Me tervitame kõiki raadiokuulajaid Tallinnast lauluväljakult. Juubelilaulupeo teine päev, minu arm algab loetud sekundid. Ja pärast tõepoolest, täna oleme teiega taas kahekesi, Tarmo Tiisler ja mina olen Marge-Ly Rookäär, lisaks Onlised Welt ja Taavi Libe. Meid on neli, Me oleme kõik kohal. Ja me oleme juba unustanud üksteise nimed, sest see, mis meid ümbritseb, on kirjeldamatu. Laval on 166 lastekoori 5553 lauljaga. Iga minut peaks kõlama signatuur ja esimese teose dirigeerimiseks lähe pulti Mai Simson aga väljakule on kogunenud tuhanded inimesed ja ka väga paljud on värava taha jäänud. Ja lauluväljak on rahvast täis, rohelist muru praktiliselt enam näha ei ole ja seetõttu me peame rääkima ka noh, ütleme siis tõsistest asjadest, aga sellest, mis olukorras me hetkel oleme ehk siis peatatud, on väravast laulupeo piletite müük, müüdud on ligemale 60000 piletit ja kui siia juurde panna 35000 potentsiaalsete lauljat, kes täna lavale lähevad, siis praegu väravast laulupeol pileteid enam ei müüda. Tere tulemast 27.-le laulupeole. Tere tulemast laulupeole minu arm. 27 laulupidu 150 aastat 54750 päeva. Üks miljon 315000 tundi 78 miljonit 840000 minutit, neli miljardit 730 miljonit 400000 sekundit. Igas sekundis tuhandeid mälestusi ja erilisi hetki. Laulupeo avaloo esitavad lastekoorid. Tervitame Late Kaare. Karl August Hermann lauljate tervitus. Juhatab Mai Simson. Sulest teame laule, oh laula ja hõiska, Kungla rahvas, minge üles mägedele. Neid on peetud Luisa rasvalikeks, nüüd ka lauljate tervitus. Dirigeerib Mai Simson erksad rõõmsalt ja erksalt, ütleb ta. Lastele. 5553 lauljat praegu avavad laulupeo kontserdi minu arm. Juhata Mai Simson Mai Simson on Tõnu Kaljuste nimelise Pendiumi omanik Sagaarias Jaan Leppik. Kihnu rahvaluule, Maarja kuldkooriseade, Kadri Hunt. Kestri seade Margo Kõlar Solistid viiul, Triinu Piirsalu plokkflööt, Siret Sui, Kromaatiline Kannel, Anna-Liisa Eller, Väike-kandled, Liiv langeb Raun ja Kärt Suurlaht. Laulusolistid Elizabeth Key saares anneritagi Saint-Loore lainets Mia Simona Preisreund, Annabel, soode juhatab Elo Üleoja. Elo Üleoja on laulupidude üldjuht olnud aastast 1999. Maarja kuld. Sagaarion Jaan Leppik Kadri Hunt, Margo Kõlar, Täname soliste juhatas Elo Üleoja. Ja autor Jaan Leppik, toosaranseerinevatega on kahe laulukaare all, Elo Üleoja olgu öeldud. On aga Kuno arengu juures tudeerinud koorijuhtimist. Ja pärast täpsustame üle, aga minu teada on ta sellel laulupeol viiekooriga. Ja autod liiguvad üles lepingu. Kadri Hunt. Jaan Leppik on eesti muusikas siis õigeusu kiriku vaimulikuna kannab ime zakaariasse. Kadri hundil täna teine minek dirigendipulti veel tema laul tuleb ju laulmisele. Järgmisena kõlab Kadri Voorandi ja Virve Osila. Õnn ei tule pikutades. Liikumisseade Rauno Suko juhatab Ingrid Kõrvits. Ingrid Kõrvits suurte kogemustega laulupeo dirigendi dirigendipuldi ja Väga ilusti laulab nii palju praegu lipud vahele põrandale, ärge nüid pärast unustage, et meil on vaja plaksuga ja meil on vaja liigutada vaikset laulda rõõmsalt ja energiaga, pange keha käima, et õnn kiigutaks, mitte. Need on siis viimased sõnad, mis lastele öeldakse dirigendi poolt. Õnn ei tule pikutades. Teie olete siis ikkagi ettenägelikud inimesed ei ole Muhu saarelt saabunud Tallinnasse piletit ostma, teil on vara juba piletid ostetud? Tegelikult ikkagi meil õnnestus täna saada piletid. Nii varalite kohal või kuidas siis õnnestus? Ei tahakski sellest pik sellel pikalt peatuda, kuidas? Ühesõnaga on toimunud mingisugused mahinatsioonid, mis raadioeetrit ei kannata. Selge, aga miks, miks tulla Muhu saarelt kohale, kui saab ilmselt natukene lihtsamalt televiisori raadio vahendusel? Ma ei oskagi vastata, mul nagu ei tule pähe, miks ma ei tuleks siia, et ma olen käinud, ma arvan, et ikkagi juba lasteaiavanuselt, see oli nagu, nagu nagu ainuke variant, et oli tekk, koolipere on toolid, söögid olid laulud, see oli nagu ikkagi selline traditsioon, mis üldse ei kuulunud arutlusel, et kas nii või äkki teisiti. Ja kuna ise ma olen osalenud, mu lapsed on nii laulnud kui ka tantsinud, siis alati janu. Nüüd on veel juubelilaulupidu ka, et nüüd ikka eriti Te olete tänaseks tulnud kohale, ehk siis eilsed konsulti jälgisite, kuidas me olime tegelikult eile alles sõidus ja tulime Rakvere kaudu täna, et oli selline pikem eesti tuur lapsega. Käisime Seidla varavana laadal, aga siis täna meil oligi plaanitud, et tuleme täna kontserdile, et mitte siis jääda ilma. Kui palju te olete uurinud, mida see kavadena sisaldab ja mis on siis peamine hetk, mida te ootate, võib-olla sellest? Tegelikult see kava uurimine ei ole olnud see peamine, peamine on tulla lapsega siia, panna rahvariided selga, olla kohal ja tunda seda tunda ikkagi seda tunnet ja olla olla kõigi teiste teistega koos. Ja, ja tegelikult see kõik, mis su laualt tuleb, on nii ilus. See on tõesti kohal, rahvariided ilusasti seljast tunne on ka sul see sõjaväe kas isegi laulad või tantsid. Aga meeldib vaadata. Ilusat pidu teile ja mina annan stuudiosse sõna tagasi. Nii, ja meie räägime ka ühe pealtvaataja ja pealtkuulja, kellel on selline tore tiitel don tantsija, ema, laulja, ema vist ka, ja laulupeofänn tere, Eha Ristimets. Ma olen ise ka laul ja ma olen nüüd segada kooridega kohe lavale. Nii, aga me siis kaua kinni ei hoia. Öelge palun rehaga lapsega laulupeol, kellel on ikkagi noh, nagu igasugused soovid lisaks taskuraha lisamisele pidevalt ka see sokid saavad märjaks, kaovad ära ja nii ja naa. Et kas last lohutada? Laulupeol on keerulisem, kui kodus. Ma ei ütleks, ma arvan, et kogu see õhustik, mis siin laulu ja tantsupeol valitseb tegelikult kandub edasi seega lastele. Et kui nad tantsupeol ma nägin sellist situatsiooni, kui nad enne vahetult enne siis tantsumurule minekut loivasid sõna otseses mõttes vedasid jalgu järgi, siis kui nad tantsumurule said, siis olid kepsu nagu noored vasikad ja tantsisid oma parimat tantsu. Et Nad oskavad ennast kokku võtta küll ja teavad, mida see, mida see tähendab. Ja ma arvan, et, et see vibratsioon, mis sellel peol üleüldse on, see toidab neid ka väga Öelge palun, kas sellisel peonädalal ema ja tütretütar ema ja tütre suhted on muidugi teistmoodi ka kui koduolukorras? Noh, ikka on rohkem sõbranna omad või kuidagi olete nagu võrdsemal tasemel. Ma ei oskagi seda öelda, et tegelikult on niimoodi, et kui me selleks peoks valmistusime kodus, panime kohvrid kokku ja ja siis ma rääkisin talle veel kord üle, mida kõik tantsupeol ja laulupeol. Kui vapper peab olema siis ta seda kõike on ka teinud. Tuleb ka muidugi meeleolu kõikumisi ette, aga siis põhjendatakse seda mulle väga selgelt. Ema, ma olen ju alles laps. Aga mis oli hirm sellisele peole, esimest korda oma last? Tantsima lasta. Kas oli üldse ausalt öeldes osanudki midagi väga karta, sest ma olen laulu ja tantsupidudega seotud juba väga, väga kaua. Ma tean seda turvavõrgustikku ja mis siin toimub, mida kõike tehakse selleks, et inimesed ennast hoituna tunneksid. Aga muidugi tantsuväljakul oli üks hetk, kus minu laps käitub sedasi nagu ta ei tee, tavaliselt ehk eksis Läks teistega kaasa ja kadus hetkeks ära. Ja vot siis oli küll korraks käis jõnks läbi, et Jeesus, mis nüüd saab. Aga tegelikult läks kõik hästi, ta ei läinud kaasa ei võõra inimesega ega, ega midagi, aga läks kokkulepitud kohta lihtsalt natukene varem. Nii et kõik lõppes hästi, super hästi, aitäh, Eha Ristimets, jätkame sümfooniaorkestrit ega, ja Jonas Tarmi päike laulab. Tärn juhatas Riivo Jõgi. Joonas Tamm palutakse dirigendipulti ja Joonas Tamm on Nii Joonas tarn ja Riivo Jõgi tulevad alla. Päikesele teos on loodud tänasele peole. Juhatab Hando Põldmäe. Järgmisena tuleb esitusele Villem Kapi sümfoonia number kaks c-moll kolmas osa. Allegro. Juhatab Jüri-Ruut, Kangur. Ülo Krigul. Tornikella teos on sümfooniline taas ajastus Veljo Tormise koorigantaadist tornikell minu külas. Teksti on koostanud Fernando pessa ja Juhan Viidingu loomingu põhjal Marius Peterson ja Ülo Krigul. Lugeja Marius Peterson juhatab Kaspar Mänd. Oo tornikell minu külas Tornikell minu küla Külas. Nii palju kui maa pealt võib näha. Nii palju, kui maa pealt võib näha, näen mina. Oma külast, näen mina oma külast kõiksust. Niipalju kui maa pealt võib näha, näen mina oma külast kõiksust. Selleks on selleks on mu küla niisama suur nii samas suur kui mistahes niisama suur kui mistahes maa. Sest mina olen mina olen seda kasvu kui mul nägemine ja mitte, aga kas mitte seda, kas, kui pikk ma olen? Aga midagi võlts seguneb meis ja meie aastates kuupaistes varemeis. Linnades on elu väiksem väiksem kui siin minu