Loetud ja kirjutatud. Algab kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ning istun täna siin stuudios koos kirjastuse tänapäev, peatoimetaja Tauno Vahter iga tere Tauno. Tere. Põhjus, miks ma sind siia kutsusin, ei ole mitte niivõrd selles, et jätkata, et eelmise nädala juttu, kus Tiit Aleksejevi rääkisime sellest, kuidas koroonaviirus meid kõiki mõjutab. Vaid põhjus on siiski selles, et kirjastus Tänapäev andis välja ühe päris vahva ja omanäolise krimiraamatu Stewart töötani Evelin haardcastli seitse surma. Ja mõtlesin, et võiks rääkida sellest, et millised on üldse uued trendid krimikirjanduses, kui omanäoline Se Stewart tööta nii raamatu on, kas esindab mingit laiemat nähtust või on üks veider kõrvalekalle üldistest suundumustest. Ja võib-olla alustamegi siis Tauno sellest, et mida see Evelin Haacastli raamat endast kujutab, mõlemad oleme seda lugenud ja ja just enne saadet siin ka arutasime, et meile mõlemale see üldjoontes meeldis, kuigi on mingeid momente, mida võiks ka kritiseerida. Jah, niimoodi võiks öelda vist peaaegu iga raamatu kohta. No üldjoontes ta ei ole puhas kriminaalromaan, et segu väga mitmest žanrist. Ja ta algab sellise mõnes mõttes isegi võib olla klassikalise võttega, et on keegi tegelane, kes jookseb metsas, on segaduses, ei tea, miks ta langiga ajab teda taga, siis ta saabub ühte majja või võiks vist öelda suuremasse mõisa ja kus tundub, et teised teda tunnevad ja siis pikapeale siis hakkab selguma, siis erinevaid fakte, et et seal toimus mingit sorti suurem pall või pidu. Ja asja mõte on see, et selle õhtu käigus üks tegelane mõrvatakse. Aga see tegelane, kes seal raamatu alguses ennast metsas avastab, segaduses satub pidevalt erinevad inimeste kehadesse ja peab sedakaudu lahendama mõistatuse, kes selle tütarlapsega, kes raamatu pealkirjas mainitud siis tegelikult mõrvata tahab. Nii et noh, võib-olla see on nagu selline üks vool jah, mis on teiste kõrval kirjanduses juurde tekkinud, eks neid on ju ka varem olnud, aga, aga just see, et milliseid erinevaid žanre omavahel segatakse. Sest noh, võib-olla ei ole nagu tänapäeval nii tavaline. Ühe ühe voolu asemel tuleb üleni teine, et ah, on selliseid üleminekuid ja paralleelselt on kõik vanad vormid ka esindatud klassikalised krimiromaanid ja mis iganes, kõik ka endiselt olemas, sest publikut on väga erinevad. Aga võib-olla jah, selline üks moodsam vool noh, põhimõtteliselt nii kirjanduses kui muusikas, kui kujutavas kunstis on selline mingisugune noh, niisugune hübriidžanr, et kus siis on võetud väga erinevaid asju nad kokku pandud. Et noh, me võime samamoodi rääkida ju mingitest vanematest asjadest ka, et Seksperi traumadest pooled kriminaalse süžeega siis näiteks pluusis on selline eraldi alažanr, mida nimetatakse mõrva ballaadideks, noh, nagu treikile on isegi selline kuulus plaat mööda peale. Aga noh, küsimus on see, et, et mille pärast see sulle meeldib või korda läheb, et kas see on siis nüüd nagu lõpptulemuse või vormi pärast. Ma ei tea, kas keegi läheb ooperisse sellepärast, et teada saada, mis Carmelist saab, või hotellast, et, et pigem on küsimus ju milleski muus. Et võib-olla selle Evelin hark aadli puhul on ka see asi, et siin ei ole võib-olla nii kohutavalt oluline see, et kes tegi aga pigem, et kuidas seda lugu jutustatakse. Kui see raamat Suurbritannias ilmus, siis auhindu sai ta kohe päris mitu pist, erinevaid debüüdiauhindu ja krimiauhindu. Ja tundub, et sa võeti ikkagi hästi vastu. Ja ta võeti hästi vastu ja, ja ta müüs ka hästi. Aga ta ei ole see raamat, mis oleks, ütleme New York Timesi müügiedetabelis esikohal, et selleks, et sinna jõuda, selleks raamat peab olema natukene teistsuguse ülesehitusega või natuke teineteistsuguse publiku jaoks, et see ongi see vahe sellises suures maailmas, et kasvuraamat müüb 200000 eksemplari või kaks miljonit. Selleks aastaks ette valmistades näiteks lugesin kuskilt sellist väidet, et kui varem kirjutati mõrvamüsteeriume, siis tänapäeval ei nimetata neid enam ministeeriumid, eks ja selle põhjused on pigem ühiskondlikud kui kirjanduse sisesed. Et nimelt kui varasematel aegadel viiekümnendatel kuuekümnendatel et mingi üldisem maailmakorda on võimalik, siis tänapäeval tunnevad kõik, et me oleme justkui mingisugused herned purgis, mis siin kõrisevad ja mingit korda ei ole, ehk siis ei saa olla ministeeriumi, mis lahendatakse, saab olla lihtsalt mõrva kirjeldusi ja mõrvakirjandus, kus võidakse küll võib-olla lahendada mingi üks nüanss, aga see ümbritsev ühiskond jääb ikka sama segaseks. Kontrollimatuks. No