Tere kõigile häile, kuulajaile ning huvitajast huvituruile. Oleme kuulanud juba mitmel hooajal põnevaid vanu salvestusi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist, muuhulgas Eesti kõige vanemat rahvalaulu salvestust üldse. Olen saanud saadete kohta palju toredat tagasisidet ning siinkohal tänan kõiki, kes te olete kirjutanute huvitavate mõtete eest. Ühtlasi sain ma aga ka veel veel huvitavama küsimuse et kui me oleme kuulanud kõige vanemat salvestust, siis milline on see kõige uuem rahvalaulu salvestus Eesti rahvaluule arhiivis. Ning selle peale võiks kohe vastata, et andmed kõige uuema rahvalaulu salvestusest uuenevad pidevalt, sest kuigi meile meeldib võib-olla mõelda, et folkloor ja pärimus on midagi, mis oli seal kuskil kaugel, ajas mitmeid-mitmeid aastaid tagasi ning meieni ulatub see ainult läbi tolmuste arhiivide ning salapäraste muuseumide siis mul on teile hea uudisfolkloor elavama rahulikus kiires tempos mõnusalt edasi. Eesti rahvaluule arhiiv korraldab ju pidevalt kogumisaktsioone, millest iga inimene saab osa võtta ning meie eestlaste lugu tulevastele põlvedele pärandada. Alles püüti rahvaluule arhiivis purki vanaemade lugusid ja nüüd on just käimas koroonapärimuse talletamine. Maastikest nimedest ja laste mängudest on kogutud näpuotsaga üht-teist ja natuke kolmandatki. Väga ja just tollest viimasest tahaks nüüd pajatada laste folkloorist ning ühtlasi lasta kõige uuemat rahvalaulu salvestust, mis alles jõuab rahvaluule arhiivi, on sinnapoole teel. Ja taaskord meenutades eelmist saadet, pajataks natukene ka Makaronidest ja prooviks koos makaronidega lähemale jõuda, paljusid eestlasi painanud ministeeriumile. Aga sellest kõigest kohe nüüd laulavad ning mängimateile leelaas ja Linda mäng on salvestatud mai alguses 2020. aastal Karula rahvuspargis. Liin kinoukla Helmeneri Evele keegi tõi ei ma riik, jõhvla aare, emmeri söögita. Noh, kas tuli tuttav meelde? See plaksumäng on Eestis tuntud vähemalt 60 aastat, kui mitte rohkem. Ja Eesti rahvaluule arhiivimängude leheküljel www folklooriee kaldkriips. Ukauka saab ka asjakohaseid toredaid mängukirjeldusi leida. Ja loen neist ühe siinkohal, et muuseumile on selle kogunud Tallinna 37.-st keskkoolist 1992. aastal. Jaagup Kippar. Kõik koos mängisime viienda klassi ajal välismaalt laenatud mängu Emmemariidufrone. Algul võeti suur ring ning hakati üht kindlalt arusaamatut laulu laulma. Käed olid külje peale sirutatud, vasakpoolse naabri käeselg oli parempoolse peopesal. Iga takti ajal löödi käega ahelane mööda ringi plaks vasakpoolse naabripeopesa pihta kellele salmi lõppedes viimane pats löödi. No see langes välja. Viimane tohtis oma käe ära tõmmata. Juhul kui ta seda jõudis, langes välja eelviimane, kui võistlema jäid viimased kaks. Siis panid nad käed käesurumise asendis kokku. Salmi ajal kõigutati muusika rütmis käsi ning viimase takti ajal püüdis kumbki võistleja käe pikali suruda. Mäletan ka omast lapsepõlvest kummaliste sõnadega mänge, mida õppisime teistelt kooli ja hoovikaaslastelt ning kordagi ei tulnud tollal pähe küsimus, mida need sõnad õigupoolest tähendada võitsid? Jaa jaa, oli ju veel mänge, noh, Alibaba Jomsuda. See sai küll koolis vene keele tunnis veidi selgemaks, ehkki osa sellest