majas, selle künka serval. Linnades panevad suured majad vaate kinni. Peidavad silmapiiri ära, tõukavad meie pilgu eemale. Eemale terves taevas. Teevad meid väikseks, sest me küünime ainult selleni mis meie silmad võivad anda. Ja teevad meid vaeseks, teevad vaeseks. Sest meie ainuke meie ainuke riik, kus on näha Meie ainuke rikkus on näha Ja nii sealpool õue müürid. Siinpool, mina ilma jaaniööd. Sest jaaniöö on seal, kus seda peetakse Veel on männilatvades väikeste poistepesad öödest päevades, pikkades tuulevarjus on isad-emad, lendavad salaja mändide kohale. Emal pisaravalaja, noorele kehale. Pähklikoor männina maastega veni kui oled noor männina pool tiiva, siis sa jääd elama poolduktiiva jääd elama. Lavastab hinge pidu elab võõras jõud. Üks riba oli too väike ja valged tõuotsad altar, sära, toimik, milleni veel mõned vead vära olematud. Emade Barr hukka sain, isa ja poja raiuti metsatuka ja nad teeb ta uut kul meelde. Möödas vihas. Taevas tiirutab kollegisel ta vaikus kehas. Taevas on tehtud ka maa ei valemäe pärilijaid kaduda, keegi ei saa, õigus, tõde ja p, vaid maailmaruum ei haju. Tõde ei lagune. Meie parra. Sõda, peegaabune laevad on tehtud ka, ma ei vale päri kaduda keegi Leisveeaa. Oo tornikell minu külas Ülo Krigul. Marius Peterson juhatas Kaspar Mänd. See oli siis sümfooniline taas ajastus Veljo Tormise koori kantaadis tornikell minu külas. See teos on kirjutatud spetsiaalselt selle Laulupeo tarvis ja Ülo Krigul vigu üleval dirigendipuldis. Marius Peterson ja. Kaspar Mänd, mõlemad tänavad, helilooja. Ülo Krigul muide, õppinud kompositsiooni Raimo Kangro, Rene eespere ja Tõnu kõrvitsa juures. Lavale koguneb koondorkester ja meie anname sõna Lisetele. Mina olen siin dirigendipuldi all ja ma soovin õnnitleda dirigent Kaspar Mänd, kes võtab siin veel oma kolleegidelt. Me suisa embame selle nägela tunde puhul. Kaspar, ma ei saa jätta küsimata, mis tunne on. Üks populaarsemaid populaarsemaid laule No tunne on võimas, tunne on võimas. See on lihtsalt sedavõrd vägev lugu ja, ja see tekstina juurde. Mul endal isiklikult on niisugune eriti hea meel, et kuna ma olen seda lugu originaali kantaat koorile mitmel korral varem ka esitanud ja, ja kuna see kogu see teksti sisu ja see temaatika on kuidagi äärmiselt hingelähedane, siis see, et praeguse laulukaare all kõlas ja veel nii vägevasti siis ja sõnadest puudu. Kaspar, sina ju töötajad rahvusooperis Estonia ja sa oled ometi harjunud. Lastekooride seas. Kadri Voorandi õnn Tegelema nii orkestri kui ka näitlejatega. Kui palju see praegune olukord selles tavapärasest argipäevast erineb? Totaalselt totaalselt seal ikkagi pidupäev. See on ju tõeline pidupäev, muusikaline pidu. Kõik need sajad muusikud siin on aasta aega harjutanud, valmistunud nad on timmitud, nad teavad, kus, mis loos tegema peab ja ootavad just seda. Seda, seda momenti, kui see kõik nagu välja välja panna, nii et sees on lihtsalt võimas. Casper, ma tänan sind kõikide raadiokuulajate ees ka eilse Tobiase otsekui hirv ettekande puhul. Palun ütle, mis sina tänavusest peost endaga kaasas kannad näiteks selle ajani, kui on laulu. Nii vaaran Virve Osila Tõnis Kõrvits, Rauno sukaad juhataja Ingrid Kõrvits. Peost 200 aastat möödunud esimesest siis. No mida nüüd selle peale oskakski praegu siin oma väikese aruga vastata. Järjepidevus, me peame hoolitsema selle eest, et see, mis meile on antud, et see, mille me anname edasi vähemalt ei oleks kehvem sellest, mis, mis me saime eelnevat. Ja, ja kui me saame omalt poolt sinna midagi asjalikku juurde lisada, siis, siis me võime olla rahul sellega, et meie, lapsed, nendel on juba jälle midagi väärtuslikku edasi antud. Nendega, dirigent Kaspar Mänd, kes kõndis just alla uhiuues dirigendipuldist ja täpselt sellised emotsioonid, kui üks dirigent sealt alla tuleb ja nüüd sõna Tarmole ja Margelile Me võtame alati sõna rõõmuga vastu. Raadiotöötajatele teatavasti meeldib, kui neil sõna muud ei teekski. Elu hetk, kui sõna antakse ka, hakkame pihta ühe intervjuuga, millega me arvasime, et tegelikult hakkame pihta veidi hiljem. Tõnu Kõrvits on jõudnud meile stuudiosse seal nüüd meie järjejutu, esimene osa. Kuni ühendorkestri alguses, tere. Tere termos. No nii, mida, mida arvab helilooja teosest, mis on sündinud lauluväljakul kas sellele saab veel suuremat ja uhkemat publikut üldse mõelda? Tõenäoliselt mitte, kui ma oleksin rokkstaar, siis võib-olla ma võiks sellest unistada, aga kuna ma seda ei ole, siis see, mis siin praegu toimub, see on midagi ainulaadset, midagi väga erilist. No Tõnu, teie olete olnud laulupeoga nii, nii südame lähestikku, me mäletame seda puudutuse asja ja seda suurt armastust, mida te julgesite näidata eestlaste vastu. Kas nüüd mõned aastad hiljem, te vaatate laulupeole ka natuke teistmoodi. Kas laulupidu on teie jaoks? Selle laulu kirjutas Kadri tegelikult eelmisele. Muutunud no ta minu jaoks muutub aina paremaks. Seda ma võin öelda, sest inimene kasvab, saab vanemaks ja saab targemaks ja ta tunneb, näeb asju sügavamalt ja laiemalt ja ma arvan, et minu see laulupeotunnetus on, on läinud täpselt sama rada. Laulupeole, aga see peogamma ei sobinud ja, ja hakkas oma oma elu elama, kui lapsed seda laulsid ja nüüd võeti see siis selle peo kavva, nii et kadril oli selle üle väga hea meel ja kadri jõuabki nüüd jooksusammul üles. Ja. Teie teos kandis nime päikesele ja tellimise peale on täna ka päike. Kuigi taimi paljak lubasid, tuleb vihma ja igast puud asja. Kui tähtis see on, et, et teose esi esimeste helidega oleks kõik nagu helilooja sees rahul, et te tunnete, et jah, nad said aru, see on ikkagi väga mastaapne koosseis, kes täna laval on, et kõik need proovid kindlasti jäävad ju natukene jääb kripeldama, et mis hetkel te tunnete, et ma ei saa enam midagi teha, nüüd on nii. No tegelikult siis, kui lugu on valmis, siis sa tead, et see on nii ja, ja ja noh, võib-olla Peab väiksed sellised nipid loo sisse panema, et midagi väga palju juhtuda ei saaks, et siia komponeerimine on natuke teistsugune ja, ja peab arvestama mõnede asjadega. Aga mis on huvitav selle sümfooniaorkestri kanaga, et Joonas Tamm kirjutas ka laulu ühe teose, mis on siis päikesega seotud, päike laulab ja, ja ta kasutas seal samamoodi vanu karjaseviise teisi küll nagu mina, aga ma ei olnud omavahel üldse selles kokku leppinud, et me kasutame karjaseviisi viise ja et meie teosed tulevad sellised austusavaldused päikesele. Tõnu te olete viimasel ajal hästi palju nagu nähtaval olnud, et nagu film oli ja, ja siis Ameerikas käisite. Kirjutasite, rääkisite ja siis laulupidu ka, et kas mingil hetkel see kõik väsitab ka. No ikka jah, sest minu töö on ju ikkagi noote kirjutada, Ma pean istuma klaveri taga ja ja see on see, mis ma teha tahan, ma tahan neid asju jagada. Ja ja teised asjad lihtsalt käivad sellega kaasas ja sellega peab leppima. Päri päris ilma ilma ka ei saa, et kui sa ütled A, siis sa pead selle o'ga ütlema. Aga aga hea ikkagi see asi, mis ma teha tahan, on kirjutada muusikat ja seda Kuulata lõpetuseks, kui me läheme koondorkestri juurde, kes esitab meile teose nimega eesti muinasjutt, kas laulupidu võiks olla ka üks osa eesti muinasjutust? Ma arvan, et on kõik, ta on, siin on palju muinasjutte ja siin on muinaslugu muusikas ja, ja, ja siin on ka meie tänapäev ja tegelikult ka tulevik, nii et siin on kõik koos. No kuulame, kuidas selle eesti muinasjutt on helidesse vajutanud teie kolleeg helilooja Ardo Ran Varres ja. Tõnis Kõrvits, kes tegi orkestriseade üle, värvis tänavad, lauljaid ja dirigente, saavad lillebuckedid ilusad. Karikakrad rõõmustavad kõik. Kadri Voorandi õnn ei tule pikutades spetsiaalne seade, siis selle juhataja Ingrid Kõrvits laulupeoks. Ingrid Kõrvits on laulupidu peadirigent aastast 2002 ja. 1007 oli ta lastekoori liigHando Runneli sõnadele kõlab Rasmus Puuri maa, mida armastan. Laul on loodud tänasele laulupeole. Püüdi autorid Ardo Ran Varres keegi minu meelest tänase päeva kõige kiiremas poodi. Autorite EAL dirigendipuldi juurde Maarja Soone on dirigendipuldis, ütleb viimased rõõmsad sõnad lastekoorile, kes hakkab nüüd laulma oma viimase kooriliigi laulu maa, mida armastan spetsiaalselt selleks laulupeoks. Eelmise noortepeokangelase Rasmus Puuri poolt kirjutatud teos. Tekst Hando Runnel. Maa, mida armastan, dirigeerib Maarja Soone. Maarja Soone juhatusel kõlas Rasmus Puuri maa, mida armastan Hando Runneli tekstile. Juhatas Maarja Soone autoreid, kutsume välja. Ja sealt tuleb jooksuga pik. Valges särgis poiss, kelle nimi on Rasmus puur. Kaks astet korraga. Noormees juurde. Rasmus Puuri sai ikka kaks aastat tagasi noortepeol, tõeline rokistaar ja Maarja Soone. Maarja Soone õpetaja on olnud Silvia Mellit keda ka täna ootame siia. Lauluväljakule. Ja isikliku asja ka veel maarjaisa on piiskop emeritus Einar Soone. Korrata läheb kordamisele muidugi just selle laulupeo tarvis kirjutatud laolne, vaatame. Ülejäänud on huvitav jah, et mõlemad läksid punti, et kuidas siis jaotatakse või kas näiteks maarjasaame palun, Rasmusel. Rasmus dirigeerib ja dirigeerib kiras, muud viis tundub mulle ja läks. Ei, nüüd teevad nalja. Lähebki. Ja nii oligi mõlemad nad juhatasi korraga küll vähestel hetkedel aga tundus niimoodi, et ütleme, rütmi andis Maarja Soone ja emotsioon ja võib-olla rohkem andis kõrvalt juurde Rasmus puur lastekooridele. Ja nüüd on kõik lastekooride juhid tulnud sinna laululava ette ja kõik neli kõvad oma lilled lastele, lastekooride etteasted, lastekooride plokis on praegu lõppenud aganad nüüd ootavad, kuni tulevad. 