Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 11. mai. Stuudios on toimetaja Brent pere. Tänasest on taas avatud kaubanduskeskused, nende eriolukorrale eelnenud ajaga on neis nii mõndagi muutunud. Alates reedest on kolme balti riigi vahel täiesti vaba liikumine. Eesti ja Soome vahel muutub liikumine kergemaks, kuid läbi teiste Euroopa riikide autoga sõitmise võimalus ilmselt suve esimesel poolel ei tule. KredEx kinnitab tallikile antava laenu põhitingimused kõige varem sel reedel. Eilse seisuga oli Eestis töötukassas töötuna arvel 49741 inimest. Kollektiivse koondamisteate esitasid 15 asutust. Praegu on selline aktiivne periood käsil, et ei oska praegu veel kommenteerida, et kui pikalt see koondamiste laine siin kesta võiks. Viimase ööpäevaga tuvastati kaks uut koroonaviirusesse nakatunud haiglaravil on 48 inimest. Ehkki Elron hakkab sõidugraafikuid jälle tihedamaks muutma, tõdeb ettevõtet kaks pluss kaks reeglit rongides tagada pole võimalik. Kui me räägime juba tänastest mõnevõrra kasvanud reisijate voogudest siis Eestis lihtsalt ei ole nii palju busse ega ronge, et reeglid ühistranspordiettevõtetele kehtestada. Muuseumid üle Eesti ja maailmas olid eriolukorra tõttu pikalt suletud paljud tegevused ja sündmused tuli ära jätta või edasi lükata. Samal ajal otsiti võimalusi, kuidas virtuaaltuurid, loengud ja ekspositsioonid külastajate nii toimetada. Euroopa riigid on asunud koroonapiiranguid leevendama. Riik tellib tänavu karuputke tõrjet ligi 2100-le hektaril ja ilm on öösel ja homme päeval muutliku pilvisusega. Sajab hoovihma ning sekka ka lörtsi ja lund. Öösel on õhutempera tuur null kuni viis, homme päeval kuus kuni 10 kraadi. Ja kõigest lähemalt tänasest on taas avatud kaubanduskeskused, endiselt jäävad suletuks lasteaia täiskasvanute meelelahutuslikud aja veetmise kohad näiteks Apollo, kino või meelelahutuskeskus. Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütleb, et kaupluste müügimahud kriisieelsele ajale niipea ei taastu. See võib omakorda viia palga vähendamiseni töötajatel, halvimal juhul koondamisteni. Kui 50 protsenti kasvõi juba mahust taastuks, oleks ka päris hästi, et Lätis ja Leedus Lätis otseselt ei pandud kinni, aga Leedus pandi ja seal päris paljudel on taastunud võib-olla 10 protsenti või 15 protsenti ainult normaalsest käibest. Ja ka nendes kauplustes, mis siin vahepeal avatud olid keskustes, kellel oli oma uks või midagi sellist, et tegelikult nad tegidki sihuke noh, 10 kuni 20 protsenti võib-olla oma tavapärasest käibest. Et me me ei usu seda, et inimesed tulevad väga palju ja väga kiiresti tagasi me arvame, et see taastumine on, saab olema järk-järguline. Ja see sõltub siis tarbijate usaldustundest, sõltub sellest, kuidas neil endal on oma sissetulekuga kindlusega, kas nad kardavad ise tööd kaotada või mitte, et eks see kõik oleneb, see on suur vahe ka, et kas taastub 20 protsenti või taastub 50 protsenti, et sellest sõltub ka see, kui kui jätkusuutlik see asutus tulevikus on ja kui palju inimesi ta suudab palgal hoida selle perioodi jooksul. Kaupmehed on teinud erinevaid stsenaariume, et kui näiteks taastub 50 protsenti käibest või taastub 30 või taastub 75 ja mida see siis tähendab, et kas nad siis peavad palka vähendama või nad peavad koondama. Koondamine on alati viimane