Heligaja. Tere hea klassikaraadiokuulaja valanud on helikaja saade. Tänased teemad on sellised. 18. jaanuaril tähistatakse kontserdiga klassikaline neljapäev Philip Glassi seitsmekümnendat sünnipäeva. Kersti Inno intervjuu veeris dirigent Mihkel Kütsonit. Veel 13. ja 14. jaanuaril esineb Eestis vokaalansambel lüüra Peterburist. Eesti Kontserdi produtsent Tuuli Metsojaga vestles Annika Kuuda eesti muusikat. Teatriakadeemia tähistab 18. noorel helilooja Ester Mägi 80 viiendat sünnipäeva kontserdiga sarjas jubilaate Karingop Ta küsitles akadeemia kontserdibüroo juhataja Svea Ideon Marxi. 13. seminaril kuule kontserdisarjas akadeemiline kammermuusika Gustav Mahleri laule tsüklist poisi võlusarv Jaan Leppik vestles Kadri-Ann Sumera ka. Seitsmeteistkümnendast 20. jaanuarini annab Eestis kontserte ja tšeki nimeline keelpillikvartett. Tiina kuninga vahendusel tutvustas koosseisu produtsent Tuuli Metsoja. 15. jaanuaril peab oma kaheksakümnendat sünnipäeva Tartu muusika üks eestvedajatest pedagoog ja koorijuht Peeter Lokk. Laupäeval, 13. jaanuaril tähistatakse seda tähtpäeva kontserdiga Tartu Peetri kirikus. Peeter lokist, kõneles Hendrik Lätti vahendusel kontserdikorraldaja Valli Ilvik. Muusikauudiseid laiast maailmast vahendab Priit Kuusk saateoperaatoreid Helle Paas ja Katrin maadik ning toimetaja Maria Mölder soovivat head kuulamist. Ameerika kuulsamaid nüüdisheliloojaid Philip Glass saab jaanuari lõpus 70. Tuleval nädalal tähistab seda sündmust Tallinna filharmoonia Tallinna Mustpeade majas kontserdiga, mida nad nimetavad klassikaliseks neljapäevaks kavas nikklassikat, kui klassi mängib Tallinna kammerorkester, dirigeerib noor Eesti dirigent Mihkel Kütson, kes omandanud muusikalise kõrghariduseni Eesti muusikaakadeemias, ku Hamburgi muusikakõrgkoolis juhatanud, juhatab Saksa muusikateatri. 1999 kuni 2004 oli Vanemuise teatri sümfooniaorkestri peadirigent praegu tagasi Saksamaal, kus viimaste aastate jooksul dirigeerinud ligi 40 erinevat ooperit. Ainuüksi Hannoveri riigiooperis üle 200 etenduse. Tulevast hooajast on Mihkel Kütson Schleswig-Holsteini Landes teatri peadirigent. Zayn miskil Kütsoni telefoniliinile ja pärisin kõigepealt, mis praegu Saksamaal käsil. Teen oma tööd selles mõttes, et juhatasines ja Deutsche Opram Rann Düsseldorfi tuisburgi majades Mozarti võluflööti, nüüd olen hetkel Schleswig-Holsteini landus teatris ja nii see on ühest teatrist teise. Philip Glassi autorikontsert, see oli teie idee panna segava kokku. Jah, oli küll, jah, Tallinna kammerorkestrit oli pakkumine see kontsert teha ja, ja siis kavada jah, minu poolt. Philip Glassi muusikast olete valinud sinna kolmanda sümfoonia. Tingis nagu valikuga koosseis, et Philip Glassi kolmas sümfoonia on keelpillidele ja selleks on muidugi Tallinna Kammerorkesterit parim kollektiiv. Tudengimass noh, loomulikult võib ju mainida, et tegelikult klassil suhteliselt suured sidemed ka Pärdi muusikaga minu jaoks eriti just see kolmas sümfoonia, seal on sugemeid ja nende omavahelisi sidemeid. Kas ise olete seda sümfooniat juhatan? Ta nad varem ei ole tegelikult mul ütleme klassi muusikaga tööalaselt kokkupuuteid siiamani polegi olnud. Milliseid teoseid temalt hindate rohkem? Tegelikult mulle meeldivad sümfooniad ja noh, tema lavateosed on ka huvitavad, aga noh, need on nii suure koosseisuga, et need ei ole nagu ka aktiivsesse repertuaari tulnud. Philip Glassi kolmandale sümfoonia-le olete seltsiks valinud Corelli Concerto krossoja antipeti fantaasiakontsert ante Corelli teemale. Kõigepealt oli idee, tehase typeti, fantaasia et kui ütleme, Klas esinenud Ameerika muusikat, siis nagu tahtsin jääda nii-öelda inglisekeelsetes maadesse ja sinna panin siis natuke konservatiivsem helilooja teos, mis seal Tipetelt ja kuna see teos ise on fantaasia koralliteemale, siis loomulikult pidime siis nii-öelda selle algimpulsiandjaga kama võtma. Seal siis Corelli Concerto, kus number kaks Teie dirigeeriti peamiselt ooperites. Kui palju teie satute kontserdilavale juhatama? No hetkel on see nii-öelda protsent kuskil 80 20 ses mõttes, et hooajast olla tunduvalt palju ooperietendusi. Kontserdi ettevalmistamine on ka suhteliselt selline pikaajaline protsess. Kui ooper valmis saab, siis tuleb kohe raketiga vähemalt 12 etendust. Taka põhitegevusala, tõepoolest mul ooper. Aga tulevast esmaspäevast siis alustate proove Tallinna kammerorkestriga. Aitäh Mihkel Kütson. Philip Glassi 70.