1940 nii, aga nüüd me natukene räägime ka sellest teemast, mis ootamatult on tekkinud üles ja on see siis nüüd hea või halb, ei oskagi anda hinnangut, aga Taavi räägib, kuidas nende piletitega siis hetkel on. Ja ma olen tulnud siia platsi peale ja minu kõrval on laulu ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht. Sten Weidebaum. Paar tundi enne tänase peo algust oli tõesti paljude jaoks ootamatu ehmatav sõnum, et eelmüügist on piletimüük lõppenud, inimesed on ehmatanud sotsiaalmeedias, käib päris suur parseldamine, kes müüb, kes tahab osta pileteid, siis miks selline otsus? Koju jõudes me oleme jõudnud oma laulupidude, sellise suurusega sellele et ühest küljest meie teadsime ette, et meil on rekordarv inimesi, kes soovivad osaleda peol, see on juba aegade kõige suurem pidu. Ja me aimasime ka ju ette, et ka publikuhuvi võib olla väga suur selle kontserdi vastu. Sellepärast sai ka eraldi üles pandud ekraanid paljudesse Eesti paikadesse, sega Tallinnasse. Aga et see huvi nii plahvatuslik oli juba enne kontserdi algust, see tuli teatud mõttes üllatusena. Turvaga kaalutlustel tuli see otsus langetada, et piletimüüki siis peatada pärast, et väljakul on hetkel müüdud üle 60000 pileti tee või on üle 60000 piletiga pealtvaataja, lisaks sellele on siin üle 35000 kindlasti osaleja, sellepärast et ka osad tantsupeolised on siin vaatamas seal veel seda, et me kompame juba kindlasti selle 100000 piiri. Nüüd tuleb tagada ikkagi selline operatiivvõimekus aidata inimesi, kui, kui seda peaks vaja olema ja samuti selline meditsiiniline turvalisus, siis ütleme, et aidata abivajajaid, et need läbipääsud inimesteni ikkagi säiliksid sellisele otsese tagama keeruliseks tegi selle otsesele tõesti see. Ühest küljest oleks võimalik lihtsalt see müüke täielikult sulgeda, samas laulupidu on elav organism ja 2014. aastal olime suhteliselt sarnases olukorras, kus oli väga-väga suur huvi selle laulupeovastase kassas vahetult seal. Kui eelmis tähendab seda, et ka siis olime suhteliselt lähedal selle lauluväljaku piletimüügi peatamisele. Aga mis siis tõenäoliselt. Me jälgisime väravas liikumist, ehk et me teame, et laulupeolt kogu aeg, kuna siin on inimesi tõesti nii palju, toimub ka lahkumine ehk et ehk tuleb inimese juurde, siis jälle läheb ära. Ja me usume, et me võime, loodame, et me saame ka sellel korral sarnaselt ikkagi, kui, kui tekib nii-öelda ruumi juurde jälle uusi väljakule lasta, sellepärast et laulupidu on meie ühine asi ja me ju kindlasti tahame, et kõik sellest osa saaks hetkel me peame tõesti vabandust olema kõigi eest, kellel plaanid see otsus sassi lõi, eks see näitab loomulikult selle laulupeo suurust ja, ja, ja selliste üliinimlikku dimensiooni teisest küljest tõenäoliselt kummutab meile nüüd selle 300000 müüdi, et lauluväljak siiski ei ole kummist. Ja kolmandast küljest Ma väga loodan, et, et siis inimesed, kes oma kodupaikades on, saavad tõesti selle laulupeo tunde vähemalt mingilgi määral siis sealt nendelt suurtelt ekraanidelt, kus saad siis ka ühiselt kaasa elada sellele laulupeole ja ja üheskoos ennast ikkagi osalise osalejana tunda. Ja see esialgne infokild on olnud paljude jaoks vastuoluline. Ühest küljest tõesti on olnud soovitus, ärge väravatesse tulge piletimüüki toimima. No samas ka see info, et kui toimub inimeste lahkumine, siis see piletimüük uuesti avatakse, mis oleks see ühene soovitus ikkagi inimestele, kes ei ole piletit, kellel ei ole piletit ja kes tahaksid tulla? Sellist soovitust ei ole täna võimalik anda, tõenäoliselt homme oleme targemad, mis oleks pidanud tegema. Seis ongi selline, et hetkel vaikselt saame veel inimesi natukesehaaval sisse lasta, samas see piletimüük on peatamisel, tähendab seda, et soovitan siiski hetkel koju jääda ja uurida piletiinfot, ütleme siin mõne tunni möödudes, kui esimesed kooriliigid on laval ära käinud ja me saame aru, kuidas see liikumine on toimunud, ma arvan, et see võib olla, on see soovitus et kes väga väga tahab pidu näha ja on siia rivisse juba tulnud ootama, siis põhimõtteliselt nende enda riisikol, nad võivad siin oodata, aga ei pruugi sisse saada. Paraku see vist praegu nii on jah? Arusaadav, aga noh, teisest küljest jällegi tore on see, et, et laulupeo korraldajad mõtlevad turvalisuse peale ja et huvi on väga suur. Tõepoolest täname kõiki, kes on siia kohale tulnud. Ilm on meid soosinud, lauljad on valmistunud meeletult, meeletu töö on ära tehtud. Jah, kõigile veelkord palun tõesti vabandust kõigi ees, kelle plaanid segi paisati, teisest küljest ma tõesti loodan, loodame sellele mõistvale suhtumisele, see on turvaoperatiivstaabi koosoleku otsus ja see tugineb tõesti nendel turvakaalutlustel selle pärast, et need, kes siin sees on. Me peame nendeni siiski jõudma, kui, kui, kui nad hädas on. Sten Weidebaum, suur aitäh selle intervjuu eest, ma annan Marge Liilejad armule sõnana tagasi. Nii, meie nüüd teeme katsetuse leida nende inimeste hulgast, kes on siia sisse pääsenud, leida üles meie eelised. Kas Lisette kuuleb meid, jagas talonge. Kuulen teid ja ma loodan, et teie kuuletega mind, mina istun praegu otse lauluväljaku vastas pinkidel, kus istuvad selle laulupeo dirigendid, heliloojad ja teised tähtsad külalised ja minu kõrval istub meie oma kallis akaarjas Jaan Leppik, palju õnne. Laulupeo helilooja debüüdi. Puhul suur aituma ja kõigile kõikidele kuulajatele muidugi ka lehvitan. Sinu käes on ilus kimbuke prikakar. Näitlemistunne oli seista lastekooride ees ja kogu selle välja. Ma sündisin aastal 1969, siis peeti juubelilaulupidu ja see tunne on muidugi tänu sellepärast, et laul mis sündis aastal 1991, on jõudnud laulukaare alla. Ja just nimelt lastekooride esitusse. Ma olen selle üle meeletult õnnelik põhjusel. Lapsed laulavad, loomulikult nad ei püüa oma häält kaunistada, nad ei püüa teha Singer Vingerit jaa, jaa. Ja kukerpalle. Vaid nad laulavad nii nagu neile nokk antud ja see kõla on kõige-kõige. Ta on igasugustest mõtisklustest ja suundumustest ja ja trendidest ja, ja erinevatest vokaaltehnilistest stiilidest. Ja ma olen selle üle väga-väga-väga õnnelik. Lugu Maarja Kuld, see tekst on pärit Kihnust. Ütle, kui palju on see viis meloodia olnud inspireeritud näiteks käikudest Kihnu saarele. See viis Mitte millestki inspireeritud käikudest Kihnu saarele põhjusel, et kui sa viis tekkis, siis ma ei olnud veel oma elus Kihnus käinud. Ma ei teadnud Kihnu rahvalaulust mitte midagi, ma olin oma sõbral külas. Me lappasime sõbra ema on eesti keele õpetaja. Lappasime raamatuid, mille käte hull ulatus ka vana kannel. Kihnu lauludest on teatavasti kaks köidet. Ja täiesti suvalises kohas. Selle raamatu lahti tehes. Mulle see teks silma jäi ja mul hakkas kohe viis kerima ma lihtsalt mänglesin või võin, mängeldasin selle tekstiga nii, nii palju kui kulus. Kuni see viis kujunes selle teksti juurde, mis ongi täiesti loomulik. Läti rahvapärase rahvapärase laulu puhul rahva rahvalaulu puhul eriti nii, et ei mingisuguseid teadmisi hülgelihast ei räimepüügist, ei ei kihnu kördist ei olnud mul veel olemas. Et see tuli täiesti. Uskliku inimesena ütlen, et see anti mulle lihtsalt sel hetkel. Ja nüüd ta on siis avaldunud sellisel viisil mille üle minul võib ainult olla rõõm ja, ja, ja ja nii läks. Suur tänu zakaarjas Jaan Leppik ja ilusat. Laulupidu aituma kõikidele teistele, ka kuulamist on kaasaelamist ka kindlasti. Nii, ja meie jätkame siit raadiotornist ja meil on ka Rõõm tervitada külalist, kes on seotud lauluga, milles ta kaarjas äsja rääkis. Elo Üleoja, tere. Ma nüüd natuke Loonsin korda, enne kui Marju hakkab oma oma asja, et me küll oleme tuttavad juba terve minuti peaaegu ja ma tean, et Marge ütleb, et tuleb