Nutikas saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuri ja Euroopa regionaalarengufondiga. Koroonakriis on mõjutanud ja muutnud pea kõiki eluvaldkondi jaga asutusi. Oma muudatused on ette võtnud ka Eesti teadusagentuur, mis kuu aja eest kuulutas välja ideekorje Covid 19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemade leidmiseks probleeme. Teemasid on palju, mida uurida, mida see nii-öelda konkurss siis tõi. Meil on stuudios teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Tervist. Tere. Ja Skype'i kaudu on ühendus agentuuri RITA programmijuhi Liina Eigiga, tere. Andres. Esmalt, kui palju üldse see eriolukord siis teadlaste töid ja plaane muutis? Kui palju näiteks siis see koroonateemade tulek ja see ideekorje näiteks ikkagi muudab juba töis olevaid või ka plaanis olnud tegevusi, see lõi mitte ainult teadlaste noh, kuigi palju teistegi inimeste ju plaanid sassi. No eks ta ikka teadlasi mõjutab samamoodi nagu kogu muude elu Eestis, aga teadlased püüavad enda poolt anda ka kõik selleks, et seda koletist võita ja selle tagajärgi leevendada. Nii et ma usun, et, et see sõltub ka inimeste uurimisvaldkondadest ja teemadest, aga need, kes otse nüüd selle covidi levikuga tegelevad inimesed nende töörežiimil muutis ikka päris kõvasti. Nii ideekorje tulemusel esitasid teadlased 152, uuringuettepanekuid ja ministeeriumid ja ametid 37 uuringu vajaduse kirjelduste. Kõiki mõtteid me siin ette lugeda ei jõua, aga kas esindatus oli siis lai valdkonniti või kas keegi või miski paistis rohkem silma? No see esindatus oli tõepoolest hämmastav, ei kujutanudki ette, et see nii lai, võib-olla seal olid esindatud mitte ainult siis otse viiruse ja tema levikuga seotud uuringu ettepanekud või teadlased vaid need olid absoluutselt kõikidest teadusvaldkondadest haridusteadused, sotsiaalteadused laiemalt, humanitaarteadlased, tehnika ja tehnoloogia valdkonna põllumajanduse, kõik valdkonnad olid esindatud. Ja nüüd on siis see keeruline olukord, et tuleb mingeid valikuid hakata tegema ja sellise suurema nii-öelda strateegilise plaani andis, siis võib öelda kõige kõrgem Eesti rahastamisotsustaja teadus-arendusnõukogu, kus on peaminister ja mitmed ministrid ja eksperdid ja tehti siis neli sellist strateegiliste uuringute valikut, Parema varustatuse tagamine ja riigi toimimine kriisiolukorras siis uuringud, mis tegeleksid inimeste vaimse tervise uurimisega siis SARS, kov kaks, viroloogilised, imonoloogilised ja epidemioloogilised uuringud ning ka viiruse levik kokku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, modelleerimine ja prognoosimine. Miks just? Mis sõnad need sellepärast, et riigi strateegilised vajadused oleksid võimalikult laias spektris kaetud ja nende valikus või grupeerimises oli väga oluline ka see, et mis valdkondades on tugevaid teadlasi meil olemas, et millised kindlustaksid, et need uuringud oleksid kõrge kvaliteediga, me hindasime. Me palusime õieti hinnata neid uuringuettepanekut, kuid väga laia spektriga inimestel. Nii teadlastel, tippteadlastel Teaduste Akadeemia oli siin väga suureks abiks noorte teadlaste akadeemia ja samuti ka ministeeriumide ehk riigi esindajad. Et siin oli kokku pandi kaks poolt pakkumise pool teadlastelt, milliseid uuringuid nad on valmis tegema hästi tegema, ja teiselt poolt, milliseid uuringuid oleks riigi ministeeriumitel ja ametitel tarvis, et need kaks poolt said kokku ja siis nad grupeerusid sellisteks suuremateks kimpudesse. Nii kui edasi läheme täpsemate valikute juurde, siis võib-olla ka rahastamisest on ju teada, et teaduse rahastamine on hästi keeruline või seda raha napib. Kuidas siis nüüd selle projekti juures on, kust need vahendid tulevad, mis summadest me räägime? Me