Ansambel oli hoo tervisi kõigile Siidzempaatsest, linnast nimega Põltsamaa vikerraadio välisstuudio on töös ja toimetab siin veel kella kaheni välisstuudios mikrofonide juures Maian Kärmas ja Sten Teppan, aga mitte ainult. Ja meil on järjekordne külaline tulnud samuti eks, tänane kohvikupäevast osavõtt ja just sellel moel, et ta avab samuti külalistele oma uksed. Raul lätte mägi, Uue-Põltsamaa mõisa uus omanik, kellest on viimastel kuudel palju siinmail juttu olnud. Tere tulemast meie kodukootud stuudiosse. Tere tulemast kõigile vikerraadiokuulajatele. No tegelikult kas oleks võimalik teha üks selline kiirkursus nendele, kes ei ole võib-olla Põltsamaaeluga väga hästi kursis, Uue-Põltsamaa Mõis, mis see endast kujutab ja mis on tema selline lühiajalugu? Lühidalt on niimoodi, et 266 aastat tagasi ehitati teisele poole jõe kallast lossi vastu Uue-Põltsamaa mõis. Ja sealt Ta on siis mõisakeskus nagu, nagu arengus alguse saanud ja, ja Meie oleme sellega tegelenud nüüd viimase ühe aasta, ainult siis et umbes kahe päeva pärast on see moment, kui meie saame ühe aastaseks mõttes või sellises otsuses, et me hakkame selle projektiga tegelema ja meil on täna umbes paarikümne inimeseline selline nõukoda, kes siis neid töid planeerib, organiseerib läbi, viib, Ikkagi paratamatu küsimus ja ma arvan, et te olete seda juba mitmeid kordi kuulnud. Miks teil tekkis see mõte, et soetada Uue-Põltsamaa Mõis? Ise endise põltsamaalasena, jaa jaa, vilistlasena kindlasti on sellel majal oma oma selline väärtus minu jaoks olnud ja nukker on olnud vaadata seda viimaste aastakümnete olukorda seal piirkonnas üldse. Ja kui ühel päeval tekib see võimalus ja võimekus sellise asjaga tegeleda, siis ma arvan, et see miks mitte. Mis ala meeste Raul muidu olete, ma mõtlen küsimusega seda, et kas teie jaoks tähendab see, see uus etapp mingis mõttes või uus projekt elus kannapööret või on seal midagi väga loogilist? Ei, absoluutselt mitte, see mõis on mul silmapiiril olnud viimased 15 aastat, tegelikult asjaolud lihtsalt ühel hetkel jooksevad kokku, saavad kokku niimoodi, et see, see moment nagu tuleb ära kasutada, realiseerida sel hetkel ja ei, see on mingisugune metsik kannapööre või vaade kuskile mujale, et ma tegelen hoopis teise valdkonnaga põhitööl ja, ja ma loodan seda väga pikalt teha, et olen 25 aastat ühte asja teinud, nagu, et mulle see meeldib, mida ma teen. Ausalt öeldes see loomulikult tekitab kohe ka küsimused, et noh, see ei saa olla ju tulus projekt ometigi, eks ole, mis teil need plaanid on ja ja mis, mis tõukab lisaks sellele, et nad tahaks head teha, aga midagi peaks sealt tagasi ka kunagi tulema. Loogika on lihtne, tegelikult kui võtame niimoodi, et seitsmeteistkümnendal sajandil mõisad moodustasid tegelikult sellise äriketi või ütleme, ettevõtlusketi tegelikult Meid on koolitatud omal ajal niimoodi, et mõisa mõisnikud olid siis need suured rõhujad ja kurnajad, aga ütleme täna tänases mõistes mõis oli siis omal ajal tänapäevane osaühing või aktsiaselts tegelikult siis oli neil 1000 hektarit maad 1000 talupoega või, või siis inimest, kes seal piirkonnas elasid, seda majandust üleval hoidsid ja meie tegelikult oleme algusest saadik seda öelnud Nemad ei, et et me ei arenda mõisa, ei selle mõttega teha sellest mingit otsest