ma arvan, et see on mõnes mõttes võib-olla, seletab sellist sisemist põhjust, miks need trendid vahelduvad. Aga jah, nad on, et vanad variandid on ka täiesti olemas selles mõttes, et noh, endiselt ju tehakse nendest. Ma ei mäleta, mis ta oli, umbes 90-st vaata Kristi raamatust kordustrükke, neile on olemas endiselt omad lugejad. Aga no see oleneb, et kui kaugelt pihta hakata, et sa võid ju öelda, et Dickenzil ja Ma ei tea, kuritöö ja karistus on kriminaalromaan, aga aga kui hakata nüüd nendest jah, nagu sihukestest standard autoritest rääkima, keda ikka kõik loevad krimikirjandusse siis eks ta ongi vaheldunud, et küsimus on, et kas see raamat, too kokkuvõttev küsimus on, kes tegi kas see on olnud seotud selle raamatu või tegelaste toimumiskohaga. No ja siis ajastuga nagu siis tekkisid juurde igasugused erinevad vaata et noh, eks ole, selline eradetektiivikuju siis advokaat, maffiaraamatud, organiseeritud kuritegevus muul moel siis noh, siis kusagil juba seal võib olla seitsmekümnendatel ja nii siis Ali siukene, kurjad rahvusvahelised suurfirmad. Loomulikult külma sõja spiooniromaanid, noh me oleme ise näinud, kuidas James Bondi pahalane on kümnenditega muutunud, et seal mingi aeg oli väga lihtne ratsutada selle nõukogude liidu konflikti najal, aga noh, nüüd natukene raskem ja kogu aeg isa hiinlasi ka teha, sest hiinlased on suur turg. Nende filmide. Ja siis noh, võib-olla jah, mis tekkis seal suures osas Skandinaavia kauduse, üks laine, mis siin nüüd on praegu juba natuke vaibumas kõik siuksed, sotsiaalsed teemad ja ja hästi ühiskonnakriitilised krimkad, kriminalistikalaine siia sai ja kõik muud sellised asjad. Keys karpeta raamatud Ameerikas 90.-te algul ja siis nii-öelda niukene, natuke hägune, mõistelise psühholoogiline krimi, mis mul on tunne, et vahel ühest küljest peaks nagu seletama neid motiive. Aga teisest küljest osa neist on kõige laiemas mõttes lihtsalt naistekad. Aga Ma olen küll veendunud, et ka kaasa Kristi raamatutest suurem osa on tegelikult nii-öelda naistekad ja üldse mitte väga halvas mõttes, aga aga põhimõtteliselt on seda, sest nad kirjeldavad sellist valdavalt sellist, kõrgklassi elu-olu tegelikult ju, ega see netti toimub kusagil rentslis ju ikka reeglina. Ja noh, täna hetkel selline, ütleme viimase jooksva aasta-paari seisuga ei ole ühte väga kindlat uut voolu, mis oleks toonud tohutut Moody uusi autoreid, et see viimane, mis oli, oli siis, kui oli raamatu pealkirjas oli alati tüdruk või naine oli ta siis aknal või rongis või kadunud. Et noh, on jah ka jälle tekkinud sellised hübriidraamatut, pooleldi naistekad nagu näiteks praegu on see, kus laulavad langustid, mis on, kusagil nimetati seda huvitavalt selliseks Mid proua ehk keskmiselt intelligentseks kirjanduslik, mis oli huvitav määratluse ehk et noh, ta ei ole nagu selline rumal raamatuga, ega ta nüüd nagu väga kuskile kõrgele ka just nagu ei pürgijad, et seal on selline romantiline süžeeliin natukene õnnetusena sihukene, kerge krimilugu, mis ei ole nagu väga krimilugu tegelikult ja siis on natukene pandud sellist ajalugu, kohapärimuste, loodust ka veel kui ta on ka nagu hübriid selles mõttes. Ja üks selline huvitav tendents, mis minu arust tegelaskujude suhtes on toimunud, võib-olla see, et vähemalt selliste teles ja raamatuedetabelites populaarsete raamatute osas ma vaatan, et et hetkel advokaadid on aut. Et ma ei teagi, kas nad tulevad siis kunagi tagasi, et lihtsalt on ära väsitud, et et isegi Perry meisjoni aegadest või veel 80.-te lõpus üheksakümnendatel oli selliseid suhteliselt populaarseid advokaat tegelasi, aga ma ei tea, kas võib-olla ühiskondlik arvamus on jõudnud otsusele, et advokaatidel närukaelad ja oma hinge ära müünud, et nendest ei saa, järab positiivset tegelast võib-olla hästi teha lihtsalt, aga, aga hetkel neid ei ole. Ja noh, teine on just see, et mis on ajaga nagu väga palju muutunud. Et see peategelane, kes noh, nad on ikkagi algsetes sihukestest suurtes raamatutes sarjades nagu no kõik need Sherlock Holmsi tärk, ülbuarood Nathan küll intro vertsed ja mingite väikeste vigadega, aga nad on ikkagi valdavalt geniaalsed ja peaaegu üliinimesed. Ja, ja siis kusagil kolmekümnendatel hakkas nagu süvenema see, et siis tulid need esimesed sellised noh, allakäinud sisulist natukene närakad, joodikud nagu Daniel hämmetils peid kes põhimõtteliselt sihukene, rentslis alkohoolik kaardil aga kohati ka geniaalne ja siis need positiivsed kangelased muutusid üha mitmekülgsemaks selles suhtes, et nad olid tihtipeale millestki läbi kukkunud, et kas