutluse, et see ongi Hispaanias. Ma mäletan, et publik oli väga rahul ja esinejana olin ma rahul ja nii saigi salvestatud enne agentuuri poolt ja nüüd Vihula valla toetusel tuli see nagu jõuludeks välja, olgugi et seal peal ei ole püha öö, vaid Huakene, Rodrigo, hispaania helilooja, neli kuulsamalt kitarripala, sealhulgas koolas, äran esiteema. Säärane poisi teema on ellu poolt spetsiaalselt seatud kitarrile. Seda võiks võtta nagu romansina. Nii nagu helilooja ütles, et selles sõltub, kuidas linnud laulavad maikuise puude latvades ja tuul vilistab seal. Ja DVD jõuab tõepoolest kuulajateni. Ma loodan ka, et meie noorte kitarristide, nii keda tekkinud nagu seeni pärast vihma viimasel kolmel neljal aastal ja et see innustab vast noori kitarrist hiphopi ja, ja roki ja popi kõrval pöörduma klassikalise kitarri ja kitarrimuusika poole. Haranhes mu arm on selle pealkiri ja tõepoolest siis üks jõuluvana Darryga on seal selle punasega kaane peal, seal siis maise. Ja pildis saab lisaks sellele ainuke kontserdile ka väikesi visuaalseid põikeid Hispaaniast. Sinna kassetile on monteeritud režissöörisest Marek hinna poolt, Hispaania kõige kuulsamaid kohti on Al hambara Monseraati klooster ja muidugi on seal ka härjavõitluste kitarrimängu. Et see on omamoodi väike filmikene on siis põimitud väike osa Hispaania kultuurist ja mis peegeldab seda läbi kitarri ja pakiline Rodrigo kitarrimuusika. Kas jäädki nüüd DVD-de peale või on ka plaate oodata? No hetkel DVD on tõesti selline, välja on tulnud, mis on aitanud tutvustada maailmas seda, mida siin teeme. Neid on ilmunud nüüdseks juba kuus, aga plaat on sellel järvel veel ilmumas lahatud kitarri ja oreliga eesti uuemast muusikast. Erkki-Sven Tüür, Andres Uibo. Ja see kannab pealkirja aspekt Romney ja ma loodan, et aasta lõpuks on see väljas ja see ei ole teps mitte jõulutaks, vaid see on lihtsalt Eesti muusikasõpradele, kitarri ja oreliplaat. Eile esitleti Rahvusooper Estonia talveaias teist köidet Eduard Tubina kirjadest, nende raamatute koostaja Vardo Rumessen, palju neid kirju on ja milline on teie arvates nende raamatute ja Tubina kirjade tähtsus eesti kultuuriloos? Minu meelest on see üks väga suur osa Eesti kultuuriloost ja, ja kuna meil oma eesti muusika ajalugu seni kahjuks puudub, siis on see väga oluline kaasmaterjal algmaterjal tulevastele uurijatele, kuid samas on need kirjad niivõrd huvitavad ajaloolises mõttes, et nad pakuvad kindlasti väga suurt huvi kõige laiemale lugejaskonnale, sest nendes avaneb spektrina kogu meie ühiskondlik elu viimastel aastakümnetel, ütleme pärastsõjaaegses perioodis kuni 1900 82. aastani väga palju kirju Paul keresele, Raimond sepale, Heino Ellerile neeme Järvile, neid adressaatide kokku on umbes kuskil 35 inimest. Ma olen päris kindel, et just nimelt läbi kirjade avaneb meile heliloojaisiksus ja aitab meil paremini mõista tema loomingut. Ja selliseid kirjade väljaandeid maailmas on ju tegelikult palju on välja antud kuus köidet, Mozarti kirju on Suumanni kirjad, on sõppeni kirjad välja antud, aga Eestis veel praegu sellist täielikku kirjade kogu ei ole. See on esimene katse ja kindlasti ei ole see vead. Ta on täielik nende kirjade osas, mis seal koostajale teada. Kõik kirjad, mis on teada, on avaldatud ilma kärbeteta. Kui palju neid kirju kokku üldse on ja kust need pärit on? Kokku on kahes raamatus avaldatud 469 kirja. Ma ise on väga pikk ajaline töö olnud väga paljudest muuseumitest paljude eraisikute käest. Ma leidsin kirjastuse koolibri, kes sai