Tere hommikust, on kätte jõudnud teisipäev ja praegu on just täpselt see väike varahommikune hetk enesesse vaatamiseks. Kui seame end valmis algava päevatöödeks toimetusteks astume sel nädalal üheskoos läbi mitmetest kohtumistest, mis Jeesusel olid tema jaoks lähedaste inimestega pärast ülestõusmist. Olgu see meie jaoks ühtlasi võimalust tunda ka ennast Jeesuse lähedal olevana inimesena, kellest Jeesus hoolib, keda ta tahab oma ligioluga julgustada. Samas tundub, et isegi väga lähedastel inimestel oli esmapilgul raske Jeesuse elus olemist uskuda. Apostel Luukas räägib loo kahest inglist, kes on Jeruusalemmast lahkumas ja teie lemmause külla. Kui Jesnele teekonnal läheneb, ei tunne nad teda esialgu ära. Jeesus kuulab kannatlikult nende kurtmist, kuidas kogu lunastuse lootus on viimaste päevade sündmustest lõplikult tühja läinud. Loen jüngrite sõnad Luuka 24 21 kuni 24. Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma. Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad öeldes, ent ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud teda ennast nad aga ei näinud. Seda rääkisid jüngrid Jeesusele endale, kes kõndis nende kõrval aga keda ka nemad sel hetkel ei näinud, selles mõttes, et nad lihtsalt ei tundnud teda ära. On hämmastav, kuidas pettumus ja lootusetus võivad meie silmad sulgeda kõige suhtes, mis võiks uut lootust luua. Psühholoogid nimetavad seda kognitiivseks eelarvamuseks. Kui oleme väga tugevasti keskendunud teatud hingeseisundile antud juhul siis lootusetusele ja leinale siis me polegi justkui võimelised vastu võtma midagi, mis meie vaatenurka kasvõi natukene muuta võiks. Võtta vastu vaid teabe, mis meie senist veendumust kinnitab. Tänase loo jüngrite puhul on hämmastav, et mitmete erinevate inimeste tunnistus selle kohta, et Jeesuse haud on tühi ei toonud neile ometi meelde Jeesuse ettekuulutust tema ülestõusmise kohta kolmandal päeval. Isegi siis, kui nad otsesõnu ütlevad, et käes on juba kolmas päev ei tundu neil tekkivat mingit mõtte seost Jeesuse sõnadega. Mulle isiklikult on see piiblilugu alati väga südamesse läinud. Just Jeesuse kannatlikkuse tõttu selliste mitteuskujate ja mitte mõistetega ülestõusmise sõnumit ongi ju nii ääretult raske uskuda, sest see ulatub väljapoole meie inimliku mõistmise viie. Ja kui meil tänasel päeval on eesõigus lugeda ja kuulda kogu Jeesuse ristilöömise kannatuse ja ülestõusmise lugu ühe katkematu voona algusest lõpuni siis tolleaegsed jüngrid elasid seda läbi päevhaaval, olles täielikus teadmatuses sellest, mida järgmine päev toob. Nii olid ka need kaks Emmause pole kõndivat jüngrit ikka veel kinni omas lootusetuses. Suutmata uskuda leinaks, pole enam põhjust. Hea sõnum on, et Jeesus on küll meiega kannatlik aga ta ei taha meid samas jätta teadmatusse headest sõnumitest. Isegi kui tema reaktsioon jüngrite pikale kurtmisele tundub pisut järsuna, sest ta hüüatab ohte mõistmatu südamelt pikaldase uskuma ei jäta ta neid ometi sinnapaika. Ta võtab aega, et neile kõike toimunut pühakirja valgel selgitada. Ta on valmis koos nendega lõpuks kohale jõudes isegi õhtusöögilauda istuma ja olles seal, avanevad nende silmad ja nad tunnevad ta ära. Jeesus ei jäta neid omapead enne, kui nad on teda elava Jeesusena tõeliselt näinud ja ära tundnud. Samamoodi ei taha Jeesus jätta ka meid meie eilse päeva lootusetusesse. Ta teeb kõik selleks, et me julgesime vaadata ettepoole ja uskuda jumala kõik võimsusesse, tal on meie jaoks aega ja tähelepanu ja ta ootab, et võiksime ta ära tunda kui elava Jeesuse. Me palvetame. Issand Jeesus, ära lase meid täna teed käia lootusetuses. Aita meil olla tähelepanelikud, märgata sind enda kõrval kõndimas ja sind oma elus elava issand ana ära tunda. Aamen.