valik, sest enne kriisi algust kaubandussektor ägises suure tööjõupuuduse käes Häid häid töötajaid leida oli väga raske ja nende hoidmine oli kõigi jaoks tohutu prioriteet. Et kindlasti praegu keegi ei taha neid raske vaevaga leitud inimesi lahti lasta, et üritatakse ikkagi hoida. Küll aga on oht siis näiteks palkade vähendamiseks. Valitsus kinnitas Tallinkil antava 100 miljoni eurolaenud põhitingimused. Laenuotsuse peab aga kinnitama KredExi nõukogu, mis võib kõige varem kokku tulla käesoleva nädala reedel. Valitsuse kinnitatud tingimused panevad paika, kuidas KredEx võiks laenu anda. Samas vajab laen veel ka KredExi nõukogu heakskiitu ehk laenu, sest pole sisuliselt langetatud. Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge ütles, et laenutaotlus on esitatud valitsusele, aga see oli põhitingimust otsuseks tagatiste struktuurina kinnitama KredEx. Kerge sõnul käib nõukogu kriisiolukorras koos tiheda regulaarsusega, et kõik otsused sünniksid ajakohaselt. Välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer andis täna ülevaate piiride järk-järguliselt avanemisest. Mall Mälberg rääkis temaga. Tänaseks on olemas kaks väga selget otsust, ütles Märt Volmer kõigepealt Läti ja Leedu. 15.-st maist on kolme riigi vahel täiesti vaba liikumine ehk siis kõik nendes riikides elavad inimesed saavad vabalt liikuda Eesti, Läti ja Leedu vahel. Piirikontrolli Eesti-Läti piiri ei ole. Leedu piiril piirikontrolli küll säilib, aga mingeid takistusi inimeste liikumisel ei tehta. Karantiini kummalgi poolel ei rakendata ja kuigi piir on avatud, siis me kindlasti ei soovita inimestel hakata kohe massilt reisima. Teine kehtiv otsus alates selle nädala reedest on seotud Soomega. Eesti valitsus otsustas, et kõik Soomest töö eesmärgil ja, ja oluliste põhjustega tulevad inimesed saavad samadel alustel Eestisse. Kui kui meie inimesed saavad Soome ja samamoodi saavad ka siis Soomes töötavad Eesti inimesed nüüd koju tulla alates 14.-st maist. See võimalus on neil olemas ja seal on tõesti siis ainult väike osa sellest kogu reisimisest. Aga see on igale esimene samm juba palju parem kui siiamaani ja me proovime ka Soomega tasapisi edasi liikuda. Inimesi testitakse laevades esimeste päevade jooksul, et saada selgusele, kui suur see viiruseulatus nende inimeste hulgas on. Et me peame kõik riskid maandama. Kõikide teiste riikidega töötab välisministeerium edasi, ütles Volmer konkreetseks minnes. Kui ma tahaksin järgmisel nädalavahetusel sõita autoga läbi Läti Leedu Poola ja jõuda Saksamaale, siis kuni Poola piirini takistusi pole, aga siis Poola on täiesti kinni ja Poola ei ole oma piir avanud. Millal nad võiksid seda teha? Me ei tea, aga siis vastupidiselt poolest tagasi tulla, siis meie ei rakendaks karantiininõuet, aga praegu pool üldse sisse ei saa ja minu arust ka Saksamaa ei ole veel avanud midagi, nii et tegelikult jah, hoo saab küll sisse kuni kuni Leedu-Poola piirini, aga siis edasi enam ei saa. Läbirääkimised veel käivad, aga see sõltub väga paljudest asjaoludest, nende riikide otsustest meie valduses, kust viirusetasemest? Erakordselt palju eestlasi töötab ju ka Brüsselis, kui nemad tahavad nüüd autoga koju tulema hakata. Noh, Brüsselis on meil ju väga palju häid kolleege, kes tahaks suveks koju tulla ja nad käisid kõik täpselt