öelda teie, aga mina eeldan, et lauluväljakul öeldakse üksteisele sina, nii et ma loodan, et võib sina öelda võidelda. Elo. Sa oled sellisest põlvkonnast laululaps, kes oli nõukogude ajal ja siis sellel laulupidude languse ajal juba dirigent ja nüüd siis tõusuaeg ja kuhu me edasi läheme, keegi meist ei tea, et palju see kõik muutunud. See on, selle põhiolemus on sama. Aga mis on muutunud, see, see, see ühine tunne ja, ja see, see rahvustunne ja see nagu rahvuse vaim heas mõttes, mis siin mis siin lauluväljakul meid valdab, see on jäänud samaks. Aga mis on muutunud vaimses mõttes, kui nõukogude aegseid pidusid ma kogem kogesime ka kui teatud protesti väga tugevat protesti. Siis vabas Eestis ma hakkasin tajuma sellist puhast rõõmu muusikast, muusika, energiaväge ilma protestida ilma millegi vastu võitlemata minu meelest nagu vaimses plaanis on, on see põhiline muutus, aga kas see värv on sama? Selle. Tähendab teatud lugudes kindlasti ja aga samas. Samas me on ju tulnud selle, selle selle aja sees palju uusi lugusid, mis, mis ongi uue värviga tähendab, et, et selles mõttes, et need värvid igal juhul muud tuvad ja rikastuvad ja samas on midagi, mis, mis, mis on, mis on sama Mul ikka muusikakauge inimesena meeldib uurida, et kuidas tunne on nagu spordireporteririkka uurivad ja, ja noh, see, kuidas teil tunne on, selleni võib-olla jõuame pärast, aga aga kuidas teil on vaadata, kui teie sugulased, ema, isa ja vend juhatavad, et mis te siis mõtlete? No ma elan tegelikult sellele esitusele muusikalisele esitusele kaasa nii nagu tegelikult ka igale teisele kuna laulud on tuttavad, et ma vaatan, tegelikult sellel hetkel olen selles muusikas ja vaatan ja kuulan, kuidas see, kuidas see kõik nagu nüüd teostub sellel hetkel. Et hea tunne on loomulikult sees, uhke ja hea tunne, seda kindlasti, aga tegelikult ma ikkagi kuulan seda muusikat ja seda esitust. Aga teie õpetaja on olnud Kuno areng ja ka teie ema ja isa on suured õpetajad, suured dirigendid. Kui palju nemad teid on õpetanud? Kindlasti väga palju, et juba juba juba tegelikult tänu sellele, et ma seal peres kasvasin ja igapäevaselt tegelikult, et koorimuusikat ja neid harjutusi kuulsin oli see mulle väga omane ja hiljem muidugi ema käe all laulsin segakooris noorus ja isaga koos juhatasin inseneride meeskoorinurme segakoor ja et ma sain mõlemalt tegelikult ka sellist tõelist praktikat. Õpetajatena. Siin oli ennist juttu, et ütles Jaan Leppik, et lastel on kõige siiram hääl, et see ei ole mingisugune moonutatud ja selline vigurdatud. Aga kui keeruline on saada lapsi koorilaulmise juurde? Aitäh kindlasti aina keerulisem, sellepärast et maailm on lihtsalt nii mitmekesine, võimalusi on nii palju ning ütleme siis nii, et koorilaul ei ole ja üldjuhul selline atraktiivne tegevus. Ta ei ole ka, ta ei ole selline nagu, mis müüb igapäevaselt ja, ja, ja ta ei ole, ta ei ole ka nagu igapäevaselt meil ühiskonnas ju tegelikult nii-öelda Bushitud. Seetõttu koolis ei pruugi need, need, kes käivad kooris üldse olla populaarsed oma eakaaslaste hulgas. Öeldakse, sa oled mingi imelik või sa käid kooris laulmas? Ma tahan seda öelda, et tegelikult ma tean, et see, et see on nii, kuna mul on endal lapsed, kes, Mina tean just vastupidi, et see, kes ikka laulab seal ikka tegija rahvatantsus, käivad neljamehed. See oleneb, oleneb tegelikult väga palju sellest, milline, millises seltskond on su ümber. Hetke ongi ilmselt erinev, väga erinev. Millised on, millise suundumusega on kool. Kas kas seal on rohkem võib-olla sport populaarne näiteks näiteks kus ongi lihtsalt palju sportlasi või üldse nagu teise vaatega inimesi aga et noh, et ma, ma nagu väga kummardan nende nende laste ees, kes on enesele kindlaks jäänud, sest mitte kedagi ju tänapäeval väevõimuga koori tooris koori laulma ei panda, vaid need on ikka siiralt vabatahtlikult oma aega ja energiat panustavad. Era, kas koorijuhi kohustuste hulka kuulub ka noh, nii-öelda puberteedi eas, tüdrukute elu, probleemide lahendamine ja muidu käe hoidmine, kui lastel on raske? Natuke ikka natuke ikka, sa pead olema ikkagi kursis, kui on probleeme ja, ja, ja kui võimalik olema ka toeks ikka. Aga aitäh teile selle eest, mis te teete sellel raskel teel. Aitäh teile, Elo Üleoja ja puhkpilliorkestrid mängivad Riivo Jõgi teost sinule. Eesti dirigeerib Peeter Anilane. Kuulame. Juhatas Peeter Anilane. Palju õnne, laulupeod, riigikogul. Seade laulupeole Mati Põdra teos on loodud tänasele laulupeole. Juhatab Bert Langeler. Mar viiner Mati Põdra juhate Bert Langeler. Jahitakse väljaga autormartiime kelle jaoks dirigendipulti autorina minek ei ole sugugi mitte esimene kord remark Silveri teoseid, küll koorilaule enamal on laulupidude kavas olnud varemgi ja, ja mitmel korral kõige vahvam on see kiiver, kirjutad juba ühe malevalaulu kunagi, mille nimi oli pomme ja sellest ka. Laulu Mati Põdra laul. Nii ongi ja kanti laulupeol ette, aga nüüd siis? On kõik asjaosalised oma lilled heitnud, oli rahvapillilugu. Orjatorupilli vaiks Sirgu Liisa Torupilli Jussi lugu. Eesti rahvaviiside ainetel loonud tänasele peole Ott Kask. Toru kinni kui võsa. Gerly Tinn Sanna Viktooria Mõtmeid juhatab Tarmo Kivisilla. Juhatas Tarmo Kivisilla, palju õnne laulupeodebüüdi puhul. Ja hüütakse autoreid nagu meil laulupeole ja tavaliselt on. Auto on kohal Tarmo Kivisilla. Teda ootab rütmi, mida pakette raudtee oli väljakutseks, kuulete ise, kes selle peale ei tule. Ott aitama, onla silla. Aga üks keelena kõlab. Tõnis kõrvitsapopurrii käes on jälle suvi. Suvest jutustavad Uno Naissoo, kui käes on jaanipäev ja ühe suvemuinaslood. Vello Toomemetsa jaanipäev. Rein Rannapi suvised huvid juhatab Peeter, saan. Tõnis Kõrvits. Vello Soomeni relv, Rannar, juhata Veebeeri. Nii igal juhul minu meelest läbisegi püütakse ja, ja nõutakse ühelt poolt autorit või siis autoreid ja teiselt poolt, et tuleb kordamisele, vähemalt mina loen sellest esile maailmas teda välja. Igal juhul õis tarvitanud. Vaikus. Me täname puhkpilliorkestri, anatakse puhkpilliorkestreid, väga tore. Kuulata ülekannet. Tallinna lauluväljakult meil on erakordselt hea meel tervitada järgmist külalist. Riivo Jõgi, tervist. Tere. No öelge see müramissüüd oli teile kui orkestri dirigendile, kas see on mõnus kuulata? Noh, seda on lausa väga hea kuulata, et mina isiklikult olengi selle puhkpillimuusikaga üles kasvanud juba varasest noorusest, et tänu puhkpillile üldse ma olengi siis jõudnud sinna, kus ma täna olen. No täna puhkpillide esitasid teie spetsiaalselt selleks peoks tellitud teose, kui see lugu telliti, kas te teadsite kahetsen sellise patriootliku vaimuga ikkagi sinule? Eesti? See on väga pateetiline. Ja see mõte sai ikkagi sellest alguse, et kuna siin langesid kokku mitmed juubelid, kaasa arvatud siis Eesti vabariik 100, kui see lugu kirjutati siis eelmisel aastal ja loomulikult siis käesoleva aasta juubeliaastal, et kui panna need kaks mõtet kokku, et siis see ongi selline nii pidulik sündmus, miks mitte ei võiks siis pühendada lugu sinule, Eesti, et siis tervele Eestile. Aga jah, ma nüüd küsin võib-olla väga asjatundmatult, aga aga kuidas see tellimine käib, et helistab Peeter Perens. Hei, Rivo, kuule, ole hea, kirjuta midagi, noh, taktimõõt on see pikkus, on see meeleolu, see või on või kuidas sellega käituda? No tegelikult on niimoodi, et päris Peeter Perens ei helista, et kuna meil on siis selline väike tööjaotus, et on olemas ka liigijuhid, igal sellel riigil on siis oma selline pealik ja tema siis tõesti koos siis teiste liigi dirigentidega enam mõtlevad välja, et kes võiksid siis dirigendid olla, õigemini heliloojad, kes siis teosed võiksid kirjutada ja siis tavaliselt pöördutakse siht pakkumisega kellelegi poole, kes siis saab üles anda siis kirjutada lugu. Ja minul oli tõesti väike lähteülesanne ka, et kuna Öeldi, et see lugu on kindlasti laulupeol nende liigis, esimene et siis see võiks olla selline pidulik, natuke marsilikum ja seal võiksid olla kaasatud ka rivi trummid, et siis ma hakkasin sellest kuidagi lähtuma, et mis siis sealt välja nagu voolab. Ma ütlen vahepeal ära, miks nüüd on selline kandev paus laval, see on sellepärast, et puhkpilliorkestrit tulevalt lavalt ära ja lavale valmistuvad minema mudilaskoorid, mis tähendab, et hetkel on lauluväljakul vaimus nyyd marja. Aga Riivo mitme kollektiiviga te olete tänavusel laulupeol? Sellel laulupeol olen mina nelja kollektiiviga. Et minul on siis Põlva muusikakooli keelpilliorkester, siis on Viljandi noorte sümfooniaorkester, Tallinna Nõmme muusikakooli sümfooniaorkester ja üleriigiline puhkpilliorkester. Te olete