Tere, head kuulajad. Vikerraadio on täna Palamuse laadal suurel väljanäitusel ning järgnev tund on pühendatud nii Palamusele kui ka sellele laadale ning kris nüüd hommikul kuulis, see juba teab, kui korraldaja rääkis, et siin on ka sel aastal üle 1000 müüa müüakse nii käsitööd, met, küpsetisi, hõrgutisi, kohal on ka loomad, kitsed, Al pakad, keda saab siis vaadata isegi endale kaasa osta. Samamoodi siis toitlustajad, kõikvõimalikud erinevad ja ka rahvas tuleb üha juurde, sest vihm on lakanud, päike isegi piilub välja. Nii et Palamuse laat võib öelda, et sel aastal läheb täiesti korda, vähemalt ma usun nii, aga tegelikult on ju nii, et laatajale ainult see koht, kus käia oma sajaseid Luhvitamas. Palamuse on ka selles suhtes huvitav, et siin on ka palju, mida kuulata, vaadata ja midagi hingele. Ning selles tunnis head kuulajad, kutsun ma teid kihelkonna koolimajja, mis on nüüd sedasi uuesti uues kuues avatud, kus on vaadata ringi käia oi-oi kui palju ning muuseumi direktor teeb meile väikese ringkäigu. Räägime ka Avinurme puidumeistritega, kes on muuseumi teisel korrusel oma toodetega väljas, räägivad, näitavad, kuidas teha näiteks laastukorve ning treener aga nunnunäitusel, mis ometi on ju see põhi, kuhu kohta siis inimesed tulevad, et näha, et mida siis keegi on kasvatanud, milliseid veidraid porgandeid või kapsaid ja kui suureks võiduks näiteks kasvada. Ka sellest teeme juttu. Aga päris alguseks olen siia palunud Paul pahandust, Palamuse koguduse hooldajaõpetaja Urmas Oras, tere. Neil minutitel hakkas kirikusest kontsert peale. Tavaliselt kirikuliste nii täis ei ole, kui nende laadapäev. Kahjuks peame tunnistama küll, jah. Isegi mitte pühapäeviti. Aga nüüd inimesed käivad ja küünlaid on terve kirik täis. Ilmselt on võimalik neid küünlaid kokku lugeda, aga neil on tõesti väga palju rahvast on väga palju käinud, olen ise, seal on mitu tundi ka kohapeal ja inimesi tuleb. Mõned ka teevad natukene juttu ja väga meeldivaid vestlusi on sündinud. Aga see on uus komme sedasi panna küünlaid või on see kogu aeg? No ma ise olen lühikest aega mul läheb neljas aasta siin Palamuse koguduse teenimises, aga see on olnud minu aega, millal see algas? Ma arvan, et see on ikka olnud enam-vähem niikaua kui Palamuse seda väljanäitust on tehtud, sest kirik on seotud tihedalt Palamuse muuseumiga. Tänu Palamuse muuseumile, Me kirik saab olla tõesti suve või teeliste kirikuna avatud mai algusest kuni septembri lõpuni. Et kõik muuseumikülastajad saavad ka kirikus käia, päeval on ta avatud. Ja seal on tegelikult kogu aeg võimalus küünlaid süüdata. Küünlad saadaval, teeküünlad saab teha väikese annetuse kogudusele, kuidas kellelgi südamel on küünal süüdata, aga noh, muidugi Palamuse väljanäitusel päeval on alati kõige rohkem küünlaid. Kui vana see kirik on, ta näeb seest välja väga vana, siin on veel säilinud. Enne reformatsiooniaegsed. Ujud olen tunne, need kujud ei ole enne reformatsiooni ehk siis need on uuemad. Aga Palamuse kohta esimene teada on 20.-st Novembris 1234 väga lihtne meelde jätta, üks, kaks, kolm, neli, tähistasime nüüd meie kiriku nimipühaku mälestus päeva läheduses, meie kirik on Bartholomew, see kirik ja sellest peaks olema tulenenud Tase Palamuse kohanimi. Aga selle kuu esimene mainimine on 20. novembril 1234 ja siis on olnud siin preester munkpreester Theodor rikkus, kes on olnud seotud valk, kena siis tänapäeval öeldakse rohkemgi. Tsistertslaste kloostriga ja siis on siin olnud järelikult kirik. Ja vaat nüüd sellest kirikust on säilinud altar, kivi, altar ja müürid altari ümber. Aga 14. sajandi keskpaiku on kirik ehitatud suuremaks, ka altariosa on ehitatud kõrgemaks võlvitud. Ja, ja siis on tehtud ehitatud pikihoone, mis on praegu ka seal kiriku põhiruum. Aga seda on ju ka hiljem remonditud ja 1696. aastal, kui ma õigesti mäletan, on siis valminud need puit detailide ehk siis altar altarimaalikompleks ja kantsel ja murran kujud võiksid olla umbes samast ajast. Ja 20. sajandil, 20.-te paiku on veel suur remont olnud, et praegused, selle pikihoone võlvid on siiski alles 1920.-test aastatest, aga nad näevad väga vanaaegsed ja. Väga tore, need inimesed, kes nüüd tulevad ja on veel teel siiapoole, siis teate, millele tähelepanu pöörata, kui kirikus käite, vaadake ringi ja teate. Ja noh, minu eelkäija selles ametis on nuga on lasknud valmistada ka sellised suured tahvlid kiriku taha seina, et kui keegi tuleb kirikusse, mõtleme, no ma ei tea sellest kirikust midagi, et siis seal on kõik lugeda, isegi giid ei ole tingimata vaja. Aitäh teile, Urmas Oras ja head kuulajad. Mina kutsun teid nüüd natukene muusikat kuulama ja siis väikesele rännakule koos minuga. Lähme vaatame need põnevad paigad siin Palamusel, ülejäänud ajame juttu veel inimestega ja see tund siis Palamusel kõike head, soovin teile head kuulamist ja jätkab nüüd Kruuv. Olen küsinud küla pealt, et kes see tüdruk olen, küsinud naabri käest, kui ta ei tea. Olen küsinud kõrtsis, kus tüdruk tutud. Olen, küsinud poiste käest. Tütar Irja. On tüdruk pika kleidiga, keda keegi kätte ei saa. Pika kleidiga tantsida poisid, ööbik saab kiku käe järgi keegilas tüdruku EVK kleidi tantsida, silmis hoida. Oleksid viinud vetele, et. Olen küsinud muusikuid, kuid ta ei olegi klassikalist. Olen küsinud tuultega? Ei tea, kus on tüdruk, BIG Blairi ja kera poisike ei, kätte ei