Täna õhtul süttivad ümber Läänemere tuhandete muinastuled. Need tähistavad suve lõppu ja meenutavad iidset kommet süüdata rannas lõkkeid, mis ammustel aegadel laevad pimedas randa juhatasid ning mehede merelt elusalt koju tõid. Kuna käimas on Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta, siis kindlasti on just täna põhjust suvesse tagasi vaadata ning tuli süüdata ka juunikuisel tule tulemise teekonnal. Kokku oli tuli Tartust Tallinna poole teel 33 päeva läbides oma 4200 kilomeetri pikkusel rännakul kõiki Eesti maakondi. 450-st peatuspaigas said tulest osa ligikaudu 100000 inimest. Päikeseloojanguni on veel kaks tundi aega. Kui teil lõkkase veel valmis seadmata, siis jõuate veel küll. Augustiööd on pikad ning taevas särava Linnutee all on omade keskel hea vaadata korraga minevikku ja tulevikku. Ning küllap on just tänane öö ideaalne selleks, et suvehaku, ilusatest, unistustest, sügist ja südantsoojendav mälestus saaks. Järgneva pooltunni jooksul. Oleme kimbukest mõtteid möödunud suvest, tulest ja tulevikust, mida Eestimaa erinevates paikades jagasid minuga muinastulede öö eestvedaja Mairold, Vaik Vana-Vigala folklooriseltsi giid, särakad, aktiivne liige Anneli üle maantee Käsmu muuseumi hing Aarne Vaik ning suvise juubelipeo peadirigent Peeter Perens. Mina olen saatejuht Sten Weidebaum ja soovin teile head kuulamist. Mairold Vaik on muinastulede öö korraldamisega tegelenud viimased kümmekond aastat. Küsisin temalt hakatuseks muinastulede öö tähenduse kohta. Muinastulede öötraditsioon on juba peaaegu 30 aastat tagasi nii Soomes kui Eestis ühel ajal alguse saanud ja nende muinastulede öö mõte oligi see, et suve lõpu tähistamiseks tulla mere äärde süüdata lõke ja sellega seoses meenutada tuletada meelde seda aega, kui lõkkeid kasutati praktiliselt muinasajal viikingite ajal. Et siis süüdati lõkkeid pimedal ajal või tormisel ajal, kui meremehi oodati merelt kodusadamasse või koduranda ja nende tulede järgi oli ohutum lihtsam randa tagasi tulla. Ja rannas oli alati keegi, kes valvas, et vaatasid kastunud omad laevade võõrad laevad. Ja mõnedes kohtades neid valvurit nimetati isegi ranna pappideks. Et rannavalvur Rannap ja kui ta sai aru, et omad laevad tulevad, siis ta pani vastavad tuled põlema ja selle järgi laava tulid kohale siis mõnedes kohtades isegi laev andis oma saagid 100 räime sellele rannapapile. Ja muidugi neid lõkkeid kasutati ka ohuteadete edasiandmiseks, et kui oli kuskilt lahe tagant oli näha, et mingid võõrad laevad või võõrad purjed tulevad, siis süüdati lõkkeid niimoodi järjest mööda kallast või sisemaa poole või mööda jõgesid niimoodi, et oli täiesti praktiline selline vajadus neid lõkkeid löögid süüdata. Ja tänapäeval me süütame üks kord aastas mitte mitte ainult talvel või sügisel, tormisel ajal, üks kord aastas, kõik koos tuleme mere äärde, meenutan neid lõkkeid. Ootame meremehi merelt tagasi ja mõtleme nendele, kes näinud, pole tagasi tulnud. Ja ühtlasi on see selline suve lõppu. Üritus, kus inimesed tulevad kokku, mõtlevad häid mõtteid. Ja ta nüüd selline. Nii suureks traditsiooniks on saanud, et noh, mingi 28 aastat tagasi Soomes ja Eestis ühel ajal süüdati lõkked, siis oli ainet kaks inimest, kes seda tegin. Aga nüüd on juba, ütleme need