Niisiis, kogu maailm murrab, peab kuidas jagu saada koroonaviirusest. Hiinas on küll haigestunute arv vähenenud, aga teistes maades, näiteks Itaalias haigestunute jaga, kahjuks surnute arv kasvab ja meil on telefonil Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar, tere päevast. Tere päevast. Teie eile Facebookis tehtud pikk postitus ja kokkuvõtet koroonaviiruse arengutest on väga populaarseks osutunud, seda on siin portaalid levitanud ja ka inimesed ise Facebookis ehk siis te jälgite olukorda tähelepanelikult. Mida on hetkel teada selle viiruse levimise ja vaktsiiniga väljatöötamise kohta. Teadlaste seas? No umbes 20 biotehnoloogiafirmat praegu vaktsiiniga tegeleb nendest võib-olla kõige kaugemale on jõudnud üks Ameerika firma ja üks hiinlaste firma, kes siin nädal aega tagasi tuli välja uudised, planeerivad esimese faasi katsetusi või siis esimesi katsetusi inimestel. Ilmselt algavad need aprillikuu nii et et vähemalt vaktsiinikandidaat, aga teised ilmselt tegelevad ka sellega, nii et ilmselt tuleb ka teisi vaktsiinikandidaate esimesse faasi uuringud võttes, aga noh, esimese faasi uuringud, isegi kui neid väga ruttu ja optimaalselt tehakse, siis need võtavad ikka paar-kolm kuud aega ja, ja siis sõltuvalt nendest tulemustest näeb, siis mis edasi saab? No viiruse on ju teadlased ka varem uurinud? Paar-kolm kuud tundub ikkagi võib-olla tema kaugele inimesele liiga kaua või, või millest see sõltub? No see sõltub ennekõike, ütleme ma arvan, et nad aprillikuuks saavad kõik load ja, ja siis hakatakse tegema sugusti esimese faasi katseid, mis siis on vaatkümmend tervetel paarkümmend tervet vabatahtlik hõlvatud ja neid kui ka terveid vabatahtlikke peab jälgima pärast selle vaktsiini manustamist. Üks asi on jah, et kas, kas inimestel, kuidas vaktsiin inimeses toimib, aga ennekõike oleme huvitatud, et ei teki mingisuguseid kõrvalnähte, mis, mis selle vaktsiini ju järgmistes faasides kindlasti ära tapaks, et enim uuringute tegemine paberi peal ilmselt käib kiiremini kui, kui päriselus. Te kirjutate ka oma kokkuvõttes, et endiselt puudub lõplik vastus küsimusele, kas inkubatsiooniajal on haige, ohtlik, kuna teave on vastandlike. Miks see nii on? Nonii nii ta tõesti on, et, et kes loeb ühte ja kes Lottest ja, ja, ja ma olen ka ühte ja teist lugenud. Et ega seda ongi nagu väga raske uurida, et ütleme ilmselt see ei ole niisugune viirus, kus saaks teha inimestele viiruse või tervetele inimestele viiruse manustamise uuringud, niisugusi, uuringuid ka tehakse ohutumate viirustega, et võetakse grupp terveid, manustatakse neile viirust ja vaadatakse siis, mis toimub ja, ja kuna hakkab immuniteet tekkima ja kuna, kuna kuna tekivad ka ka teised nakatunud, aga koroonaviirus ei tundu olevat minu jaoks ohutu, et ma niisugust niisugust uuringud saks soovitada. Ja selle tõttu me peamegi ainult saame põhineda nendele nendele jälgimistele, mis me oleme näinud, mis haige hakkava jõe brikette grupiga juhtus ja, ja selle tõttu ongi sageli on teada, et mis seal enne oli, et kas see, kuna see haige kuskil käis ja kus ta veel käis ja, ja viirus ei ole ju enam ammugi ainult kin tingimata Wuhanis, viirus on kogu üle maailma laiali ja, ja, ja tõesti, nende teadmiste kogunemine, kogumine on, on väga, väga raske. Maailma Tervishoiuorganisatsioon oma hiina raportis ütleb küll, et inkubatsiooniajal levimine on väga vähetõenäoline. Aga, aga nii nagu ma ütlesin, on ka teistsuguseid arvamusi. Ja et kas võib ka siis nii olla, et peiteajal, minule, kes ma võib-olla terve inimene olen, siis ei juhtugi mingeid sümptomeid ja põen kuidagi kergelt selle läbi. No see on ideaalne situatsioon et kujutleb võete kergelt haiguse läbi ja omandate antikehad ja olete tulevikus kaitstud, see on nagu, ütleme selle inimese individuaalindiviidi seisukohalt ideaalne, aga samas on ta populatsiooni seisukohalt jällegi kõige ohtlikum situatsioon, et ütleme, kui haige inimene jääb voodisse või ei käi rahvarohketes kohtades, siis just need Aasümptomsed viiruse või bakteri kandjad ongi need ju kus, kes meie hulgas liiguvad. Siiski on ka arvamust, et, et koroonaviirus nakatab alumisi, hingamisteid ja jalumisest hingamisteedes stab viirus kuidagi välja saama ja selle tõttu köha ja nohu on ju need sümptomid, mis viiruselt viirus nagu pressivad organismist välja. Just, aga, mis on see kaugem perspektiiv ikkagi selle viirusega, on lootus, et nüüd, kui kevad tuleb, läheb soojemaks, et et ta siis ka kaob mingil hetkel või ei tekita enam selliseid haigusnähte, aga ega ta ju ei haihtu või kao ära, et võib siis mingil hetkel jälle kuskilt välja ilmuda ja levima hakata. Ja väga paljud