saa. Klein. Peale selle ka osa oli. Kuid kui ma tahan, siis ma võisin seelus. Head kuulajad ja nüüd ma kutsuksin teid väikesele ringkäigule, kes tuleb Palamusele, see ilmtingimata peab läbi astuma ka kihelkonnakoolimajast, vaatama ära kõik need paigad, kus omal ajal Lutsu tegelased, kevade tegelased tegutsesid, tootsid kiired teele ja nüüd me jõuamegi siis Palamuse, Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi uude avatud hoonesse kus on soe ja meid vastu võtmas. Arne Palamuse muuseumi direktor Aarne tegelmann, tere. Tere tulemast Palamusele. Kui vana see maja nüüd on? See maja on avatud alles kaheksandal detsembril möödunud aastal, nii et me oleme siin nüüd olnud üheksa kuud ja natuke peale. Kui praegu Oskar Luts või keegi nendest siia tuleks, tema ei tunneks seda maja ära, sest see on klaasist puidust ja näeb Käia no temal seda vist ma arvan, et võib-olla isegi midagi tunneks, sest see maja on ehitatud ju selle koha peale, kus oli koolimaja, mis ehitati Palamuse 1000 805073 ehitati nõndanimetatud tussi, koolimaja, kus luts käis, et tol ajal, kui lutsin 1895 90 900 käis, võis veel sellest majast olla midagi olemas. Tänapäeva inimesed muidugi ei ole näinud, milline oli siinse maja mis ehitati 1805 ja, ja jäi siia seisma ilmselt kokku kukkudes ja jah, et nii võib-olla jah, aga loomulikult on see uus ja, ja kaasaegne, 21. sajandi arhitektuur. Mis siin siis kõik on, siin peaks olema nüüd midagi väga-väga moodsat. No siin on natukene moodsamaid asju, tõesti? Jah, et see on maja jaotatud on jaotatud pooleks, et üks pool on, on ekspositsioon ja teine pool on teenindav on õppeklass, on kohvik, on töötoad, on arhiiv, on fondihoidla, raamatukogu, mida saab kasutada, kui on uurijaid, kes soovivad mingite materjalid tutvudega, aga jah, see vasakpoolne siis ekspositsioon, mis räägib Eesti talurahvale koolihariduse andmisest. Aga vaatame, mis seal siis teada saab. Ja kõigepealt on siis meil selline ajajoon kus siis on, on, on läbi luige siis Eestis koolihariduse andmisest talurahvale ja kuni siis kihelkonnakoolide lõpuni ja need siin on siis ka Palamusega seotud teema ja loomulikult igaüks saab siin interaktiivse kaardi juures siis vaadata, milline võis välja näha tema kihelkonna kool tol ajal, kui Palamusel käis kihelkonnakoolis Oskar Luts. Noh, siin eks ju, Palamused me teame, eks ju, kõik võtan ja Palamusel me teame, kuulan tutta, väikene lugu on pilte sellest. Aga kui ollakse näiteks JärvaMadise ja JärvaMadise, vaatame nii Järva-Madise kihelkonna Kulazusamblaskahe kihelkonna, öösel ülalpidamisel tegevust, lastel 74 89 pilti kahjuks pole. Aga vaatame siis seda Ambla Ambla kihelkonna kooli kohta ka, kahjuks meil pilte pole. Nii et, et aga näe, siin Koeru kihelkonna kooli kohta on üks pilt, teiseks on õpetajad ja õpilased välja peal ja just et on niimoodi. Seekord meil siin on, et saab alati vaadata, kus see maja oli, milline ta hiljem veel välja nägi, võib-olla pole küll pilt teise sellest 19 sajandi lõpust. Aga ikkagi saab ülevaate sellest hoonest, milline kusagil mingis kihelkonnas koolimaja tollal välja nägi. Nii et siin kõrval käib poega, film ühes saalis ja siin siis on nõndanimetatud filmisaal, kus siis jookseb mõned aastad tagasi tehtud film, kuidas tuli kevade, see on siis nagu kokku lõigatud kaheks jupiks või kaheks osaks üks on siis see, kus režissöör ja osatäitja tead ja operaator meenutavad, kuidas seda filmi tegid ja teine osa on siis on kuidas neid valiti, neid, neid näitlejaid sinna nemad meenutavad ja siin on siis ka veel selliseid videokraaniga, selliste, selliste ajalookaadritega kevadeti on ju väga palju teatrilavadel mängitud nii Eestis, Soomes kui ka Lätis ja, ja siin on Johannes Paju, kes meenutab, kes oli siis selle muuseumi idee algataja aastaid-aastaid tagasi, siin me räägime siis Theodor Lutsust ja Aksel meenutab teda. Ja, ja noh, siin on selliseid muid muidki veel meenutusi, et, et siin ühel ekraanil meenutab Voldemar Tootsoni, kes oli Joosep Tootsi prototüüp, tütar Maria Tootson ja ja August loob, räägib, kes oli Tõnissoni prototüüpide sinuga ajaloolisi kaadreid ka, mida siis alati tasub tulla vaatama ja kuulama, kui on, kui on aega rohkem kui pool tundi, et siin oleme ka öelnud, et et üks muuseumi külastus võiks aega võtta poolteist kuni kaks tundi, et see kaks maja ilusti korralikult läbi käia. Aga kes siin peamiselt käivad, külastamas koolid või tulevad ka vanaemad lapselastega? No meil on, ütleme pooleks, et on teatud kui, kui käivad kooliekskursioonid ja noh, see on siis septembri lõpp, oktoober ja ütleme seal mai juuni, aga muul ajal on ikkagi täiskasvanud ite grupid ja loomulikult väga paljusid peresid, üksikkülastajaid meil praegu ongi, et me oleme olnud avatud kaheksandast detsembrist ja meil on kusagil 20000 külastajat tulnud selle ajaga päris palju ja huvi on, meil on natukene veel minna, sest me oleme plaaninud, et meil esimesel täispikal aastal võiks olla meil 25 kuni 30000 külastajat. Niimoodi järgmised tahvlid, esivanematest jääb tantidest video käivitamiseks võtakuular lahti ja siis ta siis võtab, ütles selle Sid, hakatakse rääkima, et kuidas, kuidas olija. Vaat nii selline lugu, selle saab teada, mida sellega see on nagu kevade sooled seisis seal kevades Alexis põhiekspositsioonisaal ja siin siis ongi see koolitee, mismoodi tol ajal sai lõpus kihelkonna kooliaasta