Tere ja ilusat kevadist pärastlõunat kõigile vikerraadiosõpradele, tegijatele, endistele ja praegustele kolleegidele, kõigile, kes te meile nii armsa Eesti kõige kuulatava maa raadio ja oma 50. sünnipäeval olete tulnud kaasa elama. Me tervitame teid Eesti raadio ilusast uuest esimesest stuudiost. Jah, ilus oli see aasta 1967, aga heitlik ka nagu kogu see kümnend. Mõnikord külmetas, siis jälle sulatas ja kõik see, mis eile oli lubatud, võis juba homme olla keelatud. Aga kui vähegi väike auk sellesse raudses eesriides tekkis, siis tuli ta esimesel võimalusel suuremaks puurida, sest et sealt paistis vikermaailm. Näiteks paistsid sealt Adidase kolme triibuga Gatesid. Ja kuna auk oli liiga väike, siis neid ketse siiapoole tõmmata ei õnnestunud ja nii tuli meil kõigil oma tennistele need esimesed triibulised pastakaga peale joonistada. Veel paistis sealt august näiteks Ronald Reagan, kellest sai California kuberner. Ja näiteks paistsid sealt rootslased, vaesed Svensonid, kes pidid üle minema parempoolsele liiklusele. Aga veel paistsid sealt maitsvad, kuid ebatervislikud tooted nagu näiteks šokolaad võib rindulisi krõpsud või isegi hamburger. Big Mac, mis täna küll kahetsusväärselt levib isegi kaugemal kui vikerraadio Meie inimesed ei teadnud sellest muidugi midagi, nemad toitusid tervislikult ja käitusid kultuurselt, käisid näiteks teatris, sest valmis olid saanud Endla ja Tartu, Vanemuine ja Tartu Vanemuises toimetas neil päevil ei keegi muu, kui Kaarel Ird hüüti teda vanaks hirmsaks ja vähemalt praegu räägitakse tema susside sahin ja võtmekimbu kõlin vööl on kuulda Vanemuise majas ka praegu. Aga nendest aukudest immitses sisse ka muusikat, näiteks biitlite seersant pipart või siis Vedoorside püüdhalvumitchomon veebilaid Maifaja. Neid lugusid mängis ka vikerraadio, tõsi küll, mõned aastad hiljem. Ja veel oli nendest raudse eesriideaukudest tunda lõhnu. Näiteks lillelõhna San Franciscost. Nii aimuska meie kevades veidike Pariisi ja Praha kevade aroomi ja väheke suuremast rebendist pressis ennast sisse Charles Lloydi kvartett, et tulla ja esineda suurejoonelisel džässifestivalil pealkirjaga Tallinn 67. Üle Eesti käis augustitorm ja katkus maa seest juurtega puid, lennutas katuseid. Ja kuigi kana on tunnistatud lennuvõimetuks linnuks, siis olgu öeldud, et toona lendasid ka kanad. Ja kuuenda augusti õhtul ühel no ütleme nii, et merivälja tänaval jooksis tohutu Plawinaga tuppa üks väike tüdruk, et öelda oma emale ema, ema, kanad on õhus ja alla nad ei saa. See tüdruk võisin vabalt olla mina. Raudse eesriide taga. Linastus muusikal jää ja feida nõueia, varem peate kehastasid ponise Klaidiks. Aga meie inimesed vaatasid mängufilmi, keskpäevane praam ja lapsed vaatasid multikat jussikese seitse sõpra ja haritumad inimesed lugesid horisonti ja Mihhail Bulgakovi meistrit ja Margaritat, nii et jah, ilus oli see aasta 1967, sest sellel aastal sündis vikerraadio. Palju õnne kõigile vikerraadiotegijatele, palju õnne kõikidele kuulajatele. Ma annan nüüd sõnajärje õigupoolest muusikajärje üle Jarek Kasari-le mehele, kes on