küsivad samu küsimusi. Aga ma küll kahtlustan, et autoga sõita, mis see võimalust siin selles suve jooksul vähemalt suve esimeses pooles kindlasti ei teki, sest see eeldaks seda, et kõik teele jäävad riigid on oma piiri avanud ja see põhjus, mille alusel siis inimene sealt autoga tuleb, on nende poolt siis aktsepteeritav, et lubatakse üle piiri ja karantiininõuet ei rakendata, et ma kardan, et see kõik võtab ikka veel mitu kuud aega ja ei julge küll optimistlik olla, et siin ei pea võimalikuks, muutuks. Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütles, et ükski lennufirma ei ole teatanud mõne enne kriisi Tallinnas töös olnud liini sulgemisest ning pigem ollakse huvitatud esimesel võimalusel uuesti lendamisest. Ta märkis, et lennujaama esmane eesmärk on 10 lennuni taastamine. Pärgmäe sõnul on need Eesti jaoks kõige tähtsamad 10 sihtkohta ehk Helsingi, Riia, Frankfurt, Stockholm-London-Varssav, Oslo, Moskva, Kopenhaagen, Berliin. Ta rääkis, et seni kuni riikide vahel kehtiv 14 päevane karantiini nõue ei saa ka rääkida mugavast lendamisest. Alates tänasest hakkas Elron kriisi ajal kokku kuivanud sõidugraafikuid taas tihedamaks muutma. Siiski tõdes ettevõtte müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo Madis Hindrale, et kaks pluss kaks reeglit rongides tagada ei saa ja aeg-ajalt tuleb reisijatel ka püsti seista. No eks sa oled püsti, seismisega on tihti nii, et kui lõpuks vaadata müügiandmeid ja nii edasi, siis selgub, et paljud võib-olla sellised püsti, sellepärast et nad ei soovinud kellelegi kõrval istuda. Tõsi meil mõnel juhul on siiski olnud ka seda, et tõesti istekoht tihti rongis nii palju ei olnud, kuskil seal on sõitjaid, loomulikult selliseid olukordi püüame vältida. Üks põhjus, miks me sõiduplaani tihendame, on ka just see, et neid olukordi vältida. Tervikuna vaatama, et meil on iga päev kuskil 130 väljumist ka praegu, siis üksikud väljumised nädala jooksul, siis on tõesti olnud sellised, kus on võib-olla inimesi rohkem kui istekohti, et reaalses elus see on ikkagi pigem harv juhus. Aga kuidas niimoodi seda kaks pluss kaks reeglit täita. Tegelikult sellist reeglit ühistranspordiettevõtetele kehtestatud ei ole ja sellel on tegelikult ka väga lihtne põhjus, sest lihtsalt reaalselt ei oleks võimalik, et kui me räägime juba tänastest mõnevõrra kasvanud reisija voogudest, siis Eestis lihtsalt ei ole nii palju busse ega ronge, et reeglid ühistranspordiettevõtetele kehtestada. Ja seetõttu seda ei ole ka kehtestatud, pigem tuleks lähtuda tervest mõistusest, teha eelkõige neid sõite, mis on tõesti hädavajalikud ja kindlasti siis jääda koju, kui on mingid haigusnähud ja kes soovib, võib kanda ka maski. Aga mis ma pean siis tegema, kui ma istun Elroni rongis maha ja inimene köhib kõrval. Selles mõttes, et esiteks selle inimene peaks sellisel juhul maski kandma, eks või siis ka ise rongist ära enam, kui inimene ei taha käituda mõistlikult, eks siis viimane võimalus ongi ikkagi kaitse poole pöörduda. Aga ma arvan, et täna ikkagi ilmselt ei ole ka nüüd mõistlik iga köhivate inimest kohe pidada koroonaviirusega nakatunuks. Kas sellel on kaalunud ka reisijate arvu piiramist rongides niimoodi, et oleks natuke vähem reisijaid, natuke rohkem õhku? No hästi, pealiskaudselt on, on see mõte käinud läbi, aga