sajad tuhanded inimesed tulevad mere äärde nii Eestis, Lätis, Soomes kui Leedus. No praegu meil on käimas laulu Ja tantsupeo juubeliaasta, mis seda laulu ja tantsupidu ja muinastulede ööd siis tegelikult ikkagi seob? Eelkõige see, et kuna me mõtleme suvele, mis asi see on nagu suvelõpu üritasite järgmine päev kohe koolipäev ja sügisesed tegemised algavad siis kõigepealt mõtleme sellele, mis oli selle suve suurim sündmus, mis kõige rohkem meelde jäi. Paljudele tuleb esimesena meelde Eesti juubelilaulu ja tantsupidu. Need, kes osales seal kaasa Elaskist telekast, vaatas, kes kohal käis ajalehti lugedes, et ja see nagu number üks sündmus sellest suvest ja hea on mere ääres lõkke ääres seda meenutada. Ja teiseks on ju see, et kui ma seda tule teekonda jälgisin kuu aega, 33 päeva käis lõke Tartust läbi saarte läbi Eesti Tallinnasse. Et mitu korda see tuli, saadeti merele ja oodati merelt tagasi ja Eesti kaardil onni või vaatasin üle, et 11 kohta, kus see tuli, saabus merelt sadamasse ja mulle nagu see ühildamine või see pilt meeldis väga. Et otsisin need 11 kohta üles Peipsi järvel ja Emajõel oli neid kohti veel kuskil viis, kuus tükki, kus merelt tuli see laulupeotuli. Et äkki need inimesed, kes seal kohal olid, läheksid sinna või ükskõik mis kohta, kus veekogu ääres tuli, käis mööda teed, läks, inimesed tuleksid sinna ja meenutaksid seda laulu ja tantsupidu. Järgmisena sõitsin vana Vigalasse, kus tegutseb folklooriselts giid, särakad, kes sel suvel laulu ja tantsupeo tuld suisa mitme päeva jooksul hoidsid, edasi kandsid ning täna õhtul on nad taas Vana-Vigala kandis väljas oma muinastuld süütamas. Kohtusin giid särakate ühe aktiivse liikme Annely üle maanteega ühes väga erilise väega paigas. Miks me seal kohtasime? Kohe Annely meile räägibki? Meie selja taga on ohvrihiis, mis on pikemat aega olnud ju Vigala rahvale pühaks paigaks ja üle jõe on siis sassi loitsu kivi ja siis seda mööda jõge tuli, ju siis meil tuleteekonnal tuli Vigala vahele. No milline see emotsioon oli, kui ta seda laulu ja tantsupeo tuld siis nüüd päriselt lähedalt nägite hoida, sõita? Seda ei saa kuidagi kirjeldada, et see peab ise ise läbi elama ja kogema aga vaadatas vaadates seda rahvast, kes tuli kõik teeäärtesse ja, ja matustele ja kiriku alla, seda tuld ise vaatama ja nautima, et see, seda ei saa tõesti kirjeldada, seda peab ise kogema. Ma siin juba intervjuu alguses ütlesin, et te olete sellise vahva folklooriseltsi, millel on eriti vahva nimi, kiits, harakad. Üks aktiivne liige, kes need kiitsarakatalised on? Kitsa rakad, Ta on naisrühm. Ja siis veel segarühm. Ja muidugi meil on väga vahvad pillimängijad ja veel lapsed, kes karmoškasid armastavad mängida, on ka veel liikmeks tulemas kohe-kohe. Ja ma saan aru, et kui te seda tuld siin edasi kandsid kust ta tuli ja Tallinna poole liikus, siis ega tegelikult seda tuld ju päris ei jätnud, vaid tülitusele tule, tuule sisesiis Tallinnasse ka osaliselt tantsudel ja naisrühmal õnnestus tantsupeole pääseda ja, ja isegi segarühma sai moodustatud pere kes siis tuli nagu Vana-Vigala põhikooli lasterühmaga siis peole kaasa. Kui me nüüd räägime sellest muinastulede ööst, siis see on see selline nagu murdepunkt, kus me natuke jätame seda suvega hüvasti, astume