nad olid joodikud või narkomaanid või nende isiklikke elu oli väga ebaõnnestunud. Et noh, see on muutunud peaaegu standardiks praeguseks. Et kui keegi tuleks praegu välja sellise üdini positiivse lihvitult geniaalse uurijat, detektiivi kujuga, siis see vist mõjuks enam Beriti nagu usutavalt, seda vist ei võeta hetkel väga hästi vastu, et ilmselt kusagil laste detektiivisarjas saab veel seda teha, mis on ka täiesti populaarne žanr. Aga noh, küsimus ongi see, et hästi tüüpiline niisugune kommentaar on ju see, et et iga järgmine vool, et see, need siis sisu läheb üha hullemaks, et üha jõhkramaks, mis on noh, osaliselt on tõsi, sest mingil määral see on toimunud ja no mulle nagu tundub, et, et praegu on pigem see, et, et kuna see lugejaskond on nii lai, et inimesed eelistavad väga erinevaid alavoole, siis ei ole ühte domineerivat. Aga noh, mõned neist on sellised väga jõhkrad, et ma ise ei viitsi näiteks eriti lugeda enam skandinaavia krimid. Sest asi on seal ikkagi sellise naeruväärse piirini jõudnud, tihtipeale, et. Ma mäletan siin paar aastat tagasi ma võtsin siiski vist tõenäoliselt oli jõulupühad või mingi selline aeg, kus mitte midagi teha ei ole. Võtsin paar Põhjamaade krimi lugeda ja siis lugesin ühte Rootsi Rootsi romaani, mille autor oli vist miili Shep, kes on ka Tallinnas käinud. No põhimõtteliselt selle raamatu puänt oli enam-vähem see, et kusagil merepõhjas oli siis merekonteineritäis surnud laps ja siis mul oli küll tunne, et ma tahtsin kaminasse visata, et selles mõttes noh, nad on läinud ikka kohati absurdini, et see, see nagu selline vajadus kuidagi nagu šokeerida nende osade autorite puhul, seal ei ole võimalik väga palju juurde keerata. Et pigem on tulevik see, et segatakse mingisuguseid žanrilisi päid ja ja võib-olla mingisugune tegevuskoht, võib-olla tuleb mingisugune uus tegelaskuju, kes on populaarne ja tuleb ka suurem sari. Aga viimastel aastatel on pigem nii olnud, et pika sarja asemel on populaarne ühelt autorilt üks-kaks raamatut, mitte 20. Aga kui sa mainisid enne selle peategelaskuju muutumist, siis selge on see, et selline samm Speedi laadne kujuna ei kannata tänapäeva maailmas kriitikat, et kuidas on naistega. Oleneb, kas tegelaskujude või kirjutajatena mõlemat pidi põlema, et need on, Need on tegelikult ikkagi päris palju, neid on ikkagi päris palju, et noh, ma olen kuulnud mingisuguseid autoritelt naljakaid lugusid, sihuksed, krimiteemalised, kirjandusfestivalid näiteks, või et siis kuidas autorid omavahel kokku saavad ja siis alati koos õhkavad sellele, et nad ei olegi kindlad, et kuidas oma järgmised kangelased ära tappa. Sellised seltskondlikud vestlused erinevate mõrvameetodite teemal on päris koomilised. Et noh, mul on tunne, et seal on üsna no muidugi kattuvad ei saa öelda, et nüüd oleks raamatuid, mida loevad ainult mehed ja oleks raamatuid, mida loevad ainult naised, et no ta ei ole nii. Aga noh, on sellised, ütleme rohkem naistekapoolsed krimkad ja rohkem võib-olla rohkem meeste krimkad, et ma ütleks, võib-olla Eestis populaarsetest autoritest need nii-öelda meeste krimkad natukene siukseid jõhkramalt. Joon Espe Harry Howli sari, kus noh, tegelenud On ikka tegeleb päris karmide asjadega. Need kuriteod ka, mis seal kirjeldatakse, on tihtipeale väga karmi iseloomuga ja litsi aldi Jack kriitseri sari mis on ka võib-olla natukene pigemini öelda meestekas sarja kuulsusega, kuigi see on vaieldav. Aga puhtalt naistekad, noh jah, Agatha Christie vanemast ajast, aga empsibiitan, kellel on vist eesti keeles oma 50 raamatut ja siis on hästi palju on nüüd ka seda pilti kujundab see inglise niukene krimitööstus, kõik need Midsomeri mõrvad ja muud, mis telekasse jõuab ja mis noh, enamik on ka Eestis nähtavad. Et see on selliseks naljakaks tööstuseks omamoodi muutunud. Ja näiteks viimasest ajast minu arust on suhteliselt huvitav näide Se Kirblast Chester's Susani isa, Brown'i lugudel põhinev sari, mida ka ETV-s näidatakse. Noh, see on ikka äärmiselt kaugel sellest allikmaterjalist, et noh, põhimõtteliselt on võetud ainult raamatusarja peategelase nimi, et nendel nende algsete raamatutega ei ole küll midagi pistmist. Kuigi nad on omas ajas, need on üsna vanad raamatud ikkagi üle 100 aasta, et sealt spetsiifiliselt kinnise ruumi mõistatused jällegi, mis nagu noh, pani peaaegu aluse teatud žanrile või alažanrile. Nii et teised autorid on juba selle põhjalt kirjutanud, sest sarnaseid, et ütleme näiteks Boriss akuunid on kirjutanud Chester järgi raamatu, aga noh, sellel ei ole tõesti midagi pistmist sellega, mis siis