Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva 12. mai olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Järgmisest esmaspäevast leevenduvad mitmed piirangud. Järgmisest nädalast avatakse kohe esmaspäevast spordisaalid spordiklubid sealhulgas ujulad, kuni 25 meetrised ja pikemad ujulad spordi tegemiseks. Politsei ja piirivalveamet ning ehitusettevõtte Merko allkirjastasid lepingu kagupiiri esimese etapi ehitustöödeks kaasajastatud 23 ja poole kilomeetrine piirilõik valmib kolme aasta jooksul, läheb maksma 20 miljonit eurot. Riigieksamite tegemisest otsustas loobuda vähem kui viiendik kapiturientidest. Kui meil jaanuari lõpu seisuga oli riigieksamitele registreerimine ja siis oli meie eksami Nändide arv 18551 eksiminendi tänase hommiku seisuga on meil üle 3000 loobuja, nii et see arv on siis kuskil seal 15300, et enam-vähem sinnapaika ta jääb. Välisministeeriumi andmetel on välisriikides veel umbes 40 eestlast, kes vajavad koju saamiseks ministeeriumi abi. Aga koroonaviirusest tingitud piiride sulgemine on vähendanud Euroopasse jõuda soovivate varjupaigataotlejat arvu, aga pandeemia võib tulevikus saabujate arvu uuesti kasvatada, kui viirus halvendab olukorda Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja EAS usuvad, et turismiinfokeskused ei pea enam iga päev lahti olema ja ilm püsib vihma ja lörtsihoogudega õhutemperatuur öösel miinus kahest pluss viie homme päeval pluss kuuest 11 kraadini. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles Juulikuust alates on vabas õhus korraldatavate ürituste piiriks 1000 inimest, siseruumides jääb piiriks 500 inimest. Indrek Kiisler uuris ministrilt, millised leevendused veel kavas on. Järgmisest nädalast avatakse kohe esmaspäevast spordisaalid spordiklubid sealhulgas ujulad kuni 25 meetrised ja pikemad ujulad spordi tegemiseks. See ei tähenda veekeskuste avamist ka vabas õhus kõigi võimalike koosseisudega teha treeninguid, seda kõigis vanuses rühmades ja vajaliku koosseisuga. See tähendab kümnesite gruppide reeglit enam ei ole ka ka noortespordis ja, ja amatööride spordis. Seni oli see maha võetud ainult nii-öelda profispordis või meistriliiga tasemel. Ja võistluste korraldamisel. Lähtume sellest, et järgmisest esmaspäevast võivad toimuda vabas õhus võistlused. Ilma publikuta ja ettevaatava otsese, mida kõigile korraldajatele vaja hästi teada on. Juba varem tegime suve peale ette alates juuli algusest, esimesest juulist kuni augusti lõpuni on avalike ürituste toimumine võimalik vabas õhus kuni 1000 inimesega korraga ja siseruumides kuni 500 inimesega korraga. See tähendab, et suveetendused, kontserdid, öeldud mahtudes võivad toimuda kultuurielu, läheb teist võib-olla täiel rinnal, aga, aga, ehkki täiesti avatult käima ja sügisel praeguste plaanide järgi, kui ei ole tagasilööke, võivad kõik kultuuriniigid ilma piiranguteta toimida septembri algusest peale, nii nagu ka enne vana Mis saab kinodest teatritest nüüd veel maikuus, kas kinod mingil põhimõttel ka avatakse? Kinod ja teatrid lähevad avatud avalike üritustega kategooriasse ja nende avamist praegu plaanis ei ole. Mai ja juunikuus küll aga juuli algusest siseruumides kuni 500 inimesega. Auditooriumites võib kõike teha, kaasa arvatud kino, näidata, teatrit teha nii, et, et sealt lähevad toimimist piirangud esimesest juulist peale maha. See oli siis kultuuriministri haldusalalt, aga valitsus kiitis ka heaks Eesti vabariigi, Leedu vabariigi ja Läti vabariigi välisministeeriumi vahelise Covid 19 kriisist tuleneva maantee, raudtee õhu- ja meretranspordi liikumispiirangute tühistamisega ja omavahelise koostööga seotud vastastikuse mõistmise memorandumi. Ja vastavalt valitsuse kaheksanda mai otsusele taastatakse 15.