sügisesse. Mis te sellest suvest kaasa võtate, mis on need kõige eredamad emotsioonid, oli see kohtumine siin Vana-Vigalas, selle tulega või hoopis tantsupidu või, või millised on? Mina arvan ikkagi, et kitse ära, katel oli kõige eredam ja kõige ilusam hetk see tule tulemine. Seda saime kaks päeva praktiliselt nautida, korraldada ja vaadata Ta oma ihusilmaga ja käega katsuda, et see on ikka kõige kõige emotsionaalsem hetk. Kui nüüd näiteks viie aasta pärast tuleks ettepanek, et jälle oleks tarvis seda tuld kanda edasi hakkaksite tõrviku otsust kinni igal juhul ei laseks mitu korda ennast paluda. Nüüd siia tegelikult teie juurde ma tulin sellepärast et kui ma hakkasin vaatama seda tule teekonna kaarti, kus tehakse siis muinastulesid, siis teie olite üks esimesi, kes ennast siin taas üle seadis, registreeris? Kas te tähistate siin siis need tõepoolest seda tule, teekonna kohtumisi või, või mida sa muinastuli teie jaoks tähendab? Tavaliselt süttivad muinastuled ju merede äärde, aga meil kahjuks seda merd ei ole, aga me oleme juba mõne eelmised korrad seda tähistanud, et oma oma hiiepaika meenutada ja oma jõgecis austada. Natukene. Ja muidugi siis ilus ilus punkt panna sellele ilusale suvele, kus tuli meie juures käis ja sai naised ja pere rõõmsaid tantsupeol käia. Et seda seda veel meenutada ja mäletada. No mismoodi see tuli teil siin süttib ja ma ei usu elu seeski, et kui tegemist on nii vahva aktiivse sellise floori folklooriseltsiga, siis lihtsalt tikkust tule tõmbate ja ja rahulikult seal tule kõrval seisate, kas tantsuga lööte, kas pildiga mängite ja igal juhul neil on Tore rühma juhendaja Kristadel Maker, kes tavaliselt võtab oma pillid kaasa ja mängib ja siis muidugi naised laulavad. Ega mehe meestelgi suud kinni ei ole. Anneli üle maantee kutsub kõiki, kel täna veel oma lõke leidmata, koos giid särakatega seda õhtuti ööd veetma. Giid, särakate lõke asub Vana-Vigala hiie küüni juures. Laud on ühine ning laul ja tants ja lõke kestavad hommikuni. Sisemaalt vana Vigalast siirdusin nüüd siiski rannikule, kus muinastulede nii-öelda päriskodu on. Käsmus on juba aastakümneid Käsmu randa ja siinset merendust talletanud Aarne Vaik, kes iseennast tutvustab. Nii. Sündisin Tallinnas märtsikuus 1942 ja olen sellest saati kala. Alati olen tegelenud veega ja püüdnud vastuvoolu ujuda. Pean ennast Käsmukaks, kuna perekond on vähemalt 300 aastat Käsmus elanud. Kogu praegune sihipärane tegevus läheb Käsmu monumendi ehitamiseks. Milleks minu muuseum olla võiks? Aarne Vaik, Käsmu meremuuseum. Hing, kui ma nüüd siia mere äärde tulin, siis ei saa mitte küsimata jätta, mis tähendust teie jaoks see muinastuletöö või muinastulede süütamine täna siin kaldal kannab. Mõte on inimest tuua mere äärde. Ja ega seda vist väga palju ei peagi pingutama. See huvi on ikka olnud alati ja juba sajandeid, eks ole. Aga kui kui me mõtleme, see, kuidas me makus oma akusid laadime ega sellest paremat kohta ei ole kui vee ääres. Ja kui sa teed oma raskelt töö seal põllu peal või linnas, eks ole siis oma suvi suvitama ja tõesti oma tuju tõstma ja energiat koguma, tuled sa mere äärde? No mõni mees võib ka metsas leida seda või. Aga või soos või, aga looduses ikka põhimõtteliselt see, et naturaalses looduses on