sümfooniaorkestrite üldjuht ja olete helilooja, te olete nelja kollektiivi juht, te olete muusika, arranžeerija, muusikamänedžer, vastutate oma pillimeeste ees seal enda elus natukene aega jääb. See on hea küsimus, järjest rohkem jääb sellepärast, et tuleb lihtsalt võtta aega oma pere jaoks ja eriti veel, kui on nüüd väike laps ka minu veresse, siis tema lihtsalt nõuab oma aja ja selle arvelt tuleb lihtsalt vähendada muid muusikalisi tegevusi. Jube kerge muidugi öelda, absoluutselt. Aga Rivo, ütle, palun, sa tegutseb nagu sa ise ütlesid üle Eesti ja sa tead, kuidas puhkpilliorkestrite värk siis on, et et on meil nagu jälle võib-olla spordireporteri küsimusega mõned pildid, millega ei ole probleemi, trompet teid ikka leiab, aga et on mõned pillid, mida otsi taga lihtsalt, sest neid ei ole isegi mitte pill, võib-olla leiaks, aga mängeeli leiab. Tegelikult on nii, et kui siin Kaaral tundub, et tõesti trompetit on palju, aga siiski võib öelda, et trompetimängijatest ja eriti vaskpillimängijatest kaasa arvatud metsasarve trombooni ja madal vask, tuubad Nendest on kõige suurem puudus kõige rohkem pille, mis nagu lapsed võtavad flöödid, sest peet on hea, paned kokku ja, ja kaasavad, ja samamoodi siis saksofon on hästi populaarne, sellepärast et ta on selline. Kuidagi ei taha saksi, mees on absoluutselt kõik, tahavad olla saksi mängijad ja siis jäävadki üle sellised suured pillid nagu trombooni, tuubad, mida ei ole just populaarne mängida just sellepärast, et nad on nii suured ja rasked, noh, vea siis seda kogu aeg kaasas ja nii edasi, et trompetimängija võib-olla jah, veel on, aga siis just need kõige suuremad vaskpuhkpillid, nad on hästi rasked ja ja need on tõesti väga keeruline igale poole kaasa võtta, et see on ilmselt see põhjus, miks ei soovita neid just üleliia palju mängida. Täna dirigeerib sümfooniaorkestrite ees Joonas Tarmi noore helilooja teost laulupeole kirjutatud teost. Joonas teatavasti ei ela Eestis igapäevaselt, ta elab Ameerika Ühendriikides. Kuivõrd Joonas on tajunud seda, millist teost nõotame? Ma ütleksin, et Jonas on väga hästi tajunud seda, sest tema muusikas on väga palju selliseid kujundeid ja viiteid ka meie näiteks Veljo Tormise muusikale ja meie rahvamuusikale selles loos, mida ma juhatan, on kaks rahvaviisi, need on niimoodi ära peidetud sinna ja on üks lõik, mis mulle isiklikult meenutab väga Veljo Tormise kevadet, et sa küll seal kui terve orkester mängib koos, võib-olla ta natukene Katotteiste pillid alla ära, aga kui seda eraldi kuulati, siis täpselt näiteks kui keelpillid seal mängivad, ongi täpselt see kevade. Nii et on väga hästi tabanud seda Eesti meeleolu ja, ja ta loomulikult ongi eesti Su väiksena elanud, ta läks siis natukene hiljem sinna. Ameerika ühendriikides no me ootame selle teose ettekannet siin, aitäh, Riivo Jõgi. Tee meile siia raadiotorni ilusat peo jätku ja ilusat uhket tunnet seal dirigendipuldis. Täname teid, aga anname nüüd sõna Taavile, kes peaks olema kusagil platsil ja kellegagi midagi rääkima. Ja ma mitte ainult ei pea, vaid täitsa isegi olen siin platsi peal ja olen leidnud Hendrik Aguri, praegusel hetkel võib siis sulle öelda Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor ja sa ütlesid ka, et sa oled täitsa omalaadset asja jälginud siin kahe päeva jooksul laulupeol. Ja tere maja on esimene aasta üle pikkade aastate, kus ma olen lihtsalt ilma koolita laulupeol ja saan nautida kogu seda melu ja ei ole mitte mingit vastutust, kui ainult see, et ennast lõbustada, nautida ja rõõmu tunda. Ja tõepoolest, ma natuke lõbustas ennast sellega, et näiteks rongkäigus ma jälgisin koole, jälgisin ka seda, et kas nende koolide juhid on kaasas oma koolidega ja järjest rohkem on. Ja siinkohal küsingi neid, keda ei olnud, et hallo, et kus te olite. Ja teine huvitav asi oli see, et väga palju. Meil on seega küsimus praegu ja eriti ma olen ise selles keskkonnas Ida-Virumaal, kus kus on vene õppekeelega koole ja, ja on ju ka viimasel ajal diskussiooniks olnud ja eilegi oli Postimehes kurb, kurb kurblooline lugu, kuidas venekeelne elanikkond nagu idea laulu peast ei oska midagi või tallesse korda ei lähe. Aga ma vaidlen ka sellele vastu ja ma arvan, et see ei pea üldse nii kriitiliselt ja valuliselt sellesse suhtuma. Et kui vaadata ka vene õppekeelega koole ka Ida-Virumaalt, siis neid oli ikka päris palju ja samamoodi Tallinnas, nii et tegelikult on kõik hästi, pigem aidake neid koole ja toetage neid ja hüüdke ka rongkäigus neile kaasa, et neil oleks hea tuju, et nad tunneksid ka, et nad on oodatud ja teretulnud. Seda viimast ma võin küll kinnitada, eile vikerraadiorongkäigu reportaažid ka, tegime päris mitme Narva ja Ida-Viru teiste piirkondade koolide kooridega juttu ja ega isegi koori õpetajad tihtipeale ei valda väga hästi eesti keelt, aga rõõmu on palju, nad on rõõmuga tulnud peole, sa ütled, et neid toetada, aga kuidas siis toetada lisaks sellele, et rongkäigul kaasa hoida ja noh, rongkäigus ei ole väga lihtne, näiteks. Näiteks kui läheb ikkagi Tallinna Õismäe Vene lütseum mööda, siis hõikad neile, see küll, aga kuidas me saaks üldiselt vene koolide koorilaulu natukene, aga tegelikult on asi lihtne, neil tuleb lihtsalt kutsuda, kaasata, teha koos ja mitte häbeneda kas või saata õpilase neile külla või kutsuda nende õpilasi oma koolidesse. See on kõige parem, et lihtsalt, et võta nüüd kõiki võrdselt toredate partneritena ja mitte hoida isolatsioonis. Ja ma arvan, et kui Ida-Virumaal ma olen paraku kogenud, et koolid on küllaltki suletud, siis olla isesõbralikud rohkem avatud. Hendrik Agur, aitäh. Ilusat pidu. Olgu aitäh. Marge liilia Tarmole sõna tagasi. Meie siin oleme hetkel küll väheke võrgutaja rollis, sest Lisette on leidnud meil platsi pealt ühe riigina. Just nimelt istun siin muruplatsil Riina Roose kõrval ja praegu sätivad end laulukaare alla mudilaskoorid Riina Roose, millel oli sinu esimene laulupidu. Ma isegi ei mäleta seda täpselt, mulle tundub, et nii kaua, kui ma ennast mäletan, tähendab, ma olen alati laulupeol olnud, nii et teda täpselt aasta Ma ei oska fikseerida. Aga fikseerime ära selle, sa istud siin minu kõrval väga kaunites rahvariietes, mis rahvariietega on tegemist? Need on Juuru kihelkonna rahvariided ja kuna minu isa oli juurust Juuru kandis pärit, siis tema auks ma lasin endale teha niisugused riided ja need nendega ma lõpetasin ka 88. aastal konservatooriumi, kuidas Eesti muusika ja teatriakadeemia ja ma olin nendega ainuke rahvariietes inimene ja olin väga õnnelik ja uhke, et ma sain endale sellise pidupäeva veel ise ka korraldada. Vot kui palju siin huvitav on neid inimesi, kes oma lõpukleidis on saanud tulla, aga Riina sulen peas tekkel, millega on tegemist. Konservatoorium ehk siis praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemia tekkel ja kuna mina õpetasin nii ammu ja mul oli siis muidugi ka tekkele väga uhkelt seda kandsin, aga kahjuks kolimise käigus on see vana ära kadunud ja ma mõtlesin, et Eesti Muusikaakadeemia 100.-ks aastapäevaks oleks see taastada ja kutsun ka kõiki teisi selle kooli vilistlasi üles, et kellel ei ole oma vana mütsi alles tellima uut sellel pidupäeval on väga uhke selle mütsiga käia. Sina tood igal peol täiesti laulupeole, palju näitlejaid sellel koorile on väga pikk ja lohisev nimi, kuidas see kõlab? See on Tallinna linnateatri ja lavakunstikooli segakoor. Aga nimest hoolimata on meil väga ergas ja musikaalne seltskond ja meid oli seekord 57 lauljat, kellega me tegime kõik terve selle kadalipu läbi, kõik kõik need proovid ja nädalalõpud ja laululaagrid ja kogu see ettelaulmist jada tai ausalt läbitud ja ja ma arvan, et need inimesed, mõned on mitmendat korda teavad juba, mida oodata, aga siin on nii mõnigi, kes ei ole ennem käinud, et ma väga loodan, et nad saavad siit midagi endale terveks eluks kaasa. Mida sina tänavusel peol juba oled endale kaasa saanud? Terveks eluks? Ma olen saanud seda tunnet, et kui palju on ikkagi meil head Eesti muusikat ja kui palju on meil häid koore dirigente ja ja kui palju on distsiplineeritud inimesi, et näiteks on täielik fenomen ka see, kuidas inimesed käituvad selles suures klass, kui, kui hästi see on organiseeritud ja kuidas kõik teavad, kuidas tuleb käituda ja see, see on kõik väga ülev. Aga nüüd paistab, et mudilaskoorid on kõik ilusti jõudnud laulukaare alla. Nii paljudelgi on seekord esimene pidu näiteks ka minu väikesel õel ja selle teatega annan sõna jälle stuudiosse. Ja stuudio võtab sõna üle tõepoolest, mudilaskoorid on kõik jõudnud lavale tuleb tunnistada ja sellel on ka väga selge põhjus, et kui mudilaskoor