-le sünnipäevale pühendatud kontsert. Klassikaline neljapäev toimub Tallinna Mustpeade majast tuleva neljapäeva õhtul õhtul kell seitse. Klassikaraadios on Philip Glassi sünnipäeva nädalal eriprogramm, kus keskendume populaarse ameeriklase loomingule ning selle kontserdi salvestiski on planeeritud sünnipäevanädalale seda nädalat lõpetama. Pühapäeval, neljanda veebruari õhtul kell seitse. Pühapäevani pakub Eesti Kontsert kuulata kontserte vene kirikumuusikast Eesti eri paigus. Ja Peterburist heidab siia vokaalansambel lüüra ning meil on siin stuudios täna Eesti kontserdi produtsent Tuuli metsoja. Tere. Tere. See, et Eesti Kontsert viimastena aastatel on üldse pakkunud kuulamiseks vene kirikumuusikat, ei ole just juhuslik. Ei ole tõesti, sellest hakkabki kujunema selline vahva traditsioon. Et kui meie siin detsembrikuus oma jõulude paiku korraldame jõulumaraton, ütleme nii, kõik võimalik kontsertidega siis tegelikult jaanuari alguses on olnud nagu selline rahulikum periood ja just seal iseenesest on ju vene kirikukalendri jõulud ja umbes selles piirkonnas oleme me püüdnud nagu nüüd viimastel hooaegadel tõesti siis pakkuda vene kirikumuusikakavasid. Ja nüüd siis seekord tuleb meile jah, lüüra Peterburist külla. Lüüra iseenesest on olnud selline koosseis, mis on tegelikult nagu alguse saanud koorist ja ta on ka praegu aeg-ajalt erinevates projektides koorina tegev, Peterburis aga tuumik, ostja, ütleme sellistest parimatest häältest on siis kokku pandud ka ansambel, mis vastavalt siis repertuaari vajadustele. Kolme nelja kuni kümneliikmeline seekord meil tuleb kuueliikmeline koosseis ja esineb siis iseseisvalt ja viimastel aastatel järjest enam ka Euroopas ja Ameerika turneed on neil juba olnud, nii et nad on järjest enam tuntust kogumas. Muusikud on tegelikult kõik professionaalsed, lõpetad tanud Peterburi konservatooriumi ja nad on Peterburi paljudes teatrites tegevat solistidena basseerikolofon, marinski, solist. Nende kava on nüüd kokku pandud, lähtudes sellest, et kus seda esitatakse ja me oleme nagu kaks võimalust ära kasutanud. Pärnus Meil on kontsert kirikus ja seal on muidugi vene kirikumuusika kava. Jõhvi kontsert algusega kava, kus on nii kirikumuusika kui siis ka täiesti uudsena nende rahvamuusikatöötlused seaded. Ja ma usun, et see on selline väga värvikas omanäoline kava. Lüüra ongi omale nagu eesmärgiks võtnud vene vene kirikumuusika ja üldse vene muusika tutvustamiseks. Ja nad on otsinud päris palju uut materjali üles ja ka meie kirikumuusikakavades on täitsa tundmatuid heliloojaid ja nende loomingut. Kui nüüd võrrelda seda ansamblit lüüra eelnevalt siinmail esinenud näiteks vene muusika ansamblitega, et mille poolest nad erinevad Kõige tähtsam erinevus on muidugi see, et sinu naishääled juures seda ei ole nagu kirikute kloostrite juures tegutsev ja seetõttu see spekter on võrratult laiem ja värvikam. Ja muidugi repertuaar ka, et vene rahvamuusika esitamine annab ikka väga värvika pildi sellest, mida me võib-olla ainult oskama natukene ette kujutada. Niisiis, sel nädalalõpul saab nautida Peterburi muusikutest koosneva vokaalansambli lüüra esitusi. Ja aitäh Tuuli metsa. Vokaalansambel lüüra eelseisvad kontserdid leiavad aset 13. jaanuaril kell 19 Pärnus issanda muutmise apostliku õigeusu kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 jõhvi kontserdimaja kammersaalis. Neljapäeval, 18. jaanuaril kell viis toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis helilooja Ester Mägi juubelile pühendatud kontsert, kus esinevad muusikaakadeemia üliõpilased. Üritus tutvustab Eesti