seda vaja, et tulla vaatama ja ennast laadima. No kui meri on olnud eestlaste jaoks ikkagi selline koht, mis on viinud maailma ja toonud toidulauale mis seisus täna meie rannaelu päriselt siis on? Ega nüüd sellist enam kedagi ma ära toidaks, seda mereäärse ei juhtu enam. Aga nii palju ta toidab tõesti jälle jälle sedasama. Käsmus on olnud ka vanasti olid mere peal käidi ja suvitamas käidi ja nüüd on jäänud see teine pool just mida vanasti naised pidasid, siin ta ei olnud mitte kaptenite küla, vaid naisteküla. Ja et need pansionaadid ja need suvitajad, need toidavad seal mereäärset rahvast. Ja kes tahab siis veel hovi, hub'i hobi korras seal kala püüda või purjetada või merega suhelda, kes läheb süstaga või see on see akude laadimise koht ja see on, see annab veel veel olla. Kas võib küsida siis nii, et kui algselt need tuled, mis viikingiajal muinasajal süüdati, siin rannal pidid juhtima mehed merelt randa tagasi, siis kui täna süütame muinastuled siin mere kaldal, just siis nende tuledega meelitame mehed sisemalt kaldale. Ei sellega täitsa rahul olla ja muidugi oli ka mere pealt oi hoiatavaid tulesid ja, ja randa kutsuvaid tulesi. Aga jah, ta on sul õiguse, polegi mujalt mujalt mere äärde, mitte mere pealt, soomlased on väga vaimustatud eesti merest. Siin on rahu mere peal, ei ole mingisugust paatide podinatega mürinat võid sa merel rahulikult puhata. See meri takistab suvitamist, kui sul on lärmakad paadid. Kui muinastulede öö toob sügise Eestisse, võib öelda, et suvi saab läbi, sügis tuleb kätte. Mida toob sügis siia kaldale vaikuse rahu. Ja toob muidugi selle vananaistesuve India niisama, et toob selle rahu kindlasti rahu ja see kõige ilusam aasta arva aeg ongi, ma arvan see september küpsuse aeg ja see soe veel ja sõdub rahu, muidugi. Suur-suur, aitäh. Aarne Vaik. Kolm, palun. Tänane öö vaevalt et Eestimaa randadel väga vaikne on. Küllap kestavad mõned jutud hommikuni ning tõenäoliselt kaigub vete kohal ka muusikat ja laulu. Eelmisel aastal kirjutasid Piret Laikre ja Marek Sadam muinastulede ööle spetsiaalse laulu. Kuulame siis nüüd seda muinastulede öö, tule laulu esitajaks on Marek Sadam. Tuli meid kokku, toogu üle mere ühte kandku tuli neid kokku. Ülemvere kreeka tugevad silla loogu, selle, eks meileda. Tugevad silla, selle, eks meile ta antu tuli meil võita, aita pimedus hinges ja õue tuli meil võita, aita pimedus hinges ja õue. Ära põleta paita. Varjud võtame põue. Ära põletab Kaita varju, võtame põueni. Tuli õpeta jääma sinna, kus kiige ja ilu tuli, õpeta jää ära sinna, kust õige ja ilu. Tuli saab tarkust. Anname mõttele, pal, tuli ta Tartusse. Anname mõttele tormide taga ringi võtameid rumala. Et aga ei võta neid rumala arr tuli too õuele noore sitta kustes toovad tulid õuele sinna, kus istunud Advana. Seni kui oleme koos püsiva ilusat lava, seni ei ole koos püsiva, saad lavale, tuli, õpeta jääva sinna kuskile ja ilunud. Tuli õpeta jääma sinna, kus õige ja. Sulide rannale rahu, paranda ammuse tüli, tuline kannale rahu, garanda ammuse tüli, leida kõik, kes lahu püütagelsiga oskusi lillad, ei ühtegi, nagu ikka kell süda on. Tuli vii kohale kirja. Neile, kes lainete taga tuli kohale ei pea. Neile, kes lainete taga. Sõnumid otsivad Silva oodates märki, aga otsivat