tulnud vikerraadiot tema sünnipäeval õnnitlema ja uskuge või mitte, see ei saakski olla teisiti, aga Jarek Kasari on täna sünnipäev. Vikerraadio Jareku Te kindlasti olete mõelnud, et, et kes on need inimesed, kes raadios õnnitlevad. Ja kui palju on nende inimeste seas on neid inimesi, kes õnnitlevad isendit? Mina arvan, et ikkagi on. Mina olen üks neist. Mul on vikerraadio ka, nagu ma siin juba müldi samal päeval sünnipäev ja ehk siis täna. Ja siis ma ikka olen helistanud oma 84. sünnipäeval, õnnitlevad järekasarit, tema pojad ja pojalapsed ja olgu elus ikka rõõmu ja õnne ja olgu seda tervist ei ole ikka sama taks ja võta alla ja nagu innustan ennast niimoodi minu pärast ei pea muretsema, mina saan hakkama, vikerraadio õnnitleb mind. Aga kes õnnitleb, vikerraadiot, mitte käidi. Selleks olengi täna mina siin. Ja mul on siin igast kümnendist valitud üks lugu. Esimene tervitus tuleb 60.-test. Paljud räägivad, et kuuekümnendad olid kuldsed. Kas see tuli sellest, et Juri Gagarin tegi tiiru ümber maa? Või siis sellest, et hipid olid endale midagi sisse söönud, midagi tõmmanud ja sellepärast tundus kõik nii kuldne. Liikumist oli siin, kui seal Kuubal oli kriis. Prahas kevad. Rõõm käis Ameerikas, Viivi Luik tuli Tallinna. Ja lõpuks jõudis inimene ka. Kuule. See on väike samm inimese jaoks, aga ikkagi samm seegi. Samm täi. Gordon, mine. Kapten Gordon, tule kaugelt see. Maailm samme, täi, otsin sinu samme, nälg. Leian aga. Miljard. Murenes väe rub lõplikule Ei viim sulävine surus, läksid ja mul vaikus, Vaiv jäi. Kuid sa tuled õige pea ning kui südamed mul ringi käi taas maa, samm. Kui sa tuled õige pea südames ringi käib on ta siis ma samme ta ei Vanemad inimesed teavad rääkida, et võrreldes 70.-tega olidki kuuekümnendad kuldsed. Leonhard Lapin on isegi öelnud, et seitsmekümnendad olid. Ei tohi öelda seda raadiost seda sõna millele lapin ütles, ega midagi kiita ei olnud, tõesti, ilmub välja Karl Vaino. Ja talle on antud ülesanne. Teiseks riigikeeleks, Eestis peab saama vene keel. Ega talgi kerge ei olnud. Ja hakkama ta sellega ei saanudki. Lisaks möllab naftakriis Vietnami sõda, külm sõda. Maailma kaubanduskeskuse tornid ja kõige kõrgemad hooned maailmas. Tagantjärgi oleks muidugi nõu andnud, et ärge tehke nii kõrge. Aga midagi on selles kümnendis ka ilusat ja head. Jaan Talts ja Abu pikkus saavad olümpiakullad. Jaan Kross kirjutab segamatus vaikuses. Romaani kolme katku vahel. Eesti kinodesse jõuavad filmid kevade ja viimne reliikvia. Raudse eesriide taga staar voor Brusly. Lapsena ma kujutasin ette, et ma olen plus, liin nüüd enam mitte. Unistused, unistused, unistused, aga äkki ma võiksin siis olla vähemasti Ivo Linna. Ja, ja veel 73. aastal muide tuleb vikerraadiosse tööle Kaja Kärner. See laulan sulle. Vaikin igal pool. Olen nagu sangar seiklus veel mees o Teedule kellele me ei ma satu hätta ja ükski ei jäta ta tähti taevast alla tooma. Igas paigas aina kuulsust või kasvõi neegrit, Vaita ei aita, kõigist julgem ma käis sulgema. Ja siis ma. Ma olen aru saanud tardreikloos veel mees sule silmi. Ja ükski ei jäta mind