võis välja näha, et sügisel tuldi kooli, kus koha pealt tuldi kooli Cupicoli kooliaeg, mida seal õpetati, kes need olid, koolmeistrid, mida seal koolis veel tehti. Kas olid ka nuhtlused ja, ja lõpuni siis välja, kuni sügisele koolist, kevadel koolist ära. No kõige parem asi on siin see suur punane maakera Tootsil nii suurt ei olnud, see maakera on no meeter korda meeter, ma ütleks, vähemalt. Ja jahe siin pean kogu Palamuse ja siin on selliseid huvitavaid, naljakaid küsimusi, mida, mida Andrus Kivirähk meile koostas, et et noh näiteks, et kuidas loeb Lible ajalehte Maide ja Taggart palee ühe silmaga ja sest et lible oli, oli ühe silmaga meesterahvas või, või millal Tõnisson sööb näiteks? Siis kui võimalus on kogu aeg, noh, enam-vähem sellised ja siin on veel tegevuslikke asju ka, et meil on siin Tootsi taskud näiteks. Et siin saab, saab pannes käe taskusse vaadata või õigemini mitte vaadata ei saa vaid tunnetama, et mis asi siin Tootsil taskus võis olla, kuid kui ma neid kuhugile koera taskusse panen jalga ei ole, seal on siukseid, siin on vähemalt Amazzeri rauad, ei midagi, kinnisin kinnine, kõik alates. Sa pead tunnetama, ei tundnud mind ära, ei tunne. Ahhaa, jalgratturi püksihoidik, selle peale ma ei oleks tulnudki. Nojah, eks igasugu asju võis tollal taskus olla, kaasas Tootsil. Siin on, siin on veel. Siin on kuur, Margus, ma arvan, et see on uus ja ongi uus. Ja siin on veel, siis võib loomulikult õppida. Õpetaja Lauri. Näitel viiulimängu, et täiesti viiul on siin olemas. Protseistes kohale saab võtta viiuli ja proovida nii mängida nagu. Imeilus, kui nüüd silmad kinni panna, siis võib ette kujutada, et nagu mängiks ise peaaegu. Siis siin nurgas on ka siis mida siis tol ajal õpiti koolis, mis, millised olid need lauluviisid, mida õpet ja loomulikult ka siis seotud on see kõik siis ka Kruusemendi filmi kevadega, kes sinna filmimuusika lõi. Ja kõik selline selline teema on ilmselt selles selles nurgas, näiteks. Teil on jaotatud siis maja erinevateks tubadeks, kus saab noh, sinna ellu sisse elada läbi kaasaegse? Jah, jah, on, on, on ekraane, on puutetundlikke ekraane, mida saab vaadata. Ja on niukse ronimismäng, eks ju küll see ei olnudki, see ei olnud küll küll nüüd seotud kuidagi koolieluga, see oli selline kiire rihtsa kiire ristsed jah, et meil on siia üks, üks riiul ehitatud ja, ja võib alati siis aja peale ja ja reaktsiooni peale üles ronida, käivitades selle masina, püüda neid pudeleid sealt riiulilt kätte saada, seal on erinevad softid ja ja, ja loomulikult oli saga lati pats. Läti, vaat siis, ma arvan, et ta on kõige üleval, seda ma kartsingi ja ja kuumasid ronima hakkaksin siis on kaks meetrit ronimist, ma kukuks alla, ma kardan. Ja üldiselt on meil siin väikene matk all, aga täna on selline selline selline ära pandud, aga, aga jah, see oli selline võimalus, on olnud väga palju. Seda muidugi kasutavad. Poisid poisid ja, ja miks mitte ka lõuna softi järgi läheb, ikka, tuleb minna siin ülespoole, nuklik tuleb ära võtta, see on see, kuidas, kuidas siis. Sinu reaktsioon on? Niimoodi, aga mis on jäänud sellest vanast poolest läbi, kui me nüüd siin uues oleme pisukese ringi teinud? Jah, no see ongi nii nagu ise ütleme, et see uus peamaja on meil siis kui, kui teooria, et siit saab ülevaate, saad teadmised ja siis teine maja on siis praktika kus ta siis tegelikult näha, mismoodi nägi see koolimaja tol ajal välja, kus elas köster, millised olid tema eluruumid, nii et seda kõike kõike saab siis vanas kihelkonna koolihoones näha. Siin on väljas ka meened, ma vaatan praegu, kui me jõudsime siia päris uuesti algusesse, siis mis meeneid siit saab endale kaasa osta? Ma mõtlen, et kui ahaa juba muusikaga käib elu ja melu on Palamuse laadapäevade ajal ikka väga suur. Lood on kirjandust loomulikult Lutsu kevade suvi ja sügis loomulikult meie enda poolt välja antud trükiseid kihelkonna kroonika või 100 vigastatut, tuletõrjet või laulupidudest või või Palamuse kihelkonnakooli temaatilised materjalid ja loomulikult siis ka nagu ikka kustukummid, pliiatsid, pastapliiatsid, magnetid, kruusid, saab osta ka loomulikult kristlikke tahvleid ja Kristi saab osta võisi, sule sulekirjutamise komplekti sulgedink. Jah, ja muid särke ja kotte ja nagu ikka Ahanne lähme nüüd sinna vanasse majja tagasi, mina ikka mäletan, see oli vähemalt oma 20, kui mitte 30 aastat tagasi, kui kunagi sai siin klassiga käidud. Ja siis kõik tundus nii väike, kuidas nad siia ära mahtusid. Meie koolimajad olid siis juba suuremad. Ei nojah, eks tollisite tol ajal jaheksis käidi, ju see oli kihelkonnakool, oli teise astme kool. Algul õpid ju kaks aastat külakoolis, Oskar Luts ise käis ainult külakoolis ja tuli siis siia kihelkonnakooli ja siis õpiti kolm kuni neli aastat algul, kolm aastat hiljem, neli aastat oli kihelkonnakool ja see, kes kihelkonna kooli ära lõpetas, võis minna siis gümnaasiumisse, linna kooli või või sai vallakirjutajaks või, või, või, või külakooli õpetajaks, nii et selles mõttes oli see kool selline head, haridust andev ja ja loomulikult mahtusid siin ühte klassiruumi kõik neli, neli klassi või siis kolm klassi ära ja istusid ühes pingis seal kolme või neljakaupa. Vaata, kas pole kummaline, käisid seal kolm, neli aastat, sa ei tea, hariduse kirjutasid, milliseid raamatuid nüüd käivad? 