relva oodates märgile. Ka sinna, kus õige ja ilu tuli mind õpeta jääma sinna, kus kõige, ja ilu. Vetelba päike neil tõuseb või loojub, tuli seal kaugetel maadel päike, neil tõuseb võlu. Igasse ilmakaarde kingisõbralik soojus igasse ilma ta kingisõbralik soojuus lõpus, kui maapealsed raja taevaste tulede manu. Lõpus, kui maapealsed raja taevasse tulenema juhi, siis ajatus aja, midagi rohkem ei palu. Juuli, siis ajatus aja midagi rohkem. Õpeta jääma nagu sülge ja ilu. Tuli, lõpeta ja ma sinna, kus ilu tuli õpetaja ära. Ja ilu tuli, lõpeta ja ma. Tänase saate viimane intervjuu on salvestatud Tallinnas Stroomi ranna pargis, kus laulupeo peadirigent Peeter Perens end oma sõnul väga koduselt tunneb. Küsisin alustuseks, milline on tema suvi olnud ning kas ta on puhata ka saanud. Jah, usun küll, et olen saanud, eks peale laulupidu muidugi sellisest ütleme laulu peovaimust või laulupeoolekust välja tulemine, ega see nagu liiga lihtne ei ole. Aga ühel hetkel see ikkagi isegi õnnestub, et Eesti loodus ja, ja selline. Eesti just nimelt Eesti loodus on see koht, kust, kust on võimalik nagu tuge saada ja omaette natukene olla ja et olen saanud puhata küll, oleme siin öelnud poolenisti ilmselt naljatamisi poleks mingi ime, kui mõne sellise muinastuleveerelt täna öösel saab alguse järgmise laulu ja tantsupeo ideekavand, sest lõkke ääres tõstetud eestlased on väga erilised. Aga Peeter, on sul meeles, kuidas sinu laulupeo ideekavand vee Linnutee rahvas alguse sai? Muinastulede ööl sellele mõeldes, siis peab küll ütlema, et, et see kolm aastat tagasi, kui 2016 augustis tõesti see ideekavand sai paberile pandud siis ega sellist konkreetset het või mingit sellist nagu tähendusrikast poeetilist heiastust nagu ma ei, ei, ei suuda, nagu küll praegu välja tuua tekigi sündis mingisuguse aja jooksul ja, ja nii nagu sa mainisid seda nime v Linnutee rahvas, siis siin on suur osa sees ka inspiratsiooni Lennart Meri hõbevalgest ja, ja tema filmidest, millest siis üks on veelinnurahvas ja teine Linnutee tuuled, millest siis ka see pealkiri sai. Aga kuivõrd muinastulede öö on ju ka selline nii-nii minevikku vaatamise aeg kui ka võib-olla ka tulevikku vaatamise aeg, kui inimene tunneb ennast justkui justkui aja keskel, siis, siis usun, et sellel, sellel rituaalid on võib-olla üht-teist ikkagi seost ka laulupeoga. Tõepoolest, mis on samamoodi selline enda tajumine kusagil ajas. Et, et usun, et sellisel hetkel võib, võivad sellised laulupeo ideed pähe tulla küll. No sellele juubelilaulu ja tantsupeole eelnes pikk ja erakordne tule teekond kui 33 päevaga laulupeotuli läbis kõiki Eesti maakondi. Loomulikult sellel tulel on väga-väga palju erinevaid tähendusi, aga mis tähendus on sinul laulupeo tulel? Jah, laulupeotuli tundub, et on üks, üks mingi, ma ei tea, mis tuli on nähtus või kuidas teda nimetada mis sel hetkel seob üheks tervikuks terve Eesti rahva. Sest olles ise nii mõnelgi hetkel laulupeo tule teekonnal kaasas olnud, siis see, kuidas inimesed suhtusid sellesse tulesse panigi heldima ennast nii mõnelgi korral et tulel tõepoolest on suur jõud ja suur tähendus ja tundub, et laulupeotuli tõesti sellel suvel ühendas meid kõiki tule teekonna tipphetk üks tipphetkel on kindlasti see, kui tuli jõuab