Mina olen Silja. Ja mina räägin selle loo, kuidas ma sain endale klaveri. Meie vanaisal oli kombeks kõikidele lapselastele kinkida kellad ja kui mina sain üheksa aastaseks, see oli tähtis, üheksa-aastaselt saadi kellad. Kui mina sain üheksa aastaseks, läks vanaisa võhma poodi ja valis välja ilusa roosa põhjaga kella mulle hakates maksma, avastas, et rahakotti ei ole ja meie ütles, et kuule, vanamees, kust sa tuled ilma rahata siia. Vanaisa, uhke mees, solvus, läks koju, tõi rahakoti, tuli tagasi ja ütles, palun see kell. Ja siis see klaver ka sealt nurgast. Helistas minu isale Türile ja ütles, et tule nüüd järgi Oskinud Siljale kella ja klaveri.