kohe aru nende kirjade väga suurest kultuuriloolisest tähtsusest ja oli nõus neid avaldama. Ja ma ei saa salata, et nende kirjade kommenteerimine oli tegelikult päris suur töö milleks tuli otsida andmeid paljudest arhiividest. Siin oli palju inimesi, kes aitasid selleks kaasa nii Rahvusraamatukogust kui ka Tartu kirjandusmuuseumist julgeolekuarhiivist, ajalooarhiivist. Ma leian, et see taust, mis nende kirjadega seostub see on äärmiselt oluline ja vajalik, et mõista kogu seda kultuurisituatsiooni tollel ajal, kui Tubin Eestit külastas, kui ta suhtles kodumaaga oma sõpradega oma tuttavatega. Tubin käis ju kokku Eestis üheksal korral, sellepärast sõda ja see oli kodumaal elavatele muusikutele äärmiselt oluline. Tubin oli nagu mingisugune värske õhu juurdevool ja tänu sellele, et tema looming siin aeg-ajalt leidis ka esitamist. See aitas laiendada meie ettekujutust üldse eesti muusikast. No kirjavahetus teatavasti on kahepoolne asi, kas raamatusse on jõudnud mõlema osapoole kirjad Siin on avaldatud kõik Eduard Tubina kirjad aadressaatidele kuid kommentaarides on vajaduse korral teinekord päris pikalt tsiteeritud kirju, kui need on olemas. Väga paljudel juhtudel teatud perioodidel näiteks kirju lihtsalt ei ole säilinud või nad on teadmata, ma rõhutan veel kord, see on meie kultuurilugu, see on väga oluline, et mõista kogu seda ajastut, et mõista helilooja loomingut ja kõike seda, mis sellega seotud. Uue nädala neljapäeval teeb oma järjekordse debüüdi nüüd väga maineka Müncheni kammerorkestri ees dirigent Anu Tali. Erakordselt põnev nüüdismuusika kava, Erkki-Sven Tüüri action päss ja illusion Peetelis väsksi viiulikontsert kauge valgus, kus solistiks Sibeliuse konkursi võitjad peika kuusista siis Erkki-Sven Tüüri teine teos, laithous ning kai Assar jahu keelpilliorkestriteos 2001.-st aastast Nintseeaa refleksioon. Kontsert toimub kuulsas printsregent teatris, kus oma debüüdi tegi 1993. aasta Euroopa musike häälel ka meie ERSO Arvo Volmeri juhatusel. Mis tundega astud sa kuulsa Müncheni kammerorkestri ette? Oled sa neid varemgi plaadid kuulanud? Võid saalist. Ma kuulsin neid nüüd äsja suvel Salzburgi festivalil, kui nende peadirigent popen nii juhatusel nada ooperit esitasid. Ja seetõttu ma tean, missugust tüüpi orkestriga on tegemist. Ja plaate ma ei ole kuulanud. Ja üldiselt ma nagu lähen eelarvamuste vabalt orkestrite ette, sest et kõik paneb paika see takt missa orkestriga saavutad. Mille proovid algavad, mitu proovi teete ikka samas printsregent teatris, kontserdil. Ei, sest et kontserdisaalis proovide tegemine on väga suur luksus ja ma arvan, et sinna kontserdisaali me pääseme alles kontserdipäeva hommikul, siis 14. detsembri hommikul. Aga eelnevalt isegi on kuninglikult, proove on kolmel päeval proovid 11. 12. ja 13. detsembril ja kaks korda päevas, nii et juba teisel päeval tuleb Pekka kuusistuse, kes on solistiks ja me saame oma asjad nii-öelda eraldi kätega ära vaadata. Mitmes debüüt, see on seal juba niivõrd edukal aastal. Seda on raske öelda, sest et ma ei tegele tegelikult sellise oma karjääri puudutava raamatupidamisega, et ma ise lihtsalt elan päev korraga ja isegi ei ole mõelnud, ma isegi ei tea. Tegelikult, kui sa nüüd tahad teada, palju ma olen Tallinnas ja kodus ja palju ma olen ära, siis ma võin öelda, et üle poole aastast olen ära, aga, aga kui palju täpselt, see tuleb mulle endalegi üllatuseks, võib-olla ma ei tahagi lihtsalt teada, et mis see elu endaga kaasa toob, et ma tahan teda elada sellisena, nagu ma