Tallinnasse lauluväljakule. Ja sina olid see, kes selle tule viis alt siis laulukaarest üles tuletorni suudate meenutada ka neid mõtteid või tundeid, mis sul sellel hetkel pease hinges valitsesid, kui sa selle tulega sinna üles tornisuundasid. Jah, sel hetkel, kui me siis koos Siim selliseid awesopiga sinna trepist üles üles torni suundusime. Ma kuidagi sain aru küll, et see on nüüd selline oluline või, või noh, kasvõi minu elus nagu ajalooline hetk, mida ma hakkan ikka ja jälle meenub tama ja, ja ilmselt ka aastaid ja aastakümneid tagasi vaata tema tagasi mõtlema sellele hetkele. Aga peab ütlema, sel hetkel. Sa lihtsalt võtad selle tõrviku ja lähed trepist üles ja, ja ega see tehniliselt nii lihtne ei olegi selles kitsas koridoris selle tõrviku ja selle tulega hakkama saada, nii et nii et sellised, kaks erinevat tunnet korraga üks selline ja igavikuline ja tähtis ja teine selline väga proosaline ja, ja selline toimetamist vajav. Laulupeol on kaks sellist väga tähenduslikku hetke tulega seotud, üks on see, kui see tornis süttib ja teine siis kui me laulame, Gustav Ernesaksa isamaalised tuli seal tornis kustub. Me oleme öelnud, et selle tule kustutamisega tegelikult saab alguse teekond järgmise laulu ja tantsupeo poole. Ja selle tule kustutamine ei tähenda ju veel sugugi mitte selle protsessi lõppu. Nüüd tänasega saab, võib öelda suvi läbi, algab väga paljudele kollektiividele uus aasta tõenäoliselt veel tähtsam uus aasta, võib-olla esimene jaanuar. Mida toob järgnev hooaeg sulle nüüd laulupeo järel. Eks järgmine hooaeg toob nii mulle, nii nagu igale eesti koorijuhile tööd oma kooridega, siis minu puhul siis tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori ja Eesti kammerkooriga see tähendab uued kavad, uued kontserdid, uued ülesanded ja peab muidugi ütlema seda, et pärast laulupeoaastat mil tegelikult laulupeo kava koostamise juures sai ju läbi käidud praktiliselt nagu kogu Eesti muusika või vähemalt see osa Eesti muusikast, mis kuidagi võiks seotud olla või on seotud laulupeoga siis peab ütlema, et kuidagi selle nende uute kavade koost mine tundub hetkel olema kuidagi keerukam või raskem ülesanne kui vanasti. Aga noh, ju see inspiratsioon siis tuleb kusagilt teisest nurgast teise kaarega. Vot sellised mõtted siis Peeter Lorentsilt. Nüüd on jäänud vaid poolteist tundi hetkeni, mil üle terve Eesti muinastuled süttivad. Kel oma lõke veel leidmata või lisamata, saab abi veebilehelt aadressiga. Muinastuled. Need, kes juubelipeo eel ja ajal kasutasid laulupeo äppi oma mobiiltelefonis võiksid sellesama äpiga täna avada. Sealt on võimalik vaadata, kus näiteks kiits harakad oma lõket teevad või milline lõkkedele hetkel kõige lähemal on. Loodan väga, et äpp või süda teid mõne muinastulen juhatavad ning tänasel õhtul ja ööl tõika keskel häid ja omaseid oleksite ning et üksi poleks keegi. Mina olen saatejuht Sten Weidebaum ja tänan teid kuulamast. Tänast saadet jääb lõpetama Urve Tinno, Tauno Aintsi kirjutatud laul. Üksi pole keegi. Juubelilaulupeo suvi on tänasega lõppenud, kuid Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta kestab edasi. Imelist muinastulede ööd ning palju õnne jaksu kõigile neile, kes homme koolis või koorisi tantsurühmas oma uut aastat alustavad.