Ülikool mida vähem näeme, seda rohkem me usume. Mida rohkem me usume, seda vähem me näeme ja niimoodi lõputult edasi. Tulemuseks on sajad miljonid miljardid, täiesti pimedad inimesed, kes ei näe üldse mitte midagi enam, kes ainult usuvad. Koole. Organisti hauakaevaja Kalev rajangu räägib teemal hästi tempereeritud eutanaasia ehk elulemuse elusamus. Loeng on salvestatud 2018. aasta juulikuus. Treski küünis. Tänane jutt tuleb illusioonidest, sega siis erinevatest tegelikustest, reaalsustest või tõelustest, kuidas iganes neid eesti keeles siis ka nimetada, noh, ilmselt on mingid pehmemad ja kõvemat tegelikkus, et ilmselt on ilusamad koledamad, aga ka võib-olla tahkemad ja vedelamat tegelikkus, et ja ilmselt on kuskil mingi eriline nike illusioonide illusioon või eriti illusoorne illusioon, mingi eriti kõva tegelikkus ja mismoodi kõik need erinevad tegelikkusest vähem ja rohkem illusoorsemad võiksid olla seotud siis eutanaasia ka, olgu siis hästi või mitte nii hästi tempereeritud eutanaasia ka, seda me võiksimegi täna õhtul siis väga lühidalt vaadelda. Mõni aeg tagasi, kui ma siis teemasse sisse läksin, tähendab illusiooni teemasse, siis ma tegin kiirkorras mõned kirjalikud märkmed ja ma panin tähele, et ma selle sõna illusioon olin kirjutanud läbivalt kujul. Üks sell, kaks essi, illusion ja loomulikult ma konsulteerisin õigekeelsussõnaraamatut ja tõepoolest ladina keelest laenatud sõna eesti keelde. Illusioon kirjutatakse korrektselt kujul, kaks ellija, üks s, kaks ood lõpus illusioon. Ja muidugi kõlab ka uskumatult ilusasti. Aga milleks, miks on kirjaoskus nii oluline, paneme tähele iga kirjagul, tuur on oma olemuselt õigekirjakultuur ja loomulikult iga keeled, õelus kehtestab ennast ain 100 normatiivsena ja ülipühana ja loomulikult kaitseb ennast kõikvõimalike kirja oskamatute keele solkijate vastu, nimelt väga rangete keelereeglid. No ja pole vist vaja öelda, et mida väiksem on keeled, õelus ja mida väiksem keel, mida kirjutatakse, räägitakse, seda tigedam ja sallimatum ja verejanulised on seesama üksainukene keele tõelus siis kõikvõimalike keeleroimarid nende suhtes. Me võime isegi rääkida mingit sorti niisugusest lingvistilisest natsismist. Tõepoolest keeleroimad, sest paneme tähele selles ainsas normatiivse süli pühas keele tõeluses. Isegi väikseim eksimus näiteks grammatika või õigekirja reeglite vastu ongi tegelikult käsitletav üsna ränga keele roimala. Nüüd see, et keelkond on meelkond selleks meil ei ole vaja siia Ludwig Wittgenstein või ka Uku Masingut kohale kutsuda. Tõepoolest keeleroim on juba samaaegselt roim või meeleroim, mis omakorda loob pinna kõikvõimalikele muudele roimadele, millest keele, tõelase kuraatorit ei söanda mõeldagi, sest nii õudne hakkab Pole ka midagi imestada, sest isegi ühestainsast tähest piisab, et maailm peapeale pöörata. Tuletame meelde eelmise aastatuhande vahetust, järgmine tuleb ka kohe pisut ootamiste kahest saab kolm, aga see eelmine, kui 1900 sai kaheks 1000-ks siis oli Eesti pressis ka tohutult palju juttu, nõndanimetatud milleeniumi milleeniumi siis ladinakeelne liitsõna, mille tähendab tuhandet annus tähendab aastat, seega siis noh, 1000 aastane periood puhtast lollusest, ilmselt see sõna tookord kirjutati Millennium kujul kaks E diaüks seni lõpus milleeniumi. Pole vist vaja öelda, et sellisel juhul selle sõna tähendus pehmelt öeldes kardinaalselt muutub, sest kui ladina sõna annus kahe enniga tähendab meil mida aastat loomulikult siis ladina sõnu Haanus ühe enniga tähendab loomulikult paraku auku või perset, kuidas parasjagu viisakam on väljendada. Nagu näete, see milleeniumi tookord inimesi väga erutas, osutub see ei olnudki üldse 1000 aastat, vaid 1000 perset ja meie kultuurifilosoof tõlkija, luuletaja Ain Kaalep vermis ka väga hea eestikeelse sõna selle milleeniumi vasteks nimelt 1000 persnik, see on siis 1000 perresse ajajärk, uus ajastu, nagu mingi Veevalaja ajastu 1000 pers, miks siis tõepoolest inimesi tookord erakordselt erutas, mis kõik saab, arvutid lähevad rikki ja maailm saab otsa ja blabla nagu näeme, kui habras, võib-olla see üksainus ülipüha keele tõelusse normatiivne keeleteadus ühestainsast tähest piisab, et see keeled öeldes muutuks niisuguseks lingvistiliseks illusiooniks lollitama, meid mängib vingerpussi. 