oleksin ikka endiselt vaba ja otsustaks, on ise oma elu üle, mis ei ole muidugi enama kaugelt nii. Ja debüüdi veel kuulsatest saalides nagu Berliini filharmoonia suur saal ja auditooriumid festivali õhkkonnas Savonlinna Salzburg Beethoveni festivalil Bonnis. Kas mõni publik on erilised kaasa tulnud või kontakt tekkinud kuulajatega festivali õhkkonnas või kus? See on üks imelik asi, et publiku suhtumine tegelikult konkreetne lihtsalt sõltub sinu ja orkestrivahelisest kontaktist, et see on nagu üks imelik tennisepall, mis põrkub publikusse alles läbi orkestri orkestris, seda tunnet või seda metafüüsilise kokkupuudet dirigendi orkestri vahel, seda, seda tunnetab publik kõige selgemini ja sellest, see on minu arust minu tähelepanekut järgi üksainuke parameeter, mille järgi saab kontserdi edu määrata. Et see ei ole üldse, mis muusikat mängitakse. Nüüd mängisin Sibeliuse Euroopas ja nääriSibeliuse ei lähe seal peale, et mida on ka öeldud, et see ei pruugi olla nii, aga ma pean ütlema, et minu, sellised publiku ja ka orkestri ja minu vahelised kontaktid on läinud tõusujoones pidevalt, sest viimased kontserdid, mis olid siis tootja, sümfooniaorkester, Berliin ja Nashville'i sümfooniaorkester, seal on muidugi natuke raske öelda, publik tõuseb kohe püsti, et neil puudub nagu selline üleminek, ülessoojenemine, kohe ollakse nagu barrikaadidele, et see on eestlasele väga võõras. Aga viimane oli Haidelbergis jälle ringiga tagasi. Ja see tuur, linn, vana ülikoolilinn, mis on sõjast puutumata jäänud ja see saksa kultuurimeka Se Šostakovitši küll allus väga ja väga hästi nii orkestri kui publik, see oli tore. Seal kolmnurgas on ju veel kuulsad solistid, kes sul on olnud lambid, kerin kas või neli õhtut, Maksim Bengeroviga ja nüüd tuleb pikakuusest. Ja aga siia vahele on mahtunud näiteks noor ja andekas Alina Bogostkine aia, kellega mängisime Mendersoni ja muidugi Savonlinnas maailma lavadel debüteerinud Carmenit laulnud Irina, mis hurraa võis, on Laan kes ootavad huviga, et saaks eestisse laulma tulla. Et, et muidugi on Maximen keeruv olnud minu elus kõige tuntum ja võib-olla maailma üks kõige tunnustatum maid, viiuldajaid ja ilmselt ka üks sarmantsemaid ja kergemaid lavapartnereid kes ei tee endale ühtegi allahindlust ja aitab näiteks oma partnereid väga-väga kontakti saavutamisel. Et sellel müüdile tema ühe parimaks viiuldajaks olemise müügil on täiesti alust. Kuidas sul õnnestus Münchenisse kokku panna niisugune harukordne Eesti, Soome, Läti kava, kas korraldajatel oli siin ka oma soov? Ma pean tunnistama, et korraldajatel oligi oma soov ja sellise kava soov oligi, sest et kui see kava kokku lepiti, siis teati seda selline just äsja juhatanud kammesselomoni, Bremeni orkestrit Euroopa tuuril ja siis oli kuuldud minu eesti muusika musitseerimistelis oli Pärt. Ja kui minult küsiti, et mida ma veel teeksin selle orkestri, kes ma ütlesin, tüüri, mis on ka fakt, sest et ma olen tema muusikat lindistanud ja võib-olla mul on tema muusika kohta mingi jama arvamus, mida Euroopas kuulutada ja nii haiged, kuna selle Bremeni orkestri mänedžer on nüüd Müncheni orkestri mänedžer, siis ta teab nii-öelda nagu siseinfot minust mis on üldiselt tänapäeva muusika eluseks fakte. Et mänedžeride plaadifirmade juhid, inimesed liiguvad ringi ja see on käputäis inimesi, kes kõik teha tahavad tegelikult sinu profiili ja sinu tugevaid ja nõrku külgi, kahjuks ka nõrku külgi ka palganumbreid, muide nii et kõik on teada. Ma kuulsin, et telefirma arte ja Tseedeeeff teevad