muusika ja teatriakadeemia kontserdibüroo juhataja Svea Ideon. Kontserdikavas on Ester Mägi teosed Vesper lappima, Joiud ometi sonaat tuua rahvatoonis dialoogid klarneti flöödi-le, tšellole ja klaverile ning mõned jõululaulud. Kontsert toimub kontserdisarja jubinate raames, mida muusikaakadeemia kontserdibüroo on korraldanud alates 2005. aasta algusest sest selle sarja aga tähistatakse nii Eesti heliloojate kui välisheliloojate täht päevi. Nõnda on selle sarja raames toimunud Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Eino Tambergi, Eduard Oja, Eduard Tubina juubelikontserdid. Samuti. 1006. aastal tähistasime Mozarti 200 viiekümnendat sünniaastapäeva tera partoki ja Šostakovitši juubelit. Selle sarja raames korraldame ka Muusikaakadeemia kauaaegsete õppejõudude fessorite tähtpäevi. Nendel kontserditel esinenud juubilari endised õpilased. Kuidas toimus üliõpilaste valik Ester Mägi juubelikontserdile? Üliõpilaste valik toimub koostöös akadeemiliste osakondadega osakondade juhina, vaatajad ja õppejõud esitavad oma kandidaadid, kes siis võiksid del kontsertidel esineda. Kontserdil esinevad Hannalis Nahkur, viiulil rea Nestor klaveril Mari-Liis Lille, klaveril Hendrikson viiulil pliidikson flöödil Jelena Gerdiga sopran, Kristi Kärmas klaveril ja teised. Ja vastavalt valmistatakse ette just selle helilooja, kelle sünnipäeva parasjagu tähistatakse. Kava tema muusikast. Just no võimalus on esitada juba varem õpitud teoseid, samuti on paljud paljud üliõpilased just spetsiaalselt selleks kontserdiks ette valmistanud konkreetsed teosed. Nüüd, kui Ester Mägile pühendatud kontsert on möödas, kes on see järgmine helilooja või, või muusikategelane, kelle juubelit tähistate? Momendil on planeeritud neli kontserti 2007.-ks aastaks ja nõnda tähistame siis Heino Elleri, Mart Saare ja sügisel jaan Ratsa juubelit. Samuti toimub aprillikuus endise viiuliprofessori Vladimir Alumäe juubeli tähistamine. Ja keda huvitab see kontserdisari Juvilaate saab infot Muusikaakadeemia koduleheküljelt. Muusikaakadeemia koduleheküljel on olemas info kõikide kontsertide kohta, nii et need kontserdid on ka kõik seal ilusti olemas. Kõneles Muusikaakadeemia kontserdibüroo juhataja Svea Ideon. Ester Mägi juubelile pühendatud kontsert toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis. Neljapäeval, 18. jaanuaril kell 17. Sel laupäeval võib kontserdikuulaja seada sammud Kadrioru lossi poole, sellepärast et oodata on seal õhtul kell kuus Gustav Mahleri laulude tsüklit poisi võlusarv. Mis on ime, viimane kontsert tõenäoliselt selles mõttes, et nii mitmedki orkestrile mõeldud laulud on asetatud hoopistükkis klaverile. Kontserdist aitab mul juttu teha teisel pool lauda istuv Kadri-Ann Sumera, tere. Tervist ettekandele tuleb Gustav Mahleri tsüklist poisi võlusarv valik, õigupoolest tuleb öelda Polegi päris ühtne tsükkel, need laulud, poisi võlusarvelaulud, mis on loodud saksa rahvaluulekogumikku tekstidele, on valminud terve 12 aasta jooksul. Maaler ise ei pidanud neid laule sugugi tsükliks aga sellegipoolest moodustavad nad sellise ühtse terviku. Ja lisaksin veel juurde, et kuigi need laulud on suuremat tuntust kogunud versioonis orkestrile sellele on siiski esimesena valminud just Mahleri enda poolt. Klaveriversioon ja muist lauludest pole isegi Mahleri sulest seda administratsiooni ilmunud. Neid laule tehakse ka harvem, aga nüüd on meie valikus just niisugune komplot, kus on osa ja neid väga tuntud orkestri laule ja osa natukene vähem tuntud klaveriga. Laule ja Mahleri muusika on mulle alati väga südamelähedane olnud ja ma olen alati pidanud seda niisuguseks ebaõiglaseks, et klaverimängijana pole mul suurt midagi tema sümfooniat ega peale hakata. Meenub mulle täitsa see hetk, kus ma kuulsin, Kõllis tegi üks kolleeg oma lõpueksamid just Mahleri poisi võlusarvega. Üks klaverisaate laulusaatja eriala tudeng. Ja Ma veel mäletan oma sellist kahtlust, ma läksin sinna kontserdile teda kuulama ja ma mõtlesin, vaene tüdruk on võtnud need