kultuurikeskust või, või taastada kooli või veel mingit kolmandat versiooni pakkuda. Et minu selline maailmavaade pigem sinna suunda, et me vaatame kogu seda piirkonda Põltsamaa endist mahu Põhja-Liivimaapiirkonda nüüd sellise majandusüksusena, et me hakkame kindlasti tegelema tegelema erinevate majandus-kultuuri- ja, ja ütleme sellises koordi võib-olla sektoriga ka rohkem ja liidame siis seda minu põhitööd võib-olla selle piirkonna kõige majandustegevusega, nii et meie eesmärk on luua töökohti piirkonda üldse. Me absoluutselt ei klammerduda kapseldunud nagu selle ühe täna kinnistu ümber, mis on siis lossi vastaskaldal. Sest tegelikult, kui ma siin nagu ajalooliselt vaatasin kaks veskit, kaks saeveskit rehiringlaut härjatall, hobusetall viinavabrik, õlle kodav trahter, kaks kasvuhoonet sepikoda, aidad keldrit, kõik, mis toona kuulus, on see aktsiaseltsi jutt sellise majandusliku üksuse jutt täiesti pädev selles suhtes. Aga, aga mis on sellest kõigest järgijäänud? Esiteks on väga hea ajalooline ülevaade mõisaga otseselt seotud. Katariina, teine. Meil on selline huvitav raamat, et meie nõukojas on härra Tõnu Õim ja 2012 andis ta välja raamatu salauksed avanevad. See on sajaleheküljeline raamat, mis annab ülevaate Põltsamaast, Põltsamaa piirkonnast, võisikust, mäleskist ja nii edasi. Ja seal on see, seal on see sisu võib-olla sinna raamatusse sisse kirjutatud. Me oleme öelnud, et see raamat on nagu meie piibel, et me leiame sealt seda ajalugu ja täna me siis täna me üritame selle mõtteviisiga tulla tagasi, et või sinna jõuda tagasi, nagu sinna algsete juurte juurde. No väikene, Ma nüüd pöördun Stenni poole, väikene niisugune viktoriiniküsimus, kas sa kujutad ette, millega rikastati siin mõisas ühel teatud perioodil, mida siin toodeti? Üsna naiselik asi. Riidesõnad ei, külm, külma mised läheb kosmeetika valdkonda, aga kui me räägime siin ikkagi ei, no selline 18 19 sajand. Puuder Kingo nutikas poiss, et tegeledki siin tegelikult juuksepuudriga näo puudriga, alguses tehti seda siin vist, ma saan aru nisust. Ja seal on tärklise ja veel mitme mitme komponendi selline segu ja puuder siis kahel või isegi mitmel eesmärgil seda sai siin toodetud ja see hoone, kus seda materjali ladustati ja kus seda toodeti, on tänaseni olemas, on siis vana ja uue koolimaja või Veski tänava koolimaja ehk mõise uue koolimaja vahel olev keldri keldrihoone maakelder suur, mille peale on täna väliklass, et seesama hoone ongi tegelikult ajalooliselt olnud selle puudri tootmise kohaks on hästi säilinud. Ja kusjuures tuleb välja, et väga edukalt toimiti selles valdkonnas, aga, aga teil on veel igasuguseid plaane, kui konkreetselt rääkida, on isegi jutunud ujulast Põltsamaal võiks olla oma ujula ja kui tõenäoline see on, mis, mis ajakava sisse see võiks üldse mahtuda, või? Võtame päeva korraga. Projektid liiguvad väga erinevate kiirustega täna, mis on võimatu, homme võib olla juba täiesti reaalsus, et tõesti, ma kordan veel, et tänan äärmiselt oluline või selline sümboolne päev, et teile 25 aastat taasiseseisvumist mõned nädalad tagasi linna 90 juubel. Täna olümpiamängude lõpetamine, Riios, sellised huvitavad sündmused ja siis meie meie väike kohvik väljas esimest korda sel aastal ja 12 avasime 12 40, meil oli 200 inimest. Nii et tegelikult