1000 aasta asemel saame korraga 1000 perset, noh, maailm pöördub niimoodi kummuli. Ja tegelikult see ongi siis illusiooni olemas. Illusioon ongi ju miski, mis mängib meile niukses üsna jõhkralt trikki või lollitab, Vembutab tembutab meiega. Aga see sõna illusioon, sellel annavad tähenduse ladina sõnad, luudus ja luuderia, loodus on siis mäng ja verb, sellest on luudere mängima ja üsna ilmselt ka teine ladina sõna luks. Seega siis võime arvata, et illusioon on valgusemäng. Ja tõepoolest, kui valgus mängib noh, siis on see niisugune valguse mängitamine või valgusega mängimine. Noh, ja kui tõepoolest valgusega mängitakse või valguses mängib meiega, siis on see midagi petliku Niukest värelevat tembutavat Vembutavad vaadake päikesetõusu läbi kastemärja ämblikuvõrgu, te näete, kuidas maailm väreleb, muutub iga sekundi järel on see, mida te näete täiesti teistsugune ja kui näiteks 100 inimest vaatavad ühte ja sedasama valgusemängu siis võib juhtuda, et nad kõik näevad täiesti erinevaid asju. Seega siis Illusioon on selles olemasolevas keele tõeluses kehtivas keele tõeluses noh, paremal juhul rumal naiinovi, lapsik lollitamine, tembutamine, Vembutamine, aga enamasti midagi kaugelt pahaloomulisena moondunud taju või meelepete meelepetet petetud meil nüüd on täitsa selge, et kui kuskil on mingi petetud meel, siis kuskil peab olema ka mingi petma. Ta meel, mingi päris meel, aus meel või tõsimeel või õigemeel. Noh, ja see tegelikult ongi siis meie reaalsuse ametlik versioon või see üksainus ülipüha normatiivne meele tõelus kui nüüd pidulikult väljendada, kui me pisut sarkastilise mad oleme, siis me võiksime öelda, et et see, meie reaalsuse ametlik versioon ei ole midagi muud kui konsensuaalne hallutsinatsioon või mingi kokkulepitud hullumeelsus või kollektiivne hüpnoos või ka mingi sotsiaalne konstruktsioon. Aga tõepoolest see üks ametlik meeled õelus, normatiivne meeled öeldes kirjutab meile ju väga täpselt, et mida me tohime mõelda, mida me tohime näha, mida me tohime tunda ja nii edasi. Ja muidugi pole vaja öelda, et see üksainus meele tõelus kehtestab ennast ülipühana ja loomulikult kaitseb ennast kõikvõimalike meelesolki ette vastu jällegi mida väiksem ja Ohtakesem, kitsam ja ahtakesem on see meile tõelus, seda tigedam sallimatum verre janulisem ja fanaatilisem on ta kõikvõimalike meele roimarite suhtes. Ja kui me nüüd kujutame seda meie ametlikku meeled õelust ette, siis ta võiks olla niuke kitsas köis, mida mööda me läheme väga ettevaatlikult, väga hoolikalt tasakaalu hoides, sest samm vasakule või paremale ja konvoi avab ette hoiatamata tule saate lihtsalt surma. Ja kui ta surma ei saa, aga tuli avatakse, siis on juhtunud midagi veel hullemat, sest siis te olete ise muutunud zombiks või Tondiks või hallutasinatsiooniks või illusiooniks või olete lihtsalt tsirkuses, siis paneme tähele, ega täna, 21. sajandi alguses tsirkus nii ülekantud tähenduses, aga ka sõna otseses mõttes on üks väga väheseid kohti, kus meil lõpuks ometi on vabadus uskuda seda, mida me näeme oma lihasilmaga igal pool mujalt meilt nõutakse, et me näeksime seda, mida me usume. Tundub esmapilgul noh, niuke kelmikas keelemäng või sõnamäng. Kas me usume seda, mida me näeme, või näeme seda, mida me usume, aga pange tähele, olemuslikult nihuke eksistentsiaalne ideoloogiline dilemma iga tuuri ees nimelt kas panna inimesed nägema seda, mida nad usuvad või anda neile vabadus uskuda seda, mida nad näevad. No ja pole vist vaja öelda, et meie Jude, Ogristlik, Lääne kultuur meie tänases skulptuuris, meil on õigus ja kohustus näha seda, mida me usume, aga mitte uskuda seda, mida me näeme. Ja tõepoolest, ka täna on mingid väga erandlikud situatsioonid ja olukord, kus meil lõpuks ometi on ka siiski vabadus uskuda seda, mida me oma lihasilmaga oleme näinud, näiteks tsirkuses lähete tsirkusesse, seal on naine mustas kastis jalad, käed on väljas, siputab nendega, tuleb illusionist. Saeb naise pooleks, naine siputab ikka käte ja jalgadega, aga nende vahel on kolm meetrit tühja ruumi. Me usume seda, sest me seda näeme oma liha silmu. Noh, pole vist vaja öelda, et see, mida me oma lihassilmaga näeme, seda ei saa usaldada, son, illusoorne, see on niuke libatõeluse. Miks see nii meie kultuuris on me kohe selle juurde jõuame. Jätkab Kalev rajangu. Aga tõepoolest, see, mida me oma lihasilmaga näeme, see maailm seal libad, õelas just sedasorti tõelus, mis päeval on vägagi soliidne, mehelik hardcore rokk asunud Rolm. Nii aga on šveitsi pank niuke tõeliselt usaldusväärne, seesama tõelus öösel vähehaaval hakkab lekkima, valguma immitsema, voolab, sulab, vajub ära, muutub niukseks libatõeluseks. Täpselt nii nagu teie naissoost elukaaslasega võib juhtuda, et kui ta päeval on, siis sehkendab köögis on lastega siis öösel ta hiilib