sellise loo, mis on konkreetselt orkestrile kirjutatud või orkestriga kõlab nii hästi ja kuidas sa seda need klaveri peal mängib, ei ole kindlasti võimalik, et ta kaotab kindlasti sellega palju. Kontsert vapustas mind täiesti, ta mängis lood ka klaveri veel niivõrd orkestraalseks ja niivõrd värvikirevamaks ja, ja seda, mis tõesti jäi puudu, võib olla tämbris, eks ole, et klaveri peal sa ei saa mängida nagu poe või nagu flööt, aga selle ta korvas sellise ühtse ideega, et ei pidanud oma ideed jagama nagu dirigent kõigi orkestri mängijate vahel vaid see oli kõik väga läbitunnetatud ja väga ühes tuumikus ja sellest ajast peale olengi ma vaikselt heietan seda mõtet, et kui saaks ise ka seda tsüklit esitada. Kas kõikidel lauludel on klaver olemas või on ka selliseid, mis on ainult orkestratsiooniga pärast on tulnud siis klaveriseade teha? Ei, kõik on esmalt valminud klaviirina ja deklareerida on väga korralik, see on, kõlab tõesti klaveri peal hästi. Kuigi on tunda, et maaler on siiski mõtleb orkestri peale esmajoones. Palju neid laule kokku on ja palju neid kontserdil kuulda võida. Kontserdile kas neid 15 tükki neidist sisse 15 või 16, ühtekokku on neid 24 ja, ja neid tekste on ta kasutanud ka oma kolmest foonias. Nii et tegelikult kuskilt maalt võib öelda, et kõik need tema kolm sümfooniat ja laulud, mis seisavad eraldi, moodustavad mingi suhtes täiesti nagu sellise ühe maailma ühe suurteose sellise monumentaalteose, mis loomulikult, et need ei pea kõiki kuulama järjest, et ma olen isegi on öelnud, et poisi võlusarv ei moodusta tema jaoks tsüklit. Nendel lauludel ei ole kindlat järjekorda, järjekorda võib iga esitaja endale ise valida, samuti ei ole kindlaks määratud, kas laulab mees või naine. Paljudes lauludes on isegi on niisuguseid rollijaotused täiesti selgelt sees. Aga just meie oleme kõndinud niimoodi, et osades lauludes tõesti laulavad siis Taavi Tampu ja Anna-Liisa Pillak duetti ja osades lauludes on niisugune nii-öelda ballaadi vorm, kus sama laulja võtab kord mehe kord naise rolli, asetab ennast niimoodi erinevatesse osadesse. Sul on olnud selle materjaliga tõenäoliselt omajagu tööd. Et kui sa oled valinud 15 neid, seob mingisugune leitmotiiv. Ei, ma nii suurejooneliselt ei väljenduks üldse, pigem oleme valinud need laulud, mis meile endale praegu midagi ütlevad. Ja, ja ka selle järgi, et oleks piisavalt vaheldust, et ei oleks järjest näiteks kõik väga kurvad või kõik väga rõõmsad laulud. Selles mõttes on nagu nii-öelda juhuslik valik, mis loomulikult ikkagi ei ole juhuslik. See kogumik anti välja 19. sajandi alguses, nii et need tekstid räägivad tegelikult ütleme, 18. sajandi saksa elust või niimoodi öelda. Ja need tekstid on küllalt kodukootud ja et lihtsakoelised ja võib-olla mõnes mõttes isegi banaalsed. Aga, ja ma leian, et maalerile sobis just see väga hästi, et need tekstid ei ole liiga peened. Just tänu sellele, et sellele sellisele katkendlikkusele ja mõnevõrra lihtsakoelise seal on võimalik muusikaga seda enam öelda. On palju laule, kus on sõjateema kuidagi sees, eks saksa vürsti riigikese on ju alati olnud killustatud ja sõdimist on seal olnud küll ja küll. Samuti on seal niisama niisuguseid lorilaululaadi, laulukesi ja armastuslaule, aga ka armastuslaulud on sellised sageli niisugused rahvapäraselt naiivsed. Samas on seal sellist janti ja enamasti nendes armastuslauludes ka on niimoodi, et mees läheb ära kas siis sõtta või lihtsalt kusagile rändama ja naine üritab teda tagasi hoida, aga tulutult. Nii et tegelikult võiks öelda, et nende armastuslaulud on ka kõik sellised natuke kurvad. Laulude pealkirjad on küll väga impressionistliku, ma võtsin välja siin 10 lugu ja tegin neist saksa keeles, toortõlkelaulude pealkirjad annavad iseenesest juba selle 18. sajandi õhkkonna ühest seinast kuni teise seinani näiteks nässu läinud pingut kes selle tillukese laulu tegi Väike-Reini legend, paadu, Antoniuse jutlus, kaladele, vangitorni laul, kõrgema teadvuse kiituseks trummipoiss ja nii edasi. Kas