me hoiame teid. Ma ma hea meelega ja viibin hea meelega siin, ma ei taha seda Kozmaari näha seal nagu toimub. Rahuldus niisugune küsimus, mulle tundub jah ühest küljest mõisaga tegelemine eneseteostus väga-väga kõrgel tasemel. Teisest küljest üks võimalus enda elu ise keeruliseks elada, võiks ju palju lihtsamini kuidagi toimetada, hakkama saada ja lasta ajal kulgeda. Aga, aga et see sellest kõigest jääks hea maitse suhe suhu, mulle tundub, on vajalik nii-öelda teretulnud olemise emotsioon, toon või tunne, et sa näed ja tajud, et see, mida sa teed, millega sa siin toimetad on vajalik või läheb kellelegi korda, ma ei hakka isegi mustemaid stsenaariumeid, Toomet loobitakse kaikaid või midagi niisugust, et mis tunne siin südames. No eks me analüüsisime kõne augustis, eelmine aasta seda mõtet hakkasime veeretama, tõsiselt siis me ikkagi augu novembri lõpuni seda plaani tõsiselt analüüsi. Sime erinevaid kalkulatsioone, inimestega, kohtumised jaanuaris-märtsis, me tegime kaks konverentsi isegi linnas erinevatel teemadel, ka siseujula teema oli sees. Me ikkagi tegime seda turu-uuringut tugevasti, mõtlesime, mõtlesime. Ja nüüd on niimoodi, et 18 juunime, avasime välilava mõisa juures ja, ja sellest ajast on meil siis olnud 1100 külastajat, et kahe kuu jooksul nüüd siis on nagu seal erinevate ürituste juures olnud ja, ja see nagu on sellist positiivsust nagu sisse süstinud ja ei ole olnud ühtegi. Ei, meil on väga hea koostöö omavalitsustega siin piirkonna omavalitsustega ka erinevad firmad, ettevõtted, eraisikud, kõik on väga positiivsed olnud, et ausalt öelda ei ole aasta jooksul ühtegi negatiivset. Suur tänu muinsuskaitseala ja suur tänu tervikliku Eesti inimestele üle Eesti kes meid toetavad. Ja, ja meie tublidele inimestele nõukojas ja tegevjuhile Egle ojale, kes täna kindlasti praegu rassib seal kuskil köögi ja kohviku vahel Sordena. Igalühel Raulate Mägime lubamegi tegelikult sinna Kozmaari keskele tõid tagasi, aga ma arvan, tegelikult väga mõnus õhkkond, ma arvan, inimesed on igati kannatlikud, isegi kui neid sinna kohvikusse natuke liiga palju tuleb. Nii et eduteele tänaseks päevaks selle kohvikuga ja edukusele mõisaga, panen käe südamele ja ütlen, et kui tuleb ujula, siis ma olen raudselt sagedam Põltsamaal käia, nii et jõudu varsti lahatud Jaak Joalat kuulama. Uurimine ovaalrännakute jäigi. Mida? Suureks ilmus aastaid vaielnud, kas see riive keegi targemaks. Vaid ta tahab. Tuleb öelda, et liiklus siin Tamme tänaval muutub järjest tihedamaks, mis on ka arusaadav, sellepärast et muusikakohvik avab ametlikult oma väravad. Õige varsti juhtub natuke rohkem kui poole tunni pärast kell kaks. Kohvikuid on Põltsamaal täna avatud teisigi, siin on kohvikutepäev ja see on ka põhjus, miks vikerraadio oma pärastlõunast programmi Põltsamaal ta saadab või eetrisse annab. Me oleme Maieniga, Taavi hoovis välisstuudios ja hea meel on juhatada eetrisse järgmine külaline. Ja selleks on Triin Kruus, kes samuti tõttas oma kohviku juurest siia et meile rääkida oma tegemistest ja mul on selline tunne, et meid üritatakse ära osta. Sten toodi siia head ja paremat lavaväele juba. Miks me, miks me varem kokku leppides ei pannud südamele inimestele, et noh, et tooge ka omi asju, võib-olla sellepärast, et meil on siin juba otsuste