20 aastat rohkemgi see Helme nii palju, jah, nii palju on nii, nüüd me sisenesime esikusse sisse köstri köstri pool, siit tuli siis köster sisse ja tema kõla selline mõnus vana hea lõhn ja et see on siis tõesti nii nagu ta välja näha. Ja, ja kuidas võis järsku tolleaegne köster Aleksander Nielander siin oma perega siis elada? See mööbel on veel tollest ajast, ei, see ei ole, sest tollest ajast ei ole, ütleme siit majast ei ole midagi tunda, ajastutruu küll, jah, aga ta ei ole nüüd nüüd ütleme siit sellest kihelkonnakoolist või või sellest köstri elamisest. Öelge, kui palju Palamuse koolilapsed ise käivad, siin armastavad seda maja kas või niisama, et et noh, ei tulegi muuseumisega tulen, astun läbi. No ütleme, et eks see kiire aeg ja, ja ilmselt ikka vähem ja vähem rohkem, ollakse sotsiaalmeedias ja suheldakse sedapidi. Aga, aga loomulikult on oodatud ja loodame, et nad seda võimalust alati kasutavad ka niimoodi, et me oleme ikka veel eluruumides ja see ongi elu olime, läbisime siin magamistoa, nüüd oleme siin köstri söögitoas. Siin alati küsitakse ka, et miks on söögitoas kaks sängi? No sellepärast, et kuna tol ajal, kui lutsin koolis käis, on oma mälestusi seal kirjutanud, et olevat olnud ka mõned tüdrukud koolis, kuna tüdrukutele eraldi magamistuba ei olnud ja tüdrukud noh, üldiselt ka väga palju tollel ajal haridusele rõhku nende andmisel ei, ei pööratud piimad magasid köstri ja olevat olnud mõned tüdrukud, kes olid kaugemalt, mitte kohalikud, nagu näiteks Adeele Pärtelpoeg, kes, raja Teele prototüüp, kes elas siin samas näiteks kestaks õhtul koju, olevat olnud ja olevat olnud kuidagi Köstiga tuttavad, et siis olevat olnud siin kaks tüdrukut. Öömajal või kostil, nagu öeldakse, et, et sellepärast, et noh, see on tavaliselt see niimoodi muidugi olnud. Hiljem hiljem ehitati teisele korrusele, teine klassiruume, siis tüdrukutele magamistuba. Aga jah, Lutsu ajal oli see maja ühekordne ja joon tüdrukutel oma magamist Paiule seal nihukest köök. Siin siis olevat olnud selline huvitav pliit kus siis oli soojakapp suur ja loomulikult siis sooja vee tegemiseks veenõud loomulikult siis ikka praeahi ja pliit päise kui selline. Ja siin muidugi siis kuivasid köstriemand all ka mitmesuguseid ravimtaimed, sest remont oli ka selline taimetark natukene oskas külarahvale õpetada, mida, mida ministeerium tuua, kui on nohu või köha, et olevat andnud ka selliseid teadmisi rahvale. Suurepärane ja nüüd jõuame klassiruumi. Jah, siin nüüd ei ole meil midagi selles mõttes muutunud, et, et lihtsalt on seinad krohvitud ja uksed restaureerida küsitud Harkad, restaureeritud sisse viidud uus elekter ja, ja küttesüsteemid, et see, see kõik seal ruumipaigutus ja need ruumid on põhimõtteliselt nii, nagu nad olid, et kassituba õpetaja, tuba, poiste magamistuba, sahver ja kooli kantselei ja need olid ka enne on meil kasutusel sama moodi, et lihtsalt värskema uuema kuue saanud ja, ja lihtsalt külastajatel mõnusam olla siin ei, ei ole, ei ole nii pime, võib-olla kui, kui, kui, kui oli mõned aastad tagasi Ma just vaatasin keegi, tere Vikerraadiost, tülitan just proovisite seda armooniumi, jah, jaa, kuidas kõlab väga hästi. Ja Te ise olete siitkandist või õile ei ole Tartumaalt ikkagi agaakrest. Kas te käite igal aastal Palamuse laadal, mis sel aastal käisime, aga siis oli see suletud? Jaan, tulime siia näitust vaatama. Nii tore taasavastamine jälle, et kunagi olen käinud. On midagi tuttavat ka veel, mis ette tuleb ikka, et need, need pingid olid siin jah, siin oli hormooni ning, aga minu arvates oli see teistsugune, et ma mäletan nagu teistsugust, seda. Aga, kas tohib paluda teil veel paar heli sellega esile kutsuda Aarne ja võib. Nii ta siin on ka üks noot taevaminemise päeva laulud, see ei ole see ja vaatame siis. Aitäh väga, tänan teid. Kuidas teie nimi on ka, palun, mina olen Eda. Suurepärane, aitäh jäide elamusi laadalt. Nii. Ja me jätkame nüüd. Ka siin on veel poiste magamistuba, kus ennem ennem oli nõnda et Saisid Saisid ukse pealt vaadata, nüüd meilegi, avasime natukene, et saame siia natuke sisse minna. Ja siis nad olid ikka väga väikesed voodid ja väiksed voodid ja siin 10 poissi oli siin korraga siis 10 12 poissi oli, oli siin korraga magamas võt. Sügisel kooli tulles võeti oma sendid ja kapid ja kõik vajaminev kaasa. Ja siin siis niimodi maati kentsaka proovida, siin on meil kõik selline sihukene näidisvoodiülevaataja puhkavad Debuhka jahed õlgedega madrats ja, ja proovida kuidas siis magada oli. Aga kas vanasti olid inimesed väiksemad või lihtsalt nad mahutasid ennast paremini ära? No nii ja naa, et olid, olid natuke inimesed lühemad, loomulikult olid siin ikkagi ka lapsed ja samas ka veidike magati, tolle on natuke nagu pool istukil või, või, või natukene niimoodi, et et nii, nii, nii on see vist olnud. Haa, keegi hakkas kolli tegema seal nüüd. Toots, kes tuli maskiga Kierrerissetelt, jah, jah, nii ta on, et see on niisugune väikene atraktsioon siin selles majas, et et võib, võib, võib vahest näha auto taga seda kodukäijat või köstri ta tegelikult oli, jah, siis Joosep Toots, nagu me teame, kui palju üks muuseum pingutama, et olla kogu aeg atraktiivne. Ja loomulikult nii on ka meil ju plaanis, nüüd järgmisel kuul, oktoober on selline õpetajate päeva, kuu ja nimede eriprogrammi täiskasvanutele, eriti õpetajatele, orkestritele, kellel on see soodushind, kus me siis anname