reaalses elus rong ei ole nagu buss, eks, et kust ühest uksest inimesed lähevad sisse ja välja, kus kaugliinidel on võimalik selliselt reisijate arvu piirata rongis noh, sisuliselt ei ole see võimalik, ega ka mõistlik. Missugusest reisijate arvu kasvust enda ärianalüüsis nüüd lähtute. No me oleme lähtunud sellest, et sõitjate arv tõesti siin hakkab nüüd taastuma, aga, aga me ei ole tegelikult näinud ette, et nüüd aasta lõpus olekski sellel tasemel, mida me siis eelnevalt arvasime ja täna on meil sõitjaid endiselt seal kuskil ligi kaks kolmandikku vähem, kui, kui normaalsetes oludes oleks olnud. Samas meie sõiduplaani tihedus on täna siis mõnes mõttes nagu vastupidi, et me sõidame kuskil kahe kolmandiku ulatuses tavapärasest mahust. Eilse seisuga oli Eesti töötukassas töötuna arvel 49741 inimest. Registreeritud töötuse määr on 7,7 protsenti ning nädalane kasv oli kaks protsenti. Möödunud nädalal registreeriti veidi üle 2000 uue töötu. Registreeritud töötuse määr oli eilse seisuga kõrgeim Ida-Virumaal ja madalaim Hiiumaal. Alates eriolukorra väljakuulutamisest on registreeritud töötus kasvanud kõigis maakondades. Registreeritud töötute arv alates eriolukorra algusest on suurenenud ligikaudu 35 protsenti. Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus ütles, et eelmisel nädalal esitas kollektiivse koondamisteate 15 asutust koondavad 554 töötajat. Enim koondatavaid siis eelmise nädala koondamisteadete alusel on just majutuse ja toitlustuse valdkonnas peamiselt siis hotellid, kes selle koondamisteate on esitanud, aga on ka teisi, et on info ja sidevaldkonna, ettevõtteid ja, ja ka veondus ja laondus ja muude teenindavate tegevusalade ettevõtteid. Me näeme, et ettevõtted siiski neid koondamisteateid jätkuvalt esitavad ja ka arvele inimesi tuleb ja just neid inimesi, kes on eelnevast töökohast koondatud. Praegu on selline aktiivne periood käsil, et ei oska praegu veel kommenteerida, et kui pikalt see koondamiste selline aktiivsem laine siin kesta võiks. Töötasu hüvitist on tänahommikuse seisuga määratud pea 13-le 1000-le asutusele ja 105-le 1000-le töötajale. Määratud hüvitiste kogukulu on 114 miljonit eurot. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 595 haigust Covid 19 viiruse esmast testi millest kaks ehk 0,3 protsenti osutusid positiivseks. Mõlemad positiivsed testid lisandusid Harju maakonda, neist üks Tallinna kokku on tehtud pea 64000 testi milles 1741 ehk 2,7 protsenti on osutunud positiivseks. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 inimest. Neist viis on juhitaval hingamisel. Eelmise ööpäeva jooksul suri Lääne-Tallinna keskhaiglas 77 aastane naine. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 61 inimese elu. Sel nädalal hakkavad tasapisi uksi avama ka muuseumid, mõni varem, teine hiljem. Enamik neist lubab külastajad siis järgmisest nädalast. Margitta otsmaa uuris, kuidas vahepeal kaks kuud sunnitud sulgemist mõjunud on ja millised on edasised plaanid. Muuseumide teevad sel nädalal ettevalmistusi, et hiljemalt järgmisel oma uksed külastajatele avada. Eesti Rahva muuseum kasutas kahe kuuliste sunnitud pausi mitmete tööde lõpetamiseks, ütleb muuseumi direktor Alar Karis. Et näitusesaalid oleksid võimalikult hästi ettevalmistatud ühelt poolt ja teiselt poolt, et külastaja, kui ta