Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heligaja. Tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad, me alustame selle aasta viimast heliga ja eetris on siis 23. detsembri muusikauudistesaade. Tänases saates kõneleme lähemalt järgmistel teemadel. Eesti riiklik sümfooniaorkester tähistas sel nädalal oma kaheksakümnendat aastapäeva. Ja meil on intervjuu dirigent Paavo ärriga ning kuulame ka väikest katkendit toimunud kontserdist. Loost kõneleb kirikupühad maarjamaal kontserdisarja ava kontseritest, kus tulevad ettekandele Bachi magneesikaat orkestrisüit number kolme kaks moteti esinevat Woodschest musikaalse Corelli barokkorkester ajastu pillidel prantsuse õukonnamuusika kontsertidest kõneleb Imbi Tarum, testiilitas Artjomi aasta lõpu kontserditelt. Helena oleksin. Rahvusmeeskoor on andnud sel nädalal jõululaulude kontserte ja üks kontsert on veel ka laupäeva õhtul ja sellest kõneleb dirigent Mihhail Kerts. Tallinna filharmoonia all on ilmunud uus album, mis kannab pealkirja uued ja vanad jõululaulud ja tutvustavad dirigent Lauri sirpi ning lauljatar Maria Listra. Pille Lille muusikute toetusfondil on Tallinna talvefestival, mis algab 27. detsembril ja kestab 10. jaanuarini. Ja seda tutvustab pilla linn. Saate lõpus on nagu ikka eetris Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulata. Kolmapäeval, 20. detsembril toimus Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfooniaorkestri 80.-le aastapäevale pühendatud pidulik kontsert, mille kavas oli Johannes Brahmsi muusika soleeris viiuldaja Aki Kosovo Naia, dirigeeris Paavo Järvi. Kontserdi avakõnes ütles orkestri direktor Andres Siitan järgnevat. Mul on väga hea meel tervitada teid, et üheskoos tähistada 80 aasta möödumist kontserdist, mille andis väike grupp muusikuid ja mis läks otse raadioeetrisse. Sellest väiksest grupist muusikutest on kasvanud välja algul ringhääling orkester ja nüüdne ERSO. Ma loodan, et meil ja teil on üheskoos ees veel väga palju toredaid kontserte ja toredaid elamusi. Kontserdi eel intervjueeris dirigent Paavo ärrit Kadri-Ann Sumera ja küsis, milline oli dirigendi esimene kohtumine nüüd juba 80 aastaseks saava orkestriga. Kas sa mäletad ka oma esimest kokkupuudet? Esimene päris ei mäleta, ma mäletan seda, et ma olin alati väikse poisina ERSO proovides siin ja siinsamas kontserdisaalis ja ja mäletan seda, et mõnikord ma jooksen Eestit hästi hästi kõvasti siin toolide vahel ringi päris huvitav oli ja siis pärast kuulasin natukene ka ja see see oli nagu üks üks osa minu sellisest muusikast kasvatusest oli, olid ERSO proovid. Ma mäletan küll, et selline väga selline huvitav oli alati olla ja, ja isa tegi proovi hästi, intensiivselt elasime, mäletan siis vaheajal saime kokku, rääkisime ja, ja minu jaoks on väga loomulik ja. Normaalne asi praegu mõtlema natuke imelik on küll, väike laps käib fonjoodsadi proovidel näiteks regulaarselt nii-öelda päris tavaline, elab. Miks sa valisid sellele juubelikontserdile just Brahmsi kava? Thompson, sümfoonilise muusika algus mingil määral jäämisel, selliseid romantilisi sümfoonia, selline võib-olla kõige tipptähtsam esindaja ja minu jaoks on see põhiline, fundamentaal on midagi väga sellist selgelt ja arusaadavalt on Ramses ja see on kõikide orkestrite standardrepertuaari ja minul ei ole kunagi olnud imas kraapisin juhatada, kuna ma olen alati teinud igasuguseid selliseid huvitavaid eriprojekte, plaadiprojekte ja iga selliseid asju, mida parajasti oli oli, oli huvitav teha ka Brahmsi ja haignit ja Schuberti sellist Mozartit ja isegi Pedro ei ole tegelikult mänginud, mõnikord on 990. Küll ma tahtsin teha midagi sellist, mis on selge ja arusaadav ja, ja millel on mingisuguse asja sisu, see on sinna väga Täpne kava, aga samal ajal minu jaoks sobib hästi juubelikontserdiks. Ja võib-olla see on esimest korda, kui ma olen Eestis olnud, kui ei ole Eesti teostada. Aga seda ei maksa eriti tõsiselt võtta. Taha mõtet sellel küll ei ole. Rääkides veel kord koostisest sinu ja ERSO ka te olete salvestanud arvukalt plaate. Plaadi suhtes nii palju, et meil tuleb nüüd, septembris tuleb välja uus plaat Herduga, mis on Erkki-Sven Tüüri autoriplaat, mille me tegime siin eelmisel aastal. Meil on sellised plaanid, et järgmisel aastal on tüür Frankfurdis, see on selline Campoodjorin residents on, seal on meil hästi palju tüüri teosed, me avame hooaja magmaga, evelin Klaniga ja siis tuleb üks terve sari tüüri teoseid uusi ja vanu üle järgmiselt sel aastal. Tellinud ühe teose koorile ja orkestrile mida me ka, et ega nad esitasid raportist, et temaga on meil jah, pikem kontakt temaga kohati polnud, sellele lähed