ta vees tähti taevast alla tooma. Igas paigas aina Asmeri paika ei aita. Mul. Ja siis ma olen aru saanud, kloos veel mees, sule ja sell, meil ei ma satu hätta, noh ja ükski neiu, jäta mind. Ta haarab ees tähti, taevast alla tooma. Elada Ena kuulsust kasvõi tiigrit, vait on ja seegi tiire aita, kui Eestimaa kõigist julgem olen ma. Nad olid inimestel kaheksakümnendatel juuksed puhevil nagu tääkliiliad. Ja muidugi Kel vähegi nööri või riideriba oli, tõmbas selle koha ümber pea. Kare Kauksi vist ei tunneks ilma selleta äragi. Jah, aga Nõukogude Liidu riigijuhi Leonid Brežnevi tervis läks küll järjest halvemaks. Järjest kehvemaks, juba tükk aega ei saanud paljud tema kõnedest üldse aru võimalik. Brežnev isegi kord alustas oma kõnet null. See, mida ta luges, olid olümpiarõngad. Samal ajal läks vikerraadios eetrisse esimene olümpiaraadio. Ja need olümpiamängud olid ka mulle tegelikult väga tähtsad. Ja mitte ainult sellepärast, et kerkis, eks ole teletorn või et Pirital toimus purjeregatt, vaid see on andnud mulle hülgepoeg Vigri. Ja tänu olümpiamängudele ilmus Tallinna poodidesse ka anda. Kui keegi Tallinnast Tartusse tuli, siis ta tõi alati kaks pikka saia ja Fanta. Ja kui tallinlane tuli ilma baldata Pikka aega ma mõtlesingi, et Tallinn on midagi imelist ja mina pean elama siis sellises kohas nagu see oli Tartu mis elus on võlaks nagu mingisuguses paralleelmaailmas. Ja oleksin igavesti teine. Mul oli ükskord vahekord, mis selgitamist nõudis, sest kui akordi, toidukord jutt sinna ta jõudis, et kasson esimene ühekordse poisiga tal olla ja ise väga lootsin ma, et nõnda võikski olla, kui neelad, kõrvad sosistas, mis minulasse, Ella. Ei näe. Vaevamudelile. Veel üks vahekord, mis viis mind linnast välja, kus kohe tekkis olukord ja natuke sai nalja, ei küsinud madalalt midagi, ta ise oli aldis ja ümberringi kedagi ei olnud, hiljem toll, see, kuid siiski kuulsin sedagi, sest neiu väga. Sa eirad. Kaevu saanu väina saabuda, ei näe ta läinud saaled mudelile jagamas. Silm oli mõni vahekord, sest aeg ei pea tuju. Öisel ajal mõnikord nii kaunilt kumab kuu ja omamoodi iga kord ma püüdsin olla truu kuid siiski kuulsin alati ööd, samal ei usu. Tõde oli alasti, kuid mulle pallur. Sa oled mu naine, taeva häda. Taeva täieneda olen, ma ei näe, et vähemalt lähinädalad, ma ei lähe. Sa oled. Sa oled. Sa oled. Ma mõtlen, et kas ma 90.-test üldse räägi nii, et võib-olla peaks laulma hakkama? Enamus asju, mis on sellest ajast, need on sellised, neid tahaks nagu unustada, natukene olete märganud, et tihti inimesed, kui neile midagi piinlikku meelde tulevad, hakkavad midagi ümisema või laulma. Panin Polli üks kord tooli alla, kuhugi mujale panin. Tuleb piinlikke mõtteid päris palju, et sellepärast mina laulangi. Enamus neist pärinevad just 90.-test üheksakümnendatel need kollid, noh, väike poiss praegu enamjaolt. Hakkame pihta, rajal piiritus näiteks Mehukatti 90.