telekasse jõudnud. Naistegelased on ka kindlasti muutunud, et kui vaadata neid maid, noh, okei, muidugi me teame, mis Marplit ja siis noh, siukses vahepealses siukses Masjalikumas ajaloos, et nad on ikkagi pigem olnud seal abilised seal ütleme terri meiseni abiline, kes ikkagi teeb põhiliselt sekretäritööd, kuigi tal võib-olla korra 20 raamatu jooksul võib mõni hea mõte tulla. Rohkem, jookseb ta ikka kohvi keetma ja siis hakkas neid, eks emantsipeerunud hakkas krimikirjanduses ka pihta. Et no ütleme, Skandinaavia sarjadest me oleme ju näinud, need igasugused näiteks siis ütleme, sillas väga tuntud tegeleda, aga jällegi noh, siin on nagu natuke ebatüüpilisemad, noh, tal on ka mingisuguseid siukseid vigu leitud, antud juhul tal olid vist siuksed, autistlikud, iseloomujooned või siis ütleme just need kiis karpeta lood, kus on siis tegemist, sest kohtuarstiga, kes nagu teeb siukest aja spetsiifilist aga ikkagi märksa usutavam, kui kogu see siia sai maailm, kus nagu sõidetakse sportautod ära ja käiakse siis morgis tikk-kontsadel kingadel. Et no ma ei tea, see, see aeg on ka nagu pigem läbi saanud. Nii et see, see maailm on läinud ses suhtes hästi-hästi laiaks. Nii et noh, mis edasi saab. Ma arvan, et tulebki väga palju, väga palju erinevaid noh, eraldi kogu see žanri küsimus on ju ajalooline krimiromaan. Et siin on ikkagi väga naljakaid näiteid. Olen välja otsinud nii nagu põhimõtteliselt peaaegu iga ajalooperioodi kohta oleks võimalik leida mingisugune krimisari, tänapäeval ütlesime On olemas Kanada autori maaklerilt uudised kus Vana-Kreekas lahendab Aristoteles, kuritegusid on olemas Ameerika autori Stevens Taylori sari, kus Vana-Roomas on üks detektiiv, kord Jaanus, kes lahendab kuritegusid sees. Kleopatra loomulikult puutub kokku erinevate tuntud isikutega siis on ka eesti keeles ilmunud, et briti autori Lindsey Davise raamatud samuti Vana-Roomas natukene hilisemal natuke pärast seeserit siis Eestis on küllalt populaarne oli, oli Hollandi autori Robert von kuuliku sari kus siis kohtunity lahendades kuritegusid seitsmenda sajandi Hiinas. Et selle sarja kõik raamatud on eesti keeles olemas. On olemas Giulio Leoni sari Itaalias, kus kuritegusid lahendab Dante. Noh, loomulikult on Boriss akuunini Fandoorini sari sellisest Romanovite valitsemisaja lõppu kümnendites ja neid näiteid võib tuua lõputult. No praegugi siin vaatan just ühte sarja, mis toimub Stalini ajal 20.-te Leningradis. Aga ka Eestis on ju juba vähemalt kolm sarja, mida võiks ka siia ajaloolise kriminaalromaani alla kuidagi lahterdada. Et Erkki Koort on kirjutanud kaks raamatut praeguseks Neljateistkümnenda sajandi Tartust. Noh, loomulikult Indrek Hargla, seitse raamatut apteeker Melchiorist ja siis veel ka On Martin Kuke raamatud Endel Krollist, kes on siis selline pärast sõjajärgne nõukogude aegne uurija siin niisugused viie-kuuekümnendate aastate elu kirjelduses metsavennad ja elu elu Tallinnas ja sealgi on kolmas raamat ilmumas. Nii et noh, see kõik näitab, et, et meie kirjanduspilt on nagu järgi kõndimas tasapisi, et noh, me ei ole leiutanud siin midagi täiesti uut. Aga see toimub igal pool maailmas, et nüüd on lihtsalt noh, võib-olla siukse väikse latentsi kaasa ka meile jõudnud ja seda tuleb juurde. Ja mis nendele sellistele ajaloolistele tegelikult on iseloomulik on see, et enamik neist töötavad kohapeal nagu selles riigis, et nad, need raamatut pigem ei muutu, selliseks globaalseksiidis seda pigem ei juhtu. Võib-olla muidugi võib-olla mingisugused üksikud erandid aeg-ajalt, aga aga pigem nad on nagu kinni selles kohas ja pakuvad ka sellist äratundmist sellest juba edasi on juba see küsimus, et kui detailseks me saame minna ja tegelikult saab ikka väga detailseks minna, et ma vaatasin jah, et siin. Et kas küsimus on selles, kas toimub ühel ajastul või see sari toimub ühes riigis toimub vanas või isegi ainult ühes linnas sest seda ilmub nii palju, et siin on jah, sakslased kutsuvad seda siis nagu üldtermiline regioone krimimis, siis omakorda jaguneb kaheks, et on siis nagu laiem on see Haimad krimi, et noh, kodumaine krimi kirjandus, eks ole, aga aimad, krimi siis omakorda jaguneb lokaal krimideks ehk siis igas liidumaas või noh, ma ei tea, meie puhul igas maakonnas vallas on varsti väike oma krimisari, et, et neid näiteid on ka päris palju, et, et noh, kui me lähme nagu vaatame seda, mis meil praegu raamatupoes on olemas, et et selliseid näiteid üsna saksa autoritest näiteks on betooni kriminullid, mille on kirjutanud Jean-Luc Alec, aga see on saksa sellepärast, et