selle kontserdiga on plaan manis natukenegi elustada, seda 18. sajandi Saksamaaõhustikku? Ma ütleksin, et mingi selline pilt Mahleri muusikast ja nendest tekstidest juba isegi tekib. Maakleri muusikaga on niikuinii minu jaoks selline väga mingis suhtes täiustab nagu ajalugu see on, see on suurejooneline monumentaalne ja temas on alati seda mineviku suurust määramatust, kättesaamatus. Ja nendes lauludes loomulikult ka juba see keelekasutus, kui, kui saksa keelt mõistad ja vaatad, et kuidas see vana keelelise murrak millest need laulud tegelikult kirjutatud on. Need muusikutest ka, mis lauljatega on meil tegemist, Anna-Liisa Pillak, Taavi Tampu. Taavi tamppuuga, mul on juba koostööaastatepikkune, tegelikult eelmisel aastal tegime ühe projekti koos ja ka juba Muusikaakadeemia ajast oleme koos musitseerinud ja Taavi on alati mind köitnud oma, tal on tõesti selline eriliselt ilus hääl, et Muusikaakadeemia rajal koguni ma mäletan, ma käisin mõnikord klassi ukse taga kuulamas, kui ta harjutas, kuigi noh, sel ajal ei olnud need oskused veel need aga sellegipoolest see hääle nii ilus. Ja need on oskused ka veel ja Anna-Liisa pillakut varem ei tundnud, aga Taavi oli temaga kokku puutunud ja soovitas teda ja ma olen selle valikuga ka igati rahul. Et tegemist on kindlasti kahe väga musikaalse ja väga aruka lauljaga ka ja ma loodan, et sellest tuleb üks ilus asi. Niisiis laupäeva õhtul Kadrioru lossis. Kadri-Ann Sumera, Anna-Liisa Pillak, Taavi Tampa, aitäh sulle, Kadri. Sülgaja järgmisel nädalal annab Eestis kontserte jana tšiki-nimeline keelpillikvartett Tšhehhi Vabariigist. Kvarteti eestipoolne vahendaja on Eesti Kontsert eesotsas produtsent Tuuli Metsojaga. Tere Tuuli Metsoja. Tere. Kas tegemist on Tšhehhi ühe esinduskvartetiga? Jah, muidugi, nii võib öelda kindlasti Janno tšekikvartett, et nii uskumatult kui see ka ei kõla, tähistab 2007. aastal oma kuuekümnendat tegutsemisaastat, ta on asutatud 1947 konservatooriumi juures siis noortest üliõpilastest ja loomulikult sellise ajaperioodi jooksul on olnud siin koosseisus muudatusi, see on täiesti selge. Aga traditsioon on kandunud edasi ja muidugi on ta tänaseks džässimuusika väljapaistva, ütleme nii. Artikkel ja muidugi ka ekspordiartikkel ja varem see kvartett Eestis esinenud ei ole. Tõesti, julgeb praegu anda oma pead sellest, mis toimus näiteks 20 aastat tagasi. Oli ju võimalik sel ajal ka Chessist, äkki tõesti käis kvartett siin, aga kindlasti mitte selles koosseisus, nagu ta nüüd viimased 10 aastat tegutsenud on. Ja kontserte annavad nad Eestis päris mitmes paigas. Kontsert on tõesti neli. Me teeme kõikides linnades, kus on meie oma majad, kus on meie oma korraldus, kus on head saalid. Kui nad juba kord Eestis on, siis tõesti tasub näidata nende kõrget kunsti nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, kus meil siis on järgmisel nädalal seitsmeteistkümnendast kuni 20. jaanuarini kontserdid kontserdimajades ja mida Jonatšikke-nimeline kvartett esitab, täiesti selge, et nad mängivad Janadžiki kvarteti Kreutsarizonaat, sest et oma nime on ta saanud ja selle helilooja järgi ja neile omistati õigus kasutada seda nime enneolematult perfektset Janaszeki teoste ettekannete tõttu. Ja loomulikult esitavad nad Gatworsakit ja kontserti, alguses kõlab Suberti Rasakonda kvartett, nii et tasub minna kontserdile neil, kes armastavad kammermuusikat, kes tunnevad huvi just tšehhi muusika vastu. Kindlasti ja ma võib-olla tõesti natukene veel rõhutaksin siin seda säravate kammeransambleid esitust, sest et aga ta on, et sellised suurepärased kartetid, kellel on lahti maailma suurimate kontserdimajade uksed ja festivalidel, avad seal on ikka enamasti nii, et nad hakkavad koos mängima üliõpilastena, noorte ja vihastena mängivad ennast läbi kaela murdvast repertuaarist jõudes lõpuks tõesti selleni, et enim lindistatud helilooja sellegipoolest on seesama Yana check ja näiteks Mozart, keda noore üliõpilasena mängida, kuid millele saabuda hoopis teine mõõde peale seda, kui ollakse koos musitseerinud aastaid üksteisega harjunud, harjunud üksteise pillikäsitlusega koos arenetud muusikalise väljendusega ja laval on küps ansambel, küps esitus ja suurepärased teosed. Jõulutšikke nimeline keelpillikvartett tšehhist esineb kolmapäeval, seitsmeteistkümnendal jaanuaril kell 19 Tartus Vanemuise kammersaalis, neljapäeval, 18. jaanuaril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis, reedel, 19. jaanuaril kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaalis ja laupäeval, 20. jaanuaril kell 17 jõhvi kontserdimaja kammersaalis. 