Kunstihoone on samamoodi olnud kinni praktiliselt kaks kuud kogu selle eriolukorra aja, mis teil see kaks kuud teinud olete, kuidas teil läinud on? Meil on läinud väga kiirelt selles mõttes kõik hästi palju tööd tehtud. Paradoksaalselt uksed on küll kinni, kuid nüüd me oleme teinud päris päris neid asju, mida me muul ajal teha ei saanud, nii et me oleme selle sulgemisaja, ma arvan, üsna hästi ära kasutatud. Ta on üks asi, millega me välja tulime, olid siis virtuaalnäitused mis on tegelikult plaanis olnud juba juba tükk aega. Kriisisituatsioon sundis meid neid veel kiiremini välja tooma. Et mul on hea meel, et nad on leidnud oma publiku, tänaseks on seal käinud tugevalt üle 10000 inimese seda vaatamas. Ja The New York Times hindas meie virtuaalnäituste platvormi maailma parimaks. Kas teie enam-vähem saate öelda, kui palju te selle kahe kuuga nii-öelda kahju kannatasid või piletitulu kaotasite? Noh, rahalises mõttes on kahju näol siis tegemist ühe kopsakama viiekohalise summaga. Me oleme hinnangut praegu, see kõik ei ole veel lõplik selles suhtes, et me ju veel ei tea, kuidas siis publik taastub, kus inimesed käivad kunstinäitustele edasi, soovitan seda kindlasti teha, et see on küll üks kultuurifoorum vorme, kus on kenasti võimalik ka distantsi hoida. Kaasvaatajatega. Kui te nüüd kolmapäeval uksed lahti teete, mismoodi te inimesi sisse lasete või kuidas te garanteerite, et seal hoitakse ka distantsi ja jälgitakse ikkagi neid reegleid, mis veel kehtivad. Kassapidaja saab loendada, inimesi saab müüa täpselt nii palju pileteid kuid kui me tohime sisse, vastasid matvalt ruutmeetrite ja, ja inimeste arvule ning meil on olemas kenat saali töötajat, kes siis tuletavad inimestele neid reegleid meelde, kui vaja. Mis teil praegu väljas on, mida vaadata saab? Meil saab vaadata sellist näitust nagu lõputu lugu, see on siis duonäitus suur, kus siis on kaks ägedat eesti kunstniku maalikunstnik Mihkel Ilus ja fotokunstnik Paul Kuimet.