lähedane, muusikaline ja isiklik sõprus ka. Võib-olla veel selles tiri klaverikontserdist kestev soleerida, millal seda lugu Eestisse oodata? Ma arvan, et see Eestis tuleb nüüd veebruaris ja Olari Elts juhatab ja sama pianist Toomas laser, kes on tuntud ka heliloojana täna Austria päritoluga ja ta mängis hästi huvitav seda lugu ja tunnista põhjalikult nadi jope, mulle jättis väga hea mulje ja ta on see eesti esipeale, tuleb peaks tulema mõistmist kuskil veebruaris. ERSO poja Olaviga. Liiga ja Eesti rahvusmeeskoor annab jõululaulude kontserte ja meil on siin stuudios rahvusmeeskoori dirigent Mihhail Kerts, kes ühtlasi dirigeerib nendel kontserditel. Milline on olnud rahvusmeeskoori jõuluaegne traditsioon nüüd, kas võrreldes selle aastaga on mingisuguseid erinevusi ka? Rahvusmeeskooril on kindlasti juba väga pikaajaline traditsioon iga aasta jõulude ajal esineda jõulumuusika kontsertidega. Mõnel aastal on neid kontsert olnud rohkem, mõnel vähem, sellel aastal, nüüd, koostöös Eesti kontserdiga oleme me otsustanud võtta ette sellises suurema kontserdite tuuri, mis koosneb neljast kontserdist. Neli kontserti üldiselt ühele koorile järjest laulda ainult hakkab jälle loomingut, ongi selline maksimaalne piir, millest üle me ei saa minna. Ma võin täitsa julgelt öelda, et meie selle aasta jõulukava on, on tõesti erakordne. Ta koosneb nimelt kahest poolest, üks pool on väga selgelt maailma muusika pool mille käigus me esitame mitmeid Eesti esiettekandeid. Ma arvan, et ka maailma esiettekandeid nimelt ettekandele tuleb Johann Sebastian Bachi kahe koori motet kommi Jeesuk Hom mis on transkribeeritud või ümber seatud kahele meeskoorile. Samas ka saksa helilooja Peeter Korneliuse tsüklis Liiber armastus, esitame me üht väga kaunist osa, mis samuti algselt on kirjutatud suurele segakoorile ja mis jällegi on seatud kahele meeskoorile. Nii et need kaks sellist eriliste esiettekannet teevad minu jaoks selle aasta jõulumuusika tõesti väga meeldejäävaks suureks sündmuseks. Nende seadete eest me võlgneme tänu ühele inimesele, kes hetkel õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuris kompositsiooni erialal ja kelle nimi on Yukinišimuna. Tegu on erakordselt andeka inimesega, sest kujutage ette, mida tähendab seada Bachi ümber kahele mees koorides on meeletu töö mida ta on teinud ja teinud. Ma arvan, et väga hea, heal tasemel. Nii et tegemaks ühte väikest kummardus Talle, esitame me ka esmakordselt ühte tema enda kirjutatud teost. Halvereczina kontserdi teine pool niimodi mõtteline, teine pool koosneb jällegi eesti muusikast ja jõululauludest. Jõululaule on, on väga palju erinevaid. On neid jõululaule, mida kõik teavad ja tunnevad ja mida ikka iga aasta esitatakse. Ka see aasta me esitame neid, aga me oleme nendest teinud. Sellise ploki ühe popurrii on nii kaunis mis on väga hoogne ja väga lõbus kuulata. Nende tuntud jõululaulude kõrval on maailmas kirjutatud ka mitmeid ilusaid teoseid, mis võib-olla on ühel või teisel põhjusel vähem tuntud. Nii ka näiteks üks soome helilooja Ottokodi lainen, kes pikka aega Sibeliuse konservatooriumis oli õppejõud on kirjutanud ühe sellise teose nagu jõulukellahääl mille eestikeelse tõlke on teinud Kulno Süvalepp mitmesolisti ja koori esituses. Me oleme lülitanud kas teose kontserdikava ja neid, selliseid väikseid üllatusi on veelgi. Aga üldiselt ma arvan, et see kava on on väga vaheldusrikas ja lauljatele kindlasti väga suureks väljakutseks. Mis on muidugi ainult hea. Kes on selle ka kokku pannud ja kas teil on ka enda lemmikud sellest kavast? Kindlasti on lemmikuid ja selle kava ja kokkupanemine võttis mul aega ligikaudu aasta alates eelmistest jõulukontseritest sest tegelikult on see üks igavene stress iga aasta jälle leida neid teoseid, mida saaks inimestele pakkuda, sest ennast korrata ju ka pidevalt ei sobi. Nii et see oli suur töö ja, ja nüüd me saame selle töö esitada kuulajatele hindamiseks. Aga minu enda lemmikut kindlasti on vaieldamatult need kaks tähtteost ehk siis Bachick hommi Hom ja Korneliuse Liive, mis teevad üldiselt kogu selle programmi minu jaoks väga eriliseks. Mis on nüüd rahvusmeeskooriplaanid uueks aastaks? Eks me üritame järjepidevalt ennast ületada kogu aeg ja kohe jaanuari alguses, rahvusmeeskoor esineb Pärnu nüüdismuusikafestivalil jällegi ühe väga erakordse asjaga. Nimelt üritame esitada esmakordselt Eestis tervet Arnold Schönbergi tsüklit hoopis 35, kuus laulumeeskoorile. Mõni aeglane edasi, me juba proovisime sellega tulla välja, kuid siis me jäime endale kindlaks, et me esitame ainult kaks osa sellest tsüklist. Nüüd me oleme teinud väga palju ettevalmistust ja jätkame seda veel ja üritame