tegelikult selle autori nimi on Jörg Pongaga ilmselt Jean-Luc Alec kõlanud natukene Lääni asemel pannud nimeks komissar Schmidt, siis võib-olla see ei kõlaks nii seksikalt. Siis on Rita Falck Saksamaal väga populaarne kohaliku krimiautor, tema on tuntud selle poolest, et raamatut toimuvad Baierimaal ühe väikse linna ümbruses ja alati on raamatu pealkirjas ka mõni kohalik toidu nimi, nii et selles mõttes esimene raamat kandis talvekartulid, need lid aga aga mulle rohkem meeldis raamat pealkirjaga hapukapsakooma. Ma ei ole kindel, et need saksa nali on üldse kuidagi selline vastuoluline mõiste, et kuidas nagu saksa nali seal naljakas olla, aga aga võib-olla saksa naljad ei toimi Eestis nii kohutavalt hästi ikkagi, nii et jällegi selline kohalik nähtus rohkem. Noja saksa üks populaarsemaid krimiautorit, nele noi Hous, tema krimkad toimuvad reeglina Hesseni liidumaal. Lähemalt võib samamoodi võtta, et, et näiteks Rootsi autoritest marjunks Teed kirjutab sarja, mis toimub alati Gotlandil ja Kotland on ju ka niisugune. Üldiselt on nagu reeglina pannakse need sellisesse ilusamasse kohta, nii et noh, et see nagu siis Bretooni mingisugune puhkeküla, Kotland kaelas, niisugune ilus. No ja sama, me oleme näinud siin, see on toimunud Eestis. Et meil selline esimene selgem nähtus on Katrin Pauts krimkad, eks ole, meie Lääne-Eesti saartega seoses, et tõenäoliselt, kui sa ehitaksid selle üles selle mudeli, et see krimisari oleks, ma ei tea, ta siin ühtegi maakonda solvata nagu niimoodi. Aga jah, et ütleme, et kui sa pakuksid välja Raplamaa krimisarja, siis see tõenäoliselt kõlab natukene vähem müüvalt kui Muhumaa või Saaremaa krimi. Et see on ikkagi sama põhjus, miks, kui me läheme poodi ja seal on hapukoorepotsik, siis ütleme, väikselt on kirjutatud hapukoor ja siis suurelt on seitse korda kirjutatud Saaremaa hapukoor sinna peale. Nii et noh, mõne kohanime müügiargument lihtsalt on parem kui teise. No ja samasuguseid näiteid võib, võiks vabalt tuua siin paljudest riikidest. Skandinaaviast kindlasti igalt poolt Lätist, Leedust ma ei ole nii palju kuulnud neid lugusid, ma tean, et seal küll ikka üht-teist ilmub, aga noh, mitte niimoodi ülipopulaarselt. Aga kui me läheme sealt juba natukene edasi Poolas kindlasti. Et on, on nagu mitmeid selliseid väga populaarseid sarju ja mida Poola kirjastajad aktiivselt pakkuda, aga miskipärast tõrksad eesti kirjastajad ei võta vedu hästi. Aga kuulaks siia vahele nüüd ka muusikat ja Tauno, sina valisid tänase saatemuusika, nagu üldiselt kombeks, saatekülalise valik ja esimese loona soovisid sa mängida meile sellised Toronto bändi nagu You Essk yours lugu pöörligeids, võib-olla paar sõna ka selle loo kohta. Ja võib-olla see selline kaudne kokkupuude, tegemist on ka võib-olla muusikalises mõttes sellise hübriidi stiili viljelev bändiga, kuigi tegelikult ei olegi nii väga bänd, et on üks, üks üks naismuusik, Megan Remy kahe aasta vanune lugu, aga ta just miksib hästi palju selliseid noh, seitsme-kaheksa-üheksakümnendate igasuguseid materjale omavahel kaasaegsele, nii et minu arust sealt tuleb selline täitsa omapärane küla kokku, et tal on küll uus plaat ka väljas, aga just see 2018. aasta plaat oli minu arust hästi tore. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ning minu tänane stuudiokülaline on kirjastuse tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter kellega oleme rääkinud trendidest, krimikirjanduses ja Tauno, sa oled korduvalt ka rõhutanud seda, et toimub selline areng enam-vähem igas suunas järjest rohkem miksitakse erinevaid žanre ka justkui on, kõike on üha rohkem. Aga kas publik jaksab sellega kaasa tulla, kas jaksatakse lugeda seda momenti ei või ühel hetkel tulla, et inimestel saab kõrini sellest või isegi kui ei saa kõrini, siis kogu see plahvatus lihtsalt hajub laiali, et lõpuks on kõik omavahel nii ja segunenud, et ei saagi äkki enam mingisuguses selgelt krimikirjandusest rääkida. Ma ma arvan, et see on jah ja ei, jälle ei on selles mõttes, et krimi kirjandus päris ära ei kao, on olemas arvestatav hulk väga aktiivseid lugejaid, kes kirjanduses peaaegu mitte midagi muud ei loegi. Et järelikult on olemas täiesti reaalne nõudlus. Noh, siin võib nagu võib-olla vaielda selle üle, et mis ala žanril nad parajasti loevad ja kas nad nagu loevad seda ma tea paberil või lugerist või noh, nüüd siis on lisandunud võib-olla see heliraamatu küsimus, et selles mõttes, et öeldakse heliraamatu teene kirjandusele, praegu on olnud see, et inimesed, kes pidasid raamatuid nagu igavaks tülgastavaks, kuna