15. jaanuaril tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva kauaaegne Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli pedagoog, koorijuht, laulupidude dirigent ja Tartu kultuurielu üks eestvedaja Peeter Lokk. Aga täna, 13. jaanuaril tähistatakse seda tähtpäeva kontserdiga do Peetri kirikus. Milline dirigent ja pedagoog oli Peeter Lokk ja kes sünnipäeva kontserdil täna esinevad, sellest räägib kontserdi peakorraldaja Valli Ilvik. Minu jaoks on Peeter Lokk ja muusikakool lahutamatud asjad, sest Peeter Lokk tuli Tartusse 1954 teadaolevalt peale tollase Tallinna riikliku konservatooriumi lõpetamist ja asus noore mehena usinasti tööle. Tegelikult tol ajal tulid veel temavanused muusikaõpetajat Tartusse. Tallinna kontsert on õppeselec Ago Russak, Roland Aasmäe, Heino Kostabi loc. Hiljem sai veel ka õpe ameti ja seda pidas ta 13 aastat, et ja ise kui ma õppisin muusikakoolis tol ajal oli just nimelt pette Lokopale juhataja kaitses väga õpilasi, oli väga huvitav isiksus ja hiljem kooli lõpetanud või õigemini juba ise ka konservatooriumi lõpetanud, Tartusse tööle tulles puutusime kokku hoopistükkis dirigendina ehk ta kutsus meid kohe Simmin nimelise meeskoori juurde abidirigendiks ja seda tööd sai siis peetud tükki 10 aastat ja ma saaksin veel uhkelt öelda. Pettelokk on Juhan Simmi nimelise meeskoori kokkukutsuja teadaannet, 1962 asus Peeter siis selle koori juurde kuni 1999, nii et tõesti elutöö ühe kooriga on tehtud. Peale selle ta muidugi veel mitmeid kollektiive juhatanud ja ise loonud, aga üks lõik tema töös on veel mainimata. Ta, ja sellest peaks kindlasti rääkima, see on see, et tegelikult tema lause on selline. Vägisi tehti koorijuhiks, tahtsin hingelt saada organistiks, aga 45. aastal orel kuulutati tabuks ja siis ta pidi eriala vahetama ja nõnda siis temasse koorijuht sai, aga tegelikult on pillid aga kogu aeg istunud, ta on mänginud Tartu Pauluse Peetri Maarja koguduses ja huvitavana tegelikult veel muusikakooliõpilasena viiekümnendatel aastatel terve õppestuudio öelda mängis Pauluse koguduses orelit ja, ja ka juhatas seda Pauluse koguduse koori, nii et mees, kes on väga hella hingega noh, mina otseselt tema klassis õppinud, noppisin dollat Laasmäe terrigeerimis klassis, aga ta andis päris mitmeid aineid. Ja muidugi mina nägin teda koori juures, kui ta õpilastega praktikat juhendas. Tema tunnid olid väga emotsionaalsed, paljude faktide rikkad, nii et alati armastas anda teavet ka kultuurielust, mitte ainult ei tegelenud tunnis konkreetselt, ütleme, kätetehnikaga või, või konkreetse lauluga ja see oli väga-väga oluline, aga dirigendina panid meeste silmad alati särama, sest et naljamees nagu ta on, ma isegi tahan, tema, tema, need huvitavad killud õppejõududest heliloojatest kokku korjata ehk õnnestub ka trükis avaldada, sest see on tohutu pagas Eesti kultuuriloo kohta, mida temal rääkida on part, saarest, kappidest ja nii edasi. Tänasel sünnipäeva kontserdil juhatab ka juubilar ise koori ja kui kontserdist, siis teda ostavad kolm organisti Urmas Danilo, Tuulikki Jürjo ja Anneli Klaus, kes võttis Peetri kirikus tema organisti amet teeposti üle, siis kauaaegne kolleeg Kalle Loona ja onuloona ja siis on muidugi koorid, meeskoorid, Gaudeamus, Haaslava mees, karja tuleb kokku kasiimi meesko selleks puhuks, kes küll eraldi ei astu üles, vaid kolme eskordi laulad koos, siis laulab Peetri kirikus ka Lõuna-Eesti koorijuhtide segakoor