-st maist Eesti, Leedu ja Läti elanikke ja seal seaduslikult viibivate Covid 19 haiguse tunnusteta inimeste jaoks vaba liikumine kolme balti riigi vahel ja Eesti-Läti piiril lõpeb ajutiselt taastatud piirikontroll ning riigipiiri valvamine java Leedust ja Lätist Eestisse saabujad ei pea viibima 14 päeva kodus välja arvata Need, kes saabuvad väljastpoolt Balti riike. Valitsust nõustav Covid 19 teadusnõukogu soovitab taastada haiglate ja hooldekodude külastamise alates esimesest juunist, aga lõplik otsus jääks iga hooldusraviasutuse enda teha sõltuvaks piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Lastelaagrid ja õpilasmalevad võivad teadusnõukogu soovitusel suvel toimuda viroloogia professor Irja Lutsar. Teadusnõukogu esimees ütles, et lõpliku otsuse, mis kuupäevast haigete vanurite külastamist lubada, teeb valitsus. Välistatud pole ka, et ta toob selle soovitatust hoopis ette. Otsus tuleb tõenäoliselt selle nädala jooksul ja lisaks soovitab teadusnõukoda võimalusel kohtuda külastatavatega välitingimustes. Kuigi muidugi seda soovitust pole alati võimalik järgida. Aga viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1018 Covid 19 põhjustava koroonaviiruse testi, nendest viis olid positiivsed 0,5 protsenti, siis kaks, Tallinnas, üks Ida-Virumaal, üks Pärnumaal, üks Saaremaal. Tänahommikuse seisuga oli haiglaravil koroonaviirusega 48 inimest, neis viis juhitaval hingamisel ja uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Aga nagu teada, otsustas valitsus eriolukorra tõttu, et abituriendid saavad otsustada ise väga soovivad sel aastal lõpueksamid teha ja kooli saab lõpetada ka ilma riigieksameid tegemata. Eile sai tähtaeg läbi, millal otsust vastu võetama pidi ja sihtasutuse Innove hindamisagentuuri juht Auli Ude rääkis täna Vikerhommikus, kui palju loobujaid oli? Tänahommikuse seisuga võib küll öelda, et riigieksameid toimuvad õpilased tahavad riigieksameid teha ning riigieksamitest kokku loobujaid on 17 protsenti ja arvuliselt on see siis natukene üle 3000 eksaminendi. Kui meil jaanuari lõpu seisuga oli riigieksamitele registreerimine ja siis oli see veel tavapärane, et kõigil oli kohustus riigieksamid teha, siis oli meie eksami Nändid arv 18551 eksaminendi. Ja nüüd siis on jah, et tänase hommiku seisuga on meil üle 3000 loobuja, nii et see arv on siis kuskil seal 15300, et enam-vähem sinnapaika ta jääb. Valdavalt loobuti ühest eksamist ja rohkem matemaatika eksamist, sellest loobus 1000 900 inimest, eesti keelest emakeelena. 