nad ei pea nagu isegi silmadega enam vaeva nägema, siis on hakanud kirjandust tarbima. Aga üldises mõttes jah, natukene, see on juba toimunut. Samas mõttes, kui me näeme muudes kultuurinähtustest või meedias. Ehk siis. Me võime ju teistes valdkondades näha samasuguseid vestlusi teemal, et ei ole enam selliseid superbänd, ei ole enam selliseid nelja-viit supermodelli või, või, või noh, kolme nelja näitlejat, eks ole, kes on nagu teistest niivõrd peajagu üle. See, ma arvan, on juba juhtunud, ehk see võibki olla üks põhjus. Juurdevool on olnud nii suur, et enam ei ole. Need müüvad krimikirjanduse edetabelite nimed kogu aeg ühed ja samad, et neid tuleb sealt juurde, aga, aga žanrite ennast loetakse endiselt väga palju. Aga jah, et võib-olla siin natukene on ka mõjutanud see, et vanasti räägiti alati, et kuidas toimub keeltevaheline tõlkimine kirjanduses, et ükskõik, kas juttu on siis mingist niinimetatud väärtkirjandusest või krimikirjandusest või millest iganes. Et eks ole, inglisekeelne maailm domineerib nii palju ja samas nad ise nad ei tõlki oma keelde, eriti inglisekeelsel turul müüdavast kirjandusest. Kaks protsenti on tõlkijad väidetavalt see number on natukene kasvanud, et ma olen siin nagu erinevaid numbreid kuulnud. See number ei ole endiselt suur, aga väidetavalt, et noh, võib-olla see on nüüd neli protsenti näiteks või midagi, et see näitabki seda, et on toimunud ka selline rahvusvahelistumine natukene. Ja kuna autorid ka teavad, et krimi kirjandus on üks müüvam osa kirjandusest siis neid, kes mõtlevad, midagi alles kirjutada või millisesse kirjandusžanri võib-olla ise minna, kui kirjutama hakata, siis see ikkagi motiveerib võib-olla rohkem inimesi. Et äkki on selline suurem edulootus kui muudes žanrites ka, et no noh, tegelikult ikkagi suurem osa autoreid tahab, et keegi neid ikkagi loeb ka. Noh, see ei ole ju ainult see mingisugune kirjutamise rõõm on. Ja sellepärast neid käsikirju tuleb palju. No Eestis ma arvan jah, avaldatakse küll enamik ära, aga ma siiski ei saa öelda, et nüüd kõik ära avaldatakse, mis tuleb, et no ma ei kujuta ette, kui palju sa saad neid krimi käsikirju päevas kusagil suures Ameerika kirjastuses. Aga noh, see number on kindlasti kolmekohaline, see number on suur, võib-olla see ei ole viimistletud käsikirjaga, vähemalt kokkuvõtted on ju ikka nii, et seal on rabelemist ja noh, võib-olla esimene häda on see, et keegi üldse viitsib selle korralikult läbi lugeda. Ja Need on siis nagu juurde tulnud, need konkurendid teistest riikidest. Et noh, hea küll, et meil oli siin Stig Larsson, kes müüs vist oma sarja üle maailma. Noh, tõsi küll, postuumselt kui ma ei eksi, siis 80 miljonit see oli kas 60 või 80 miljonit, aga noh, olgem ausad, mis vahet seal on siis noh, nüüd päris sama suurusjärgu edulugu ei ole võtta päris, et no ikkagi, kui me võtame lahti nende suurte ingliskeelsete riikide müügiedetabelit, siis need Need on ikkagi valdavalt ju inglisekeelsete autorite kirjutatud raamatud. Et siin on, aeg-ajalt satub sisse ka tõlkeid ja sama sama krimikirjandusega. Aga noh, kui me nüüd liigume nagu Euroopa poole, siis on natukene teine pilt. Et siin toimub jah, niisugust noh, nii-öelda regionaalset vahetust rohkem. Ehk kindlasti kusagil 90.-te lõpust algas juba skandinaavia kirjanduse populaarsus eriti Saksamaal, aga siiski ka Prantsusmaal, Itaalias ja, ja noh, kui need raamatud on olemas mingis suuremas keeles ja mõne puhul on näha, Ta on ikkagi õnneks läinud siis tuleb neid tõlkeid mujale ka, tuleb ka inglise keelde. Aga Nad ei lähe inglise keeles kõik nii laialt edasi. No, ja kui see on juba inglise keeles olemas, siis hakatakse omakorda seda siis uue lainena tõlkima igasugustesse väiksematesse keeltesse, nii et üldiselt ma olen vaadanud, selline suure edu piir on see, et kui on neid tõlgitud keeli on. No kui need on 40, kui need 40 üle, siis on tegemist nagu tõeliselt siukse ülemaailmseks bestselleriks. Et kui see, et kedagi tõlgitud kaheksasse keelde, noh see ütleme see võib juhus ka alla ja, ja võib-olla naljakas on siis see, et noh, et ütleme, eesti kirjastajad kindlasti teavad rääkida, tood kurbi lugusid sellest, kuidas on raamatut, mis on tõlgitud 20 viide keelde, siis selgub, et Eestis osteti seda 250 tükki, aga aga noh, see on juba natukene teine teema. Niiet see konkurents on tegelikult hästi suur, nii et mida need rahvusvaheliselt kirjandusagentuuride töötajad ütlevad, on see, et et kui sa hakkad kirjutama midagi, siis sa ei tohi mõelda selle peale, et sa kirjutad ülemaailmset pessellerit või raamatut, mida sa kirjutad tõlkepotentsiaaliga. Et alati on soovituse esimesena mõelda omakeelset telelugejatele. Sest vähemalt selles žanris on kindlasti see asi nii spetsiifiline. Et siit naguniimoodi laiemat, et edu saavutada on ikka päris raske. Aga jah, on tekkinud sellised väiksed krimikirjanduse kombinaadid. Et kui me ütleme siin võtame mingist teisest valdkonnast, et ta, et noh, et ma ei tea. Me teame, mingisugust, Uus-Meremaa filmi ja, ja Rootsi diskot 90.