ülevaate köster kui selline, kes tuli Seome siis teda nii selle köstriga, kes siin tegelikult elas raamatu järgi ja loomulikult siis Endel Ani, keda me teame kui kevades köstri rolli täitmas. Ja peale seda on meil ringkäiku majas veel ja lõpeb väikese katkenditega Andrus Kivirähu etendusest köster, keda siis Janek Varblas, kes on meil muuseumis tööle, mida me siis teeme, koostisega linnateatriga. Selline väikene eriprogramm oktoobrikuus 12 korda algab kell kuus õhtul 40 inimest korraga saab sellest programmist osa, nii et me peame mõtlema välja selliseid huvitava nurga alt lähenemisi, et inimestele seda lugu lugu rääkida. Tütar nagu ma küsin teie käest ka veel sellise asja kohta nagu praegune elu Palamusel, kuidas see on ja kui palju inimesed kokku hoiavad, 11 teavad? Jaa jaa. Kuidas see kogukonnatunne siin on? Ma ma ise nüüd enam Palamusel Palamusel otseselt ei ela vaikselt. Me elame siin Palamusel väljas natukene. Aga ikkagi Palamusel on olnud, olen kindel kogukond, siin on ju gümnaasium, siin on uus lasteaed valmis möödunud aastal viie, viie lasteaia rühmaga. Muuseum kõik see toimib ja, ja kõik rahvamaja siin kõrval apteek, kogudus, kauplus, raamatukogu, et selline vajalik on olemas, kõik vajalik on olemas ja, ja inimesed armastavad seda kohta, sest minu teada siin väga palju vaba elamispinda ei ole. On küll näiteks vudinal üks mõis saadaval, eks ju. Aga selliseid väiksemaid selliseid kortereid või maju väga palju väga palju, jah, ei ole nii et, et huvi huvi siin elamise vastu on ja tuleb 28. ja 28. septembril on see Maal elamise päev ju ka, kui me tutvustame siis pala ELU Palamusel ja, ja kuremaal on, on seesama üritus, aga kui keegi tahaks siia elama tulles, millega ta peaks arvestama? Ilmselt vilka kultuurielu ja võimalustega, mis siin on ja, ja osasaamisega erinevatest ringidest võimalik on laps lasteaeda panna või gümnaasiumis siinsamas veel ja nii et kõik on oodatud ja muuseum on avatud seitse päeva nädalas, ootame ka kõiki, kes meile külla tahavad tulla. Te mõttekas, et, et täna ütleme, kus siin on palju rahvast, on sedasi käimas, et üle Eesti on kokku sõitnud, aga tuleb üks selline oktoobrikuu novembrikuu nädalavahetus näiteks pereauto peale ja palavusega. Olen loomulikult, siis on ka natukene vaiksem, võib-olla siis nädala sees on palju päris palju meil ka gruppe, kes, kes meil käivad, et nädalavahetusel on jälle selles mõttes natukene mõnusam, täna muidugi on, on siin 15 20000, võib-olla külastajad Palamusel ja loodame siia muuseumi isegi mõnda tuhandet. Et natuke siginad saginat ja võib-olla natuke ebamugav, aga, aga jah, nädalavahetused oleme avatud 10-st kuueni. Kui palju eelmisel aastal teil külastajaid oli? Eelmine aasta meil võimatu suletud? Me olime ju kinni, eks ju, kaks aastat, aga viimane kord, kui me olime täispikk aasta oli 2016, siis meil oli, viskas 13 pool 1000 külastajat, nii et praegu me oleme 20000 peal ja siin veel oktoober, november, detsember, detsembrist oli jõuluprogrammi. Nii et me loodame seda, kahtekümmend viitaksid nagu kahekordistada seda. Seda eelnevat eelnevat aega. Suurepärane aitäh teile, Aarne tegelema on ja jõudu, jaksu ning Palamuse muuseum ootab kõiki oma külastajaid ja kes pole veel avastanud, siis viimane aeg. Lillelised jõulud peale Puma kohvitassi tantsib kilud. Ta sabapidi kaeti saivad ära nii truu ilme Sudaanis tugeva tuule ja ta ongi juba mõne muu uju. Gracele on teda abielu, rangi, priiuse ohvrit. Ära rabada tina Ta oli igavene enne kui saavad lõplikud kätte, seniks veel kõigi naeratavad näod, enne kui ta sinu lõplikud. Armas mees küll oled sina vaiemas kuisa Kornaise ta. On taevas, kõikjal on lilleri. Aga kui juba oled Argysoaatsa köit, nuta, naera siputada jalgu, naist, seal on see tee start, köik loeta, naera tibutada, ei allu naiste talude väik. Aga kui sina juba oled, orgilood, saal, köik nuta, naera siputada, jalgu. Sihid. Naera siputada. Palamuse kihelkonnakoolimaja teisel korrusel on alati ka olnud näitus ja seekord on siin väljas Avinurme puidutöömeistrid ning minu kõrval saame tuttavaks Eve Strauss ele Strauss, teie olete selle firma omanik ja öelge, mis siin nüüd täpselt on ja mida siin tehakse, siin on havinurmel iseloomulikud need niuksed laastukorvi moodi punutis. Ikka on laastukorvi ja on ka saunatarbed, mis ongi nagu meie põhitootmine, aga meil on kõiki muid need meie nii-öelda hinnakiri, see sisaldab üle 700 erineva tooteni. Ta peaks olema kõigele kõigile midagi, kes on need mehed, kes seda puudeid oskavad, oh ei, meil ikka naised. Ja kuna meil on selline mehine firma, mida siis juhivad naised ja mehed on meil tugevaks toeks sest põhiliselt nagu siis ütleme, selle tootmisega tegeleb meil Enno Strauss ja et tehnika töötaks, siis on Eero Strauss. Aga kui raha on vaja lugeda, siis olen mina ja, ja too ja et seda raha tuleks, sellega tegeleb meil tütar Eveli Tooming, on ta tänaseks. Ja siis Meil on korvitegijad, on meil kõik naised sauna Kibudel, meil ka naine. Ja, ja siis, aga siis need lepatooted ja painutatud tooted, need on meeste pärusmaa ja siis on veel noh, pingid ja, ja igasugused saunatarbed, valgustid, ventilatsiooniluugid, asjad, need on siis ka, jätame meestele ka ikka midagi, aga meil on ikkagi jah, naisi, naisi on rohkem kui mehi. Aga Avinurmes on vana tuntud kant selle poolest, et seal ikka korve ja puutööd on tehtud. Mis