räägime kokku, seal võib olla üllatav teada, et Eesti on selles mõttes väga hästi nii-öelda panustanud ja siin tuleb Eesti vabariigi valitsust küll tõsiselt kiita. Et meil on praegu juba käimasolevad uuringud, on 2,1 miljoni euro eest, nendest kõige suurem on see viiruse leviku epidemioloogilise leviku uuring, mida professor Kalda juhid need on, kus need rahad tulid vabariigi valitsuse kriisireservist? Ei, peale selle on siis haridus ja teadusministeerium koos teadusagentuuriga. Me leiame võimaluse ümber suunata juba praegu nende planeeritud struktuurivahendite raha. See RITA programm, mida Liina juhib ja lisaks sellele on siis vabariigi valitsus, tegi ettepaneku. Riigikogu kiitis heaks lisaeelarvest neli miljonit teadusuuringuteks. Kui on siin käigus nagu kaheksa miljonit eurot päris suur summa. No just et lisaks siis neile neljale strateegilisi lahendusi loovatele uuringutele on programmi RITA vahenditest kavad rahastada, kiiret sekkumist vajavad riikliku tähtsusega küsimusi lahendavad uuringud. Liina Eek, millised need on ja kuidas need valikud tehti? Ka need on väga erinevatest valdkondadest, samamoodi nagu need uut ideed, et neid on nii sotsiaalvaldkonnast, humanitaariast, majandus kui ka otseseid meditsiinilisi, viiruse uuringuid. Ja need uuringud, nende uuringute teemad pakkusid välja ministeeriumid ja neid hakkavad ka tellima ministeeriumid, reetne adva kaasrahastama ministeeriumid, sinna peavad ministeeriumid oma raha natukene sisse panema. Ja nende uuringute eelvalik on praegu tehtud, lõplik valik tehakse siis, kui on juba valmis uuringu lähteülesanne. Siis tuleb kokku teadusnõunike paneel, kus on igast ministeeriumist on teadusnõunik. Ja siis juba vaadatakse peale selle, et ka see idee on hea, et kui hästi see taotlus on ette valmistatud, kas Eestis on olemas teadusasutused, kas võiksid seda täita. Ja seejärel siis ministeeriumid tellivad need uuringud. Just et millest need valikud siis ikkagi sõltuvad? Ministeeriumite vajadustest lähtuvat otseselt need edasi väiksemamahulised, ütleme keskmiselt 50000, et eurot on nende maksumus ja need on sellised uuringud, mida siis kohe ministeeriumil vaja oma igapäevase töö korraldamiseks mingite meetmete kasutusele võtmiseks, mõne seaduse muutmiseks, mõne toetuse väljatöötamiseks või mingeid andmete saamiseks, mida neil on vaja selleks, et oma igapäevatööd korraldada. Ja siis veel lisanduvad uuringud, mille ministeeriumite poolse kaasrahastuse osas on ka veel läbirääkimised, et nende uuringute konkursid kuulutavad siis välja vastavalt ministeeriumid ja samuti on kavas riigieelarvelistest vahenditest läbi viia temaatilised taotlusvoorud kolme kuni nelja laiema teemavaldkonna raames. Praegu tundub, et neid uusi uuringuid, mida ministeeriumid saaksid kaasrahastada et praegu tunnen neid uuringuid juba nii palju, et uusi ideid kardetavasti enam ei mahu, sest eelarvemahud ei ole veel lõplikult paigas. Aga valmisolek teadlaste poolt on, on väga laias spektris olemas, nii et kui, kui tekib vajadus ja kui tekivad võimalused ka riigi poolt rahastada rohkem, siis see valmisolek kindlasti on olemas. Nii et summaarselt, kas me saame öelda, kui palju kokku uuringuid võib tulla ja, ja kuidas need need hanked või konkursid siis toimuvad, läbi viiakse? Siin on kahte kahte moodi, üks on selles ritta programmis Liinasa kirjelda seda, ma võin rääkida seda, mis on siis veel plaanis, need temaatilised uuringute voorud. Programmi RITA raames tuleb siis nagu öeldusse neli suurt uuringut mille teemal nüüd teadus-arendusnõukogu paar päeva tagasi heaks kiitis. Ja lisaks tuleb kümmekond sellist väiksemat uuringut, kus siis ministeeriumid panevad ka oma raha sisse. See on see, mis toimub siis RITA raames. Ja