-test siis samamoodi võib nagu krimikirjanduses näha mingisuguseid siukseid kohalikele CTA loomulikult Skandinaavia krimi kirjandus, noh, on ikkagi üks selline tõsine edulugu olnud eriti 10 aastat tagasi ikkagi väga-väga selgelt. Noh et ühest küljest me näeme siin sama asja, mis juhtub iga väga eduka raamatuga, et edukast raamatust tahetakse teha kindlasti palju selliseid analooge, et noh, et kui Harry Potter edukas, siis järgmine aasta ilmub 200 raamatut võlur poistest, see on alati nii olnud. Kui tuleb välja edukas Rootsi raamat, sellest, kus on juttu ühiskonna maandumisest, suurfirmade ja riigi korruptsioonist pedofiilia eest ja, ja kõigest muust, siis on selge, et neid raamatuid tuleb veel sadade kaupa ja, ja no miks Rootsi krimi kirjandus seda nägu on. Noh, see ongi osaliselt selle edu kopeerimise pärast. No aga noh, teisest küljest seal on noh, mingid ühiskondlikud põhjused, et et noh, et osutada mingitele sotsiaalsetele küsimustele. Aga kolmas on ikkagi metodoloogiliselt. Et seal on olemas nagu selline väga paika loksunud mudel väga paika loksunud public tarneahel kõik muu, et see vabrik töötab hästi sellepärast sealt tuleb neid nii palju ja kuna nende enda see kodune turg on nii suur, noh, Rootsis on ikkagi suurusjärgus 10 miljonit inimest, mis tähendab, et isegi kodus edukas olles on võimalik majanduslikult hästi ära elada, kui sa oled üksnes juba kodumaal edukas. Selles mõttes nende jaoks ei ole, see võib olla nii määrav, et see raamat tõlgitakse ka inglise keelt, et suure tõenäosusega nendest paljudest Rootsis edukates krimkadest paljud on Rootsis müünud rohkem kui maailmaturul, sest nad võivad ka Rootsis ära müüa. No ikkagi kümneid tuhandeid eksemplare, üksikutel juhtudel ka kuuekohalise arvu. Nii et, et kui see koduturg on nii suur, see annab neile eelise, et meie ei jõua kuidagi sellesse samasse suurusjärku juba selle tõttu, et noh, ikkagi miljon inimest, siis paar 1000 raamatut on juba väga hea tulemus, ükskõik kelle jaoks, nii et siin on ka nagu täiesti selge, et mingid majanduslikud põhjused, et see ei ole sellepärast, et et rootslastel on kuidagi parem kirjutamisskeenet. No seal on mingi traditsiooni küsimus ka loomulikult. No ma ei tea, miks Eestis on võib-olla kümnevõistlejaid ja koorilauljaid ebanormaalselt palju sihuksed asjad on ka olulised. Aga see ei ole ainult traditsioon, et seal on ikkagi turg ka üsna oluline näitaja. No aga mis pilt Eestis avaneb, et sa enne mainisid ka, et ka meil on siin tekkinud autoreid, kes kirjutavad krimisarju ajaloolisest krimist oli juttu, aga lisaks sellele Ja neid on ju päris päris palju. Et kõik nad võib-olla sama edukad või sama loetud, aga et on ikka üksjagu palju ja tuleb pidevalt juurde, et nii nagu hakkasid need skandinaavia autorid populaarseks saama ja sellised kohaliku teema asjad siis hakkas meil siginema autoreid ja neid tuleb kindlasti juurde. Et see tase ei ole nüüd nii tohutult kõrge, et see turg oleks liiga täis. Kindlasti mahub juurde ja, ja noh, võib-olla seal on ka see küsimus, et et tuleb nagu leida mingisugused teemad, et mul on nagu tunne, nagu, et mis selle eesti krimihäda tihtipeale on see, et nad on üheplaanilised. Aga, ja maailma kirjanduses ikkagi nagu sellised paremad edukamad näitajad on see, et seal peab olema mitu kandvat teemaliini, et see ei ole ainult kuritegu ja kes tegi vaid seal on mingisugune teine teema tasandil sees, et ütleme, et see on see võib-olla mis on Indrek Hargla Melchiori sarjas ära kasutanud, et noh, tal on see teine teema, on ajalooline kontekst. Aga, ja see võib olla ka midagi hoopis muud, et noh, loomulikult seal võib olla mingisugune hoopis teine, ajalooline kontekst, et ütleme kui oleks võtta seda šnitti selliseid tüüpilisi briti sarja pealt, mida nagu telekas hommikust õhtuni täis siis ma olen juba aastaid imestanud, et ei ole ühtegi edukat sarja, mis toimub ilusal kuldsel eesti ajal. Nii-öelda võib-olla see parem hetk sellise sarja avaldamiseks on varsti isegi võib-olla möödas, aga, aga üksikuid raamatuid on ilmunud tegelikult, mis krimikirjanduses toimuvad Eestis sel ajal. Aga väga edukaid näiteid ei ole. Ja väga tihti on võimalik näha, et mis on parajasti populaarne, on seotud selle põlvkondade vaheldumisega. Et milline, 10. parajasti populaarne. Et kui me võtame seal juba need vanemad, mingisugused Herg, kõlbaroo, sarjad või mis iganes, siis noh, need jooksid juba kaheksakümnendatel kaheksakümnendatel aastatel mäletasid selle sarja tegevusaegu hästi meie vanavanemad, kes olid ka siis vaatasid neid sarju hea meelega. Nüüd on nagu aeg sellevõrra edasi läinud, et noh, et inimesi, kes mäletavad hästi 30.