kohvika. Ma veel toidule ei mõtle, teeme esimesed asjad esimesena. No ütleme niimoodi, et need leivaroad siin võileiva näpuroad on minule ligemal, nii et mul on raske mitte mõelda. Tegelikult Triin kruus on see inimene, kui te ostate näiteks triinu leiba osad inimesed kindlasti teavad, siis vaat tema on selle tore. Ja tänaseks on ta ka oma käsitöö leiva vist, mis on natuke teistsugune kaasa toonud. Tere, Triin. Tere. Tegelikult leiva tegemisest võikski alustada sellepärast, et kuidas leib ikkagi on, on saanud oma väikse konksu teie teie taha, et just see leivategu on nii oluline teie jaoks. Teid kirjeldati meile kirglikku leivategijat. See jah, juhtus 2010, kui tädi tõi juuretise, ütles, et proovi, et see haigus on nakkav. Ja nii ta jäi külge leiva söömisest endale isu täis ei ole veel saanud, et ei ole, ma olen ise igal suur leivasööja. Ja nüüd on siis viis-kuus aastat katkematut juuretist külmkapis või midagi nii. Kogu aega pausi pole kordagi jäänud. Mingil hetkel ühe korra, aga üldiselt peale seda mitte enam, jah, et kogu aeg on olemas. Mis hea leivasaladus siis ikkagi on, ma arvan, seda on ka teie käest mitu korda küsitud. Eks seda leiba tuleb siukse hea tunde hoole ja armastusega teha, et sa ei saa leiba teha, nii et möödaminnes. Et sa pead ikkagi pühenduma sellele leivateole. Muide, kas te poest mõnikord ikkagi ostate leiba? Ostan ma selleks, et mu lapsed on tüdinud minule ilmast. Ma just mõtlesin, et äkki see poe oman mingit viisi lakmuspaber või võrdlusmoment, et kuhu ise edasi liikuda ja millised ideed üldse ringi liiguvad ja. Ah, ma poest enamasti ostan ka enda leiba. Ja. Vaata need. On ikka sama. Ja vot see on hea moodus, kuidas lastele tervislikku toitu lauale saada, tee ise ka oma omatoode, siis paku seda lasteaiad tegelikult koos Katri arulaga, teie peate täna Põltsamaa kohvikupäeval dialeiba nimelist kohvikut ja just leivaroad on, on siis teie spetsialiteet, mida saab leivast teha veel, mis ei ole lihtsalt võileib. Leivajahust rukkijahust saab kooki teha igasuguseid erinevaid magustoite maiustusi. Et päris päris lai menüüvalik. Aga kas on selliseid kõige üllatuslikum retsepte, mis on, mis on teie lauale sattunud nii-öelda sellised, mille peale nagu ei tulekski, vot see käib liivaga kokku või seda saab leivataignasse panna, võileiva peale panna või? Praegu hetkel kohe ei plahvata, aga aeg-ajalt ikka on, mingeid selliseid konkreetselt mingit näidet ei oska tuua ka? Aeg-ajalt on ikka, et ah, see on päris hea mõte, et ma proovin ka. Katsetan lossihoovis meistrikojast oma kohvikut, vett ja leiba peate koos Katre Arula aga ja teemegi väikese sellise teemapöörde tegelikult teid tõi kokku käsitöö temaga. Ja ma olen ise olen käsitööõpetaja ja, ja ka käsitöömeister, et rahvarõivad ja see, see pool on. Käsitöömeistri mõiste, et tegelikult kui ma lugesin teie kolleegi Katre kohta, eks ju, mida ta kõike on teinud, ta on taotlenud erimärke endale. On ikka oma meistrikoda, millel on oma eesti märk küljes ja ja see on justkui nagu kvaliteedimärk. Aga tegelikult ta tunnistas ühes intervjuus, aga inimesed tulevad lihtsalt tema sellesse meistrikotta, vaatavad, mis ta teinud on, lähevad koju, teevad järgi. Et ega juhtub käsitöö tegelikult. Mis, mis see, mis on vaja teha selleks, et võiks ennast sirge seljaga