vaikselt välja libarebasena või libahundina. Ja kui nüüd küsida, kas siis Illusioon on roosa või sinine. Jällegi vastus ilmselt meid ei üllata, sest illusioon selles olemasolevas ametlikus keele tõeluses noh, ilmselt on täitsa roosa, mis näikse, vihjavad sellele, et illusioonil on ka mingit sort, suguet on selgelt seksuaaliseeritud. Nohja roosas näikse vihjavad sellele, et illusioon on siis rohkem või vähem emale. Miks see meile nii oluline paneme tähele, meie keeles ei ole ju grammatilist ega loomulikkus sugu. Aga sellest hoolimata. Me oleme sakslasemad kui sakslased ise, noh, tegelikult nii nagu kogu meie judo kristlik, lääne kultuur, ka meie kannatamine vägagi raske. Obsessiiv-kompulsiivne häire all nimelt me peame fanaatiliselt ja meeleheitlikult kõikide nähtuste asjade soo alati kindlaks määrama, miks me seda teeme. Meie kultuur on ju teatavasti meeste domineeritud on mos kuulinistlik, Milit, antne kultuur ja loomulikult see meeste domineeritud kultuur on hierarhiline, on üles ehitatud püramiid aalselt ja otse loomulikult selles meeste domineeritud hierarhilised kultuuris kõik nähtused, asjad ja noh, rääkimata inimestest mis on isased, on implitsiitselt kõrgemal kohal kui kõik muud nähtused just selle tõttu täiesti fanaatiliselt ja meeleheitlikult püüame seksualiseerida kogu maailma kõigi nähtuste ja asjade soo kindlaks määrata, et me saaksime asjad ja nähtused panna õigesse kohta selles olemise püramiidis, muidu see olemise püramiid kukub kokku. Just sellepärast meni fanaatiliselt, seda teeme ja loomulikult illusiooni käsi selles olemise hierarhias kohe üldse hästi ei käi, sest libatõelus on muidugi ta on libud, õelus, roosa libad, õelus on ka libe, libe on märg, märg on pehme, pehme on räpane, räpane, raseerimata on ka karvane. Nagu näete, me oleme saanud terve rodu selgelt emaseid omadusi, märg, libe, soe, pehme, karvane, räpane, kõver. Mis tähendab seda, et illusioonseni libad õelus on selgelt emane ja sellisena selles olemise hierarhias noh, saavutab üsnagi niukse madalapositsiooni. Ja selget pahaloomuline, kui me nüüd sellest ametliku meele tõeluse köie peal, mida pöödama praegu siis käin või olen käinud hästi hoolikalt tasakaalu hoides. Kui ma nüüd kaotan selle tasakaalu, siis olukord kohe muutub, kui me sellest ametlikust keele ja meeletõelusest väljume, siis selgub, et illusioon on ilus. Ilus on illusioon, kõik, mis on ilus, ongi illusioon. Paneme tähelepanu üldse originaalne, aga tõepoolest see rabav kõlaline sarnasus ühelt poolt Ilo ja Ilotsema ja teiselt poolt siis ladina sõna illusioon. Me siin ei hakka õiendama, kes enne selle sõna välja mõtlesid, kas need läänemeresoomlased või need teised Ladinlased sõna on olemas, sarnasus on üüratu ja tähendus ka näiks esmapilgul katvat. Mida see siis tähendab Vadja isuri vepsa keeles liivi-eesti-soome keeles. No see on siis pidu või naer või lõbu või, või rõõm või veetleva kaunidus, noh, kõik niuksed väga ilusat ja healoomulised asjad ja on selge, et see verb ilutsema Ilotsema, see on siis naeratsemine või naerutsemine, mõnutsemine, lõbutsemine, rõõmutsemine ka selgelt healoomuliselt rõõmsad asjad ja on täitsa selge, et kui rõõmutsetakse ja naeratsetakse ja lõbutsetakse, siis ei ole see ülemäära tõsine ettevõtmine. Noh, seal niuke riukalik tembutamine, Vembutamine, trikitamine, nihuke, vaba mäng. Tuletame meelde vene sõnast Vabooda, kust meie vabadust tuleb ja vene sõna vad A kus omakorda seda pooda tuleb ja venelastel on ju väga ilus hellitussõna v jaoks nimelt vodka saamegi võtme kätte nisse, ilus õelus, onsenike vaba vesine voolab vedeled, õelas voolab sinna, kuhu ta tahab. Kui talle mingi takistus ette tuleb, siis ta ei murra seda maha, vaid voolab sellest mööda, leiab alati kergema vastupanu tee. Ja sellisena see ilus vedel tõelus hakkab järjest enam sarnanema hiinlaste kuulsa Veiga mis otsetõlkes tähendabki siis miski, mis toimub igasuguse pingutuseta. Vei. Kui nüüd keegi suudab meenutada seda kuulsat kohta taotud singist, kuidas see oli võivoweisivusi, Veibu vei? Keegi oskaks tõlkida väga lihtne tõlget, tegutse, tegutsemata, maitse maitsmata, toimi toimimates, vei lihtsalt juhtub siis nagu hape ning nii on ka selle Me ilusa vedela tõelasega ta lihtsalt. Lihtsalt juhtum nagu loodus, kuna me oleme üks osa loodusest, pange oma kehasid tähele, kui me kaks nädalat oma kehasid eraseerisime, võsastume vägagi kiiresti. Aga keegi meist ei pea selleks mitte mingit pingutust tegema, see lihtsalt juhtub niimoodi. Ja nii on see ilusa vedela tõelusega Tsanud tahtmatult