800 õpilast. Udam rahul, et loobujaid oli suhteliselt vähe. Need, kes soovivad minna edasi õppima, et nendel on, oli see kindlasti vajalik, aga ka teistel, kes võib-olla sellel aastal päris täpselt ei teagi, et mis ma nüüd teen, et kas ma astun juulikuus kuhugi või, või ei tee siis kui sul on riigieksamid tehtud, siis need kehtivad eluaeg. Et sul on tegelikult olemas üks väga-väga oluline tunnistus ja kui see mõte eriala või ülikooli või kõrgkooli vahetada tuleb mõne aasta pärast või, või tuleb see ka ka juba sel suvel, siis need on igal juhul olemas. Loomulikult saab teha sellel aastal kõiki eksameid sügisel uuesti ka need, kes praegu loobusid või ka need, kes teevad, aga tahaksid oma siis natuke teistsugust tulemust teha, saab teha. Igal aastal saab tegelikult riigieksamid teha. Aga see esimene kord, see on tähtis, see on see, millest saaks pärast sõpradega rääkida. Kuidas sul läks, kuidas minul läks, see on see, millest õpetajatega räägitakse, et need, need on tähtsad asjad. Täna allkirjastati leping kagupiiri esimese etapi ehitustöödeks, Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tegemist on esimese uuendamisele mineva piirilõiguga, mis on ka soiselt maastikult kõige keerulisem ning selle ehitamine on kallis. 23 ja poole kilomeetrine piirilõik valmib kolme aasta jooksul läheb maksma 20 miljonit eurot. Politsei ja piirivalveameti juht Elmar Vaher. Kokku on maismaa piiril, mille pikkus on 135,6 kilomeetrit, üks teist lõiku antud leping, mille me praegu all kirjastasime. Merkoga puudutab kolme esimest järgmise kolme lõigu projekteerimine, millega me oleme kiiresti edasi liikunud hangete väljakuulutamist lähikuudel. Ja sellele järgnevad loomulikult ka edasised lõigud, mida me kindlasti teeme. Kuna aeg läheb edasi ja me töötame projektiga, mis on juba aastaid vana siis me peame ka üht-teist ümber projekteerima, sest tehnoloogia areneb soo peal paigaldatud erinevad batoonid. Kõik sinna juurde käiv areneb väga kiiresti, nii et kindlasti ka osati. Peame ümber projekteerime oma piiriehitusele taristut. Merko juhatuse esimees Ivo Volkov nentis, et ettevõttele on see väärikas projekti ja hea väljakutse koroonakriisis seisma jäänud ehitusturul. Maastik on keeruline, pakub meile kõike kenast kuivast pinnasest kuni sügava sooni välja sinna igale poole vaja rajada pidav piiritaristu, milleks on siis piirdeaed ja sõidukitega läbitav tee. Ehitushange ei hõlma seiretehnikatega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist. Siseminister Mart Helme kinnitas, et hangetega jätkatakse peatselt. Järgmised hanked lähevad, et välja kuulutasime juba lähemal ajal. Et me kavatseme ikkagi ehitada välja kogu kagupiiri kuni Pihkva järveni välja Lämmijärveni, täpsemalt küll välja ja tõsi küll, ega siin lähtume mitte soovitust, vaid võimalikust ja esialgu mõnedes lõikudes viivitust ära praeguste plaanide kohaselt ei tule. Need on lõigud, kus on selline hea maastikuline olukord, kus on võimalik nii nagu järvede puhul jälgida kaugemalt ja kõrgemalt, mis toimub ja noh, üldse on muidugi oluline, et inimesed saaks aru, et tänapäeva piiri valvamine ei ole ainult hundikoeraga ringi jooksev patrull vaid meil on ikkagi integreeritud piiri valvamine, kus on kaamerad, Ta droonid kui ka siis inimfaktor kombineeritud ja 11 täiendav ja niisugusena kavatseme välja ehitada piirijoonega kagupiiril tervikuna. Evelyn Villers jätkab nüüd välisuudistega. Rootsi kiitis seitsmendal mail heaks Taanis Poola kulgeva gaasitoru Baltic PayPlõigu ehitamise selle eksklusiivses majandustsoonis. Gaasijuhtme rootsi lõigu pikkus on 85 kilomeetrit ning mere alt kulgeva torukogumit, kus 275 kilomeetrit, teatas Poola ettevõte, kas istetoru ehitab Itaalia ettevõtte Saipem. Euroopa komisjon rahastab projekti ligi 267 