selleks tingimused loonud. Tegelikult uurides ajalugu ja natuke tegeledes sellega oleme, noh, ühesõnaga teame seda, et kuna Avinurme asub põllumajanduslikult väga ebasobivas kohas maad on madalad vesised ja mitte üldse viljakad ja siis inimesed, kes sinna on jäänud, siis sinna on tulnud, nad on pidanud leidma endale selle, mis neid elus hoiab ja siis on olnudki, metsad on ümberringi. Nii nagu kunagi öeldi, või ajaloost oleme leidnud, et Avinurmes oli kaks meest, kes ei olnud, et sa varastanud, need olid kirikuõpetaja ja siis urjäädnik või, või, või politsei tänases mõistes, aga ülejäänud kõik olid siis seda ei loetud varguseks, sest see kasvas metsas ja siis selle tarbepuu võeti korvi tegemiseks, võeti see buumi, ei, varastatud võeti ja, ja siis noh, hiljem ka omad metsad, kellel juba olid seal siis ikkagi sellest puidust hakati tegema erinevaid asju ja, ja siis käidi Ki laatadel, kus siis seda turustati ja kus siis toodi majapidamisele vajalikud kaubad. Aga elu hakkas arenema, noh ütleme tänase päeva mõistes võiks öelda kosmiliselt. Kas peale seda, kui Avinurme tuli raudtee siis, siis, siis ei ole neil enam, sest muidu väljapääsu sealt ei olnud, eriti siis oli, siis toodi raudtee peale ja vahepeal oli ka mingi periood, kus Avinurme oli lausa Luteri vabriku alltöövõtja, nii et et see on olnud ja see on jäänud tänase päevani ikkagi puutööd. Avinurmes oli siin iseseisvumise algusaastatel, oli vahepeal meil ütleme oleme siis on kuskil seal 1000 200300 elanikku ja meil oli 19 firmat, kes tegelesid puiduga, et see nagu näitab tänaseks päevaks on neid natuke vähem, kes on liitunud, kes on mu tegema hakanud ja praegu on Avinurme suurim viljafirma siiski tallifirma. Aga puidufirmad on ka alles ja tegutsevad ikkagi. Seda on selles mõttes hea kuulda, et praegu, kus maailm liigub selles suunas, et peaks olema asjad, mis on päris ja vähem plastikut meie ümber siis miks mitte minna turule koordiga, miks mitte plastämbri asemel kasutada puukorvi või puust mingit sellist vakka või, või mida iganes, et puust saab ju kõike teha ja ta oli ju enne plasti olemas ikka. Te kindlasti enne ja jätkab pärast plasti. Ja puit on ka selline, et tegelikult ta ei tekita ju seda nii-öelda nagu jäätmeid, sellepärast et teda saab lõpuni tarvitada tarvitad ja siis ta lõpuks saata tõesti ära kütta või mis iganes ta ei jää kuskile ja kui ta kuhugi jääb, siis ta ju kõduneb, mädaneb ja läheb uuesti ringkäiku. Nii et, et selles osas on ta jah, ja ta on täiesti naturaalne. Kas praegu järelkasv on, et neid noori, kes tahavad õppida ja kes oskavad? Noh, tegelikult on Avinurme gümnaasiumis on meil praegu selline liin, et Avinurme Gümnaasiumi õpilased, kes on Avinurme gümnaasium, ka põhikooli osa lõpetanud, ei olegi oluline, et gümnaasiumi põhikooli osa on lõpetanud, kõik on saanud korvipunumise, õpetus ja tööõpetustunnid toimuvad meie majas kõigile õpetatakse. Nii et selles mõttes töö oskus siiamaani nagu läheb kogu aeg edasi ja on ikka noh, on noh, ka meie peres on nüüd meie olime küll need aga firma leid, nüüd on juba ikka järeltulev põlv, kes asja edasi veab, tegutseb siis on meil naabritel on sama lugu ja ka ikka on, aga, aga eks ikka praegu on, kuna üldine suundumus on see, et peab minema Tallinnasse vähemalt parem veel kui Soome. Noh aga, aga on ka seda juba näha, et tuleb nagu tagasi ka ja ei, las nad käivad, las nad vaatavad seda toredam, kui tagasi tulevad. Just öelge, kui te siin palavusel olete, saate ise ka ringi vaadata ja mis silma hakkab, võib-olla ka mõni uus selline mõte, et mida võiks ka veel tootma hakata, õisi? Eks ikka, aga noh, me oleme Palamusel esimesest laadast alates, Me käisime pikka aega nüüd vahepeal on olnud tükk tühja maad, me pole käinud ja täna me oleme jälle Palamusel praktiliselt samas kohas, kus me kogu aeg oleme olnud kiriku kõrval siis siis käisin jah ringi, aga noh, ütleme selle laada mastaap on tänase päevaga selline, et selle jaoks kulub ikka päev Ta läbi käia. Ja, ja noh, kuna jah, seda puutööd on ka, aga noh, Avinurme enda laat on nagu puutöös siiski rohkem ja see Avinurme laat saigi sellepärast kunagi ellu kutsutud. Et see olekski see nii-öelda see puudemeka, kus kõik puutöötegijad on koos tänaseks päevaks on natuke teise kasvanud, aga, aga ikkagi on kindlasti on seal seda puutöö, osa on seal ilmselt noh, rohkem juba Avinurme ennast on rohkem selles mõttes. Aga siin kindlasti siin on, meie koostööpartnerid on üsna mitu ja, ja eks me siis niimoodi olema nii et et kes teeb, mida, vaatame, kuidas tal välja tuli ja, ja, ja me ei ole kunagi läinud seda teed, et me peame seda just järgi tegema. Pigem pigem me võime niimoodi rinna ette lüüa ja öelda, et meie järgi. Aga noh, see on ka tore, siis tähendab me teeme Asja absoluutselt aitäh jõudu-jaksu kõigile havi töö kõigile Avinurme puudemeistritele, aitäh. Ilusat päeva teile ka täna. Paunvere suure väljanäituse põhja atraktsioone on nunnu näitus, mida ikka oodatakse ja kus tee rahvast uudistamas ja vaatamas, et mida siis sel aastal suvi on erilist pakkunud ja mida on aedadest inimesed siis näitusele toonud ning minu kõrvale on nüüd selle näituse korraldaja Aive koks ja teeme väikese ringkäigu siin, et et mida siis sel aastal on inimesed näitusele toonud. Nagu ikka, kõrvitsad porgandeid hästi palju kartulid, mis on mega suureks kasvanud, paprikad, tomatid, ülisuured, meil