esitada kõik kuus osa. Tegu on meie jaoks tõelise katsumusega ja see on muidugi väga modernistlik muusika koos kõigi sellest tulenevate raskuste ja eripäradega. Aga see on meie selline aasta alguses suurim ettevõtmine, mis toimub 20. jaanuaril Pärnu kontserdimajas. Edasi jätkab rahvusmeeskoor Veljo Tormis, meeskoorimuusika plaadistada. Dirigeerib koori kauaaegne peadirigent Ants Soots. Ja käsil on neljas ja juba viies plaat. Tormise meeskoorimuusikast. Ning kevade poole teevad rahvusmeeskooriga tööd külalisdirigent Norrast Karl hoogset. Vaat publiku ette huvitavate ja korjaks väga väljakutsuvat kavadega. Ja nüüd lõpetuseks, kus saab rahvast kuulata, rahvusmeeskoor. Laupäeval Pärnu Eliisabeti kirikus siis kell kaheksa õhtul, mis ühtlasi on ka rahvusmeeskoori viimane kontsert sellel aastal. Tallinna filharmoonia koostöös mittetulundusühinguga Eesti muusikaharidus andis välja CD uued ja vanad jõululaulud kus jõululaule esitavad seitsmeteistkümne aastane Maria Listra, 19 aastane Mikk teede, Eesti televisiooni tütarlastekoor, Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna kammerorkester. Dirigent on Lauri Sirp, koormeistrid Ingrid Kõrvits, Aarne Saluveer. Et nii jõulud kui jõulumuusika muutuvad koos meiega, siis on suurem osa lauludest eesti heliloojate päralt. Kokku 13 autorit. Kavast räägib dirigent Lauri Sirp. On väga palju muusikat selles kavas, millel on ka head ja suured eeldused saada ka jõuluklassikaks. Väga lummav näiteks on Tõnu kõrvitsaseade Cyrillus Kreegi poolt kogutud vaimulikust rahvaviisist, mis pärineb Kihnu saarelt. Kõlab saluveeri tammearu, Olav Ehala, Urmas latikas, Urmas Sisask, Mart Siiner, Alo Mattiisen, Robert Jürjendali looming. Siin on mõned laulud, mida paljud kuulajad kindlasti teavad ütleme, kergemast žanrist. Aga nüüd on lisatud nendele väga kaunid ja väga värvikad organisatsioonid. Need on saanud seeläbi endale uue kuue. Näiteks on siin Alo Mattiiseni sinus endas talv ja Agu Tammeoru talve. Mida me kõik teame. Maria Listra, sina tulid tõepoolest jõuludeks koju Londonist, täpselt nii, aga seoses jõulukontsertidega on mitmeid lennureise olnud sellel sügisel kõigepealt uute eesti jõululaulude jagav, vanade traditsiooniliste jõululaulude salvestamisega see kontsertturnee Lõppes, milliseid laule sina sellele plaadile laulsid? Uued laulud, mis linti lauldud, oli? Urmas latikese tuli ju see jõululaul aga vanadest lemmikutest oli kindlasti talve, mida sai Läti lauldud, kas oli 10 aastat tagasi jõuluvana juures? Nii et see oli tõesti väga-väga-väga meeleolukas lindistus? Lindistus toimus koos teise noore laulja Mick tedega. Olete mõlemad laulukarusselli? Täpselt kunagi sai seal lauldadelt küll vist mitte koos, aga mõlemad oleme seal olnud küll ja Mikuga laulsime koos Ahulinaidsi, mis siis oli duetina meil lindis? Me teame kõik, et vanad on vanad armsad jõululaulud, aga kas sul on ka niimoodi hinges igatsusi uute laulude järele, on küll, kusjuures sellepärast Urmase uus jõululaul oli väga-väga hea leid, sellepärast et Nad on ilusad küll, eks Rainud vanad eurod kõik tunnevad, teavad neid, aga uusi võiks ka samamoodi tulla. Ja see on tõesti minu arust üks selle plaadi parimaid. Nüüd aga valmistud kontserdiks Kaarli kirikus ja seal on sul veel rohkem. Laulmist tehakse, et 28. detsembril siis Kaarli kirikus ongi selline jõulukontsert, kus esinen mina koos Pille Lille, Oliver kuusikuga ja seal on ka minu ema Liivi Estravel stuudia, laululapsed ja teeme koos sellise jõulukontserdi, kus samamoodi on ka vanu jõululaule, on uusi, loodetavasti kujuneks sellest ka siis selline meeleolukas üritus, õpib praegu Londonis, sellest sügisest, räägi, mis kool see on, see kool kannab, näed, siin kohas kool ja Eesti, mõtlesin ta, täiesti tavaline kool, kus on siis kõik kastmed olemas, algkool, põhikool, keskkool ja mina olen seal keskkooliastmes eelviimases aastas ja õpin seal muusikat, draamat, inglise kirjandust. Jaga usundite õpetust, sest et heliainet peab olema ja ainult muusikat seal kahjuks ei saa. Ja neil on oma muusikakool oma kus oleme juba üht koma teist lavastanud ja selles suhtes on tõesti väga hea, et nende süsteemis saab rõhku panna ainetele, mida sa ise soovid. Kuigi Eestis ma oleksin seast õppinud 13-lt erinevat ainet, selles suhtes oli, oli väga õige tegu Inglismaale minek. Nii et see on selline põhjalik kultuuri õpetus, täpselt. Kui palju sa seal laulmisega muusikaga olete? Oi, tegelenud ikka väga, väga palju. Võta laulutunde, sest et koolis on võimalik oma lauluõpetaja saada ja see on ikka klassikaline laul ja kõikvõimalikud jõulukontserdid kammerkooriga, meil on oma vokaalansambel, märtsi lõpuks teeme oma