õelus. See juhtub punnitamatuse niuke loomulik tõelas. Ja täna siin ja praegu me näeme üüratut vaeva nii üksikisikutena kui kollektiivide kogukondade nagu kultuurina kui inimkonnana, et seda ilusat vedelat õelust represseerida maha suruda, eemale peletada, minema ajada, mida me teeme ka väga edukalt. Loomulikult. Aga pange tähele, see ilus vedeleda, õelus on, on väga visa ja vintske. Tarvitseb meil 10-ks sekundiks valvsust kaotada, ila hakkab tilkuma ja enn-näe kohe ongi see ilus vedel tõelus platsis, enamasti siis nägemusena seksuaalsest untsusest. Nii nagu sellel kuulsal naisel kuulsas eesti filmis, kes nägi unes taevalikku kui armastust. Kui me nüüd vaatame oma juudi-kristliku lääne kultuuri, lääne juudi-kristliku kultuuri Judeo kristliku lääne kultuuri, sest tõepoolest meie kultuur on alati eelistanud taevast, armastust, tõelisele armastusele, kõiki taevasi asju maistele asjadele. Meie judo kristlik pärand ja päritolu tähendab seda, et meie kultuur on pehmelt öeldes ambivalentne selle maailma suhtes, mida me saame liha silmaga kogeda. See maailm, mis on meie ümber, loodus, inimesed, teised asjad, kõik need värvid, lõhnad, helid, see, mis on konkreetne siin ja praegu. Judo kristlik traditsioon suhtub sellesse ikkagi ääretult niisuguse patoloogiliselt põlgusega. Son midagi rõvedat seal midagi õudsat seal midagi patust, midagi saatanliku, see, mida me liha silmaga kogeme, see viib meid kiusatusse, see võrgud, aga meid, see tekitab igasuguseid ihasid, himusid. Seda tuleb ületada. Seda tuleb trantsendeerida. Ja kui Püha Paulus räägib uuest loodust, ega ta ei täpsusta, mis see uus lood on. Aga see uus loodu tähendab seda, et vana loodu tuleb ületada, sellest tuleb lahti saada, see tuleb transendeerida. Ja loomulikult, kui nüüd valgustusaeg tuleb kuskil viis-kuussada aastat tagasi, siis ka valgustusaeg tegelikult hoolimata oma nimest, asendab vaimuvalguse mõistuse valgusega, aga lihapimedus jääb väga kindlalt paika. Kui me siin parafraseerimine Karl Marxi, siis me võiksime öelda, et valgustusaegne kapitalism tervikuna ei ole ju midagi muud kui abstraktsiooni valitsus. Reaalabstraktsioon. Me ei ole selles asjas muidugi üksi, üldsegi ei ole üksi, sellepärast et kui Aasiasse vaatame, siis me hoobilt näeme, et gaasiaatidel on maaja loor kuulus maaja loor, mis siis on reaalsusele peale tõmmatud ja mis tuleb ilmtingimata maha kiskuda, et me näeksime tõelisust nii nagu see tõeliselt on, gaasiaadid ei täpsusta, mis see tõelisus siis tõeliselt on, tähtis on igasugustest riietest lahti saada, siin ei ole muidugi üldse raske näha meie ja nende meeste domineeritud Militantselt Moskulinistlike kultuuride, niisugust Stadistliku, erootilist iha kõikide riiete mahakiskumisega, kuid kõik viimsed, rinnahoidja ja püksikud on maa kistud, noh siis me näeme tõelisust nii, nagu ta on. Nagu ma ütlesin, keegi ei täpsusta, mis see tõelisus siis on, nii nagu ta on. Võib juhtuda, et see tõeline tõelisus ei ole üldse nii ilus kui see, mis on näiteks rinnahoidjata või püksikud. Tal kui kuskil on tõepoolest mingi tõeline tõelus, mida me saame suure tähega kirjutada, mis oleks justkui mingi viimne ontoloogiline referent millele kõik muud tõelused viitavad, siis me võime öelda, et see tõeline tõelus ilmselt on 10 100000 korda võimsam kui see, mida meie oma lihasilmaga võime kogeda. Sest teatavasti meie lihasilm on just selektiivne, on filtreeriv lihtsalt sellest, et me sassi ei läheks. Ja ilmselt see tõeline õelus seal on 1000 korda rohkem värve, lõhnu, helisid, pilte, seal midagi nii erakordset, võimsad, et võib-olla on aeg-ajalt päris hea, kui ta niimoodi leebelt hästi leebelt, natukene kergelt sisse mässitud näiteks maajalooriga. Aasias on ju kõik sussavussa, ükski asi ei tähenda seda, mida ta tähendab, ka maaja on budistlikus mütoloogias Sid hartashakia muuni enda emasega Sis buda ema ja see maaja loor on emalik, naiselik, väga õrn õrn katte või niuke kerge sall siidisall, millega siis meie tõeline tõelisem kergelt kergelt sisse mässitud, nii et see tõeline õelus saaks veel tuhandekordselt rohkem vohada, et seal oleks 1000 korda rohkem värve, lõhnu, helisid, maitseid, puudutusi, pilte ja ainult idioot kisub selle maaja loori muidugi maha. Kui te olete kevadel tahate saada varast juurvilja, siis ongi see hetk, kus te peate oma taimed katma. Kate looriga, valge õrn riie, mille te tõmbate peale, mis laseb läbi valgust ja niiskust ja mille all siis taimed saavad kohutavalt mõnusasti vohada. Vot nii on selle ilusa ilusa vedela tõelusega kahetsen kergelt