2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimiste eel lubas Reformierakond rajada Tartu südalinnaparki kultuurikeskuse. Toonase lubadusena maksis kultuurikeskus umbes 10 miljonit eurot ja pidi valmima nelja aastaga. Täna kavandatava keskuse ehitus peaks algama 2025. aastal ja kokku maksaks ligi 56 miljonit Eurot. Tartu rahandusala abilinnapea Gea Kangilaski sõnul oodatakse riigilt kuni 40 miljonit eurot tuge. On päris juba teada ka, et ega ta ei tule, kui riik meile abikätt ei anna. Praegu nüüd see Kultuurkapitalipoolne üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide nimekiri ootab taotlusi kuni augusti lõpuni, sinna me ka oma taotluse esitama, sellele orienteerunud. Nimekirja, kuhu aastate eest valiti Eesti Rahva muuseum ja KUMU tõrjuva praegu paljud kultuuriasutused, teiste seas Läänemere kunstisadam Pärnus Veljo Tormise koorimuusika kodu Tallinnas ja Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres. Kangilaski lisab, et kultuurikeskuse kogumaksumus on üsna umbmäärane ja sõltub suuresti ruumiprogrammist. Esmane analüüsi ütleb, et mõistlikum on pigem suurem hoone ehitada. Rahastusplaan just praegu näitabki seda, et kui sinna hoonesse saaksid olema üksnes kunstimuuseum ja raamatukogu, siis see hoone ei suudaks kuidagi oma nii-öelda ülalpidamiskulusid tasa teenida. Et sellepärast on meil sinna planeeritud ka parkla ruumi. Jaan planeeritud Karenditavaid ruume. Gea Kangilaski tõdeb, et võimalik riigiabi jõuaks Tartu linnani 10 aasta jooksul. See tähendab, et esmalt tuleb suurem osa investeeringurahast linnal endal leida. 2025.-ks aastaks me peame siis praegu väga palju pingutama, et meie laenuvõimekus oleks niisugune, et me saame seda hoonet rajada. Seaduse järgi võib omavalitsuse võlakoormus ulatuda 60 protsendini põhitegevuse tuludest. Tartu netovõlakoormus ulatub praegu 55 protsendini. See tähendab, et näiteks tänavu enne koroona kriisi oli linnal laenupuhvrit veel üheksa miljoni euro jagu. Kuidas ja kui palju tuleb linnal oma võlakoormust vähendada ja kui palju tuleb koomale tõmmata tulevasteks aastateks plaanitud investeeringuid, pole veel selge. Pigem on praegu asi selles, et teatud pinge on eelarves olemas selleks aastaks järgmiseks aastaks, eeskätt sellest koroonakriisist tulenevalt sellest, et nagu praegusesse aastasse planeeritud investeeringuid ei saa samas mahus teha