kooli ooperi, milleks on Mozarti võluflööt, et kus mina olen esimese Tammeralis, nii et laulmisega on seal tegemist küll. Kui palju on võimalik osa olnud saada siiani sellest Londoni rikkalikust muusikaelust ja muusikast? Siiamaani oleme osa saanud külvist ainult poeemi kujul, mida siis käisime vaatamas maas novembri lõpus koengaaenny ooperis. Selle kirjeldamiseks sõnu eriti palju ei ole, sest et see maja iseenesest on niivõrd suure olen, rääkimata sellest, mis laval toimus, aga muidu peaks olema meil samamoodi veel ooperikülastusi kavas. Milline on sinu jõulusoov? Sain kätte, tulin koju juba, ütlesin ammu emale-isale ka, et päkapikud võivad puhkusele minnes, mina tahan lihtsalt tulla koju. Aga millised on sinu jõulusoovid meie kuulajatele? Palju, palju, palju ilusat muusikat, aitäh, Maria. Kirikupühad maarjamaal kontserdisarja avakontserdid toimuvad 28. ja 29. detsembril. Ettekandele tulevad pahimagnifikad orkestrisõit number kolm ja kaks moteti esinevat otseses mõttes ikka alles ja Corelli barokkorkester ajastu pillidel. Kontserte tutvustab dirigent Risto Joost. Kaks kontserti, mis on veel jäänud aastanumbri sisse, peaks olema sissejuhatus suuremale kontserdisarjale, kirikupühad maarjamaal, mis siis peaks olema kontserdisari läbi terve aasta ja neid siis leiaks aset, kas siis kolm või neli kontserdite tsüklit aasta jooksul suuremad kirikupühad plussis, võib-olla mõned lisaprojeksid ka, aga eks kõik sõltu võimalustest, aga me alustame seda sarja nüüd detsembris 28, kõigepealt detsember Tartus Jaani kirikus kell seitse 29 detsember Tallinna metodisti kirikus. Seal on kaastegevad kammerkoor Vootšis musikaales ja nüüd siis uue nime all Corelli barokkorkester ajastu pillidel. Ettekandele tuleb Johann Sebastian Bachi magnificat Sis peateosena ja sellele lisaks orkestrisüit number kolm ja kaks moteti siriste Disnistia hingede Hernainois. Liid ja magniifikaat on, ma pakun barokkmuusikas just suurvormide seas üks eredamaid teoseid ja üks energiarohkemaid teoseid on geniaalselt kirjutatud koorile solistile ja orkestrile. Seal on esindatud kaks soprani häält ja siis edasi alt-tenor, bass, neid kokku viis solisti. Seal on duett samamoodi koorinumbrid ja kõik on väga särav ja ja pidulik. Ja energeetiline muusika, mis, mis tõmbab kohe esimesest hetkest kaala magneetikut ise tähendab ülistust, ülistust jumalale ja Ma arvan, sellest juba piisab selleks, et, et toomaks välja, et kindlasti, kui, kui tuua paralleele kaasajaga, siis raketid on seal olemas päris kindlasti ja omakorda ei oska üles päris täpselt lugeda. Ta on väga mitmekülgne kammerlikest numbritest, kuni tõesti oratoriaalsete suurte kulminatsioonini solistideks on noored väga andekad eesti lauljad. Kõigepealt siis sopranit, käsi plaas, kes siis hetkel juba piisavalt tuntud, ma arvan, Eesti publiku jaoks laulnud erinevaid suur vormen nii Haapsalu vanamuusikafestivalil kui ka Nargen Opera projektides Tõnu Kaljuste käe all ja nüüd andnud ka juba mitmeid soolokontserte Hetkel õpib Hamburgis soololaulu, siis teine solist Supranist on helemal lego, kes on hetkel Eesti filharmoonia kammerkoorilaulja samamoodi saanud, et kõigepealt laulu diplomi Eesti muusikaakadeemias. Saatuse tahtel laulan mina isiklikult ka veel sellel samal kontserdil, nii nagu saime esse, sega tehtud väike üllatus publikule. Laulsin ühe haare seal siis nüüd nüüd kasutan ära nooruse rumalust ja samas hulljulgust nii dirigeerida kui laulda, aga mõtlen just, toonitan, et noor seas on see võimalik. Ma ei usu, et ma seda pikemalt edasi teen. Tenor on meil Raul Mikson, kes on samamoodi Eesti filharmoonia kammerkoorilaulja, aga väga mitmekülgne ja haruldase tämbriga, tenor osaleb VEEL Vox Clamantis. Projektides on seal juba olnud laulja väga pikki aastaid plussis, kõik väiksemad kammerseltskonnad, mida võib ette kujutada ja passiks, on meil Priit Volmer ooper Estonia solist, kes laulnud loomulikult mitmeid ooperirolle, aga kellesse astunud palju ka suurvormides. Kontserdi esimene pool ongi üles ehitatud kahele motetile pluss orkestri süüdile. Esimene nendest on süstilismist, mõlemad on kahe koorimatetid, aga see on võib-olla eriline selle poolest, et kahe koorilisuse puhul harva juhtub pahill, kui nad ühinevad. Ja see on just selline motet, kus vahelduseks sulgudes mainin ära ka, et meil mängivad kooli hääli kaasaga pillid. Et nii nagu kunagi originaalis, Neid oli arvatavasti esitatud nii keelpillirühmi, siis ühe koorina ja puhkpillirühm, siis teise koorina neelad, dubleerivad, koori hääli annavad hea instrumentaalse täpsuse ja kõla sinna juurde sisene sümbioosis tuleb tekst, ma arvan, väga võluvalt esile nende kahe mottegi vahel, et ehk siis vürtsi vististi jätan Herni vahele, millest viimane on Bachi kõige tuntum mõtet. Kahtlemata, aga ma pakun, kõige raskem tuleb orkestrisõit, mis on eelkõige tuntud oma aaria poolest. Ja loomulikult kõik teised numbrid on seal ka lihtsalt säravad, nii et see on väga pidulik muusika ja olgugi et seal selles kavas on selliseid leebemaid hetki ka on kõik valdavalt positiivne. 