tuleb, ta saab siit ka maksimum, mitte et ta saabub muuseumisse ja selgub, et pooled ekspositsiooni osad Kinni Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp lisab, et kriisi ajal tuli ilmsiks, et paljud, kes muidu muuseumis käia ei olnud, tegid kaasa virtuaaltuuri. Mul on hea meel, et, et nad on leidnud oma publiku, tänaseks on seal käinud tugevalt üle 10000 inimese seda vaatamas ja The New York Times hindas meie virtuaalnäituste platvormi maailma parimaks. Need erinevad vormid jäävad teineteist täiendama. Kui sa näed virtuaalselt väga head näitust, siis seda enam soovitused päriselt näha. Kadrioru kunstimuuseum kasutas juhust ja vahetas kahe kuu jooksul välja vana mööbli lihtsamini puhastatava vastu ning üle mitmekümne aasta sai ka parkettpõranda lihvitud. Näituse plaane tuli samuti ümber teha, ütleb muuseumi direktor Aleksandra murre. See aasta oli planeeritud Kadrioru kunstimuuseumis sellise kunsti pillerkaareni, et meil pidi aprillis olema avatud näitus Memlingis, Rubenseni, kuhu teosed pidid tulema Antwerpeni, Belgia ja erakogust. Aga loomulikult on selline murettekitav, kuidas me järgmine aasta saame sellist suurt ambitsioonikat projekti siia tuua, omamata selliste nii-öelda rammusat suve. Rammusat suve just piletitulu mõttes. Kadrioru lossis, mida suve jooksul külastab 70 80000 külastajat, millest ütleme 80 protsenti moodustavad turistid keda sel suvel ei tule. Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsep Rahalises mõttes on kahju näol siis tegemist ühelt kopsakama, siis viiekohalise summaga, see kõik ei ole veel lõplik, me ju veel ei tea, kuidas siis publik taastub, kas inimesed käivad kunstinäitustele edasi? Ja ERMi juht Alar Karis See summa ikkagi on poole miljoni ja miljoni vahel, mis kaotsi lähevad. Küsimus ei ole ju ainult eriolukorras. Probleemid, mis muuseumitel tekivad, ikkagi on, on pärast seda ehk külastajate arv, tõenäoliselt jääb väiksemaks väliskülalisi vähemaks kus erinõuded, mis on tehtud ka näiteks Eesti Rahva muuseumi kogu restoranile. Alar Karise lisab veel, et pärast eriolukorda teevad kõik muuseumid ilmselt endale uue eelarve ja siis on juba valikute küsimus, mida teha ja mida mitte. Ja välisuudised võtab kokku Renäljas. Paljud Euroopa riigid on asunud koroonapiiranguid leevendama näiteks väga karme piiranguid rakendanud Hispaanias saavad inimesed taas kohvikus ja restoranis käia, ehkki suhtlusvahemaa tagamiseks ei tohi kohvikud olla täis. Piiranguid leevendatakse sellest hoolimata, et Saksamaal ja Lõuna-Koreas on lõdvendamine kaasa toonud nakatumise mõningase tõusu. Ka Prantsusmaal on inimesed pärast kaheksa nädalat kestnud piiranguid taas tööl, avatakse kauplusi ning inimesed ei pea enam kodust lahkudes kaasas kandma eriluba. Mõned piirkonnad, sealhulgas Pariis, jäävad veel mõnevõrra rangemate piirangute alla. Suurbritannia elanikud pole rahul peaminister Boris Johnsoni eilse pöördumisega koroona ohjeldamise piirangute leevendamise asjus. Johnson pakkus teadlaste nõuannetele tuginedes välja viieastmelise tee tagasi normaalse elu juurde. Kriitikute sõnul jääb segaseks näiteks see, kuidas ikkagi peaksid inimesed tööl käima, kui neil samal ajal soovitatakse ühistransporti vältida. Ka on segane, kuidas inimesed peaksid võimalikuks, palju õues sportima, samal ajal võimalikult