Ugandi. Peter on selle algusest olnud ka meiega ja mänginud kas orelit või juhatanud koori ja veel ka muusikakooli naiskoor laulab sellel kontserdil ja Peeter juhatab siis Ugandi koori ees tema armsa kolleegi Gustav Ernesaksa laulu Sireli. Kas mul õnne ja muidugi juhatab lõpuks ühendkoore Rene eespere ärkamise aega juhatades. Kontserdi lõpus on ka õnnitlemine, see on kõigile avatud kontsert, et kellel huvi, see võiks tulla kuulama ja muidugi ka saab head soovid öelda petelokile aitäh val Ilviks selle intervjuu eest ja soovime meiegi Peeter lokile. Palju õnne ja samuti tee teiselegi Tartu koorijuht, pedagoog Valve Lepikule, kes jaanuarikuu alguses tähistas oma kaheksakümnendat sünnipäeva ja ootame kõiki täna Tartusse Peetri kirikusse algusega kell 14 Peeter lokki sünnipäeva kontserdile. Jõulude künnisel sai teoks läinud aasta viimane esietendus New Yorgi Metropolitan Opera-s ja üle aegade mitmes mõttes erakordne Hiina-Ameerika noorema põlve helilooja, dirigendi ja mitmekülgse muusiku tan tuuni juba neljanda ooperi esimene imperaator sofast emper maailma esiettekanne helilooja enda dirigeerimisel. Tan tunne ütleb ise, et selle ooperijõudmine Meti lavale oli ka talle eneseavastamise aeg ooperi lavastanud tuntud Hiina filmirežissöör Ongi muu heliloojaga juba varasemast koostöös Tõi traditsioonilisele lavale palju värsket energiat ja väga dünaamilisi visuaalseid efekte. Muuseas Shangi muu on ka 2008. aasta pekingi olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia lavastajaks ning maestro Placido Domingo ületamatu. Klassikalises ooperis tuli kaasa ja mitte esimest korda nüüdisooperi peaosalisena Hiina esimest keisrit kvinsid kehastades siis veel keisri õukonnahelilooja osas pool Kraus ning keisri tütrena. Elizabeth futeral. Domingo laulab kuni 25. jaanuarini kõik plaanitud üheksa etendust. Kõrvalosalised vahetuvad. Teisipäeval oli kuues etendus, tänane seitsmes läheb raadio otseülekandesse. Kõik etendused on juba ammu välja müüdud, mis isegi Metropolitan Opera puhul tavaline pole. Washingtoni ja Los Angelese ooperi direktor Domingo viibi esimese keisri edasi ka Los Angelesse. Neil päevil metiska kolm võluflöödietendust, aga spetsiaalselt sopran Anna trepka jaoks toodi 27. detsembril taas mängukavasse Berliini puritaanlased Need repuga Elvira osas. Nii ka üleeile ikka patriks Sammers dirigeerimas. See on järg eelmisel hooajal aina välja müüdud etendustele don pask vajalest, kus need Repko norina osalaulis. Lisan, et kui aprillis tähistame oma 40 aasta tagust tulekut New Yorgi Lincoln tsentrisse on galaõhtu peakangelasteks taasanne need trepp, koja Rolando villasoon, Meteropolitanist, tähtsündmusi veelgi. Sheimzlywain juhatab meeti orkestri viiekümnendat kontserti. Kaarnegi Hollis. Maria Kallase debüüdi viiekümnendat aastapäeva märgib näitus. Ja korraks ka New Yorgi Filharmoonikute juurde. Aasta esimest kahte kava juhatab audirigent Esimesest solistiks pingast Zuckerman teises aga nooruke ameeriklanna Aliisav väljer Stein Elgari tšellokontserdi solistiks. Temast sai Leonard Bernsteini auhinna viimatisel Schleswig-Holsteini festivalil. Kava viidi üheks õhtuks Philadelphiasse. Järgmisel nädalal on peadirigent Laarima sellid, solistiks René Fleming ooperiaariad tega. Philadelphias omaenda orkestri ees sai esimese kava juhatada Aalsop Euroopas juba kõrgelt hinnatud ameeriklanna, teise aga pulga Allane Rosen Milano tohutu läbilöögivõimega, Philadelphia orkestri nüüdne alaline dirigent, kes ka Bulgaarias valiti aasta 2005 muusikuks ning paar hooaega enne kutsuti Bulgaaria rahvuslane Radio peadirigendiks. Just äsja dirigeeris Rosen Milanov ka pianist kääriga grafmani 75.