kutsuda käsitöömeistriks. Lihtsalt harrastajaks, ma arvan, et seda käsitööd tuleb ka ikka pühendumisega teha ja korralikult alati kõikides asjades, kvaliteet on ikka ka üks väga suur näitaja. Aga on ju tegelikult müriaad igasuguseid erinevaid meistrite käsitöö, eriti eesti rahvarõivaste puhul müriaad, selliseid organisatsioone, mis on võib-olla teie jaoks kõige olulisem, mis, mis teie poole näpuga viibutada või siis kiidab ja annab neid häid märke, mis te saate oma oma käsitööle külge panna. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kellestki, kes koondab enda alla sellised väga head meistrid. Kui rääkida nüüd teie kolleegidel, on võimalus teda kiita, sest tal ei ole võimalust sekkuda siia praegu ta jäi sinna kohvikusse, teised maha, et kui te tutvustaksite Katre arulat inimestele, siis mis tema kohta võiks rääkida? Ta on tõeline fanaatik, et omal alal ja ta väga pühendunult teeb oma asju väga korralikult, tal on väga head ideed ja tal lihtsalt on ülihead ja kenad ja ilusad asjad. Need käivad nagu temaga. Jah, ma sain aru. Mitte ainult ei tee ju lihtsalt rahvarõivaid, vaid tal on ka ikkagi ette näidata ühtegi omad Eestit küll presidendi vastuvõtul ja väidetakse, et Põltsamaa peal käib hulk naisi ringi tema tehtud. Ka sellepärast, et tal on hea Katre langi oma rõivakollektsioon oma väljatöötatud Tehnika. Ja, ja enamus ja minul on ka tema kott, nii et peaks ka minema niisugune naistejutud praeguste jaa, palun. Kas teie olete muide põline põltsamaalane? Olen just et ma olen isegi siin Põltsamaal sündinud, nagu mu ema ütles. Kui palju see linn või vähe on kümne-kahekümne aasta jooksul muutunud, kui siin sees olla ja elada koha peal kõik need aastad kas seda märkab üldse, mis teile esimesena meelde tuleb? Ega niisama kogu aeg siin kulgedes aga poodi ja koju ja nii edasi ei märkagi kogu aeg, aga abikaasal on väga palju fotosid tehtud fotode pealt on ikka väga hea näha, et on muudatusi nii linnas kui, kui ka noh, vaatad elanikkonda ka. Et üsna palju on muidugi vanemat rahvast, aga on ka noori peresid, kes ikka tulevad siia tagasi. Kuidas atmosfäär on, ma saan aru, tänane päev ei anna justkui põhjust viriseda või mõtled isegi ei lähe selles suunas, sest nii ilus on, lõpuks on sellest suvepäev jälle üle pika aja kohale jõudnud, aga, aga niimoodi tervikuna linnas, et et on, on tore. Ta on niisugune vaikne ja rahulik linn, et lapsi on siin väga hea kasvatada, et nad saavad ise igale poole minna, sa ei pea neid vedama kuhugi auto käega. Kas see oligi põhjus, miks te olete jäänud sellele linnale truuks või ma ei tea, see lihtsalt on läinud kuidagi niimoodi, et ma olen siia jäänud. No igal juhul anname teile veel hetke võimaluse teha reklaami teie kohvikule, mis kellast, mis kellani see avatud on ja kuhu tuleb tulla. Meie kohvik on avatud lossihoovis Katre meistrikojas kella kahest kella kuueni. Ja edu teile, ma kujutan ette, et kella kahest läheb teil tõsiseks sagimiseks. Olete ju Põltsamaa südamest, olete seal tuiksoonel täiesti nii et edu teile ja jaksu. Nii et aitäh, Triin Kruus tulemast, aitäh. Vikerraadio on oma otse-eetriga veel natukene vähem kui pool tundi Põltsamaal. Kuulame ansamblit, tähendas, on ja, ja siis jätkame. Laul on meeles. On meelest läinud, mida tellinud oled siin, mina aga ennast