sinust ka filmi ja nüüd München iski tulevad järjekordsed. Tulevad jah, võtted tuleb artele tehtud, film, milles ta, võib-olla hiljem tehakse ka DVD, me sellest ei ole veel konkreetselt juttu olnud, eks näeb, mis seal tuleb, sest et tegelikult mina ja Müncheni kammerorkester ei ole ju nii-öelda armastussuhe, et meil on ikka esmakordne kokkupuude. Et see teeb mind natuke, muidugi mitte murelikuks, aga natuke mu valmisolek on natuke teistsugune, kui oma orkestri ette minnes või mõni, mis on tegelikult üks minu arust maailma kõige aktiivsemaid kammerorkestreid. Aga nende valik oli just nimelt see kava, millest ma ka aru sain. Ja muidugi arte direktor on sõitnud nüüd mitmesse Euroopa linna ja, ja tõdenud fakti, et üha väga köidab, kuidas ma teen vene muusikat, aga pole parata. Ta peab üle elama ka selle, kuidas ma Balti ja Eesti muusikat ja soome muusikat teen, sest et fakt on üks, et ükskõik kui atraktiivne sa teed naaberrahvaste muusikat, oma asi on oma asi, et see Eesti-Soome tuuri ja keeleretoorika mis tahes või tahtmata muusikasse tuleb, selles on ikkagi eestlastel eesõigus rääkida. Õhtul juhatas hoopiski Joensus Johan Straussi aga kaks sõna sinu enda orkestrile. Ma pean ütlema veel vana-aasta õhtu, jah, on mul selline nii-öelda astuda hetk, sinna tuleb kõik mu pere kaasa ja me ei mängi mitte ainult Johann Straussi, vaid me tegelikult esitame selliseid pärleid, kus on nii Rosiinid, Mozarti, Straussi, Šostakovitši ja Tšaikovskit, ühesõnaga tegelikult kõik mu lemmikmuusikat suhteliselt lühikestes vormides nagu selline formaat. Ta näeb oma orkester, Põhjamaade sümfooniaorkester, minu suur sõber ja armastus, nendega kohtume jälle jaanuaris, et siis apokalüpsis hooaeg läheb edasi siis Enigma pealkirja all nimest kohe johtuvalt saate isegi aru, et ei saa esitamata jätta Elgari Enigma variatsioone ja sinna juurde kõlab nüüd üks uudisteos, mida kogu orkester on juba huvi ja, ja armastusega vaadanud, sest et Tõnu Kõrvits on kirjutanud meile tuulde lauldud teose sellise sümfoonilise poeemi laadis teose, ma olen seda teost juba näinud, ta valmis kaks päeva tagasi ja me istusime koos ja vaatasime selle teose läbi. Ma ootan seda väga suure huviga, sest see partituur näeb minu arust väga ilus välja. Ma räägin ilus, sellepärast et see on üks selline dirigendi termin, kui partituur on kirjutatud sümfooniaorkestrile ja tema nii-öelda leia out või see, kuidas ta üles kirjutatud. Sa näed, et see pruugib kõlada väga ilusasti orkestriga ja ma ootan seda huviga, selle mäega lindistame, sinna juurde mängivad ka meie vanad sõbrad ja Eesti rahva ees juba mitu korda oleme mänginud noor Sergei ta ka seekord oma isaga Andrei tagaadeniga duo, mis ei ole siiamaani aset leidnud, sest isa veerib poja pärast sedavõrd, et tal on nagu eriliselt raske pojaga mängida, aru saada, me kõik muretseme oma laste pärast. Aga seekord nad mängivad siis veel Mozarti tagantjärgi juubeli mälestuseks. Mozarti sünnipäev muide, 27 jaanuar-juuni, et päris lähedale kukub Mozarti sümfooniakontsert anda. Tänan sind kaunist ja edukat aasta lõppu. Kõike head teile kõigile. Sülgaja. Veel mõni päev ja Viinis jõuab Mozarti aasta kroonina lõpule Pieter sellersi festivalil New Ground haug 27 päeva. Tõelist põnevust küll hakkame edaspidigi kuulma veel enne, kui kogu festivali juuliks 2007 Londoni Varbikani viiakse nii avalavastusest John Adamsi indie-ainelises tuus ooperis õilmitseb puu või Kaiassaari, jahu, lavalisest Doratooriumist, lappassioon des Symaan näppides sellersi enda