27. detsembril Tartu linnamuuseumis ning 30. detsembril Tallinna raekojas võib kuulda prantsuse õukonnamuusikat. Esinevad Imbi Tarum klavessiini sopran, Kädi plaas, Reet Sukk, Travers flöödiliia, Tõnu Jõesaar, vioola ta kambal ning kõlab Eesti muusikahuvilisele suhteliselt tundmatu prantsuse barokkmuusika kavas Anglerampo, Filidori, Bruaari ja Montekleeri õukonnamuusika. Kontserdikava tutvustab lähemalt klavessenisti Imbi Tarum. Ma lähtusin selles kavas just prantsuse kantaatidest sest see on selline väga kaunis muusika, mida võib-olla siin Eestis ei olegi väga esitatud. Ei tule viimase aja kontserdikavadest ühtegi silme ette, aga see on üks valdkond, kus on loodud väga palju muusikat ja see on tõesti selline kaunis, et sa võid nagu selg patjadesse vajuda ja kuulata seda ja nautida. Sisuks on seal tavaliselt loogiline tegelaskond, kes õhkab armastuse järele ja sellele vastav on ka muusika, et seal on niisugust õrna armastuse ootust, armastuse valu. Ja lõpuks võidu rõõmutseb jälle Amor oma saatjaskonnaga, nii et see on niisugune põhi. Enamik nendest skantaatides on juurde siis õukonnaheliloojate flöödimuusikat ja ka klavessiinimuusikat, mis oli väga tähtis osa prantsuse õukonnas. Sest kõik õukonna muusikud ja sest ma mõtlen siin kapellmeistrid, heliloojad, mudelid ise, klahvpillimängijad, nii oreli kui klavessiini, siis see on üks väga tähtis osa nende loomingust ja Ruajee on just ka reaalne helilooja, kes on kirjutanud palju oopereid. Need ei ole väga palju meie ajani jõudnud, aga ta kirjutas nendest ooperitest ka nende muusikale põhinevalt klavessiinikogumikku ja, ja see on küll väga uhke muusika, mis sealt kõlab, ja ju siis ka tema ooperid olid sellised hästi öössed ja efektsed. Prantsuse õukonnamuusika kontserdil esineb ka sopran Kädi plaas. Tundub, et tema on selline mitmekülgne laulja ja tema hääl võimaldab mitmeid stiile hästi esitada, ka temal oli see prantsuse muusikaga kokkupuude võib-olla esmakordne sellisel määral, et kahe kaks, Läti ja ta oli sellest väga huvitatud ja minu meelest see sobib tema häälele väga kaunilt, sest et et need kaunistused ja häälega närvid, mis sellele muusikale omased on sobivad Kädi sellele väga kenasti. Ja teised esinejad on Tõnu Jõesaar jõledad kambal ja Reet Sukk barokkflöödi ning siis teie klavessiini võib-olla paar sõnaga partnerite kohta. Reet Sukk on tuntud barokkpillide ja ka varasemate erinevate juutide spetsialist. Ta mängib nii plokkflööt kui Travers flööt, mis on siis põiki flööt ja meie tänapäeva sümfooniaorkestri flöödi kõige otsesem eelkäija ja on ta õppinud ka Hollandis neid pille ja arvan, et, et ka väga stiilselt ja, ja teadlikult kauni tooniga oskab seda muusikat mängida. Tõnu Jõesaar ka selline mitmeinstrumendi mängija, ta isegi osaleb keskaja muusikas, mängides viitlit kuni kvartetini noobel, nelik ja muude koosseisudeni, aga väga suur osa on tema tegevusest ka rokkmuusikaga seotud ja mängib ta nii barokki hellalt kui vioola ta kambad selles kavas sisust, jooladega, hambat, mis on tõesti eriline pill oma tämbrilt ja mänguvõimalustelt, aga tehniliselt kindlasti jälle erinev, aga eks te kuulete ise, minu meelest saavad nad kõik väga kenasti oma musitseerimisega hakkama. Kõneles Imbi Tarum. Kontserdid, kus kõlab prantsuse õukonnamuusika, toimuvad 27. detsembril Tartu linnamuuseumis kell seitse ning 30. detsembril kell kuus Tallinna raekojas. Kontserdiagentuur festiilitas Artjom korraldab kaks aastalõpukontserti, üks neist toimub 29. detsembril Tartu Ülikooli aulas ja teine 30. detsembril Tartu Jaani kirikus. Kes esinevad ja kontserdist lähemalt sellest räägib Helena, oleksin 29. toimub Tartu Ülikooli aulas kontsert, mille pealkiri flirtis Kingdom viies seal esinevad Nele Bunder ja Lembit Orgse. Nad esitavad klassikalist muusikat kõige klassikalisemas mõttes ehk siis Viini klassikute, nende kaasaegsete teoseid ja just nagu nendele instrumentidele, mida tol ajal tõenäoliselt ka kasutati nende asjade esitamiseks. Neeme pundar mängib traavers flööti tollest ajast pärit mudelit. Jaa, Lembit Orgse mängib haamerklaverit. Mis on siis klavessiini ja, ja klaverivahepealne mudel, et see on sellise väga huvitava kõlaga pill Eestis üks pill on seda haamerklaverit ja seda siis Lembit Orgse sellel kontserdil ka