Muuseumide teevad sel nädalal ettevalmistusi, et hiljemalt järgmisel oma uksed külastajatele avada. Eesti Rahva muuseum kasutas kahe kuuliste sunnitud pausi mitmete tööde lõpetamiseks, ütleb muuseumi direktor Alar Karis. Näitusesaalid oleksid võimalikult hästi ettevalmistatud ühelt poolt ja teiselt poolt, et külastaja, kui ta tuleb, ta saab siit ka maksimum, mitte et ta saabub muuseumisse ja selgub, et pooled ekspositsiooni osad on kinni. Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp lisab, et kriisi ajal tuli ilmsiks, et paljud, kes muidu muuseumis käijad ei olnud, tegid kaasa virtuaaltuuri. Mul on hea meel, et, et nad on leidnud oma publiku, tänaseks on seal käinud tugevalt üle 10000 inimese seda vaatamas ja The New York Times hindas meie virtuaalnäituste platvormi maailma parimaks. Need erinevad vormid jäävad teineteist täiendama. Kui sa näed virtuaalselt väga head, näitas siis seda enam soovitused päriselt näha. Kadrioru kunstimuuseum kasutas juhust ja vahetas kahe kuu jooksul välja vana mööbli lihtsamini puhastatava vastu ning üle mitmekümne aasta sai ka parkettpõranda lihvitud. Näituse plaane tuli samuti ümber teha, ütleb muuseumi direktor Aleksandra murre. See aasta oli planeeritud Kadrioru kunstimuuseumis sellise kunsti Pillergaarena, et meil pidi aprillis olema avatud näitus Memlegis, Rubensenil, kuhu teosed pidid tulema Antwerpeni, Belgia ja erakogus. Aga loomulikult on selline murettekitav, kuidas me järgmine aasta saame sellist suurt ambitsioonikat projekti siia tuua, omamata sellist nii-öelda rammusat suve. Rammusat suve just piletitulu mõttes. Kadrioru lossis, mida suve jooksul külastab 70 80000 külastajat, millest ütleme 80 protsenti moodustavad turistid keda sel suvel ei tule. Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsep Rahalises mõttes on kahju näol siis tegemist ühelt kopsakama viiekohalise summaga, see kõik ei ole veel lõplik, me ju veel ei tea, kuidas siis publik taastub, kas inimesed käivad kunstinäitustele edasi? Ja ERMi juht Alar Karis See summa ikkagi on poole miljoni ja miljoni vahel, mis kaotsi lähevad. Küsimus ei ole ju ainult eriolukorras. Probleemid, mis muulsamitel tekivad, ikkagi on, on pärast seda ehk külastajate arv tõenäoliselt jääb väiksemaks. Väliskülalisi jääb vähemaks, kus erinõuded, mis on tehtud ka näiteks Eesti Rahva Muuseumi puhul restoranile. Alar Karis ja lisab veel, et pärast eriolukorda teevad kõik muuseumid ilmselt endale uue eelarve ja siis on juba valikute küsimus, mida teha ja mida mitte.