üllad. Kisub. Veri. Kuulen sind jälle. Aelu. Saavuta anassoungi Meira koolis Movanasplee jääri. Tuleb välja, et kunagine poppunklaine ei ole puutumata jätnud ka Põltsamaalt. Tõsi, see kõik toimus umbes 10 aastat tagasi ja peab ütlema, et ansambel Scratch, keda me siin kuulasime, on võrdlemisi hästi hoitud saladus, isegi ülekohtuselt hästi hoitud, sest oleks võinud neist omal ajal ikkagi midagi teada. Praegu niimoodi distantsilt hinnates kõlas täitsa täitsa kobedalt, Põltsamaa omad poisid. Jah, tuleb tunnistada ikka see minu lemmikütluse elad ja õpid, pädeb ka antud juhul. Meie, aga üritame nüüd teha, uh, Taavi, kas sa oled kuuldel ja kas sa oled jõudnud oma sihtmärki teha järjekordne intervjuu? Ja olen kihutanud oma jalgrattaga nüüd siia pargi tänavale, mis on kaugemates Põltsamaanurkades ja, ja üles leidnud Kristi, kes on pargi 17, kohvikupidaja ja idee autor. Tere, Kristi. Kuidas teie kohvik sündis? Üldse mõte, et seda teha. Mulle meeldib huvitavatest asjadest osa võtta ja päris esimesest aastast peale, kui Põltsamaal tehakse kohvikutepäev, oleme ka meie teinud kogu aeg kohvikutepäeva. See kohvik võrreldes teistega on üsna niimoodi linna kaugemas nurgas, et praegu siin just väga palju rahvast ei ole, kas ei häiri? Ei, absoluutselt mitte, et mul väiksed tüdrukud tahavad siin teenindada väga ja neile sobib, kui ei ole suur järjekord järele täpselt, saavad rahulikult arvutada oma numbreid. Kukkusime. Siis oleks võib-olla paslik, et kõik, kes kuulavad praeguses pargi 17 võiks tulla vaatama, siin on tõesti. Laud on head ja paremat täis ja noored tüdrukud söövad õuna praegu aga, et nad õuna ei sööks, siis võiks pakkuda neile müügitööd, et pärast oleks raha üle lugeda. Mis teie menüüs on? On nii magusad, con soolast, oleme püüdnud teha pisikseid ampse ja, ja võib-olla soolast on isegi rohkem kui magusat siukest väikseid ampse, mida saab panna korraga suhu ja. Aga mõni konkreetne näide näiteks mis täpselt, mis koostisosad ja on võileib või päriskook. No näiteks võileivad lähevad millestki kingile, õlid pitsarull on, neid on veel alles. Lihapirukaid alles veel, et ta on täiesti suvalistest asjadest. Nagu te kuulsite, siis kõike head ja paremat siin on. Küsin sinu käest veel, et kaua sa oled Põltsamaal olnud, kas sa oled bõliina põltsamaalane? Jah, ma põhimõtteliselt olen põline Prantsusmaal on pärit, olen Põltsamaa külje alt aga juba 20 aastat, praegu elan päris Põltsamaal. Kui praegu peaks Tallinnasse kolima, kas tahaks minna? Ja te olete sellist väikelinnamäelt, mis on, mis on väikses armsas Põldsamas erilist teie meelest? Mulle õudsalt meeldib see, et kõik on käe-jala juures, et ma ei sõida tund aega mitte kuskile, et mul on apteek teises tänava otsas ja pood on kohe seal kõrval ja kõik on käe-jala juures ja kõik on olemas, isegi kui mul autoga midagi juhtub või linnaliini sõidab. Lumetorm, ma saan kõik kätte. Et mulle meeldib. Kas on ka midagi, mis ei meeldi väikelinna elu juures? Ei. Ei ei ole midagi sellist. Väga konkreetne vastus, ma arvan, et ma olen päri sellega. Aga ma loodan, et teie kohvikul läheb täna väga hästi ja et Põltsamaal läheb hästi ja aitäh Kristi selle väikese intervjuu eest annan sõnajärje Mayenylejastenile edasi. Taavile ka ei ta ole jalgrattaga ettevaatlik, ehkki ma annan endale aru, et