palju kodus püsides. Venemaal diagnoositi viimase ööpäevaga koroonaviirus 11-l 1000-l 600-l inimesel. Kokku on riigis registreeritud rohkem kui 221000 nakkusjuhtumit, millega möödus Venemaa nakatunute arvult nii Suurbritanniast kui Itaaliast. Epideemia on riigis nõudnud üle 2000 inimese elu. Viimase ööpäevaga suri 94 inimest, neist Moskvas 56. Hiina president Jinping palus isiklikult maailma terviseorganisatsioonil hoida avalikkuse eest varjul infot selle kohta, et uus koroonaviirus levib inimeselt inimesele, kirjutab Der Spiegel. Der Spiegel väidab, et toetub oma andmetega Saksa välisluureteenistuse infole. Luureteenistuse hinnangul kaotati maailmas koroonaviiruse vastases võitluses sellega neli kuni kuus nädalat. WHO teatas vahetult pärast artikli ilmumist Der Spiegelis esitatud väited on alusetud ja valed. Ameti kinnitusel pole sellist vestlust toimunud. London ja Brüssel alustasid täna Brexiti-järgsete kaubanduskõneluste kolmandat vooru. Läbimurret sealt siiski ei oodata, sest suurem osa tähelepanust on pööratud koroonaviiruse kriisile. Briti peaminister Boris Johnson on üleminekuperioodi pikendamise välistanud. Kui aasta lõpuks leppeni ei jõuta, jätkub kaubandus Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel maailma kaubandusorganisatsiooni reeglite alusel, mis tähendab kõrgeid tolle ja tollikontrolli. Ja tagasi koju metsanduse arengukava koostamine jooksis küll läinud aastal ummikusse, kuid keskkonnaministeerium loodab, et paariaastane ajapikendus aitab töö lõpuks valmis saada. Madis Hindre räägib lähemalt. Sisuliselt praegu peaks Riigikokku jõudma metsanduse uue arengukava eelnõu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et senine protsess on hullu kasulik. Kogutud on väga palju materjale ja huvigruppidega on räägitud olulistest asjadest. Enne 2002. 10 teise aasta kevadel eelnõu valmis ei saa. Veel läinud aasta sügisel tutvustas ministeerium nelja metsanduse arengustsenaariumid, karu, hunt, ilves, rebane, Need aitasid valida, mida me metsast tahame. Parimast stsenaariumi pidi detsembris välja valima metsanduse arengukava juhtkogu töörühm, kuhu kuulub inimesi eri huvigruppidest alates keskkonnakaitsest Linda-Marivälist ja lõpetades puidu võitja Raul kirjanneniga. Et valikud sisulisemaks teha, tellis keskkonnaministeerium kõigile stsenaariumitele mõjude hinnangu. 100 leheküljeline dokument oligi detsembriks valmis, aga mitte päris selline, nagu oodati. Eks seal oli tugevalt mängus see ajafaktor selle jaoks, et see töö vastaks lõplikult siis nendele tingimustele, mis lähteülesandes seatud oleks tegelikult vaja olnud me kõvasti tööd teha. Kuna stsenaariumide mõjusid polnud korralikult hinnatud, polnud ka juhtkogul huvi nendest stsenaariumite üle aru pidada, saati siis veel nende vahel valida. Nende arendasid karu, hunt, ilves ja rebane, sahtlipõhja ning ministeerium võttis ohjad enda kätte, et see tähendab, et ametnikud kirjutavad kinud metsanduse arengukava eelnõud. Ministeerium saadab oma ettepanekuid juhtkogule juhtkogu või õigemini selle liikmed ühekaupa saadavad oma ettepanekud vastu ja siis ministeerium vastab, et kas või miks mõni mõte eelnõusse jõuab. Aprilli alguses põrkas ministeerium uue takistuse otsa. Keskkonnamõjude hindamise peab tegema kogu metsanduse arengukava, eelnõule aga