tuleb tunnistada, jäi endiselt kaunis uduseks. Ning laste oma salajane maailm pärimus, mida talletatakse võib-olla sajandeid omavahel lapselt lapsele mängude käigus, nõnda nende vanemad inimesed, asjad, see eriti puutugi. See on suisa müstiline. Kuidas tavaline keksumäng võib-olla välja arenenud vanade Trueedide kombetalitusest või, või Emmema Reich floore on tulnud meile. Selles on tõesti küsimus. Ka Eestis tuntakse mängu väga erinevate nii-öelda sõnadega näiteks Emmemmohholoore või Emmarii nisu, floore või hoopiski. Emamul õmbles kleiti, õmbles nii, õmbles na kitsid, satsid, kitsad ja üks, kaks kolm jah. Sõitsid satsid, oleks siinjuures palju lihtsam seletus kui hakata mõtlema võimaliku välismaise keele algupära kohta. Kas tšikid, tango, võib-olla hispaaniakeelne tšikida? Seotus ema Mariaga, siin aga jõuame hoopis kuhugi kolmandasse kohta, mis viib meid tagasi lubatud makaronide juurde. Nimelt kuulame salvestust Rootsist aastast 1982 ja laulavad Monika Hollyeen ja Lota sie Haus laul on pärit plaadilt. Liivandebaan taadi Huunis värje ehk elav lastetraditsioon Rootsist. Ning tulebki välja, et laulumäng on vähemalt laste hulgas olnud niivõrd kaua mängitav, et see on jõudnud levida üle kogu ümmarguse maa palli Šotimaalt kuni Austraaliani välja. Nii võib eri maa kantides kuulda lauldavat Solmarikon või son, makaron sammaka tamm, sammakaroo, Marioossefeera, sarmaka toora või isegi Ansega banze floor. Et asi oleks selgem, kuulame lisaks üsna lühikest helikollaaži ja meile laulavad Horvaatia lapsed Punati regionaalkoolis, siis New Yorgi Jõmmelgas eimi ääboti muusikakoolist Sydney inimesed Austraaliast, Markovitši Põhikooli Bosnia lapsed Sloveenias ning siis veel Poola lapsed Woyczyyatšoviitse ühisraamatukogus. Head lautlemist. Nonii nüüd on küll selge, et mitte midagi pole selge, mis sai Makaronidest ema varjest, Froorast ja faunast. Kõik on segi nagu kört-pärtli särk pühapäeva hommikul. Ning ega siin palju targemaks ei saagi, pean teid kurvastama. Kas on selge, on, suure tõenäosusega on see laul enne laste kätte jõudmist olnud mingisugune muu laul. Plaksumängule on olemasolev kasutuna seisev laule lihtsalt hästi peale mahtunud. Kaun lapsed laule omamoodi täiustanud, lisanud plaksudega sobivaid sõnakordusi ning otsekui mitte midagi tähendavatele sõnadele tähenduslikke riime sobitanud. Võimalik, et ka viisan juurde laenatud ning täiustatud soimarrikon Fernando teooriat, et ega on seni kõige julgemini mänginud hoopis makedoonlased. Nad on jõudnud peadpööritava selgituseni. Laul olevat pärit 15.-st sajandist Vahemere maades. Pardin juutidel des jõuavad Pürenee poolsaarelt tänapäeva Portugalist ja Hispaaniast. Väljasaadetuna skoopiasse Põhja-Makedooniasse. Laul rääkivat oletatavalt originaalis Leoni kuningriigist ning lollist Aragoni Fernando teisest kes oli 15. 16. sajandi Aragoni krooni valduste kuningas Kastiilia kaasa valitseja. Ühtlasi oli ta ka valitsenud muidugi tõesti joana nõdrameelse eest Leoni kuningriiki, nii et mine võta sa kinni. Võib-olla tõesti aamen konks ja kohvilonks. Aga see ei ole veel kõik. Kuulame kõigele õpetuseks ühte kena laulu Rootsi ansamblilt fiilar folket plaadilt Hansafüter ehk kala jalad. Lugu kannab pealkirja siia maka ruuniaasta on 1996.