Põltsamaal see liiga keeruline ei ole. Ja tuleb tunnistada, et on väga kiiduväärt kuulda inimesi, kes niivõrd kirglikult oma usutunnistuse on ütelnud vikerraadio eetris. Mjaa Põltsamaal ei lähe. Ei, ei, ei. Ma ei oska täpselt hinnata siit kohapealt, kuidas kõlab eetripilt vikerraadioeetripilt Põltsamaalt, aga teha seda eetrit, siin on küll ikkagi, eriti kui niisugune ilm on antud ja positsioon siin aianurgas väga-väga uhke, mis viib mind mõttele, et et vaata, võib-olla ei peagi selle raadiovärgi ajamise pärast ilmtingimata pealinnas istuma. Ei pea ja aga samas üks piinarikas moment on küll selle töö juures, et kaks tundisin, kuuled heast ja paremast, mida inimesed on valmis pannud ja silmanurgast näed siin, mida perekond ka siin oma kodukohvik kohvikus juba valmis paneb. Ja pead veel, noh, paljukest meil on veerandtunnike nüüd meie saate lõpuni ennast natukene tagasi hoidma. Aga sa siiski võid ennast lohutada asjaoluga, et meil on võrdlemisi eksklusiivne positsioon, ehk stardipauk kell kaks antakse, siis me oleme vähemalt kolm või neli meetrit, edu nende ees, kes tulevad teiselt poolt aeda. Et isegi isegi mina peaksin jõudma kohale varakult ja see on teistele muidugi ohtlik, kui mina varakult söögilaua juures. Ma käisin vahepeal uurimas, mida menüü endast kujutab, vahepeal on garaažiuksele siin löödud valge tahvel vildikad peale ilusti kirjutatud, kõik asjad, mis täna laual on, ma küll kahtlustan, et see nimekiri võib veel täieneda. Mine tea, sest kogu aeg ning viiakse kandikuid edasi ja tagasi. Et kooke vähemalt oli seal juba mai on minu meelest kolm erinevat varianti siis oli soolase poole pealt needsamad oad, mida sa mainisid hapukurgid, supp, menüüs kõige esimesena märgitud, siis oli seal suvikõrvitsapirukas seal muide toit, mis on mind kokkamise juurde toonud üle mitme kümnete aastate. Ma ei tea, kas püsivalt, aga, aga kuna minu koduaias hakkasid kasvama suvikõrvitsad sel aastal ja ma ei leidnud mingit muud nippi, mida nendega peale hakata. Ethani suvikõrvitsapirukat 100 retsepti suvikõrvitsaga. Raadio on Põltsamaal ja te ei kujuta ette, kui hea siin olla alla on, kuulame muusikat ja siis oleme jälle Taavi aiast tagasi. Ka. Elul käibepoodi. Fredi Tomingas laulis, vikerraadio on veel viimaseid minuteid otse-eetris Põltsamaalt Me oleme Põltsamaal küll kauem, aga otse-eetris viimaseid minuteid sellepärast et nagu meie jutust olete aru saanud, kell kaks antakse stardipauk ja siis pole meil aega enam siin mikrofoni juures väga olla. Mina pean tunnistama, et mina juba langesin, ma käisin vahepeal nurga peal, tulin tagasi mingi väga hea soolase koogiga. Natuke matultan siin teile eetrisse, vabandust. Taavi on jalgrattaga ka tagasi jõudnud, mis tähendab, et minu oletus Põltsamaal liiklemise ohutuse kohta jalgrattaga pidas ikkagi paika, et kuigi autosid vist liigub ka täna siin keskmisest rohkem, ma kujutan ette Ei tea, ei jäänud väga nagu silma, et oleks just keskmisest rohkem. Arvan, et inimesed, kuna ilm on ilus, inimesed liiguvad pigem jalgsi ja sellistes suurtes gruppides. Nii et, et inimesi on, inimesi on palju, aga, aga autodega on. Pigem vähem, kes teist mäletab, kui palju neid kohvikuid siin Põltsamaal täna on 23 20 33 ja mõne neist on avatud. Sigin-sagin juba käib, sadade kaupa on inimesed