mängib ja teine kontsert toimub 30. detsembril tart Jaani kirikus. Selle pealkiri on õhtumeditatsioonid ja seal on kavas gregooriuse laul ja improvisatsiooni vanades laadides vanad laadid, mis on siis praegu muusikateoorias tuntud ka kirikulaadide nime all ja, ja tegelikult on, on kõik gregooriuse laulud jaotatavad nendesse laadidesse või laadide järgi nüüd tagantjärgi vaadates sarnaselt tegelikult ka india Raagadele on ka nendes laadides olemas sellised kindlad meloodia mudelid, mida siis mingis laadis kasutada. Ja iga laadi iseloom siis loodetavasti saab sellel kontserdil imprasitsioonide kaudu välja toodud ja saab siis see seos loodud nagu gregooriuse laule nende laadide vahel kirikulaadid, näiteks tooria röögia lööd ja isegi kooli muusikatundidest on meeles. Ja seal 30. detsembri kontserdil Tarmo tabas, laulab gregooriuse laule, teda saadab liilia laseb orelil ja raha langeb siis keskFlüütidel temalt Walton improsatsioonid, see, mida siin nüüd kohe näha on, et vähemal kontserdil mängitakse flööti. Et üks kontserdi näitab hoopis varasemat flööti ja mis on natukene ka selline spekulatiivne, sellepärast et keskaja flöödid tõepoolest ei ole ju ühtegi eksemplari säilinud. Hilisemad flööti muidugi on säilinud ja see, mida näeb under, selles flirtis, kintami, kontserdil mängib, on tehtud vana pilguga peana ja see on traavers, flööt ehk siis ristflööt. Tõepoolest, tollel ajal hakkasid flöödile ilmuma juba klapid Se filmida, Neeme pundar mängib, on ima klappida. Aga ta on ikkagi selline küllaltki hiline mudel, et neid on ka erinevaid mudeleid. Travers lööte tollest ajast peale selle, et on põnev kontserdikava, nii 29. kui ka 30. detsembril saab uudistada ka põnevaid pille. Jah, tõepoolest küllaltki haruldased instrumendid, eriti haamerklaver, mis on tõesti Eestis ainus alates selle aasta algusest. Et seda ennem Eestis sai kuulata ainult siis, kui keegi selle ise kaasa võttis kuskil ja, ja siis Travers flöödid, aitäh, Helena, oleksin selle intervjuu eest ja kontserdiagentuur Feszteevitas. Artjomi eestvedamisel toimuvad aastalõpukontserdid 29. detsembril algusega kell 19 Tartu Ülikooli aulas ja 30. detsembril kell 18 Tartu Jaani kirikus. Kuulda saab, löödi haamerklaverilaulu, oreli ja keskaja flöödimuusikat. Pille Lille muusikute toetusfondi korraldusel toimub 27.-st detsembrist 10. jaanuarini Tallinna talvefestival, mis pakub kuulajaile neli eriilmelist kontserti. Festivalist palusin rääkima Pille Lille. Tallinna talvefestival sündis siis sellel aastal esimest korda ja sündis päris mitmeid niisugust asjaolude kokkusattumus, sest Eestis tegutseb juba neljandat aastat maailmanimega pass ära ja Corehanen kes õpetab siin praegu siis Eesti tulevasi lauljaid ja väga paljud tema lauljatest on juba Estonia laval ja laulavad ja kannavad seal peaosi ja kuna temal täitus 60 aastat ja oma 60. aasta juubeli puhul ta kutsus koguma lauluklassi Tamperes. Me käisime seal Tampere talus tähistamas tema juubelit 1800 inimesega koos, siis sündiski selline mõte, et oleks ju tore ka teha sedasama kontsert siin. Ja kuna Soome suursaatkond oli samuti sellest huvitatud, siis nii sündis esimene kontsert, mis saab siis toimuma Estonia kontserdisaalis kell uuel aastal, seal tegelikult festivalil viimane kontsert, just sellele lisaks tuli veel kolm kontserti. Üks sündis jällegi koostöös ühe meie noore Ma ka noore lauljaga, keda kahtlemata ei saa veel professionaalseks lauljaks lugeda, kuid kellel on võib-olla ees ootamas, aga tore tulevik saab Maria Listra, kes kahtlemata on, ma usun, Eesti rahvale päris tun. Ja marjakene on siis praegu õppimas Londonis ja loodame, et tal jätkub seal jõudu ja jaksu pidada vastu mitmeid aastad ja sellest sündis üks Kaarli kiriku mõte, et Kaarli kirikus teha üks suur kontsert, siis kus esineb veel peale Maria Listra, Oliver Kuusik, kes on noor tenor ja ka seotud Londoniga, sest Oliver lõpetas seal ooperistuudio magistratuuri ja on praegu siis tagasi Eestis ajutiselt käimas, nii et nemad kahekesi astuvad ülesse ja sinna tulevad veel lisaks väikesed Liivi Listra laululapsed ja Pille Lill laulab seal mõne laulu ja Urmas laadikese Piia paemurru. Ja kuna talvefestival peaks hõlmama minu arvates rohkem kontserte, siis sündisid kell kaks väiksemat kontserti, kuna härra Tunne Kelam tahtis jäädvustada veel kord oma ema ja venna mälestust, nii et Marje ja Kuldar sendi mälestuseks sai siis tehtud jõululaude pliidiplaat. See sai salvestatud just nüüd novembrikuus ja 27. detsembril on siis selle siidiplaadiesitluskontsert raekojas, kuhu lisaks nendele lauljad tele on kutsutud ka veel Marian Männik, kes on praegu ka üks noor tõusev sopran. Just äsja