kergelt sisse mässitud selle maajalooriga, selle emase õrna leebe ja väga hella looriga. Et ta saaks siis tohutult metsikult vohada, et kõik oleks veelgi rohkem. Vot nii ilus on see ilus vedel tõelus. Erinevalt illusioonist. Kui on mingi ilusa vedeleda õelus, siis otseloomulikult on kuskil ka mingi kole ja tahked õelus, vedelat õelust. Me oleme siin kirjeldanud, aga mis see tahke tõelus siis on? Tahked õelust, nagu nimigi ütleb, on tahte triumf. No seda pead punnitama, pingutama, vaadake oma kehaeritise menstruaalveri voolab, kuni saab otsa, oksendamisega ka mitte mingisugust muret ei ole. Seevastu mida tahkemad on meie keha eritised, seda hullemini peame punnitama, pingutame Hähkima Puhkima ja nii on selle tahked õeluse ka, et seda tahtma. Seda peab tekitama, seda tootma, selleks peab tohutult tõsist ja tõelist tööd tegema, selleks peab väga hea teooria olema teadus, isegi taevas peab appi tulema. Ütleme niimoodi, et tahked, õelus on töö, mida me peame lõputult tegemas töö mull, mis on kõikide mullide ema, nagu itaalia kultuurikriitik, Franco Pifaberardi väljendab. Ja tõepoolest, kui Anton Hansen Tammsaare kirjutab kunagi oma töö ja õiguse siis tõe, tõe ja õiguse, siis selle õigem nimi võikski olla tööõigus. Paneme tähele, me tänases eesti keeles on, on peaaegu 600 liitsõna, mis kõik sisaldavad sõna töö ees või järel liitena. Ja teine sõna selles edetabelis on sõnamasin. Me saamegi, keelkond on meeskond, me saame väga hea ettekujutus, mis me siis oleme, töömasinad, masina tööd, töö masindamine, masina töötamine ja nii edasi. Aga see töö, mida me nüüd tahke maailma tekitamisel ja tootmisel täna teeme, enamasti ei ole ränkraske füüsiline töö, kui te just ei ole hauakaevajad, nagu mina olen, aga ka mina ei kaeva, iga päev haudasid ja muuseas, meil on ju Eesti vabariik 100 juubeliaasta ja ka minul on aasta lõpuni kamp paania kaks hauda ühe hinnaga muidugi tingimusel, et laibad on Eesti kodanike laibad, juudid, neegrid ja bulgaarlased selle soodustuse alla kahjuks ei käi, nii et kui teil on kodus eesti kodanike laipu, siis helistage, lepime kokku. Kaks, ühe hinnaga, teeme ära. Aga tõepoolest see töö, mida me tänases tänases maailmas lakkamatult teene, see ei ole enam ränkraske füüsiline töö, see on enamasti emotsionaalne, efektiivne kognitiivne töö, see tähendab sugugi vähem kurnavam oleks või vähem ränk, raskem kaugel sellest. Küsige mõnelt supermarketi klienditeenindajalt, kuidas ta tunneb ennast peale kaheteisttunnist vahetust, noh, ta ütleb teile, et jah, jalad küll tulitavad, aga aga see, mis peas toimub, on 100 korda hullem veel, noh teatavasti neil on ju töölepingujärgne kohustus kliendid õnnelikuks teha, mis tähendab siis 12 tunnist, keep smiling ut peavad lakkamatut naerata, mõned ütlevad, et see irve ei lähe neil isegi magades näost ära. Ja muidugi see töö pole mitte emotsionaalne, afektiivne kognitiivne töö. Paneme tähele, et see töö, mida me täna peame tegema, see on töö iseendaga oma kehaga, oma mõtete, oma tunnetega, oma Astingutega, oma suhetega, oma hingega, oma oma vaimuga, oma mõistusega. Ja loomulikult see töö on täna järjest enam töö oma kõikvõimalike profiilidega, olgu siis vähem või rohkem hübriidsete profiilidega onlain, profiilidega või ka offline profiilidega nikel lõputu mulje, mana kereerimine, administreerimine, see mulje, mida me endast jätame. Kõik see töö, mille me võime kokku võtta vihmavarju termini alla enesehool. Aga sellest enese hoolest on täna saanud noh, niisugune hüper, Fukoolik õudusunenägu, see on 24, seitse lakkamatu sunduslik, paaniline otsatu, lõppematu eneseanalüüsimine, enese jälgimine, enese kontrollimine, enese distsiplineerimine, enese administreerimine, Malagereerimiseks, pluateerimine, ekspluateerimine, lakkamatu enesetäiustamine, arendamine, parendamine, lõputud tootearendus. Ja loomulikult me oleme täna võtnud erakordselt tõsiselt Herbert Spenceri kunagist vägagi sünget nõuannet, ütleme niimoodi vaeva hitist, sega Sis kohanenuma, ellujäämine, loomulikult me peame ellu jääma, selleks me peame olema mitte lihtsalt kohanenud, vaid kohanenumaad. Kuigi, kui nüüd Herbert Spenceri käest küsida, et kuulge, härra Spencer ja kes siis ellu jäävad? Spencer ütleb, no ellu jäävad need, kes on kohanenud. Kui me nüüd küsime Spenceri käest, et kuulge, härra Spencer, kes on kohanenumad, siis Spencer ütleb, et kohanen, omad on need, kes ellu jäävad. Nagu näeme, Spencer ei ütle mitte midagi, et see on niuke täiesti idiootne, debiilne tautoloogia, kes jäävad ellu kohanenumat, kes on kohanenud, need