on varblased, esasin esindatud, hästi suur, mille taustal tehakse pilti hästi, palju siis koolide käsitöö on esindatud nagu iga kord ja meie kohalik lasteaed on juurviljad välja pannud, aga lähme hakkame siit vaikselt minema ja vaatame, mis siin meile silma hakkab, siis. Siin ma vaatan, et on, kohe on üks. Kas see nüüd võiks olla nuikapsas selline, mis on nagu nõialuud ja seal nuikapsast, mis pigem nagu ufo taldrikut meenutav lendav taldrik kust kandisse tuli? See on Tartumaalt pärit ja kartulid on ka tema toodud, ülisuured, üks kilo ja üks 100 kaalu. Ja siis on üks või tegelikult liigume natukene vist teisele, muidu läheme rahvale vastusuunas ja siis ei saa keegi meist mööda. Nonii, Linda Tambur Jõgeva vallast on saatnud kaks tomatit, kui nüüd sortiga teaks, siis teaksime järgmine aasta panna Öeldi, et maxima seeme, selge Maxima seemnest tulid siis sellised noh, ka poolekilosed, suured korralised nad 813 grammi ja 678, kui palju siin on hetkel neid eksponaate? Eraisikuna ma võin öelda, et 23 tõi ta ka eksponaate on rohkem, sest toodi ju kastide ja kottidega. Ja siin olid ka siis kollektiivid, nagu ma kuulsin, et lapsed ja, ja on esindatud ka talud. Ja OÜ, kes tegelebki juurviljade ja aiasaaduste kasvatamisega, kes on iga aasta nagu esindan. No niimoodi, ja nüüd me jõudsime siis ühe. Oh vapsikupesa on, ütleme nii, et sellist ei tahaks omale aeda küll mitte ja minu tingimus oli, et ilma vaablasteta paluks tuua. Aga see on eelmise aasta pesa, et seal see aasta elu ei toiminud. Niimoodi, ja siis edasi jõuame ühe ülekasvanud. Kas see võib olla ülekasvanud peet, mis on tegelikult kult, on? Teet on nagu kaheaastane taim, aga mingil põhjusel osad seemned lähevad juba esimesel aastal õitsema, siis tema nagu juurikat ei kasvata, tulevad õied, aga kuna ta juba esimesel aastal õitsema läheb, siis seemet ka ei saa, nii et et ta ongi nagu siin eksponaadiks praegu. Aga mida tähendab see, et keegi on tulnud musta küüslaugu, et mis tema eriliseks teeb, ära küpsetatud, see on kuivatatud. Kui ma nüüd hästi mäletan, siis kas 14 päeva mingil teatud temperatuuril, et algselt on kes selline valge nagu tavaline küünal, küüslauk just, ja siit edasi liikudes, kartul on kõige populaarsem, tema ikka suudab endale erinevaid kujusid külge kasvatada ja küll on ühed muhud ja siis on südamekujulised ja ja, ja see aasta on ülisuured kartulid. Nii jõudsime jälle korda, nuikapsast tennise on siis Kaja Tamm, meie lemmikinimesed on tohutult vaeva näinud, et eksponeerida oma aiasaadusi. No eks siin peab olema ka teatud määral kunstimeelt natukene, et sa paned asjad kokku ja ja siis juba ongi, siin on näha, et on seda kunstimeelt. Kuulge, aga nüüd teisele poole lauda jäi. No mina ei tea, mis see on, On see nüüd? Naeris või on, see on suhkrupeet loomasöödaks väga suur, väga suur, muljetavaldav, liikudes siit veel edasi, siis on ka päevalill on välja pandud. Seemned vist ei ole veel valmis, kuigi juba nagu näitavad, tumedat toonud on juba nokkinud, et midagi sealt nad on saanud, aga, aga ma tean, et peremees käis ja iga päev kaitses, et oli kaetud kujul, et muidu linnud oleks oma töö teinud. Kas te saite nende inimestega rääkida, kes siia tõite, oma asja, et koolid nad ise ka üllatunud, et kurk võtab sellise imeliku kuju või et porgandile tuleb 100 jalga alla. Näiteks siinse kurku ei ole imeliku kujuga, vaid see on spetsiaalne leivapuru, mis algselt on valge. Ja pärast siis läheb selliseks kollaseks, et siin on lõigatud pooleks ka, et näeb välja nagu sidrun, et nagu kurktikaan. Selle kurgi järel ma käisin ekstra järel, sest vanaproua ütles, et temal puudub liik kukkumisvõimalus ja käisin Jõgeval järel. See kurk on siis selline vähe krimpsu läinud ja, ja endale ma ennast nagu seda näitust nii kaua, et sellepärast on krimpsu läinud, aga tema nägi selles, et see nii loote kujuga. Absoluutselt, ja, ja kui hakata niimoodi mõtlema, et siis sellest saaks kuju teha, aga nüüd me jõuame. Ma ütleksin armsa laua juurde, kus on näod pähe tehtud ja see on küll vist laste laud, nüüd see nurk on nüüd kohaliku lasteaia erinevad rühmad siis vanuserühmad, nukitsamehe, lasteaiarühmad on esindanud siin oma tööd. Ja mis nüüd nendest töödest edasi saab, me oleme peaaegu ringi peale jõudnud veel enne, kui selle, mis nüüd edasi saab, küsiksid kapsastega on lood natukene kesised. Ei näe ma seda suurt Lutsu kapsapead siin. Kas nad olid täitsa olemas seal kõrvitsat juures, aga mitte rekordsuuruses? Seast olid sellised üheksakilosed, et paberite järgi mindi, 14 kilo, on seal, rekord on, aga mis siin võib järelduse teha, et ei olnud sel aastal sellist rekordsaaki. 