hiljaaegu oli tema debüüt Soome Kansases päras des piinana Mozarti ooperis. Et see on siis kolmas kontsert sellel CD-l, siis soleerivad Oliver Kuusik taas ja Aare Saal Käia klaveril on samuti Piia paemurru. Ja kuna praegu just vaheajal on käimas siin K4 sobivas Roodne, üks noor viiuldaja, eestlasest viiuldaja, kes on väga palju teinud juba maailmas endale nime ja meil on olnud kammermuusikafestivali raames teda võimalus kuulda Eestis päris mitmel korral juba, kuid nüüd siis talvel astub ta üles raekojas kuuendal jaanuaril koos siis meie tõesti suurepärase meistri. Ivari Ilja. Ma usun, see on professionaalidele väga uhke ja palju andev kontsert. Need on siis neli Tallinna talvefestivali kontserti, millest klassikaraadio teeb ülekande Kaarli kirikust 28. detsembri kontserdilt ja see kontsert on süüta lastepäeva kontsert ja kogu festivalile olete te leidnud ühe toreda moto. Muusikutena kahtlemata me mõtleme kõikidele ühiskonna probleemidele ja muusikud pidevalt kingivad oma oskust oma annetama talenti lauldes või esinedes paljudel heategevusüritustel ja samamoodi siis kogu see festival on tegelikult muusikute kingitus. Ja selle kingituse tulemusena peaks siis üks puuetega laste päevakeskus nimega Käo saama võimaluse oma lastele osta kommunikatsioonivahendeid, mis aitavad nendel lastel tõepoolest saada suhtlema oma vanematega hooldajatega. Ma usun, et see on niisugune ilus ja tore mõte ja ma olen selle üle väga tänulik ja loodan, et nendel kontserditel või ka võib-olla raadiokuulajate hulgaski leidub inimesi, kes soovivad seda päevakeskust toetada. Ja selle festivali moto siis on tõsta pilk ja avasüda. Jõulukontserdid jõuluetendused, jõululaulud ja palad on vallutanud muusikamaailma tähtsamad ja väiksemadki saalid, elavad põhjanaabrid tegid sümfooniaorkestrid on alates juba eelmise nädala neljapäevast jõulukontsertidega publiku ees alustas Tampere filharmoonia orkester, Timo Nooran. Tampere talu suures saalis Turu Filharmoonikute solistiks oli kutsutud Jorma hünnine voolus. Sümfoonia avas oma jõulukava Bachi vähetuntud kaasaegse 172 sümfoonia ja 107 kontserdi autori Johann Melchior Molteri Concerto pastoraadi ega keski põhjal ma kammerorkestri jõulukontsert tegi juhatamas juha kangas Cocole kirikus. Läppi kammerorkester kuulutas välja jõudmise jõuludeni spetsialistiga, kelleks oli trompetivirtuoos ookean, Harden Berger, aga ta ise ka dirigeerimas. Põnev kava, kus ka Heinz Karl Gruberi kolm mopi pala ja Bernhard Krolli magnifikaat variatsioonid. Ka Beethoveni üheksas kavas. Helsingi linnaorkester Jukka PKS-alaste juhatamas jõulukontsertidega aktsioonis 13. Stockholmi Kuninglik filharmooniaorkester oli neil päevil publiku Espachi laboratooriumigi koos Eerik Ericssoni kammerkooriga, dirigeeris Paul Goodwin. Sündmuseks Filharmoonikute kogu jõulukuises tegevuses on koostaja Ameerika soprani Me Flemingiga tema soolokontserdil, Nobeli preemiate kätteandmisel. Väga elavalt reageeris sellele ka ajakirjanduslemming laulis Rootsis esimest korda Kopenhaageni filharmoonia orkester. Kodumail enim tuntud sellandi sümfooniaorkestri nime all pühendas oma jõulukontserdid Bachi jõuluoratooriumi-le. Koos Kopenhaageni trenge kooriga. Kuulsa noortekooriga esitati oratooriumi kolm esimest osa pealinna kahes kirikus. Koori kauaaegse peadirigendi Ebe Monki käe all. Londoni sümfooniaorkestri olulisem lossi jõulumuusikas on Barbikani keskuses endeli mess ja see ettekanne täna koos otseülekandega BBC neljandasse maestro Colin Davis. Orkester Tepparii otsustas dirigent Christoph SM Bachi juhatusel oma jõulupühenduse teha ikkagi moodsatile serenaadi ka 361 järel veel kolm klaverikontserti number üheksas seitse ja 10 kontserdist kolmele klaverile ka Essembachise üks soliste Play Ellis saalis kolmapäeval. Samas prantsuse raadio filharmooniaorkestri Eeesseile noor Philippe Jourdan klassikaline Beethovenit smeetena kava Franz Frederick G5 solistiks suured orkestrid Pariisis jõulupühendustes ei osale. Loomulikult on pilt sisukam Ameerikas Dallase Bachi ühingu orkester ja koor teid kolmapäeval maias Symphony senteris välja Mozarti versiooni endeli Messijasest. Sesteri Truck Mercury Opera etendas eri kirikutes Jean Carlomenudki ooperit, omaalia öised külalised, viimati tänavel Vahva laus dirigeerinud ärad Florian. Los Angelese uhkes Disney hallis on täna taas möödunud aastale ääretult menukaks osutunud 60 aastat tagasi tegevust alustanud gospeligruppide plain, Boys Of jõuluprogramm ja homsest vaikus juba pea kõikides saalides. Aga siiski. New Yorgi Metropolitan Opera tõi üleeile välja maailma esile vastuse tan tunni ooperis esimenegi keiser eile Rigolettot Tom täna Verdi Don