-te. Hea küll, on vikerraadio sünnipäev, ilus on see, et Eesti NSV ülemnõukogu kuulutab välja Eesti vabariigi taastamise. Maalt hakkavad kerkima vabadussõja mälestusmärgid. Oma lendudega alustab. Käibele tuleb eesti praam. Kolmandal juunil 1993 lahkub Eesti territooriumilt viimane Venemaa piirivalvur. Sellise uudise leidsin Vikipeediast. Kujutan ette, kuidas üksi niimoodi kurvalt läheb. Piirivalvur läbi metsa. Üle põldude laane. Ja muidugi püüab vikerraadios Edgar Savisaar rahvast appi, Toompead rünnatakse, ma kordan, Toompead rünnatakse. Ja eesti rahvas läkski appi. Ma oleks ka tahtnud minna, aga ma olin siis Tartus. Mäletan väga hästi, mul oli see punane mängupüstol oli käes ja ütlesin isale, et mina küll kohe lähen, kui vähegi võimalik, kui oli, aga siis ma läksin magama. Või on veel väga väike, siis. Aga kas ma praegu läheksin? Kindlasti läheks ka selles kümnendis on palju ilusat. Võtame näiteks Nansil kes laulab. Leidis kõikjal käsi kuidas. Ta voila sind ma. Ma murdun kui muud ka. Laga hoiamin joosta otsesõnu vaid kuulatasid. Hellalt hoiakuid, saju tead, et vajan sind ja su juurde tee mitu NATO ja mitte joovastav otsesõnu kuulata, suri. Rando jaamik, saad teada, vajan sind ja su juurde. Joovastav vaid kuulanna. Radu, ja mil sa ju tead, et vajan lihaseid juurde. No ja kõik on väga hea meil elada ja vend naelapill elada, ajamit elada ja kevadel alko ja narko ja. Hoiab mind hellalt, hoia mind. Nullindad milleeniumi ja kuigi paljud kartsid, et sajandivahetusega saab maailm täitsa otsa siis tegelikult seda ei juhtunud, nagu juuresolevalt pildilt on näha, kuigi see on raadio ja täpselt inimesed ei tea, mis see pilt on, aga ma võin lubada teil, et pilt on olemas. Maailm eksisteerib? Otsesaade üheksakümnendad tundusid küll sellised, et siit ei saa enam midagi edasi tulla. Aga näed. Eesti liitub NATO ja Euroopa Liiduga. Toonidest saavad eurod. Hipidest hipsterid. Muretsetakse endale vanaisa vuntsid ja vanema jalgrattad. Puhasta 1000 alguses toimus rahvaloendus, et olla kindlad, et eestlased on ikka. Kindlasti uuriti ka seda, kui paljud neist kuulavad vikerraadiot Tanel Padar ja Dave Bentoni. Kamannebribadylatzingeuroson. Benton on esimene mustanahaline, kes võidab Eurovisiooni. Üldse hakatakse rääkima sallivusest, et võõradi peaks vihkama ja loomi tuleb armastada ja naisi ei tohi lüüa. Issand, kuidas ma naiste Pehka eksaid vihkan. Räägitakse ka säästlikust eluviisist. Kuigi Jüri Mõis kutsub kõiki elama Tallinna. Ja mina tulingi. Paljud siiski kolivad maale lausa metsa, seal, kus piirivalvurid kõndist. Sest nad on lugenud Valdur Mikitat ja aru saanud, et õige eestlane ongi ikka ja alati metsas. Ideaal oleks muidugi see, et kui saaks elada Tallinna vanalinnas, aga raekoja plats oleks näiteks kuusik või põld kartulimaa. Sest inimesed tahavad käia tööl, linnas, elada maal, looduses, kus on kõiksugu putukad linnud ja loomad. Kassid ja kassidest rääkides muide. Ma ei ole koera inimene foobitsumis, sa teed mu jalaga temaga partega, ta vajab tähelepanu nagu poliitik, koera lolle ei tule üksi toime, nagu Arnold Rüütel, lauseid ehitamas on. Mu hääle saavad kassid, sest lenigentsen instinkti, kiisu, kes on päev otsa koduseksime, Naugub uksel vastas orjana gravinaid, muidu lasen sussid täis. Nii