jäävad ellu. Ja ilmselt just selle Idjatismi debiilsuse tõttu tundub see neile erakordselt sügavamõtteline ja niuke vajalik nike tõeliselt kiip, hoiatus. Ja loomulikult meie peame olema tänassarwaiverit selleks me peame olema mitte lihtsalt hitt, vaid medal, Marfitist. Noh, see lõputu fitness, Gray, Fitness meini ja mitte ainult füüsiline fitness, vaid spirituaalne, moraalne, esteetiline, kognitiivne, emotsionaalne kõikvõimalik, fitness, nihuke otsatu sobitumis, maania otsatu, kohanemismaania niuke otsatud tahte triumf ja see tahte triumf, lõputu enesehool ja see lõpuks tekitab ja toodabki selle tahke maailma, mis on meie ümber, mida me tahame, mille nimel me töötame. Ja see tahke tõelusson on ikka kummaline, ta on. Võib-olla ta on, on niisugune lakkamatu uudisvoog meie ümber ja küsimus on muidugi selles, kas meie seisame paigal ja see tahke maailm kappab meist järjest kiirenevas tempos mööda või vastupidi. Kuna taani tahke, siis tema seisab paigal ja hoopis meiega pame järjest kiirenevas tempos ei tea kuhu, mis on eriti idiootne, aga mis on muidugi ilmselt palju tõenäolisem ja sellest tahke tõeluse uudisvoost. Ma olen välja valinud mõned uudised tegelikult ainult kaks uudist, hea ja halva uudise ja me alustame halvast uudisest. Sest õnnetuseks täpselt nii, nagu vedel tõelus on meil kergelt sisse mässitud moelooriga emase naiseliku õrno looriga või katega niiga tahked, õelus on kaetud mingi niukse kilbiga või kattega ütleme otse välja, tegelikult see tahke tõelus ise ongi noh, niisugune terasest, klaasist, betoonist, digitaalsest bittidest, asfaldist, tsemendist kokku keevitatud sarkofaag, võid, kate, mis on siis maailmale peale heidetud, mis on absoluutselt hermeetiline happekindel tuumapommikindel loomulikult selleks, et, et kaitsta meid selle ilusa vedela tõeluse eest ja sellisena hakkab see õnnetu tahke tõelus sarnanema üha enam kuulsale sanskriti vihjale sanskritikeelne sõna, mis tähendab siis rumalust, lollust, nõmedust, me teame, et budistlikus mütoloogias ja kõik kannatusel on mõned põhjused, aga kõige tähtsam kannatuse põhjus on vidia, nõmedus, lollus, rumalus. Kui nüüd seda sanskritikeelset sõna lähemalt vaadata otse tõlkida, siis selgub, et A-eitus ja video nägemine seega siis kannatuse põhjus on fundamentaalselt keeldumine nägemisest sõna otseses mõttes. Me keeldume nägemast seda, mis on otse meie nina ees, mis otse kargab meile näkku, mis jõllitab meile, kui me paneme silmad kinni, sulgeme silmad, kas õudusest, kuna see, mida me näeme, on nii juppe, mida tuleb 21. sajandi alguses järjest rohkem ette või imetlusest, et see, mida me näeme, on nii jumalikud, kaunis hetk, kui me jääme seda, vaatame, siis jääb elu elamata. Või me sulgeme silmad mugavusest ja tulemus on täitsa loomulik. Mida vähem me näeme, seda rohkem me peame uskuma. Ega vanarahvas asjata räägib pimedast usust, sest tõepoolest mida rohkem me näeme, seda rohkem me peame uskuma kedagi või midagi. Me peame usaldama kedagi või midagi, kes meile ütleb, kuidas asjad on, enamasti on selleks mõni füürer või Kuuru või ideoloogia või jumal keda me siis usaldame, usume ja ise loobume nägemast ja see loob erakordselt pahaloomulise nõiaringi. Mida vähem näeme, seda rohkem me usume. Mida rohkem me usume, seda vähem me näeme ja niimoodi lõputult edasi. Tulemuseks on sajad miljonid miljardid, täiesti pimedad inimesed, kes ei näe üldse mitte midagi enam, kes ainult usuvad. Kui me nüüd küsime, et miks peaks selle maailma kinni katma mingist sarkofaagi või katega ühe vastasele, saime meid kaitsta selle ilusa vedela maailma eest. Aga põhjus võib olla kaugelt proosalisem ja praktilisem. Sest kui me küsime näiteks islamisti käest, et miks peaks naised kinni katma paneme tähele, ega meie judo kristlik kultuur ei ole ainus, kellel on privileeg olla meeste domineeritud. Ka need teised kultuurid on meeste nomineeritud ja loomulikult meeste domineeritud kultuuris. Naine peab olema efektiivselt olemas matustatud abstraheeritud Noojaga naisest on tehtud näiteks burka abil üle-elusuurune mutimullahunnik, meie teda enam ei näe. Tema näeb maailma läbi kitsa pilu, mis on kaetud musta võrguga. Milleks, et meil ei saaks tekkida mitte mingisugust empaatiat, sümpaatiat, kaastunnet, solidaarsust selle naisega, miks meil ei tohi seda tekkida nimelt sellepärast, et me saaksime teda siis ohjeldamatu ära kasutada, kasutada, ekspluateerida, seks pluata, planeerida, mida siis meeste domineeritud kultuur ka väga-väga hoolikalt teeb. Ja nii võib juhtuda, et seesama sarkofaag, et mis