Carlo otseülekandega raadiosse ning nende õhtusel ajal veel võluflöödietendus džauli Heimari maagilises lavastuses. Ma tooksin siit ühe osatäitjana esile Liibanoni armeenlane Issa Belbairosse thriaani esinemise Pamiinavuses. Ta laulab netis juba teist korda n Ta on tunni uus ooperi teine etendus on juba jõulu teisel pühal. Uskumatu huvi saadab seda uuslavastust ja ust teost, kus plasside Domingo peaosas ja taandun ise dirigeerimas. Kõigi üheks etenduse piletid on ammu välja müüdud ning vaid etendused päeval müüakse seisukohti orkestri taha. Pisut ka eesti muusikutest. Viiuldaja Arvo Leibur. Orkestri Hollandi sümfooniakontsertmeister esitas Harlemi kontsert, kebaus solisti partii paganiini viiulikontserdis number üks. Teost mängitakse võrdlemisi harva ja sealses kriitikas leidis esitus pealegi suurepärane sooja vastuvõtu, rääkimata publikust. Halmida plaat kirjutab sel puhul Arvo Leibur esituses pääsesid paganiini akrobaatilised tuurid kenasti mõjule ja kogu lugupidamine talle, et ta julges nii keerulise teose kuulajatele tuua nišümfooniliste kavade kui ka amsterdami muusikateatrietendustega hõivatud Holland sümfoonia kodusaalis Harlemis tõusis publik Arvo leiburis solisti esinemise järel püsti ja tervitas teda ovatsioonidega. Hollandi sümfoonia mängib praegu rahvusballeti jõuluetendustel Tšaikovski muusikaga pähklipurejat ja hiirte kuningat tänagi kaks etendust Amsterdam muusikateatris Holland sümfoonia all on aga ka oma eraldi jõuluprogramm änn American christmas. Seda raamivad Leonard Holsteini avamäng kandiid ning sümfoonilised tantsud Vessaid staarist mitmes palas, solistiks aga Kanadast pärit noor sopran Miasse pruugergosman. Orkester esitab seda kava mitmel pool ümbruskonnas, kodusaalis Harlemis tuleva teisipäeval ja viimast seitsmendat korda amsterdami. Kontsert kebaus kolmapäeval. Kui Paavo Järvi lõpetas oma pingsa dirigendi aasta kolmapäeval ERSO 80. aastapäeva juubelikontserdiga ja Neeme Järvi ülimenukalt kõrgelt hinnatud arvustuste rahega šoti kuningliku rahvusorkestri ees siis Kristjan Järvi viie kontserdiga batoon kunsteritega Austrias samuti kuni kolmapäevani. Ta lõpetas seeria Salzburgi suures festivalil Mozarti Helmuteederi, Friedrich kulda ja Richard Straussi kavaga. Tahaksin veel kord meenutada, et ERSO sünnipäev läinud esmaspäeval oli meil ju ka neeme nimepäev ja tema vanem poeg Paavo tuli oma ERSO-s väga teeneka isa Neeme Järvi missiooni jätkama, hoolimata oma väga tihedast esinemisgraafikust. Paavo Järvi erakordset dirigendi suutlikkust. Ümberkehastumisvõimet sobiks ehk kokku võtta uuest algul. Praegu aga meenutaksin, et ainuüksi novembrikuul juhatas ta ühtekokku 14 kümmet kontserti nelja erineva orkestri ees. Cincinnatis, Chicagos, Frankfurdis ning Viini Filharmoonikute. Veel Pariisis ja Kölnis. Teadmata või teades on jõuluaegu miljonitel huulil Franzxaveri Gruberi nimi seoses tema surematu viisiga teha. Täna sobibki Gruber sellest juttu teha. Laule ise sündis teatavasti jõulude künnisel, 1818. Aga 80 aastat pärast Franz Xavier surma 1863 sündis Viinis tema järglane tuntud helilooja ja kontrabassimängija ja lauljagi Heinz Karl Gruber, kellele Franz Xavier oli vana-vana-vanaisa Heinz Karl Gruber on mõndagi pidi seotud olnud ka meie Neeme Järviga kes 99. aasta suvel tõi tellituna trompeti virtuaalse ookean Hardemeerigerile maailma esiettekandele Gruberi trompetikontserdi häirial. BBC promenaadi sarjas Londoni kuninglikus Albert Hollis koos BBC sümfooniaorkestriga Arden Berger oliigis solist Nad esitasid seda teost koos mitmel puhul hiljemgi sica August Kunigijate Pariini. Nüüd on Hansk algRuberil kässile uus teos Arden Bergerile tellitud Esseni filharmoonia Amsterdamis infanietele. Esiettekanne tuleb mais 2000 seitseni Essenis Amsterdamis. Anu Tali äsjane solist Münchenis, vekka kuusisto esitab neljal korral aga Gruberi teose Nebel Stein, mosaiik, gosprit, tants, sümfoonia aga Inglismaal ise dirigeerides. Ja muidugi on jätkuvalt väga menukas pea 30 aasta vanune vaimukas pandemoonium Heinz Karl Gruberi Frankenstein kus helilooja sageli ka ise on sanssoni eri osas. Selliseks kujunes 23. detsembri heligaja. Tuletaksin siinkohal veel meelde, et klassikaraadios on eetris 31. detsembril kell 12 null viis saade, mis kannab pealkirja aastaring ja selles saates elavad Eesti tuntud muusikud sellest, mis on sel aastal eriti puudutas või mis olid need õnnestumised, mis jäävad peaaegu lõppenud aastanumbrisse. Tänasele heligajale kaastööd Kadri-Ann Sumera, Annika Kuuda, Hedi Klett, Karin kopra, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Saadet mängisid kokku Helle baasia, Katrin Vaarik ja Saadet. Toimetas Veidemann.