esmalavastused või Kunstnike majas kogu festivalil tehtavast etioopia HP installatsioonide ingveri, Fleim või mari, veider ja orkestris tema enda juhatusel neljapäeval valanud Mark Morris balletietendustest ka täna, homme. Mozart tantsis elavas ettekandes Padari muusika saatel kus mängimas Emmanuel aktsia Yokonna saaki ning Luislanglee Kremerata Salzburgi ees. Või eile alanud Kambodža tantsu ja muusikaetendused Mary akadeemilisi ansambli saater pamine tee Vi. See on siis Kambodža võluflööt Viinis, Brunei lossi teatris omapoolse versiooni Mozarti reekviem-ist tõiga, Lemybonyfaasio koreograafiaga Uus-Meremaalt pärit trupp ausammas kõrval Kongoreek teema Aafrikast tervelt 11 kontserti unikaalsete folk, popdžässi koosseisudega asüüli taotlenud muusikuid, kus ühtsemaid koosseise. Aga kassegi gruppe milisekstetis, muusikuid Nigeeriast, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Mehhikost, Austriast, tahaks rõhutada Peters, selles valik on alati sotsiaal, Sealse jõge etnilise varjundiga, kindlasti aktuaalne, mitte roosalt möödunud peaaegu meenutav ja sellars ei unusta kunagi noori. Ja veel, et need kümned ja kümned erinevad projektid on spetsiaalselt selle festivali tellitud. Mozarti aasta on lõppemas, see heidab festivalile tema kodulinnas Viinis ja jõulude künnisel oma varjundi ning päev missugusena ta tuleb suure päikeseaegu uuel aastal Londonis. Ma ei rääkinudki ameeriklaste kraanas kvarteti viiest rappustavast kavast Viinis, kus pühendusele argentiinlasele Osfaldokkoli hoovile järgnesid kümned põnevad autorid kuni Vladimir mar töönovini oma tänavuse kvarteti palaga lahkumine kes uuel aastal taas ka meie trialooguse festivali külaliseks. Taanlastel on selja taga vaieldamatult põnev festival music Hest muusika, sügis 20 teist korda oodin sees. Uus muusika suurklassiku Carl Nielseni lapsepõlvelinnas. See kujundati muusika Sillana, Taani, Saksamaa ja toodi esiplaanile kolm Saksamaal tegutsevad, aga mitte sealset päritolu heliloojat. Korraldajate sõnul meteoorina muusikamaailma vallutanud kaks noort naisheliloojat Lõuna-Koreast pärit untsu džinni ja ustel Olganoi Virtsi muusikat ning Saksamaal elava ja tegutseva seeniori horvaadi helilooja Milkov keelemeni teosed, kes on kauaaegselt professor Stuttgardis ja nende kolme kõrvale ei mahtunudki enam kedagi muud kui Taani oma heliloojad Niels tüübo, Loorendsen, meie René Eespere hea kolleeg Paul Rodgers, Nils tindsen või Peeerrnüür koort. Nüüd sai festivali lõpupäeval ka autorikontserdi Kopenhaageni Haatialas. Sümfonietta osalemise kontserdid tehti paljus oma jõududega, aga kohal oli ka Müncheni trioloog avamas. Samuti mingu hetk kvartett Berliinist nimi, heliloojaid, igalt neli viis teost, Nad olid ka ise kohal. Fööni konservatoorium on festivali peategija, konservatooriumi saal ja Carl Nielseni nime kandev saal pealavad. Eks tooksin ühe huvitava detaili veel. Sealsetest kavadest on subt synni loomingust kõlasid. Ma teen sees ka paar aastat tagasi valminud stseenid naishäälele ja orkestrile alis ime. Ja nüüd on subt sünnil Aga lõpujärgus, täispikk muinasjutt ooper Alice Imedemaal mille on tellinud Los Angelese ooper eesotsas plasside dominguga ja esietendus seal tuleb 20. juulil 2007 Soome põhjanaabrite iseseisvuspäeva nädalasse koguni kaheksas orkestrit märkis iseseisvuspäeva eraldi kontsertidega üleni Sibeliuse kavaga Vaasa linnas orkester Annu kojula käe all, solistiks Jorma hünninen orkestrilauludega. Nii ka Helsingi linnaorkester Finlandia Talos leib, see kestami