ettevõtted, kes seda teha sooviks. Riigihankega leitud Kristel Järve ütleb, et nüüd valmistatakse ette kahte hanget. Esimesega pandaks paika mõjude hindamise programm ehk mida üldse täpsemalt uuritakse. Teise hanke võitja tegelekski juba uurimisega. Aga kui metsanduse uus arengukava saab kõige varem valmis 2022. aastal, siis kuidas me vahepeal päris ilma arengukavata toime tuleme? Et ega metsaseaduse kehtivust ei kaota selle ka, et arengukava ei ole. Praegu on parim aeg alustada karuputke ohtlike võõrliikide tõrjet. Riik tellib tänavu hiidjazušnovski karuputke tõrjet ligi 2100-le hektaril. Olev Kenk jätkab. Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk ütleb, et karuputke ohtlike võõrliikide enam kui kümnendi pikkune tõrje on olnud tulemuslik. Kui seitse-kaheksa aastat tagasi tahtis Sosnovski karuputk näiteks Türi vallas kogu Kahala küla enda alla matta ta siis täna seal enam karuputke taimi leida ei õnnestunud. Me oleme levikule saanud piiri peale, et ta levib väga vähesel määral veel. Ja kui nüüd vaadata pindala, et me oleme kaardistanud 2800 hektarit umbes üle Eesti kokku teda kasvatada ja igal pool siis tegelikult sellest üle 600 hektari on juba hävinud ja hankes, kus me tellime selle tõrjetöö, on tegelikult kindlasti kolmandik selliseid alasid, kus kass on üksikud taimed või ei ole enam mitte midagi. Karuputk on laiutama hakanud ka Põhja-Sakala vallas Lahmuse külas mahajäetud loomalauda ümber kuid see koht on juba tõrjeplaani võetud taas kord Eike Vunk. Me ootame kindlasti inimestelt seda teavet, kui neil kuskil kasvab karuputkas endal või, või kuskil nad teavad, et seda on. Mis me ootame, neilt, on võib-olla see, et üksikud taimed on täiesti ohutud, ka ise välja kaevata, et selle pärast ei pea tellima Me riikliku hankega seda tööd. Ja, aga kui ikkagi on inimene ei jõua, ei julge või seda tööd on palju, siis siis on võimalik riiklikusse tõrjesse lisada lepingule juurde riik tuleb ja aitab ära tõrjuda. Eike Vunk lisab, et tänavu on karuputke tõrjelepinguid sõlmitud 310000 euro eest. Tööd jagub kolmeks aastaks, kuid praegu on veel võimalik uute kasvukohtade lisandumisel lepingu mahtu suurendada viiendiku võrra. Tõhusaim moodus karuputkast lahti saada on taimed välja kaevata. Praegu on õige aeg sellega alustada, sest taimed on veel väikesed kuid kindlasti tuleb vältida taimemahla silma ja nahale sattumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Ja ilmast teeb ülevaate, läbida. Eestisse niiske ja jaheda õhu toonud madalrõhuvöönd liigub homseks Venemaale ning merelt läheneb lauge kõrgrõhuhari. Öösel jääb lääne poolt pilvi vähemaks, Ida-Eestis sajab vihma ja lörtsi, kagu pool tuleb sekka ka lund. Tuul puhub loodest põhjast neli kuni 10, iiliti 14, rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Pärast keskööd hakkab tuul aeglaselt nõrgenema. Õhutemperatuur on nullist pluss viie kraadini. Päev on muutliku pilvisusega ning mitmel pool sajuhoogudega sajab vihma, sekka lörtsi. Tuul puhub loodest, läänest kolm kuni üheksa, rannikul iiliti kuni 14 meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul saartel edelasse. Sooja tuleb homme päeval kuus kuni 10 kraadi. Aitäh selline sai esmaspäeva 11. mai Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere. Suur tänu kuulamast ning kena õhtu jätku.