200 kilost kõrvitsat nagu televiisoris väljakutseks on meil see aasta 81 ja natukene peale, aga ta ei ole rekord, eelmine aasta oli 85 ja peale ja lisama kasvataja. Aga mis te teete nendega pärast? Kõik? Nemad ise ei tee midagi, nemad jätavad need meile. Ja siis jagame. Kes tahab salatit teha ja? Niimoodi siin ongi Liisi Olgo sellel ringi tõstetud, see on ahah. Tarmo tulikene tama põld on kapsaste ja siis need on suured kapsad, sellest toidaks ära vähemalt 10 liikmelise pere absoluutselt. Kõrvitsa puhul, no ma ei tea, kõrvits on. Mis te ütlesite, et 80 pilve, jah, 81,7 ja suvikõrvitsat 7,5 ja aga need ei ole ka rekordid, eelmine aasta oli poole suuremad. Aga ma sain aru, et ei olnud siis ikka nii hea aasta vaadates kartulit ja porgandit ja tomatit, siis siis nende jaoks oli, sibulad on ka ju väga suured siin. Hülge, aga mis nüüd ikkagi, jah, veel edasi saab, et et praegu on näitus, inimesed vaatavad kell kolm, siis öeldakse, kes on nüüd see nunnu, kes on peaauhinna saanud ja siis tänukirjad, kes on saanud nii käsitöö kui aiasaaduste poole pealt. Nende kõrvitsejate kohta, mul on eraldi jutt, mul väike poiss kasvatab spetsiaalselt nunnunäituse jaoks, eelmine aasta tõi ta ühe, see oli 30 kiloni midagi seastuda, kaks. Kui nad siin väljas need kaks ahah, Andres Mäesalu, siis väga vahva poiss, kuidas tal õnnestub kasvatada nii suuri, mis ta teeb selle jaoks, kus tal oli pikk jutt, et ta käib, kostab ja silitab ja paitab neid ja ja töötab väga vahva poiss, kui vana ta on? Kui ütlen, siis valetan, aga ta kirjutas mulle oma nime, kirjutas trükitähtedega. Pakun välja, et mingi esimene, teine klass äkki. Vat siis nii, et tulevane bioloog, botaanik, miks mitte kui juba nii varakult kui agronoom, jah, neid. Kuulge, aga öelge, kas juba on võitja teada? On veel ei tohi välja öelda. Kõva häälega mitte, selge, no jätame selle siis kell kolm saate teada? Jah, et vikerraadio kuulajad midagi ei ole teha, peate ise tulema nüüd kohale, siis täpselt teada saada, kes võitis nunnu, aga näitus ise jääb avatuks täna veel, kui kauaks? Võrreldes eelmise aastaga siis kella viie aeg oli siis üksikud veel käisid siin aga ikka rahvas liigub jah, umbes viieni. Kuidas hakatakse nagu eksponaat ära viima ja kuidas eelmise aastaga kogemus oli rahvusosas, et täna oli natukene, ilm oli selline kehvavõitu, et ei, sa ei saa nagu vedama, alguses ütleks, et samasugune on, on rahvast, on palju eksponaate, suurusjärk jäi enam-vähem sama ja käsitöö poole pealt kaasama. Ma ütleks. Aga inimesed toovad nagu rohkem, üks isik toob palju asju, nii et, et lauad on kaetud väljakuks. Kas te ise ka midagi kasvatasite? Mul on viinamarjad siin esindatud küll ilma nimeta, aga tõin küll jah, võiks tooniksootikume samamoodi Eestis, kuigi mine tea, kui siin ilmad muutuvad, võib-olla hakkame kõik kasvatama. Miks mitte? Sortel oli? Ei mäleta silga, mul on neid rohkem. Ja kõik andsid ja absoluutselt suurepärane, aitäh teile veel kord kõike head ja jõudu. Vikerraadio. Head kuulajad ja hakkabki vaikselt minu saateaeg siin Palamuse laadale läbi saama, aga enne tahaksin ma veel teile tutvustada OleMari talu peremehest oled ning tema kasvandikke, kes on siia kaasa tulnud, need toredad kitsed. Öelge, millega need kitsad on nüüd selle au ära teeninud nad täna laadale kaasa võeti. No tuleb tutvustada inimestele, et milline see kits siis välja näeb, kelle, kelle piimast tooteid me siin pakume ja nii-öelda harida ja väiksem kit on ka müügis, et äkki keegi tahab omale koju viia. Kas neil on ka oma mingi tõuk kindel ja see on Tüüringi metalit tüüringis vabalt metsades jookseb ringi. Ilmselt enam tänapäeval mitte, aga kunagi on seda teinud suur karidele. Lüpsikitse on meil 22 praegu ja lisaks sellele siis kevadised talled ja mõned sikud, kes seal nii-öelda ootavad, ootavad oma head head kodu. Ja need tooted, mida te teete, kui palju selle jaoks läheb vaja kitsepiima teha juustu niukene, paras kogused laadale tulla. No selles mõttes üks kits keskelt läbi annab meil selline kaks, kaks pool liitrit piima et noh, selle järgi võiksid arvestada, palju meil päevas piima tuleb, et kuskil ühe kilo juustu valmistamiseks läheb siis. Tsirka, mingi 10 10 liitrit piima, noh, umbes niimoodi ja kus kandis Te olete, me oleme siinsamas naaberkülastraadi vere külast, on, on meile lahe, oli nii-öelda üle õue tulla peaaegu. Ja kui kaua te olete teinud kitsepiimast juustutootja kitsi pidanud, kitsad on meil nüüd viiendat suve ja oleme siis kolmandat suve oleme juba nii-öelda siis juustusid teinud ja nüüd siin suurenevas tempos valmistama, et iga aastaga natuke rohkem. Ja siis hakkas igal kitsel on oma nimi ka ikka, et roosa ja Tesla on meil siin kaasas ja teised on kodus. Aga need valged sarvedega, kas ma ei hakka ütlema, kes, aga kas need joovad? Ei, need ei ole, need on Mäe-Hansu talu angoora kitsad seinad. Selge, ma vaatasin, nägid välja nagu armsad lambad, kellel millegipärast kitse sarved pähe kasvanud. Just nüüd on. Kas te kitsekasvatajad omavahel? Ma ei tea nõu, jõu, vahetate. Ikka loomulikult, et tiime, kogu see rivi on nüüd kitse ja lambakasvatajate liidu liikmed siin ja ikka ühised ühised nõudja, kokkusaamised ja kõik on käib koos. Aga kuidas on eestlased vastu võtnud kitsejuustu, maitse ja kitse, noh, tal on natukene niuke eriline maitse siiski võrreldes lehmapiimaga, millega ollakse väga harjunud, kuigi tervislikum. Ja ei, selles mõttes on, on kahte kahtesugust kahtesugust, kes, kes armastab kitsepiima ja kes seda üldse suu sisse võttagi ei taha, et ma arvan, et järjest rohkem on neid huvilisi ja kes kes naudivad seda maitset. Aga kuidas on, siin on kitsejuust, pra juustule, mida selleks tuleb teha mõni selline retsept, kuidas kodus teha? No see praejuust on väga hea nii-öelda liha asemele prae kõrvale võtta, väike viil lõigata ja panni peale ära pruunista ja väga hea nautimiseks. Kõike head ja palju tervist, olemari tallu ning head kuulajad, mina siit omalt poolt nüüd lõpetan, saate ära. Oli tore olla koos teiega veel toredam on, olles palamuse laadal, soovin teile kõike head ja kena päeva.