läheb lavale, siis nunnumeeter läheb lakke, sest kõik mudilaskoori ja lastevanemad tulevad sinna koha lähedusse, kuusk, mudilaskooride lauljad peale lähevad ja tahavad kindlasti teha oma lapsega pilti, kes läheb laululava peale, mis on igati mõistetav. Ta, ja ma ilmselt teeks ise ka, kui minu laps mudilaskooris laulaks. Aga nüüd siis jah, on kõik juba jõudnud kohale, lauluväljak, see kõlab kindlasti kummaliselt. Dub inimestega inimesi, mulle tundub, tuleb ikka juurde küll. Ja see tihedus, mis oli siin eilse kontserdi ajal, on läinud küll oluliselt suuremaks veel, aga kõik on väga ütleme, sümpaatne ja ütleme ka siis seda veel, et ilma vana hoiab meid ikka mõlema päeva jooksul nii maksimaalselt kui võimalik, aga nüüd siis mudilaskoorid. Väikesed laulus. Laulu, mille on eesti rahvaluulele kirjutanud Riho Päts. Heade Riho Esko maini. Liigutused on välja mõelnud tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. Riho Esko Maimets Vaike Rajaste puhataga, Marek alando. Vaike Rajaste Marek Palanga Mudilased esitavad teile täiesti uue laulu naeru lohkudega. Maailm. Viis Helin-Mari Arder sõnad Olivia Saar orkestriseade Teet Raik. Juhatab Vilve Maide. Vaatan. Johanna Jaanika Kuusik Olav Ehala, Buratino laul on korra laulupeo kavas ka olnud aastal 2007 nüüd aga dirigendipuldis Jaanika Kuusik üks väga suur dmg dirigent lastele. Ehala lauludest on praktiliselt kõik eestlased vist endale midagi avastanud ja mõne lemmik looselt saanud Buratino laul kindlasti kuulub nendesse. Olav Ehala. Juhatas Jaanika Kuusik, Jaanika Kuusik seal teist korda, debüüt oli noortepeol 2017 ja sellel noortepeol me saime siis 17 noort dirigenti emiteerima laulukaare ette. Ja Jaanika Kuusik on Ants Tootsi õpilane kuus ja Olav Ehala on jõudnud ülesse dirigendipuldi saab lilled ja nagu tavaliselt omavahel, kes õlgkübaras lehvitab rõõmsalt nii publikule kui lauljatele. Eugen Kapi õpilane olnud Olav Ehala, tundub, et läheb kordamisele. No see laul peab minema, kordamisele. Saadetakse Jaanika tagasi, võetakse nüüd lillegi poole trepi peal vastu. Juhan Viidingu tekstile Olav Ehala laul, Buratino laul. Jaanika Kuusik, ta dirigendipuldis. Juhatas Jaanika Kuusik. Kohe oli aru saada, et see on laste oma. Laulud teadsid, millest nad räägivad viimase lauluna. Esitavad mudilaskoorid. Ilus oled, isamaa. Uusika Siiri Liiver sõnad Mihkel Veske orkestriseade Tõnis Kõrvits. Juhatab Anneli Traks. Kes peab olema hästi koos pühalikult meie ilusast eestimaalast? Siiri Siimer. Mihkel Veske, Tõnis Kõrvits Tegelikult on ju nii, et enamus nendest mudilaskoori lauljatest saavad oma esimese autoripüüdmise kogemuse ja nad said ilmselt oma esimese selle korrata, korrata kogemusi sellel laulupeol ja see on ka vist midagi sellist, et kuskil noodiraamatus pole kirjas, et tuleb hüüda niimoodi ja karjuda seda, et see on see, mis õpitakse esivanematelt ja teeneka matelt koorilauljatelt, et kuidas olla ja milline on laulupeokultuur ja millised on laulupeo, kirjutas. Tari ja helilooja Tõnis Kõrvits, Meli trampiiri timer ja dirigent Anneli Traks. Praegu siin Tallinna lauluväljakul. Ilus laul oled, ilus oled isamaa Mihkel Veske sõnadele, Siiri siineri laul. Tõnis Kõrvits on teinud orkestri saate ja keeris Anneli Traks väga hinnatud ja väga ka laste hulgas populaarne dirigent ja nüüd peaks olema selge moment et nõutakse, kordamine, vähemalt loogika, ütleb. Teisalt loogika ütleb ka seda, et lihtsalt üks liit üle ühe luu ei korda, tavaliselt teeme, mis tahame endale on. Ikkagi lapse a4. Tuleb, tuleb, tuleb, see tuleb. Oli tuleb. Korratu luuraita mudilaskooridele ja anname sõnalisetele. Mina olen siin dirigendipuldi all lastegu mudilaskooride, vabandust, dirigendid embavad siin ja ma püüan nendega rääkida. Siirisimer, mis tunne on pärast sellist kahte? Tõesti väga, kohutavalt hea. Sest et tegelikult oli see esimene kord. Ma üldse kuulsin seda lugu kellegi teise esituses, võtsin ka. Sest et see on tehtud ammu 35 aastat tagasi ja selle. Ja ma unustasin selle. Ja see niimoodi välja tuli ja ja et lastele ka nii väga meeldis, no mis on või mitte, on üldse paremaid. Mis sa arvad, kas selle mudilaskooride esinemisega kinnitati see, et 50 aasta pärast, kui möödub 200 aastat esimesest laulupeost on kõik needsamad, juba suureks kasvanud lapsed siin Tallinna lauluväljakul? Küll, ma arvan küll. Ja ma arvan küll kindlasti midagi muud laulmas, aga igal juhul eraldi. Aitäh sulle siirisi, ilusat pidu. Sellega. Vaatan, kas ma näen siit ka mõnda last. Tere, armsad lapsed kooris teie laulate. Mälen, Me oleme vanalinna muusikamaja mudilaskoor. Ma kõnnin teiega kaasa ja me peame vaikselt siit laulukaare alt tegema ruumi teistele. Aga öelge, kas see on teie esimene laulupidu? Minu jaoks on see teine minule ka esimehe, aga saame tuttavaks, kuidas teie nimed on minu nimele, Emma Marie. Minu nimi on Kristi. Ja kuidas teile siin lauluga are all meeldis, mis oli kõige toredam? Mulle meeldis see, et sinna oli nii palju inimesi koos. Mulle meeldis ja kui me kõik hoidsime kõik, kui me kõik lehvitasime oma eesti lippe. Teil on tõesti eesti lipud käes, kas, kas te võtsite need hommikul kodust kaasa ja? Väga tore, kas te tulete järgmisel korral ka laulupeole ja ma tahaksingi endale? Ma tahaksin ka tulla, väga tore. Lähme järgmisel peol, olge tublid. Ja ma annan sõna tagasi Margelile ja Tarmole. Võtame sõna vastu, meie oleme siin lauluväljaku raadiot tornis ja meil on ka külaline mõnevõrra vanem kui need, kellega rääkis meile äsja Lisette. Tere, Siim. Tervist. Olen jah. Vanem Siim, eile oli sinu päev, täna on täna on ka, aga noh, eile oli sinu põhipäev, et keisri jäin väga rahule, kell üks öösel tekkis tunne, et ma olen isegi õnnelik, sest sest siis oli läinud kontserdi lõpus juba kaks tundi mööda ja ma olin, olin rääkinud erinevate inimestega, kes kõik tahtsid, kiita ja, ja rääkida tõid ja kella üheks oli siis mul selgus, et et see kontsert läks hästi, ma arvan seda ka praegu. Nende esimese päeva kontsertidega on ju olnud kogu aeg see, et mõne jaoks on mõnikord liiga tõsine muusika ja mõne jaoks on mõni laulupidu olnud liiga kristlik Kuu muusika keskne esimese päevaga ja sina siis olid nüüd selle portsu otsas, et said selle austava ülesande panna esimene päev kokku, et jutte ju ilmselt kõiki. Ja, ja mida sa sellest kõigest arvasid ja kuidas liikuma hakkasid. Eks mina olen olnud samamoodi seda meelt, et, et kas on iga kristliku liiga imalik ja kõik need kõik needsamad asjad, et eks see, eks see soov oli tegelikult laiendada natukene seda, seda repertuaari ja seda, seda võib-olla seda stiili, et, et kui me, kui me oleme suurel platsil ja, ja me mõtleme, et järsku järsku võiks esitada ka midagi niisugust, mis kõlab intiimselt järsku et siis miks mitte minu arust ja, ja ma olen saanud praegu vastukaja, et inimestele see ikkagi väga meeldis, sest see soololaul, mis oli selle kontserdi noh, umbes keskel ma loodan, et ma ei ole ise seda veel kuulanud, kuulnud, näinud. Ma loodan, et see mõjus mõjus kuidagi kuidagi selliselt, et inimene, inimene kuulas, võib olla ka see, kes tagal poolsel piknikku pidas. Korraks võib-olla panin tähele, et toimub midagi niisugust vaikselt ja midagi väga sellist niisugust võib-olla mõjusad ja inimesed kuulasid ja ma mulle tundub, et päris mitmed inimesed olid segaduses, sest see oli midagi linde, jooks natukene arusaamatut, sellist asja ei ole ju siin kunagi olnud. Ei ole, et nagu ütles, nagu ütlesin, paar inimest, et kavali ju tõsine, tegelikult olid ju kõik tõsised laulud, meil ei olnud selliseid naljalugusid, siin ei olnud. Ja samas kuni lõpuni tegelikult ju publik püsis platsil ilusti, kuna ta oli hea, oli väga hästi kaasas ja nad said lõpuks selle, mida me siis lootsime, et nad kõik koos teevad selle ühislaulmise ja kõik need rahvalikud lood sinna lõppu, eks nad, mida oli ka tegelikult näpuotsaga, et, et mulle tundus, et nagu kõht sai täis, eks, et see on nagu niisugune hea, et, et kui kontserdi lõpus mitte, me ei ütle, et nüüd laulame veel, oleme veendunud veel, et see on tegelikult niisugune, see tänasesse tänasesse päeva tänasesse õhtusse. Aga oli teil selline nagu plaan ka, et täpselt, lõpetada Ki niimoodi ja et kui on Neeme Järvi puldist alla tulnud, siis rohkem midagi ei tule ja siis teadustajal on tekst valmis, lähme koju ja tööd, kõik oli teksti järgi. Meil on lavastaja Kaili Viidas, kes jälgib iga iga väikestki, iga väikestki tähemärki ja, ja see oli kõik planeeritud ja ja hea meel oli ka ikkagi, et kulli koduma kõlast lisapalana. Kuigi me ei omavahel öeldes ei jõudnud seda harjutada. Aga, aga mine tegevat heaks harjunud täpselt nii on ja pianistide pianistidel öeldakse, harjutame kontsertmeistriks, et see võib-olla ei ole pianistide unelmate töö, aga, aga, aga nii see on jah. Aga nüüd siis jällegi see spordireporteri küsimus, et mis tunne on olla pianistina saatmas, ain Angerit lava peal, teades, et sul on selline spot valgus peal ja oledki ainult sina ja teine solist ja kõik vaatavad üht inimest lauaga. Või siis kaht jah, väga ausalt öeldes. Vahest väikeses saalis väiksema publiku ees on palju suurem närvinärv sees, et selle selline suur mass inimesi, isegi Rein Rannap ütles täna, et temal ei ole nii suurt publikut ei olnud ja et, et see oli ikka kihvt ja ma ütleks, et oli selline mõnus kontserditunne tegelikult ja ja mul tekkis, tekkis see tunne laval, et inimesed, inimesed nagu kuulavad ja, ja just vaatavad praegu ja tähelepanelikult. Kuuluvad siit, kui Tartus oli mõni nädal tagasi laulupeo 150.