kohal, mõni neist saab kohe-kohe. Ja kusjuures sellel tänasel päeval on olemas ka oma Facebooki leht, sealt saab ka täpselt samamoodi infot ning on olemas ka lausa kaar kust saab vaadata täpselt samamoodi selle Facebooki lehelt võite leida siis kõikvõimalikud lingid ja kaardid ja võtta selle printidega sul selle kaardi välja ja käia siin Põltsamaa peal ringi. Tahtsin veel vahele öelda, et kohvikutepäev kui selline loomulikult siin Põltsamaal ei ole esimene ega ka ilmselt viimane, mis Eestimaal toimub. Näiteks Hiiumaal Kärdlas on oma kohvikutepäev, mis on võib-olla üks kõige populaarsemaid kohvikutepäeva üritusi. Aga et, et igal juhul on see väga tänuväärne tegemine nii siin Põltsamaal kui igal pool mujal, et kui mõni linnainimene, kes on nii-öelda Jüri juures praegu kuuleb ja tahaks kodulinnas ka midagi sellist teha, siis, siis soovitan soojalt sellepärast et see on tore. Jah, ja kusjuures tänane päev tegelikult kestab pikalt pikalt ka jõe peal küll ette registreerimisega on, samuti saab laevukesega sõita endale, muretseda sinna head-paremat kohviku kraami kaasa ja rääkimata sellest, et on ka lossi kohvikus ju tegelikult lõpupidu täna õhtul kell ja see, see kohvik muutub džässiklubiks sellepärast et Ta Kadri, Voorand kvartetti esitab esinemist seal ja ma pean tunnistama, et olles käinud mitmel korral Kadri Voorand kvarteti kontserdil on emotsionaalne Tegin vahepeal taustauuringut ja sain teada, et umbes täpselt aasta tagasi siinsamas aadressil tamme kuus olevat nähtud ja kogetud rahvarahutusi inimesi oli nii palju. Stardikontserdi jälgimiseks tuli mõnedel istuda kartulivagude vahel, mistõttu perekond otsas otsustas. Sel aastal otsustas sel aastal kartulid maha panemata jätta, et inimesed ikkagi mahuksid kenasti siia aeda, neid saab siin olema palju, see ei ole päris tõsi, selle pärast natuke isegi natukene ikkagi pandi kartulit maha, aga palju vähem palju vähem kui eelmisel aastal ja osa kartuli maasta nüüd muru, seal lihtsalt tehti puruks, nii et aeg ei peatu. Ansambel apelsin ja siis on juba head aega kord. Apelsini kuulasime, meil pole siin enam pikka pidu jäänud eetrit, mõtlen siis vikerraadio, omasin Põltsamaal, kus toimub kohvikutepäev. Me oleme need sümpaatsed kaks tundi veetnud Tamme tänaval kus on taari kodu ja, ja kus nüüd on värav, ma vaatan, see suur, kõige suurem, ametlikult avatud eest ära lükatud, mis tähendab seda, et ilmselt läheb siin kohe suuremaks sagimiseks ja põhjustada. Ja sagimine tegelikult alanudki tõdema. Ja ma näen ka juba väike saba on koogileti juures täitsa olemas. Ja tuleb siinkohal muidugi tänada ridamisi inimesi, kes tänase ülekande tegid võimalikuks ja, ja panustasid mina, tänan oma häid kolleege üle laua, Taavi otsust loomulikult tema tervet peret, praegu on ta, kes meid ilusti vastu võttis ja Sten Teppanit läheks luurega teiega iga kell luurele. Aga siis veel ülekande eest vastutasid Virgo mäe Priit, Karin, Ingrid Roosipõld ja kui te olete kuulnud kitarri sõrmitsusi meie jutu taustaks, siis Need olid vaheldumisi Mikk otsus ja, ja Ivar lind. Nii soolakoht. Kantri, sellises meeleolus meie teiega täna siin hüvasti jätame, aitäh kuulajatele ka, kes veetsid meiega aega. Loodetavasti mõnegagi teist, kohtume siinsamas Põltsamaal. Just nii, aitäh kuulamast. Lõpulugu, olge terved.