lisaks siis see niinimetatud temaatilised uuringud voorud, mille teemad nüüd valib välja eeskätt haridus ja teadusministeerium, konsulteeritakse teiste ministeeriumitega, sealt tehakse nii-öelda konkursid alt üles, mida määratletakse laiad teemavaldkonnad, näiteks tehnoloogilised, et arengud ja tootedisain materjalid, mis viirust tõrjuvad või ära hoiavad või siis andmetöötluse siukseid, meetodit või viisid, mis oleks tarvis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Teemasid võib veel tulla, püstitatakse üldised teemad ja siis tehakse nii-öelda konkurss, millele taotavad juba teadlased alt üles. See on tavalise nagu granti mehhanismi moodi rohkem. Aga selle läbiviimine saab toimuma hästi kiiresti. Just et kuivõrd ta siis erineb sellistest tavakonkurssidest praegu on ju kõigil kiire, me tahaksime võib-olla tulemusi rutem saada, et kas siin on kuidagi see protsess nüüd lühem või otsustamine kiirem. Protsessor vähemalt 10 korda lühem ja kiirem kui tavaliselt ka see töö, mis me praegu tegime või mis on tehtud nende nende valikute tegemise juures, see on olnud ikka täiesti tavatu ja ajaloos varem pole seda Eestis tehtud. Aga loodetavasti objektiivsus ei kannata, loodame jah. No esimesed uuringud loodetakse siis käivitada või ma sain aru juba, midagi ju käib ka need kasvõi vereproovide võtmised uuringud, aga siin ka juba selle kuu lõpus, et millal siis võib näiteks mingi uuringu esimesi tulemusi oodata, kas me saame öelda? Kõige kiiremini käivituvad need väiksemahulised uuringud, mida ministeeriumid tellivad ja nende esimesed uuringud peaksid käivituma selle kuu lõpus. Ja noh, mõned tulemused võiksid tulla juba kuu-paari jooksul, et lõpptulemused kindlasti mitte aga see jooksvalt kogutaks andmeid, näiteks soovitakse koguda andmeid, et reovee puhastitest, et kas sealt saab seda covid viirust kätte ja need peaksid, sellised tulemused peaksid tulema nüüd tõesti juba paari kuu jooksul, lõpptulemused kindlasti ütleme aasta lõpuks, aga noh, kuna see viirus ei kao meilt veel siit kuhugi, siis siis on siin uurimis uurimismaterjali ja aega, küll aga, aga võimalikult kiiresti esimesed, jah, ütleme kuu-paari jooksul esimesed uuringud käivituvad, teised kolme-nelja kuu jooksul, nende pikkade suurte uuringute käivitamine menetlemine võtab aega, kuigi me teeme seda võimalikult kiiresti. Muidugi. Üks väike kommentaar see lisaks, et väga paljudes valdkondades tegelikult teadlased juba teevadki tööd. Nad teevad seda oma vahenditest oma entusiasmist ja lootuses, et mõned nendest langevad sinna valdkonda, mida mida rahastatakse, aga mõned jäävadki nii-öelda kaasrahastuseta. Aga lõpetuseks Andres Koppel see ideekorje ja selline eriolukord, kiire reageerimine, mida teadusagentuur ütleme selline rahajagaja konkursside läbi viia, mida see on nagu õpetanud või andnud teile. Ma arvan, et see tulevikus annab kindlasti teed veel ideid selleks, et kuidas kiirendada protsesse ja kuidas korraldada siukseid, temaatilisi konkursse, et meil on tegelikkuses meie nii-öelda idee tervikliku Eesti teaduse rahastussüsteemi ülesehitamiseks eeldabki selliseid sihtteemalisi grante, mis on määratletud uurimistoetusi, mis on määratletud mingite suurte probleemide lahendamiseks ja praegu mõneti me siin selle protsessi juures õppida ka seda, kuidas seda teha. Ja see konkurss ka näitab korje, et teadlased tulevad kiiresti kaasa, on ka valmis kiiresti reageerima. Ideid jagub. Jah, kindlasti, et aitäh kõikidele nii teadlastele kui ka nendele, kes selles protsessis osalenud. Aitäh, niisiis, lõplikud tulemused veel selguvad, aga jääme siis varsti ootama ka neid uurimusi ja ka nende tulemusi. Aitäh seda tutvustamast. Andres Koppel ja Liina Eek teadusagentuurist. Nutikas.