miljoni euroga. Taani ja Poola on kumbki eriti heaks kiitnud. Baltic Bay pühendab Poola Norra gaasitarnetega ning suurendab Poola ametiisikute sõnul riigi energiajulgeolekut. Gaasijuhe võimaldab tarnida poola 10 miljardit kuupmeetrit maagaasi igal aastal ning kolm miljardit kuupmeetrit Poolast. Taani maailma terviseorganisatsioon WHO teatas, et mõned koroonast raviks kasutatud meetodid on suutnud haiguse kulgu leevendada või lühendada ning WHO tegeleb kõige paljulubava mate ravimeetodite uurimisega. Siiski ei ole veel midagi, mis tapaks või peataks viiruse, ütles WHO pressiesindaja Genfis peetud pressikonverentsil. WHO esindaja väljendas kahtlust lootuste suhtes, et peagi leitakse Covid 19 viiruse vastu vaktsiin. Koroonaviirused on väga keerulised, mille vastu on keeruline vaktsiine teha, tunnistas ta. Maailmas tegutseb praegu üle 100 töörühma Hiinast alguse saanud koroonaviirusele vaktsiini leidmiseks. WHO teatas aprillis, et vaktsiini leidmiseks kulub vähemalt aasta. Koroonaviirusega on tänaseks John Hopkinsi ülikooli koostatava statistika andmeil nakatunud 4,2 miljonit inimest ja surnud 286615 inimest. Koroonaviirusest tingitud piiride sulgemine on vähendanud Euroopasse jõuda soovivate varjupaigataotlejate arvu, kuid pandeemia võib tulevikus saabujate arvu uuesti kasvatada, kui viirus halvendab niigi segast olukorda Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, ütles Euroopa Liidu varjupaiga tugiamet. Ameti andmetel registreeriti märtsis Euroopa liidus palju vähem asüülitaotlusi võrreldes veebruariga. Euroopa piirivalveameti andmetel vähenes ka ebaseaduslikult Euroopa liitu saabunud põgenike arv, vahendas Reuters. Amet tõdes aga, et koroonaviiruse puhangud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas võivad seal põhjustada toidupuudust, muuta julgeolekuolukorda veelgi ebastabiilsemaks ning tugevdada mässuliste rühmituste, näiteks ISISe mõju. See võib ameti hinnangul kasvatada varjupaika soovivate migrantide arvu. Belgias avasid kauplused uksed pärast ligi kahe kuu pikkust kinniolekut. Ostjad on teie voodi kiiresti üles leidnud, aga poeskäik tähendab ka seda, et peab arvestama paljude reeglitega. Sellest pehanud. 18.-st märtsist alates on belglased saanud füüsiliselt raha kulutada üksnes toidupoes ja apteegis. Nii on poodide avamine sel nädalal olnud oodatud sündmus. Brüsseli suurel ostutänaval liiguvad inimesed poekottidega, tundub, et inimestel on karantiini ajal suurim puudus kätte tulnud riietest ja kodutehnikast. Martina. Elektriline hambahari, neid ei olnud elektroonilises poest saada, nii et sellepärast tulin ostma Rissaar Vaba vaibuma Fam sibilis. Siin on aparaat minu naisele soengu tegemiseks ja body lapsele. Kas te tundsite juba puudust ostmisest? Jah, muidugi. Kas teil oli neid vaja juba? Jah, mul oli neid vaja juba karantiini ajal, nii et kui poed lahti tehti, siis tulin ostma. Kas te olete rahul sellega, kuidas ostmine on korraldatud? Jah, see on väga hästi korraldatud. Turvareeglitest peetakse kinni, see on hea. Reegleid ei ole vähe, kõigepealt tuleb juba poe tänavale minnes puhastada oma käed. Soovitatav on kanda maski. Liikumine on jagatud tsoonideks, käia tuleb paremas teeservas. Vastutulijatest eraldab raudaed distantsi hoidmise, kontaktide vähendamise ja hügieenireeglid kehtivad täiendavalt igas poes. Poemüüja Abdell ütleb, et tunneb kõige selle juures end turvaliselt. On peaaegu kindel, et tuleb rohkem haigestumisi, isegi kui end kaitsta ja teha seda kõike, sest on palju inimesi, kes ei järgi korraldusi, kes kogunevad hulgaliselt, korraldavad pidusid. Sers. Tervislikum soo. Ma ei tea, aga ega nii või teisiti ei saa ju jääda nii nagu me kaks kuud oleme olnud. Alates eilsest on tänavad täis, inimesed tahavad välja tulla. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Välisministeerium on aidanud koroona ajal välisriikidest koju tuua tuhandeid inimesi, ometi on Abivatajaid veel Mall Mälberg, küsis ministeeriumi konsulaarabi büroo direktorilt Tiina Kallasmaalt päästeoperatsiooni kohta, mis veel edasi teha. Kui riigid hakkasid piire sulgema koroona tõttu, siis välisministeerium võttis ette suure operatsiooni, et tuua kõik eestlased koju, kes välismaal olid järjest tahtsid koju tulla. Kui palju eestlasi te koju tõite, kui palju veel maha jäi? Kogu kriisi sellise kõrgaja jooksul meie poole pöördus erinevaid kanaleid pidi ligi 10000 inimest, kellest pisut üle 3000 meie jaoks muutus lähemalt abi vajavad ja nendest kolmest 1000-st nüüd sellist aktiivset abi vajab veel suurusjärgus 40 45 inimest. Ja pisut alla 40 inimese on siis jätkuvalt, et välismaal ja on öelnud, et nad sinna saavad jääda ja tahavad jääda veelgi pikemaks. Meie operatsiooni kokkuvõte on, et praegu siis veel umbes 40 45 inimest on need, kellega me hästi aktiivselt tegeleme ja otsime veel tagasituleku võimalusi. Kes need inimesed on ja miks nad otsivat koju tulemise võimaluse, nüüd kui kaks kuud on juba seda aega olnud, kus neid on igati aidatud koju, kui nad on soovinud, kes ja kus ja miks? Need inimesed on sellised, kes osaliselt ütlesidki alguses, et me jääme välismaale, aga nüüd otsustasid, et nad tahavad tulla tagasi koju. Näiteks Egiptuses olijad kirjutavad, et seal on ilmad muutunud väga kuumaks nad ei saa enam tervislikel põhjustel seal edasi olla ja tahavad nüüd tagasi jahedamas eesti kliimasse. On selliseid inimesi, kes näiteks kas vahetusõpilased või tudengid jäidki välismaale oma õppeaastat lõpetama ja nüüd siis loomulikult soovivad tulla tagasi koju ja nendest me näiteks võib-olla varem ei teadnud, nad ongi alles nüüd meiega ühendust võtnud. Nii et väga erinevatest paikadest väga erinevate lugudega inimesed. Ja loomulikult on ka neid, kellele me oleme juba ühe või kaks või lausa kolm eri lennuvarianti pakkunud, aga nad on nendest keeldunud või need ei ole sobinud. Ja seetõttu on nad jätkuvalt välismaal ja ikkagi ootavad, et äkki on mingisugune parem või mugavam lennuühendus tulekul. Ja te ikkagi tegelete nendega, et nad koju saaksid, kui nad tahavad. Seni suveperioodil iga päev avatud olnud turismiinfokeskused võivad aga soovi korral oma uksi nüüd arve avada. Majandusministeerium plaanib nimelt reegleid lõdvendada, nii et kahel päeval nädalas tohiks turismiinfo jagamisel internetiga piirduda. Madis Hindre räägib sellest Esimene rohelist II-tähte kandev turismiinfopunkt avati 92. aastal Otepääl. Tänaseks on neist saanud terve võrgustik, mida riik pisitasa toetada tähendab. 