-le sünnipäevale pühendatud pidulikul nädalal Philadelphias ja Euroopa orkestrid uut aastat alustades Šveitsi romaani orkester tegi 10. jaanuaril peadirigent Marek Janovski käe all Beethoveni üheksanda sümfoonia ettekandevalli kasiinos. Rahvalik suursündmus. Uuel nädalal on kuulsa orkestri ees juba Kristjan Järvi siis Victoria Hallis Genfis sama kava koos meiegi ERSO uus aasta kontserdi solisti trombolist Christian Linbergiga, mida nad enne Panal aastal Austrias esitasid. Londoni sümfooniaorkester jätkas aasta alguses nädalal Mozarti klaverikontsertide sarja, kus solistiks ameeriklane Emanova läks dirigent Colin Davis. Teisipäevaks viidi see ka Pariisi play jelly saali ja Londonist veel aasta alguses, traditsioonile tähtsündmus BBC sümfooniaorkestri uikend pühendatud nimeka elava helilooja loomingule ja see Sophia akuvaid uulinale nimetuse all hinge teekond Jernjoffedes soul. Eilsest homme õhtuni kokku 10 üritust võimas panoraamfilmidest kontsertideni. Eilsel avakontserdil Barbikanis esinesid BBC. Tühjennad Eika maailma esiettekanne tervikuna helilooja lahkunud tütre mälestuseks hilisõhtul kirikukontsert Coupé tuuline jahindus Sütsiga Rostorpovitšile pühendatud palaskantikele Odessa, solistiks nüüd Aleksander Baskin. Kahel kontserdil kõikuva tuulina keelpillikvarteti. Ja täna London Symphony okas tra ees Valeri kergiev opert tooriumi, solistiks Leonidas kaevakus Kubaid uulina kõrvalbachisse rabanud kergievi juhatab homset lõppkontsert. Nüüd BBC sümfooniaorkestri ees. See kõikum pühendus Sophie Jaagubai tuuline 75.-le sünnipäevale ja eilne päev Londonis nii toredasti kokku kõlamas meie Ester Mägi juubelikontserdiga Tallinnas. Kubei tuuline oli publiku ees ka kontserdieelses vestluses ja Skandinaaviast. Nagu enne jõule, juhatas Paul Goodwin taas Bachi jõuluoratooriumi kolmekuningapäeva puhul Stockholmi kontserdimajas kuningliku filharmoonia orkestri ja Eric Ericssoni kammerkoori ees Kaiate pritsi foonikutel kolmekuningapäeva kontserti kõik varakult välja müüdud. Helsingborgis sel puhul juhatamas eelmisel hooajal väga menukalt esinenud Itaalia maestro Anton Ello mana korda kes tegutseb Milanos orkestri IiPomeriisi musikaali peadirigendina ja aasta stusel kammi laulule skaalasse. Eilseks lõppesid Verdi Aida uuslavastuse etendused kokku 11. Millega hooaeg meiegi klassikaraadio kuuldel. Seekord avad viimasel õhtulgi nimiosas leedulanna Violetta urmaana amineerisena ungarlanna yldiku koomlashi. Radames Valter frakt. Kaeru. Ja ikka Ricardo sai taktikepi all. Kolmapäeval tähistab laskealaorkester Arturadoscaniini viiekümnendat mälestusaastat dirigendiks kutsutud Daniel parem point. Kavas on vaid Beethoveni kolmas sümfoonia. Ja kohe järgmisel päeval hooaja teine uudis Wagneri lohe Ingriin Nicolaus Lenhofi lavastuses Lyoni rahvusooper päriga ja Baden Badeni festivali majaga koostöös tuntumat eks solistideks Robertiin Smis, Valtra Mayer ja Solveic ringelbor. Daniele kati juhatab kõiki üheksat etendust. Saksamaale pole me täna veel jõudnudki, aga siit tahaksin ma vaid meenutada läinud aasta suurimat noort eesti dirigentide saavutust. Toobri alguses poolele anti välja esmakordselt saksa dirigentide preemiat ja Mihkel Kütson võitis esimese preemia ning Hendrik Vestmann jagas teist ja kolmandat kohta. Preemiad vastavalt 15000 ja 10000 eurot. Nende tegevust oli jälgitud viimase kahe aasta jooksul. Ka lõppvõistluse žürii. Berliini filharmoonias oli väga autoriteetne, kus ees istumas Rosen, Norrington ning liikmete hulgas ka Jorma panule või Peeter Külke ning saksa muusikanõukogu dirigentide foorum tunnistas oma esmakordse preemia vääriliseks kolmest finalistist koguni kaks Saksamaal tegutsevat eesti noort dirigenti Mihkel Kütsoni ja Hendrik Vestmanni. Selline oli helikaja täna, 13. jaanuaril. Muuseas, juba eile algas nüüdismuusika päevade ühine programm kunstifestivaliga ohvika. Moriitseja Kaagelile keskenduvad muusikapäevade kõrgpunkt saabub küll alles järgmisel nädalavahetusel aga seni tasub Pärnus toimuval kunstielul kindlasti silm peal hoida. Lähemat informatsiooni leiab näiteks internetiaadressidelt PVA soenberg poee ning VVV punkt Non kratta. Kui aga tänavad operaatoreid, Helle Paas Katrin maadik ning toimetaja Maria Mölder teid kuulamast ja soovivad kena nädalavahetuse jätku kuulmiseni. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal. Liigaja.