-le aastapäevale pühendatud kolmepäevane, ütleme peaaegu et festivali mõõtu muusikasündmus siis pärast seda ilmus üks arvamusartikkel Tartu lauluväljakul toimunud laulupeo kontserdi publiku kohta. Ja ütles artikli kirjutaja, et meie publik ei oska laulupeol enam käituda, et olemegi harjunud, et kui laulab kordusele, siis ohkame, läheme, ostame uue burgeri, käime tiirutame ümber ümber välja kuhu ja siis peo lõppedes filmime midagi mobiiliga ja paneme selle ruttu sotsiaalmeediasse üles, et kuivõrd-kuivõrd vajalik tegelikult on, et see laulupidu säilitaks seda, mida te eile püüdsid, et näidata noh, läbin natukene rangema kunst muusika prisma, et ikkagi tähelepanu on vaja, et muusika jõuaks kohale. Kas seda saab ka laulupeo nagu hoida ja kasvatada? Seda peakski kasvatama mulle praegu hästi palju mõtteid korraga selle teema teema juures, aga aga ma alustaks eelmisest aastast, kui meie sihtasutus külastas Lätis siis Riias laulupidu ja Riias on see kõik natuke intiimsem, see plats on väiksem, lauljad on vähem, laval, publikut on vähem, publiku piletid on väga suures hinnas, must turg vohab ja me ei teagi. On seal tohutud tohutud sabad ja eks sotsiaalmeedia on täispiletisoove. Aga ma arvan, mulle tundub praegu, et vähemalt kui ma vaatan aknast välja siit ja näen neid neid esimesi esimesi sektoreid ja olen käinud siin praegu siin pinkide vahel, siis mulle tundub, et aina rohkem saavutame seda, et inimene tõesti kuulab seda kontserti. Et sellepärast ongi meil ju täna ka see, see tagumine nii-öelda siis see ala, kus sa saad oma piknik telgi maha panna ja jälgida ju, ega ekraanide kaudu meie ju ei teagi, mis seal ekraanidel toimub, seal on ju ka niisugune oma programmiks. Et see kuulamine tegelikult just esimesel päeval oli see, mida me lootsime publikule duublit tõesti kuulab, et nad ei ei lähe niisama kuskile kuskile jalutama. Aga ma loodan, et, et viie aasta pärast on jälle on jälle see asi veel veel parem ja inimesed kuuluvadena rohkem. Siim, see on ju väga uhke teha 150. aastapäeva laule pidu ja teistpidi see ikka kohustab kaaslast vaadatakse hoopis teise pilguga, et tundsid sa mingil hetkel ka mingit erilist kohustust või survet, et kui siin läbi kukkuda on hoopis lihtsam kui aastal 2014 või või 20, mis meil siis nüüd tuleb 24 24 ja et kuna, kuna see laulupeo ettevalmistus tulles protsess on nii pikk, ütleme kaks ja pool aastat, eks tegelikult siis niisugune mõtete kogumise ja mõtete vahetamise aeg ja repertuaari arutamise aeg on nii pikk, et sellel ajal jõuavad need tunded käia seinast seina. Et on olnud sellist kindlat tunnet, et see on kõige parem kontsert, mis üldse võimalik teha ei ole, ei ole üldse paremat kava võimalik teha ja teinekord on siinse tunne, et kas see ikka läheb läbi, et selle nädal oli ka veel mitu niisugust hetke, kus nagu see meeleolu kõikus, aga, aga, aga eile hommikul või õieti õieti oli see meie proovipäeva õhtul, kui ma sain aru, et see, see võib kõik õnnestuda. Lõpetuseks Siim Sellis, öelge, te olete oma panuse praegu pannud ja arvatavasti täna te veel seda läbi ei suudagi. Analüüsida või mõelda või uuesti tunnetada, võib-olla ka järgmise nädala jooksul, mis eile tegelikult siin toimus. Aga küsisin seda ka väga kaua aastaid raadioülekandeid teinud muusikatoimetaja Age Raa käest. Kas laulupidu devalveerunud? Eks see, eks ole, oht nagu kõikide kõikide meie oluliste väärtustega, et me peame seda väga kindlalt Ta kindlal kursil hoidma, et me ise seda idevalveeriks. Ja, ja ma olen näinud seoses praegu praegu niisuguse, meil on arvamuste paljusus ja igal pool ja igal inimesel on õigus midagi arvata, et on ju, on ju, on ju viidatud sellele, mida meile seekord kavas ei ole, eks ikkagi siin on, tuleb vaadata kava sellest vaatepunktist, mis meil kavas on ja kui palju väärtuslikku veel kavas ja kõiki laule ei jõua alati esitada. Ja kõik see muu, mis käib laulupeo juurde, see peab olema kogu aeg pidevas arengus ja töös. Et me ei lase sel teemal veeruda. Et samamoodi nagu ma loodan, järgmine aasta, järgmine, mitte järgmine aasta või viie aasta pärast, kui on näiteks esimesel päeval valikkooride kontsert, näiteks kui selline asi on, et et ma loodan, et siis tulevad kõik lauljad ka lavale viisakas, riides, et eile ma nägin selliseid ranna sortse esimeses reas lausa ja et see nagu mingid asjad häirivad, et me peame aru saama, et see on pidupäev. Ja, ja kui 99 protsenti inimesi on ennast kauniks teinud ja naiste tobedad pähe pannud, siis ei saa tulla plätudes ja lühikeste pükstega lavale, et sellistest kõikidest väikestest asjadest ja see, see laulupidu koosneb, et samamoodi see aasta ma ei näe seda, seda šašlõkki suitsumissi vanasti oli, et see on, see on suur asi minu arust, et see õhk on siin puhas ja ja see on ka jällegi mulle tundub, jällegi oleme nagu selle suutnud eemale hoida siit siin täna sa võtad õnnitlusi vastu, homme võtad õnnitlusi vastu ehk ülehomme iga päev võid vabalt aidata kõike. Just, aga siis tuleb mingil hetkel see, kui nagu õnnitlused, otsad ja siis tuleb tühjus ja, ja siis on suvi ja siis nagu ei oska enam ilmselt elada. Et kuidas elada edasi ja selle mõtlesingi eile juba välja, ma enda jaoks defineerisin, et et tegelikult juba täna ongi mul ülejäänud selle elu esimene päev, eks, et nüüd hakkas see pihta kõige. Aga ma juba tean edasi, et kõigepealt lähen ära metsa ja siis ma ja, ja just ja, ja siis ma üritan teha ühe teoks ühe ühe reisiplaani, mis on siin olnud juba paar aastat ja ma saan sõita natuke lõuna poole ja see on ja, ja siis muidugi tuleb august ja siis tuleb harjuda selle mõttega, et hakkab september ja ja kõik tööd jälle koorijuhi argipäev hakkab siis peale, hakkab. Ikkagi päris päris lõpetuseks veel kui see ideekavand tookord vastu võeti ja Teile anti teada, et jah tuleb see pidu sellisel kujul ka tegelikult siis tookord oli natukenegi aimu, kui palju tuleb siia panustada ja kas see on nagu see ettekujutus sellest oli tookord kui kui lähedane Ma arvan, et me võtsime algusest peale seda väga noh, mitte liiga tõsiselt, aga, aga ikkagi seal selle, selle nii-öelda enda kuidas ma ütlen varuga oma ajumahus, et teadmisega, et seda tööd tuleb väga palju teha ja tuleb väga palju tunde kulutada, et et ma arvan, et, et me siiski kujutasime ette ja aukartus sellised öös on ta ikka väga suur, et, et see on väga niisugune See on väga suur võimalus ja see oli seda väärt. See oli seda väärt. Siim Sellis väga suur aitäh, et tulite täna ja jätkuõnnitlusi teile pikemaks ajaks. Eilse ja tänase päeva eest. Aitäh, suur tänu, ilusat pidu, tänan, mina ka eriti lõuna poole minekut, Läti tõenäoliselt pikem ja tuleb käia. Aitäh veelkord, aga läheme siit edasi, nüüd selle hetkega. Et laval on naiskoorid, kokku on 118 naiskoori täna laulukaare all ja meie silme ees on 3527 lauljat. Naiskoorid on suures renessansi-is väga mitu aastat on kestnud juba naiskooride suurepärane kontsert, tegevu. Kirjutada kirjutatakse uut muusikat spetsiaalselt naiskooridele ja naiskoorid on väga palju saanud noort lauljaskonda, mis on väga-väga suur asi. Ja vaatame, kuidas see pidu edasi läheb. Tervitame naiskoore. Villem Grünthal-Ridala päikesetõusu aegu. Lugu on valminud tänasele laulupeole. Juhatab Ingrid Roose. Keerame natukene siiani poolelt me kindlasti. Oleme. Ingrid Roose. Henry Laks Ilmaratas kooriseade Ene Uibo. Löökpillidel anni karu Gertrud leopard, Maarja nuut, Kaspar Ernesaks ja löökpilliseade autor Vambola Krigul juhatab Raul Talmar. Henry Laks. Nõidumises uuesti. Lembit Veevo Juhan Liiv Suvine tuul. Juhatab Andrus Siimon. Juhandas Andrus Siimon seali Lembit Veevo suvine tuul aga Lembit Veevo muusikat on varemgi laulupidudel esitatud näiteks 1985. aastal minu hõimud ja 2009. aastal