siis tahked, õelus, mis on reaalsusele peale tõmmatud just nimelt sellepärast, et meil ei tekiks mitte mingisugust empaatiat, et kaastunnet, solidaarsust selle maailma ka olgu looduse või teiste inimestega selle maailmaga, mida me saame oma lihasilmaga kogeda. Just nimelt sellepärast, et me saaksime ilma igasuguse südametunnistuse piinata, seda maailma lüpsta, urgitseda kaevandada, kasutada, ära kasutada, administreerida, mana kereerida, reostada, hävitada, mida me ka väga edukalt teene Vot nii on selle tahked õelusega, miks see siis on ja see halb uudis selle kohta, meil on ka üks hea uudis, nagu ma teile lubasin, tahke tõelise kohta. Nimelt osutub, et tahke tõelus hoolimata oma kõvadusest on väga habras või just nimelt tänu oma kõvadusele, kuna tal ei ole painduvust, ta murdub, ta nagu teemantklaas osutub, et meie tahked õelus on nagu liputaja, lähete parki, näete, liputad talle tähelepanu, ei pööra kiljuma kai haka, liputaja solvub, läheb koju, poob ennast üles. Nii on ka tahkeid õelusega, kui me teda ignoreerime, siis ta kaob, nagu poleks seda kunagi olnud. Muidugi mitte päevapealt, aga seda järjekindlat vaadake oma endi elusid. Kui te neli nädalat ei ole mingil põhjusel tööle jõudnud, siis te näete, et teie kalamaja stuudiokorter hakkab haihtuma. Kui te siis kaheksa nädalat mingil põhjusel tööle ei jõua, siis mitte ainult korter, vaid ka elukaaslane ja lapsed hakkavad vaikselt haihtuma. No, ja kui ta pool aastat, et ei ole tööle jõudnud, kas sellepärast, et töö nii vastik või ei viitsi, võin kõike muud targemat teha, siis te näete, et teie kalamaja korteri ja elukaaslane ja lapsed kõik on haihtunud nagu hommikune udu, nagu neid poleks üldse kunagi olnud. Vot see on hea uudis tahkeid õeluse kohta, et kui me teda ignoreerime, siis ta haihtub nagu kevadine lumi, aga õnnetuseks see hea uudis on liiga hea või vastupidi, ei ole piisavalt hea, sest hea uudis osutub erakordselt sandiks uudiseks, sest on täitsa selge, et see tahke tõelust, mida me nüüd siin oleme kirjeldanud, kuised, ahked, õelus on nii habras, kubiseb plekke, kohtadest, immitseb, valgub laiali, sulab ära, voolab ära, siis täitsa selgelt ta ei saa olla see illusioonide illusioon või kõige illusoorseid illusioon. Ta ei saa kindlasti olla see eriti kõva tegelikkus, mis ometi on meie ümber, see on nagu mull, mis tõmbub järjest enam koomale. Happekindel tuumapommikindel mull hermeetiline mull, mille all me siis vaikselt-vaikselt vaikset lämbume. Aga see eriti kõva tegelikult, mis see siis on? See on kuulus viis kahele tegelikkus. Mis asi on viis? Kahele tegelikkus? Me oleme täna üksjagu rääkinud budismist, aga panete tähele, tänases skulptuuris budismist räägitakse järjest vähem, peaaegu üldse mitte budismi asendab väga edukalt budism. Kas te teate, mis asi on budism? Budism on tuletatud inglisekeelsest sõnast food. Ja budism on siis niisugune uudissõna, mis tähendab religioosset toidukultust, toidu kul, tuuri kõikvõimalikke kultuskokkasid ja, ja käsitööõllesid ja käsitöö burkse ja loomulikult niietoloogiat ja koolituste toidunõustamist loomulikult toitumishäireid. Buliimia anoreksia taga, ortoReksijad ja BBC entertainer ja koolitaja Michael Mosley on välja pakkunud oma kuulsa viis, kahele dieedi. Kui te viis päeva sööte seda, mida te peate sööma, siis te kahel järgneval päeval võite süüa seda, mida te tahate süüa. Mis tähendab lihtsalt seda, et viis päeva vägassadistliku enesepiitsutamist ja enesedistsipliini, noh ja siis kaks päeva niisugust ohjeldamatult õgimist. Ja nii on selle viis kahele eriti kõva tegelikkusega ka nimelt see kompott, mis on, nagu ma juba vihjasin, et see võib olla vägagi suitsidaalne. Ilmselt on vägagi sõitsitaanenudki mürgine mikstuur või kokteil, millest see koosneb viis osa tahket õelust ja kaks osa vedelat õelast, nii nagu me neid täna oleme kirjeldanud ja vedeli ilust õelus on sellele kompotile lisatud just nimelt sellepärast, et anda sellele segule eriline kõvadus see nagu talaadid või bis fenoolid, mida me plastidele lisame, et anda plassidele painduvus, nad kunagi enam ei murdunud, ainult painduvad ja nii on see viis, kahele eriti kõva tegelikus ka tahke maailm on see maailm, kus me tahame seda, mida me saame ja vedelmaailm on see maailm, kus me loomulikult lõpuks ometi saame seda, mida me tahame. Jällegi tundub kelmikas sõna- lollitamine, vigurdamine, keele Mänd, kas me saame seda, mida me tahame või tahame, mida me saame, aga tegelikult on eksistentsiaalne ideoloogiline dilemma iga kultuuri ees. Nimelt kas panna inimesed tahtma