juhatusel. Lahtilina orkestrile olid põnevana kavas levi Madetojakullervu ning see liin palm greni viies klaverikontsert Risto Lauri alast solistiks. Naabermaal Rootsis teeb ilusa Mozarti aste lõpetesse neljapäeval Helsingborgis Sümfooniaorkester värske peadirigendi ändrium tantsi juhatusel Tšaikovski orkestri sõitma ütles, et Diana on Mozarti enda kahe Hendeli töötluse vahel ja lõpuks listi Sixtuse kabel. Jette põrisev hunnikuid on aga ees põnev. Meiereis esmaspäevast valladoliid Madriid, Salamanca klassika raadioski, hästi tuttav Christian Sahharias juhatamas ning Mozarti ja Beethoveni solistiks. Kavu kroonib suubelt üheksas sümfooniaorkestri sõnumite vahele. Mõned mälestushetked. Aasta hakkab lõppema, ent viimased kuud on toonud kaotusi suures muusikamaailmas. Pärast Henry Ansermeed suurimaks šveitsi dirigendiks peetud Armeenia lahkus 74 aastasena, tema teed jääb jätkama ta andekas dirigendist poeg Philippe Jourdan 85 aastasena lahkunud inglise helilooja Malcolmi Arnold ja rida kaotusi lauljate peres. 52 aastasena lahkus maksavähi tõttu suurepäraseim ameerika metso Loreen Liiberson Suurtäht, Elizabeth värskov üheksa aastasena ungari päritolu sopran Astrid Vaarney, Hollandi tenor regioon, viigers, itaalia bass, Paulumalter soolo ja lõpuks veel kõrgelt hinnatud saksa dirigent Friedrich hol raisser, kes lahkus 93 aastasena. Maestro Neeme Järvi on alates neljapäevast sealse audirigendina taas kontserdil šoti kuningliku rahvusorkestri eeskavas Sibeliuse, Tšaikovski, Šostakovitši jõuludeks. Reedel jõuab ta ka oma ainsa Euroopa orkestri juurde resi tiin Tiia orkestri ette haagis. Samadel päevadel kolmapäevast reedeni dirigi Paavo Järvi ühte oma kahest Euroopa orkestrist Deutsche kammerphillermanid. Preemiani blokes koguni kaks söönbergi teost ning Beethoveni kolmas. Just värskelt on Beethoveni kolmas ning ta kaheksas sümfooniapäevalt Deutsche kammerfilharmoonia ilmunud plaadil firmalt ärssi ei. Kristjan Järvi juhatas üleeile liverpooli kuningliku filharmoonia orkestrit. Nagu alati, väga näiv kava klassika kõrvuti nüüdismuusikaga ehtu tehex Rootsi trombanist, Christian Linberi tariidid mani kontserdisolistina ning omaenda teosega mändreik Indrek kooner leia juurde nurgas. Carl Nielseni alatiinis süüdi järel. Veel on Kristjanil tervelt viis kontserti. Don krintsleritega Austrias prantsuse rahvusorkestri ees juhatas oodatult suurepärase maalri neljanda sümfoonia Daniele Kati ajakirjale moonidele, mis ikka avaldab detsembrinumbris väga kõrgelt. Hindavad arvestused Arvo Pärdi uut Teplaadistuste kohta. Kõigepealt Eesti filharmoonia kammerkooriplaat, Paul Hillier juhatas seal tapaatsem siis Elora festival hinges siis idee Pärdi hakkab Bella koore loomingust ning peegel peeglis Kirill rebakovi Alexeil jo piimovi esituses. Pärdi imposantsema ettekannete hulgas neil päevil on, las sind. Šveitsi esiettekanne üleeile eile Verni kultuuri kasiinos Peri sümfooniaorkestrit Andrei Pareiko juhatusel. Fratresse esitused ansamblil resonants Ants Sild selle nädala algul Kölnis ja Hamburgis ning homme veel Hannoveri riigiteatriorkestrilt errennoussenis Aleksandr tõrjutuse äri dirigeerimisel. Ja lõpetuseks plaat tapatsem filharmoonia kammerkooriga firmalt armoonia mundi on värskelt esitatud ka heliplaadi auhinna Wiremmi nominendiks. Tänasele heligaja saatele tegi kaastööd Kersti Inno, Mardeli Rookäär, Hedvig Lätt, Tageraaja, Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, tehniliselt teostas Katrin maadik. Aitäh kuulamast ja head nädalavahetuse jätku.