13 turismiinfokeskust saavad EASilt aastas üle 10000 euro ja neli suuremat külastuskeskust 35000 eurot. Koos rahaga pani riika reeglid kaasa. Suveperioodil tuleb Infokeskus avada iga päev, aga majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi plaanide järgi piisaks edaspidi, kui keskus avatakse viieks päevaks nädalas. EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik räägib, et koroonaviirus andis pikalt mõeldud muudatusele ainult hoogu juurde. Sellises olukorras, kus me praegu oleme, ei ole enam mõistlik naelutada inimesi laua taha ootama inimesi, kuivõrd saaksime neid inimesi ära kasutada hoopis kasulikum omal moel. On see siis nüüd kriisiolukorras ettevõtete nõustamine või on see onlain, materjalide täiendamine? Puhka Eestis, andmebaasi täiendamine. Veel 2015. aastal käis turismiinfokeskustes 152000 inimest, läinud aastal 23000 inimest vähem. Turismiinfokeskust enda soov on mitte olla avatud nii palju ja me näeme ka, et seda määrust hakatakse rakendama pigem olla avatud nädalavahetuseti ja võib-olla siin nädalavahetusel poole pealt, aga võib-olla ei ole tõesti põhjustel avatud esmaspäev ja teisipäev. Läänemaa turismijuht Annika Mändla ütleb, et üks tüüpiline turismiinfokeskuse külastaja on välismaalane, kes ööbib Tallinnas ja soovib Haapsalus ühe toreda päeva veeta. Mina ise tunnen, aga meie puhul eriti nagu suvehooajal või neil on mõni päev turismiinfokeskus kinni, siis meil justkui annaks selle signaali omalt poolt ka, et nendel päevadel ei ole midagi teha või et nendel päevadel ei ole justkui inimesed niimoodi oodatud. See turist võib-olla seal ka südaöösel ja ka abi ja infot vajada, kui kõikide eranditele ei ole mõistlik ka vastu tulla. Viljandi avalike suhete ja turismiameti juhataja Kristo Kull ütleb, et internet on kahtlemata abiks, kuid sõltumata nädalapäevast leiavad inimesed tee ka turismiinfokeskusesse. Sest ma ei ole väga kindel, et üks tore eakate paar Rootsist Saksamaalt tahaks Viljandi linnas ninapidi telefonis ringi jalutada. Viljandi turismiinfokeskust külastab aasta-aastalt üha rohkem inimesi. Sama lugu on Tartu linnas. Sealne turundusjuht Helen Kalberg ütleb samas, et reeglitel lõdvemaks laskmine on mõistlik. Kui kusagil klienti üha vähemaks jääb, pole Kalbergi sõnul mõtet uksi lahti hoida. Arutatakse hooaja plaane tuleval nädalal. Praegune seisukoht on see, et me oluliselt aegu ei muuda erinevus varasema aastaga kindlasti saab olema, et pühad on kinni. Tänane päev on olnud üsna jahe, aga vähemalt Tallinnas päikesepaisteline. Selle Kangur räägib, mis saab edasi. Täna Eesti kohal paiknev kõrgrõhuhari liigub eeloleval ööl. Samal ajal läheneb Skandinaavia kohalt väike osatsüklon, mis jõuab hommikuks Läänemere põhjaosa kohale. Päeval jätkab osatsüklon oma teekonda üle Eesti ida poole, kuid hääbub tasapisi oma teel. Öö hakul on pilvi taevas vähe ja ilm olulise sajuta. Keskepaiku saartelt alates pilvisus aga tiheneb ja pärast keskööd hakkab sadama. Vihma ja lörtsisadu levib edasi ida suunas. Puhub lääne- ja edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Pärast keskööd pöördub tuul saartelt alates lõunasse ja tugevneb läänerannikul puhanguti 14 hommikul Liivi lahe ümbruses seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm, rannikul kuni pluss viis kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Vihma ja lörtsihood liiguvad üle mandri itta. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartelt alates läände ja loodesse. Õhutemperatuur on kuus kuni 11 kraadi. See oli siis tänane Päevakaja aitäh kuulamast.