armus. Vaata, mängib lõngakeraga. Koerad ainult haugub, silatseks täitis toa õudsa Lebraga. Miks ta kaks sõpra paar aiamaad? Noh, et kui juba siis passiga tõugassimite krantsi sassis närvisüsteemiga tundus vendades Klaisin seal minu masti loom juba päris beebina, eelistas ta päeva veeta, nagu töö tuleks, igal loomal on peremehe nägu, vaata Uku Suviste on raudselt kunn. Viisin kiisu korvis koju, tutvun uue territooriumiga lava peale ei ronigi lauale, ta ronis ikka, nüüd on kogu elamine karvu täis, et keegi nad kokku keriks saaks. Luisa värgile, uue presidendiballi kleidimoeonu eestlasel ikka varatrummil ja et kiisul oleks üksi kodus igav, nagu dialoogid kodus keset linna. Ma võtsin talle seltsi musta karva kassipreili. Selline energilisem kasside Krista Lensin päevad läbi müravad kooselamise segi, kuni haarata toidukausse ära kustub. Ja muide sa rasvalot kõhu all see pidi olema tõutunnus, Mombusk. Kuigi nüüd kõnnib mul must kass 100 korda päevas üle tee, olen õnnega koos. Haarad, Lõvisüda, kinnas, õe selg on need. Kassipulmad jäävad ära aga lihtsalt ei ole enam elumees. Anna-Liisa, isa lõikas tal munad maha, nad on loomaarst, mitteretz, sõbra tilguvad, nüüd olid kiisk viskaski. Lihavõtte jänku röövis meid. Minge Nargia parem Vaiko Epliku kassi. Philipi, kes on, mu kastsid, pole memmed murravad müüte, näiteks isegi meeldigi süles, nii et kui parajasti ei käi mürgel Matilda kasutab ülbelt puhkamiseks külalistemütse jalanõude ümber, kus on tugev kossumeeste lõhn küljes. Meelispaik on, kraanikauss, lamab seal Beckile servast nagu Peep Taimla prooviks ilma tüdrukute bikiine selga. Ööseks sätivad end üksteise kaissu diivanile. Hommikul kraabivad magamistauste, tahaksin road sissehingamiseks uhke, muidugi kõik paitamas käivad oi kui nunnud, kiisud Jarek, sul on ajaga, millal vahetada kassiliiv ära. Harald ja Matilda võib olevat hiirtel alla, igatahes praegu võtvad rütmis kaasamise asja. Kõutsid kähku kõlaritelt maha tundsime. Tundsin. Satasindata. Neelaks sõpra. Ühel korral oleks verre, praegusel ajal on ära, ma rohkem ei viitsi. Need on vikerraadio omad hääle Taavi otsus ja Maian Kärmas ja ma arvan, et me teeme veel ühe aplausi Jarek Kasari Kogolon, Rohke Debelakk siis meil on nüüd Jarek Kasar. Aga nüüd on see kõige mõnusam koht ajakirjaniku jaoks, kus ma saan öelda, et aeg surub peale ja kahe intervjuu asemel tuleb ainult üks, ehk et Margus Allikmaa ja Riina Rõõmus, ma palun teid korraks siia. Ja küsimusi on ka minu pika paberi pealt jäänud nüüd tegelikult järele peaaegu et ainult üks. Milline on see situatsioon, kus sina, Riina, oled vikerraadio üle olnud kõige uhkem? Küsi Margusega, Sten mul on neid situatsioone nii palju olnud, et ma pean natuke mõtlema. Ma tahtsin Marguse käest küsida hoopis, et milline on see situatsioon, kus sina ilma vikerraadiot ei saa näiteks päevas või aastas, kas on mingi selline hetk? Ka ikka ajavad sassi, palun. Et näiteks tänase päeva peale võib väga uhke olla, kui mõelda, et viiekümneaastane vikerraadio teeb nii energilise juubeli tähistamise, siis see teeb uhkeks, eks ole