suvine tuul. Seto rahvalaul, kergutamine. Seade ansamblile Zetod, Christian Priks. Seade naiskoorile ja sümfooniaorkestrile Kristel la koreograafia, Elo Unt. Juhandab kyll. Naiskoor mõtle ette, ütle teksti, laulan südamest mõnuga. Nendel Anna-Liisa Eller ja Laura lindpere akordionist Jaak Lutsoja ja Mikk langeb Roo vaatajad, pill, kiiver. Palju õnne sünnipäeva puhul. Küllile on täna sünnipäev ja täpsustame suisa juubelisünnipäev, nii et sellist sünnipäevalaulu igaüks endale korraldada ei saa. Väga ilus ja jääb kindlasti meelde. DNA Elo Unt Ja nagu kuulete, sõnum laulukaare alt on ühene. Arutakse laulu korrata. Praegu küll Esidki tundus, et kõik tulevad ära, aga küündi kiiver on tagasi. Tuleb öelda, et väga hästi seatud õnnesoovi, Launi õnne Ausalt öeldes ma ei mäleta, et kellelegi oleks niimoodi lauldud sünnipäevalaulu lauljate poolt. Aga tülli Kiivetan endiselt. Dirigendipuldis. See on vist vana tõde, et kui laul tuleb kordamisele, siis kordusele tulev versioon ja esitus on nõid. Kooring on kuidagi teistsuguse. Auraga ja, ja see on kuidagi teistmoodi laulda on sama laul, aga põhimõtteliselt. Veidi teistsuguse energiaga kuidagi palju, palju. Vabavam vabam ja, ja nii oli ka Kergataminega, nüüd siis naiskoorid lahkuvad, et teha ruumi sümfooniaorkestrile. No see oli ka üks nendest lauludest, mida peljati ette laulmistel, kuna teatavasti Eesti koorikultuur on selline suhteliselt traditsiooniline. Ja ma pean ütlema, ausalt öeldes mulle tegelikult meeldib see traditsiooniline, pisut konservatiivne esinemisvorm, kus kus lauljad väga ei vehi oma kätega ja ei soorita mingit aeroobikat ega sellega ei olda harjutud ja, ja seda laulu harjutada olete kõige rohkem just sellepärast, et kuidas saaks keha ja, ja siis vabaduse kuidagi nagu ühtlaselt. Et keha ei ole pinges, kui sa laulad, sest kui keha on pinges, et kui sa tea, kuidas käed peavad liikuma, siis on seal kohe niimoodi, hääl läheb ära ja seda on, seda on väga raske korraldada, et sa oleksid loomulikke, veel naudiksid muusikat ja seetõttu ma kuulsin, et ettelaulmisel oli selle laulu peale oli kõige rohkem pööratud rõhku ja see oli ka kõige paremini ettevalmistatud, sest seda lihtsalt oli kõige rohkem tehtud. Aga see oli seda väärt ka, see oli ilus vaadata ja, ja loodetavasti ka ilus kuulata. Ja lauljad ise kindlasti laulavad seda laulu veel päris päris mitu aastat edasi. Selle lauluga juhtus ka see, et minu meelest esimest korda sellel laulupeol, kui jutt ei olnud siis koidust ja meie hümni tõusis osa publikust püsti. Just see osa publikust, mis oli dirigendipuldi selja taga, päris siin esimeses sektoris ja need esimesed kohad olid igal juhul püsti, aga, aga maa paari sõnaga kirjeldan seda, mis toimub väravate taga. Kus siis on need inimesed, kes ei olnud enne tänast päevapiletit ostnud, joon siis probleemi ees, et et pileteid ei ole ja mis tundub ka, et ei tule igal juhul praegu siin orvu väravas on kaks sellist, pakun umbes 150 meetri pikkust piletisaba, mis on üsna selline tihe ja korralik saba, seal on palju inimesi, kesi ikka veel loodavad Eesti inimene on harjunud lootma, Eesti inimene on harjunud kannatama ja nyyd oleme siis laulupeoga jõudnud 150. aastal selleni, et kõik ei mahu peole. Vot kas sellist sellist laulu? Hakkab peale, aga mul on hea meel, et pärast naiskooride sellist vägevat esitust on meil siin lauluväljaku raadiotornis, tekstiilikunstnik ja naine, eestlanna Signe Kivi, tervist. Tere. Kuidas teile meeldisid? Naiskoid? ON NEID. Eesti keel on nii rikas, aga kui tahad midagi eriti hästi öelda, siis kuidagi tuleb puudu. Ja ma olen tähele pannud, et reporterid küsivad hästi paljude inimeste käest, et mida see laulupidu tähendab ja mis on kõige toredam ja ja kõik nagu otsivad sõnu ja ma ise ka praegu. Aga kõigepealt muidugi, ehkki kõik need seto laulud, nad on niisugused. Nii elavad, eks ja, ja mina hakkasin kohe jõnksutama, kui laul tuli kordamisele, siis tõusen ikka püsti ja tegin seda toredat mõnusat liigutust ja ma vaatasin, et ma ei, ma ei olnud üksi, et see oli, see oli tõesti vahva, aga mulle väga meeldis kahenrylaxy laule. Kuna Henryga me oleme käinud ühes ülikoolis, et siis oli, oli, oli õnn, keda ta korraks näha ja teda õnnitleda. Mulle tänane laulupidu peegeldab, nagu ikka, laulupidu on peegeldanud ühiskonda ja täna me oleme sellises seisus, et laval on naisi kolm korda rohkem kui mehid. Mismoodi Eesti naine saab praegu hakkama, mis teie arvate, millele ta toetub erinevat moodi. Et ma arvan, et Eesti naine saab erinevat moodi hakkama, aga eesti mees hakkab naistele järgi tõmbama. Ja seda just minu meelest laulupeo mõttes, et mul on põhjust selle laulu ja tantsupeo ajal mõelda ka oma lapsepõlvele ja noorusele. Ja kuna ma õppisin Tallinna tookord siis 40 kuuendas keskkoolis legendaarsed rahvatantsujuhtide Niina ja Alfred Raadiku hõlma all, siis ma mäletan väga hästi, et me võtsime osa 69. aasta laulupeost veel ühest laulupeost ja siis me enam ei saanud osa võtta, sellepärast et poisid kadusid ära. Neile see tants ja see, kuidas tollal nagu ka tantsiti, väga ei meeldinud. Ja nüüd juba mitmes pidu, ma vaatan neid tantsuseadeid ja mulle tundus, et siin Mait Agu vist tõi niisuguse suure muutuse ja ja enam ei ole tähtis pöiasirutus, vaid tähtis on tunne ja kaasaelamine, jääd sa tantsida partnerile ja, ja samal ajal nagu laulukooridega, et ega meie peres ka täitsa üks poiss hakkas maale sõitma, sest seal on võhma, seltsimaja laulukoor ja tahtis hakata seal laulma. Et kahjuks ei saa küll nüüd pooleli, aga, aga mulle tundub et kuna repertuaar on natukene, mitte natukene muutunud päris palju ja ma olen niisuguste muutuste poolt, et siis see innustab ka mehi rohkem, aga see nüüd vastus küsimusele, et kuidas täna Eesti naine hakkama saab, et et ise tänan küsimast, läheb üha paremini. Aga on olnud ka keerulise ja, ja väga raskeid aegu ja ma arvan, et nii on, nii on paljudel inimestel aga et selles mõttes minul on ka vedanud, et minu kõrval on alati olnud mehed, kes kes ei pelga teha naiste töid ja tänapäeval ma üldse vaatan, et niisugune asi nagu laste kasvatamine, et enam ei kehti see, et isad tulid laste juurde siis kui laps sai kaheaastaseks, hakkas kõndima ja natuke ka midagi rääkis, eks ju. Et et hoitakse ja tegeletakse nende maimukesega hästi, hästi, hästi, palju on muutunud. No selle laulupeo, 150. sünnipäevavalguses räägitakse laulupeotäie tähendusest ka laiemalt ja, ja üks on olnud koguaegse tuumiks telg, et see on meie mingisuguse Rahvusliku sünnipunkt või, või, või läbi. Aga öelge, kuidas, kuidas teie tunnete, kas sellises globaalses maailmas, kus me praegu oleme ja kuhu me kuulume, paratamatult, kas seal on vajadus jääda eestlaseks? Tundub, et üha rohkem tundub, et üha rohkem, et tõesti see, see väga, väga kole ja kurb uudis, aga mõistetav. Mõistetav niisugune jah, info, et et inimesi on tulnud nii palju turvalisuskaalutlustel ei saa neid siia kõike nii palju lubada, see ju näitab sedasama, et inimesed vajavad seda, eestlased on üle maailma laiali täna võib-olla isegi rohkem kui kunagi varem, et ei, põgenete ju ainult vaid vaid minnakse tööle, tullakse tagasi ja laulu ja tantsupidu on see aeg, kui püütakse sättida oma elukorraldus selliselt, et ollakse siin, võetakse sõpru kaasa ja noh, mina arvan ka, et võib-olla paljud paljud, et Euroopa inimesed, kes esimest korda sellile sellisele üritusele toovad nad natukene nagu isegi nagu pelgavad, et et milline tohutu mass ja, ja kõik on kuidagi nii. Ma arvan, et siiski ilusasti iga võõra pilgu järgi vaadates ilusasti huvitavalt riides, aga et et kuidas on see võimalik, kuidas on võimalik see ühes taktis kõndimine kuus tundi rongkäiku, olgu siis vihm või palav päike, kuidas on võimalik, kui need ikkagi ka küllalt keerulised laulud ja need sütitavad laulud, mida terves see lauluväljak siin eriti kui tulevad ühendkoorid ja, ja lõpupoole kaasa laulavad ja, ja tõepoolest hingevärin see avali oma tunnete näitamine, pisarate valamine, see käib selle asja juurde. See, seda on meile seda tõesti vaja ja selles mõttes ma isegi vaidleks vastu, et tänast Eesti ühiskonda äkki see laulupidu peegeldabki, ta peegeldab meie kõige paremat palet. Ma väga tänan teid selle arvamuse, proua Signe Kivi, aitäh ja ilusat peo jätku teile ja anname sõnaplatsile. Ja ma olen siin platsi peale, praegu on küll selline paused tainele rahvaste rände on siin toimumas, tahavad natukene keha kinnitada või vastupidi, ennast kergendada. Aga siin ühe ühe nurga peal ma olen leidnud kolm külalist otse Muhu saarelt, nagu ma aru saan, saame tuttavaks ka tere kellegreemist. Eva, Annelise Elle.