seda, mida nad saavad, mis neile juba pähe määritud, kas nad tahavad või ei taha või anda neile vabadus saada seda, mida nad tahavad. Ja see eriti kõva tegelikkus ongi eriti kõva, sellepärast et kui me viiel päeval tahame seda, mida me saame, siis me kahel järgneval päeval võime lõpuks ometi saada seda, mida me tahame, tingimusel, et viiel järgneval päeval me jällegi tahame seda, mida me saame ja panete tähele, kui enese aktualisatsioon on konformismiga nii geniaalselt kokku keevitatud. Tulemuseks saabki olla eriti kõva tegelikkus ja kui me viis pluss kaks liidame, noh, siin ei ole mingit kõrgemat matemaatikat vaja, piisab 10 piires arvutamisest. Viis on ikkagi väga palju suurem number kui kaks, tähendab selles valemis see tahked, õelus, nagu me teda täna oleme kirjeldanud koos kõigi oma pehmelt öeldes iseärasustega ruulib ja viis pluss kaks annavad kokku muidugi täieliku kontrolli koos biomassi automaatse 24, seitse jälgimisega. Täpselt nii reklaamib üks agrotööstusfirma enda leiutatud tarkvara, mille nimi on veps, tekk kui teil näiteks on silohoidla kuskil Smolenski lähedal või, või Berliini ümbruses ja te ise olete siin, siis te saate üle nutitelefoni siis oma biomassi seda silo siis hooldada, jaamana, kereerida, administreerida, seal silohoidlas. Nimelt see tarkvara annab teile siis teada, kui selle biomassi temperatuur tõuseb saarte temperatuuri langetada ja vastupidi, mis tähendab seda, et teil on täielik kontroll koos biomassi ööpäevaringse jälgimisega. Noh, mis võiks olla siis meie tänase eriti kõva tegelikult meie reaalsuse ametlikku versiooni definitsioon või määratlus ja selge on see, et selles eriti kõvas tegelikkuses meie tänases ametlikus meele tõeluses muidugi ei saa toimuda enam mingid keeleroimad või meeleroimad või mõtteroimad. Revolutsioone asendab personaalne rehabilitatsioon, anarhiat asendab lõputu fitness ja Mainfolunes otsatu ja paaniline sobitumine, kohanemine enesehool. Ja lõpuks ma olen sunnitud ikkagi välja tõmbama oma tagataskust kuulsa eksid päägi, siis selgub, et meie reaalsuse ametlik versioon ongi exit päkk. Kas te teate, mis asi on exit päägi? Eksid praegu on ma paar nädalat tagasi mõnede Amazonist tellisin ka, et teile demonstreerida, aga juba asjahuvilised kasutasid need vahepeal ära exit päegon eutanaasia ringides väga populaarne kilekotike, mis on täis pumbatud heeliumi või lämmastiku tõmbate, selle endale Pähe avate ventiili ja saate ühe otsa pileti mingisse paremasse maailma, sest selgub, et see meie eriti kõva tegelikult meie reaalsuse ametlik versioon ongi hästi tempereeritud eutanaasia. Panete tähele täpselt nii, nagu tänases maailmas budismi asendab vägagi edukalt budism. Siis elusamust asendab vägagi edukalt elulemus, tuletame meelde, elus hammas on Eesti filosoofi geniaalse Uku Masingu välja mõeldud sõna. Elu sammusid rohkem rohkem järjest rohkem ja rohkem elus. Seevastu teine sõna elulemus tähendab, mida meditsiiniterminoloogiast pärit mõiste elulemus või Elumus tähendab ellujäämist lihtsalt ellujäämine. No ja nagu näeme, et see elulemus on täna tõeliselt elusam. Ma üldse ei taha lõpetada niisuguse mingi arsti või doktorina või mingi tõsikindla teadlasena siin sellepärast ma lõpetan luule lihtsalt poeetiliselt ja ma olen valinud juudi, Austria kirjaniku Artur Feldmann, kas mõni aasta tagasi ka suri, kuidas ta ütleb? See hind, mida me ellujäämise eest maksame on enamasti ei midagi rohkemat ega vähemat kui meie endi elud. Tänan tähelepanu eest. Eesti 100 raames, mis te rääkisite, mitu eestlaste ühes kuus umbes keskmisel mate keskmiselt tuleb võib-olla kolm Auda kuus, heal juhul, aga nad võivad olla ka niimoodi on teatud tsoonid. Ja kui ma absoluutselt aus olen, siis ma ütlen, et see on teatud hinnang meie Eesti vabariigi vaese laua kaevale isegi sadat surnut võtta, isegi juubeliaastal ei ole sadat surnud. Vabandust, see kõlab väga jõhkralt, aga tõepoolest, kui siin oleks näiteks mingi nii välisminister või, või keegi, kes tegeleb meil regionaalpoliitikat, siis tõepoolest see minu küsimus oleks, et kuulge, härra minister, kuidas on võimalik, et Eesti 100 siiski on, on nii nõrk, et meil ei ole isegi sadat surutud ja tõepoolest, see on niimoodi on muidugi kohti, kus on surnuid täitsa piisavalt, näiteks mõned paigad Harjumaal, aga see on ka kõik. Organist ja hauakaevaja Kalev rajangu rääkis teemal hästi tempereeritud eutanaasia ehk elulemuse elusamus. Loeng on salvestatud Treski küünis. Külaskolinstertsani muusika. Saate panid kokku Külli tüli ja Tõnis Tootsen raadioteater 2019.