ju. Kui keegi täna hommikuprogrammi kuulas, näiteks vaip, kõiki neid saateid, mis sellele sünnipäevale pühendatud. See on selline uhke tulevärk. Et ma arvan, et teeb palju nooremaid raadiot, programme, kadedaks, lihtsalt. Nii, eks ma tahtsin seda öelda, Pinte puhkaks. Nii, aga Riina võrd, nii Margus juba ühe asja rääkis ära, aga ma natukene siiski meenutan ajalugu ja mul tuli meelde üks täiesti eriline aeg, see oli aasta 2004, siin saalis istub Tiit Karuks. Kui mäletate, oli Pärnus tohutu veeuputus, jäid suured piirkonnad ilma elektrita ja seal ju internetieelne aeg. Ja kogu info sõltus ainult raadiost. Siis oli Tiit Karuks see, kes tormas varahommikul kohale ja hoidis kogu Eestimaad terve kas 12 või isegi 24 tundi, uudistega kursis ja see oli midagi fantastilist. Aga need on see kah, kas. Ringhäälingu juhatuse esimees ja vikerraadio peatoimetaja saavad mõlemad vikerraadiole midagi soovida. Ma sooviksin seda, et vastates nüüd sinu teisele küsimusele et minu ema kodus väljas ei käi aga ta teab elust Eestimaal ja maailmas peaaegu et kõik talu vikerraadiole ja ma soovin vikerraadiole, et vikerraadio oleks jätkuvalt selline raadiokanal selline meedium, kus inimesed saaksid meelelahutust, olulist informatsiooni, uudiseid igapäevast igapäevasest elust Eestis, välismaal, kus iganes. Ja et nad tunneksid, et vikerraadio neile kaaslane ja kasulik kaasnev ilusa. Irina vikerraadio peatoimetaja Marquezi. Ütles juba minu sellise realistlikuma soovi ära, aga võib soovida midagi sellist, mis ei täitu ka. Ja, ja ma sooviksin aastat veel, ma ei soovi teist aastat veel, vaid ma sooviks, et just nimelt see praegune hetk, kus meil on nii palju Pro üle maailma, meil on nii palju kuulajaid raadiote juures. Meil töötab niivõrd fantastiline seltskond alates, ma ei tea kajast, kes ei lase meil unustada, kui tähtsad on inimesed enne meid ja siis selline Taavi Libe, kes on valmis, ma ei tea mida iganes tegema. Ja et meil on saalitäis meie toredaid vanu kolleege, keda on üle pika aja tore näha, sooviks, et see hetkeks kestma. Aitäh, Riina Rõõmus, aitäh. Margus Allikmaa Jah, oli ilus aastast 1967, kui sündis vikerraadio. Palju õnne kõikidele vikerraadiotegijatele, palju õnne kõikidele kuulajatele. Meie ülekanne siit. Eesti raadio esimesest stuudiost hakkab lõppema, on jäänud veel finaal ja kõigepealt. Mul on hea meel näha, et Kadri Hunt, kes pidi ära minema õnneks siia jäänud, sest et see finaal on laul enne veel, kui me laulma hakkame, tahame tänada tänase peo ettevalmistajaid, kõiki, kes selles kaasa lõid, kõiki, kes on aidanud seda eetrisse treima. Anton Ventsel ja paljud teised. Ja nüüd me laulame koos, ma loodan ühe laulu, mille me võime kuulutada vikerraadio mitteametlikuks hümniks. Te võite nüüd mõelda, mis lugu see on, armsad raadiokuulajad, aga loomulikult on see väikesed lapsed, kõik magavad juba. Ja ma loodan, et te laulate kaasa ilusat pidu. Aga nüüd on eeskava läbi ja eeter vaikinud, kõik saavad ütelda, nautida pidu, mis loodetavasti kestab siin meie armsas esimeses stuudios veel kaua ilusat pidutuju ja palju õnne veel kord.