-te elu on juba vähevõitu. Või siis me ei pruugi neid lõpuni uskuda. Aga see on nagu see, miks mina võib-olla praegu hetkel on. Sama asi on kaheksakümnendad, see nihkub iga uue põlvkonnaga ja praegu on ma arvan, see kõige ekspulateeritum 10. praegu, kaheksakümnendatel noh, et ei pruugi üldse krimiant olla, see võib võtta mis iganes, et muusikas laenatakse hästi palju mingeid sämpleid 80.-test siis Stranger, Thingsi telesari, mis on puhas 80.-te nostalgia. Et noh, see ei ole juhus, et ta on kaheksakümnendad, see näitab seda, et üks väga suur ja ostuvõimeline tarbijagrupp on jõudnud sellesse vanusesse ja nüüd varsti tuleb mitte üldse pika aja pärast tuleb suur üheksakümnendatel aine ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes ta on pidevas muutumises. Et see aeg nagu, mis nagu oli alles nagu niisugune käega katsutav. Ta hakkab omandama selliseid natukene mütoloogilise vorme nagu, et me nagu kõik nagu või noh, mitte kõik enam nüüd on juba piisavalt noori inimesi, kes ei tea sellest midagi. Aga väga paljud inimesed just nagu mäletaksid ise seda oleks siis elanud, aga siis selgub, et aga seda siiski erinevalt. Ja noh, see nagu pakub võimaluse väga erinevaid tõlgendusi sellest teha, et noh, et enam ei ole nagu piltlikult olles mõtet teha võib-olla sarja tuulepealne maa, eks ole, aga noh, meil oligi sari Pank juba, nii et järgmiseks me jõuame siis kusagile mujale ja no see käib kaasas kõigi nende kirjandusvooludega sest ütleme, mis me siin noh, mitte krimis, aga üldises kirjanduses ka viimased üks, viis aastat on üsna suur trend, on olnud see, et teadusteema on tekkinud üheks selliseks paralleelteemaks. Nii et on toodud erinevaid küll populaarteaduslike muidugi, aga, aga noh, ikkagi siukseid teaduslikke teemasid sisse, mida siis nagu käsitletakse. Et need on erinevatel aegadel nüüd ükskõik, kas nad on loomad või puud või geneetika, mis iganes. Muidugi kahjuks nüüd hakkab tulema tohutus koguses mingisugust sodi, erinevate haiguste ja mikrobioloogia teema, seda ei ole raske ennustada, aga ma arvan, et see laine läheb siiski suhteliselt ruttu üle, sest selleteemalist raamatut tegelikult ilmunud ma olen näinud juba nimekirju lausa raamatutest, see on raamatu süžee ongi see, et mingisugune Hiinast pärit viirus on lahti pääsenud. Et see ei ole eriti originaalne, et see on juba käidud tee. Aga keegi ei kahtle selles, et neid raamatuid tuleb nüüd rohkem kui neid keegi jaksaks ära süüa. Mis pärast seda tuleb? Jah, raske ennustada, ma arvan, et tuleb ikkagi väga erinevaid, et ta läheb nagu üllatavalt palju läheta edasi vanamoodi, aga siis aeg-ajalt leitakse mingisugune noh, niisugune lisanüanss ja siis muidugi kõige oodatum hetk on see, et tõepoolest, et saabub lihtsalt autor, kes kirjutab huvitavalt, no seda me peame kõik lootma. Seda, et tuleks mõni autor, kes kirjutab väga hästi ja väga huvitavalt ootame me kõik ja ja eks selliseid autoreid õnneks ka on, aga ma tänan selle jutuajamise eest, Tauno Vahter, väga põhjalik. Põnev oli ja ma usun, et päris paljud meie kuulajad leidsid siit ka ideid ja soovitusi, mida krimikirjanduse väga kirjust maailmast lugemiseks välja valida. Aga siia saate lõppu valisid sa veel ühe muusikapala, võib-olla siis mõni sõna selle kohta ka. Ja et kuna ma ise arvan, et üks koht, kust võib tulla selliseid uusi huvitavaid näiteid tulevikus rohkem on aasia kirjandus, siis siin on üks mikski nimelise laulja lugude on küll ametlikult ameeriklane, aga ta on ka jällegi hübriid selles mõttes, et ma saan aru, et tema isa on olnud mingisugune spioon või mis iganes, nii et ta on reisinud lapsepõlves elanud kongos ja veel 13. riigis mitsu Kyle'i kook on tema kodanikunimi, aga ametlikult on ta ameeriklane, nii et tema on selline huvitav näide siuksest hübriid inimesest oma tausta tõttu, nii et ma arvan, et siis see sobib ka võib-olla teemasse kergelt. Sa võib küll, et siia saate lõppu jääb kõlama Mitski lugu, nõu padi tema 2018. aasta albumilt piidi kauboi. Mina olen Peeter Helme. Kuulmiseni.