eksperdid loodavad, et kevad toob lahendust ja, ja, ja väga kõrgel tasemel eksperdid, sealhulgas ka Anthony Fautši on öelnud, et äkki kevad toob lahendust ja ja me, me tegelikult ju teame, paljud respiratoorsed, viirused, kevadel kaovad ära, ütleme, gripiviirused, RS-viirused. Kõik esinevad talvehooajal, et niisugune niisugune lootus muidugi on. Et mis nüüd selle viirusega juhtub, on raske öelda, kas see on samasugune stsenaarium nagu SARSiga, et viirus kadus ära ja enam kunagi tagasi ei tulnud, aga, või kui tulid tagasi, siis juba hoopis uue viirusena või siis on või siis on see stsenaarium, mis toimub teiste viirustega, et nad tulevad jälle järgmisel sügisel tagasi ja nakatavad meid sisuliselt igal igal hoola hooajal võib-olla on natukene juhtunud ja nende vastu tekkiv kaitse ei ole eluaegne, nii et selles mõttes Stefan viirused väga erinevad, et kui me toome leetri näite, leetrid annavad eluaegse kaitse läbipõdemise järgselt ja ma ei tea üldse sellele muretsema, aga kui ma võtan klipi või, või, või adenoviiruse või, või Prino viiruseid, mida on väga-väga-väga palju, siis seal kahtlemata pole eluaegset kaitset. Professor Lutsar, kas te oskate öelda, mis seal Itaalias lahti on, et see viirus kuidagi seal nii aktiivselt on levinud ja ka surnuid juurde toonud rohkem seal ühe põhjusena on toodud, et seal on vananenud elanikkond ja, ja nemad on loomulikult siis kõige suuremas ohus. Ja mul on nagu väga raske midagi öelda, sest Itaalia kohta ma tõesti, nagu te juba algul ütlesid, ütlesite, et ma väga hoolega jälgin, kirjanduses on ja eriti teaduskirjanduses Itaalia kohta teaduskirjanduses veel eile peaaegu mitte midagi ei olnud seletatud, on nagu raske kommenteerida, et mind nagu ennast teeb kõige rohkem murelikuks nende kriitiliste haigete hulk, et kui me nagu võrdleme kogu maailma ja jätame Hiina kõrvale, siin on hoopis teistmoodi situatsioon, aga võtame ülejäänud maailma riigid siis seal ka kriitilises seisundis haigusi on siiski kõigis alla 100, kuigi noh, võtame Lõuna-Koreas on üle 7000 nakatunu rohkem kui Itaalias sama palju kui Itaalias, aga neil on ainult 50 või 30, ma ei mäleta täpset numbrit. Kusjuures Itaalias oli eile 650 kriitilises seisundis haiged. Et, et ma ei, ma ei oska öelda, miks, miks on mis, kus missugune koht, et on seal veel lisaks vananeva elanikkonnale, mis, mis, mis on õige, et ütleme itaalia haiget, surnute keskmine vanus on 81,2 aastat, kusjuures Hiinas oli see mõnes uuringus 59 ja mõnes võib-olla natuke isegi alla selleni, et et aga, aga kuidas intensiivravi seal korraldatud on ja väga huvitav on ka veel veel eileõhtuste andmetega Itaalias, et see haigus on tõesti väga, väga kontsert kontsentreeritud teatud piirkondadesse, no Lombardia sisse Milano ümbrus on, seal on muidugi kõige rohkem haigeid, aga kõige rohkem surnuid ka ja Veneeto ja, ja sama provints, kus koloniaal Need on nagu ja need on, kus on, kus on väga suur enamus Itaalia haigusjuhte ja mujal Itaalias on haigestunuid aga, aga neid on hoopis vähem ja ütleme, surmajuhte on ka mujal Itaalias väga vähe. Et selles mõttes selles mõttes on jah, niisugune omapärane situatsioon mille, mille kohta minul muidugi ei saagi olla head seletust, sest ma ei tunne nii hästi seda süsteemi Ja viimane küsimus, professor Lutsar, nakatunud on jõudnud ka Eestisse. Mida te ütlete nendele inimestele, kes on nüüd siis kokku puutunud nendega ja peaksid olema kodus karantiinis, kui nendel ikkagi tõsisemaid haigussümptomeid köha-nohu ei ilmne, kui kaua nad peaksid seal olema ja millal siis nende jaoks peaks lõppema? Karantiin karantiin, kui inimesed on pandud kodusesse karantiini, siis minu teada praegu pannakse karantiini 14-ks päevaks ja see tähendab seda, et ma olengi kodus, et ma ei lähe poodi, mul ei tule sõbrad külla, ma ei lähe kinno, kaubanduskeskusesse, apteek, nii et ma olengi see 14 päeva kodus ja, ja noh, mõne lin kõigil võib-olla ei ole võimalik, aga kellel vähegi on võimalik, see on ka oma pereliikmetest eraldi või teises toas, niiet ja minu arust peaks sama, kui see Kristiine Gümnaasium pandi karantiini, siis see peaks kehtima seal täpselt samuti, et need lapsed ongi kodus ja kuskil ei käi trenni. Ei lähe. Nii et. Ma usun, et need soovitused on, on kõigile neile karantiinis olevatele inimestele terviseameti poolt antud ja ja ma tean, ka terviseamet ka jälgib väga hoolega nende kontaktseid ja see on ju väga tore, kui need karantiinis olevad inimesed kui kui nendele haigustele Ja loodame seda ja et inimesed on mõistlikud, veel kord tänan jälle selgitusi jagamast, professor Irja Lutsar, aga võib-olla tülitame teid varsti jälle. Kena päeva.