Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva, 13. mai teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Töötukassa toetab palgahüvitiste maksmist ka juunis. Tingimused hüvitise saamiseks muutuvad rangemaks. Me oleme arvestanud kokku nüüd siis selle eelmise nii-öelda meetme, nüüd uue mehed peale on võimalik vastavalt seadusele eraldada suurusjärgus 300 miljonit eurot kokku nüüd selle nelja kuu jooksul ehk märtsist kuni juunini hinnanguliselt ära kulub. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul pole kaks pluss kaks reegel enam mõistlik, kui piiranguid leevendatakse. Euroopa komisjon soovitab Euroopa Liidu riikidel omavahelisi piire avama hakata järk-järgult ja vastavalt sellele, kui sarnane on epidemioloogiline olukord neis riikides. Kui me tõdeme ka meditsiiniliselt, Me oleme sarnase epidemioloogilise olukorras, siis miks mitte, sest Kreeka on ju ka väga positiivne turismisihtkoht. Saksamaa kantsler Angela Merkel tunnistas, et Venemaa on häkkinud tema arvutisüsteemidesse. Eesti Energia uurib koostöös Tallinna tehnikaülikooliga, millised võimalused on põlevkiviõli tootmisel kasutada prügiplasti. Tulevikus me loomulikult ei välista seda, et võib-olla meie tehnoloogia areneb, muutub ka selliseks, et põlevkivi on katalüsaator, mis aitab jäätmeid kasutada. Pärnu haigla avas uue, üle viie ja poole miljoni euro maksma läinud ristiku tervisekeskuse ilm on öö hakul pilves selgimistega, mitmel pool on vihma ja lörtsihooge. Pärast keskööd pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, paiguti sajab hoovihma ja sooja on seitse kuni 12 kraadi. Nüüd kõigest lähemalt töötukassa toetab palgahüvitiste maksmist ka juunis, küll aga muutuvad rangemaks tingimused, näiteks 30 protsendi käibe langusega. Enam ettevõtte palgatoetust ei saa, jätkab Brentere. Kui ettevõte soovib ka juunis töötukassalt palgatoetust saada, siis peab tema käive olema kukkunud vähemalt 50 protsenti. Lisaks peab ettevõte täitma ka ühe tingimuse kahest ehk kas tal pole kokku lepitud mahus võimalik tööd pakkuda vähemalt pooltele töötajatele või on vähemalt poolte Te, olete palk langenud 30 protsendi võrra või alampalgani. Lisaks muutub ka see, et töötukassa hüvitab juunis töölepinguga töötajale kuni 50 protsenti varasemast keskmisest palgast kuid mitte rohkem kui 800 eurot ning mitte vähem kui alampalk. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et tingimused muutusid karmimaks, sest riigi rahavarud on piiratud. Me oleme arvestanud kokku nüüd siis selle eelmise nii-öelda meetme, need uue meet peale võimalik vastavalt seadusele eraldada suurusjärgus 300 miljonit eurot ja kõik kokku nüüd selle nelja kuu jooksul ehk märtsist kuni juunini hinnanguliselt ära kulub, nüüd ongi vaja omakorda valitsusel hinnata, kas töötukassa ettepanek sobib. Kiige sõnul leppis täna töötukassa nõukogu kokku, et arutab valitsusega ka seda, kas ja kuidas oleks võimalik toetusi pikendada ka juulis-augustis. Võimalikud sektoripõhised, toetused, kas on meil mingit mõtet siin, kuidas siis nende riigi toel hüvitistega võiks jätkad edaspidi ehk töötukassa nõukogu saab otsustada siiski ainult seda mis on seaduse raames võimalik rahaliselt eraldada. Lisaraha arutelusid on tõesti enne peetud, veel on teada teatud Euroopa Liidu mehhanismid, mis samuti võimaldaksid lisatuge taotleda. Need on reeglina ehitatud üles nii-öelda laenurahale. Ka see eeldab just nimelt parlamendi toetust, eeldab teist lisaeelarvet. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp on töötukassa nõukogu otsusega väga rahul ning tema sõnul oli ka liidu ettepanek see, et toetuse saamiseks peaks olema ettevõtte käive langenud rohkem kui 30 protsenti. See, et nüüd ka väljamakstavad summad on vähenenud, saame ka aru, ega ei ole lõputult võimalusi suuri rahasid maksta, aga see on hea. Ütleme me maksimumprogrammi pakkusime ka välja, et see peaks olema meie sektorile kuni aasta lõpuni. Kuid juuni, juuli kindlasti. Käpp ütleb, et praegune meede, kus toetust said ka 30 protsendilise käibe langusega ettevõtted oli liiga leebe. Noh, eriti kus me ise näeme meie sektori rasket olukorda ja tänases kontekstis öelda, et kas me oleksime kolme sendise käibe langusega nii hädas, et me tahaksime mitmed kuud riigiabi, siis pigem saaksime ise hakkama praktiliselt aga olukorras, kus meil on 100 protsenti langenud, et siis noh, oligi see mure, et jagatav raha lihtsalt lõppeb väga otsa. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on aga praegu oluline vaadata ka juba töötuna arvelolevaid inimesi ning nende aitamist. Ja seetõttu oleme natuke kahtlevad, et kui palju me tohime veel siis need töötukassa reserve kasutada neid töökohti hoidmiseks ja kui palju me peaksime tegelikult pahandama just nende töötajate olu kohta tuleks lubada tööampse, et selles osas me oleme kokku leppinud ja hetkel siis olemas kokkulepe lähedal teemaga, et kui töötus kasvab väga suureks, et siis töötukassa nõukogul ette paneksite töötuskindlustusperioodi pikendamiseks, et inimesed ei leia tööd, aga on vaja ja nende sidet töötukassaga säiliks kauem, et teine on siis see, et kui palju töötu saab näiteks esimese 100 päeva jooksul hüvitist. Praegu on Tanel Kiik pannud lauale ettepaneku 70 protsenti. Me peame tagama, et selleks raha. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1133 koroonaviiruse testi, millest viis osutusid positiivset. Kolm positiivset testi tulemust lisandusid Tallinna üks Pärnumaale ja üks Saaremaale. Hommikuse seisuga vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi 47 inimest, neist viis on juhitaval hingamisel. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 61 inimese elu. Teadusnõukoja juht, viroloogia professor Irja Lutsari sõnul on praegu Eestis koroonaviirusesse nakatumise tõenäosus väga väike. Nii ütles ta ERR-i veebisaates otse uudistemajast Anvar Samostile. Kui me vaatame neid seire uuringu tulemusi, mida siis eile teist lainet demonstreeriti, siis minu meelest oli 0,9 protsenti oli see nakatunute hulk, et minu meelest on meie olukord praegusel momendil kontrolli all, aga see viirus kindlasti ei ole Eestimaalt ära läinud. Mida tavaline inimene saab ise teha selleks, et ta ei nakatuks ja nakkuste levitajaks? Kui tavalisel inimesel on köha-nohu praegusel ajal Eestis on alati võimalik teha dist tavaline inimene saba aus olla, tavaline inimene saab alati ütelda, tead, mul on köha-nohu, et ma ei tule, siis ei ole midagi taunimisväärset, et kellelgi on hingamisteede kaudu leviv viirus see türmis. Est peabki normaalset elu käsi pesema mitte väga lähedale minema, kaks pluss kaks kehtib mitte kellelegi poejärjekorras selga ronima ja elama tavalist normaalset elu. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul avab ka Tallinna esmaspäeval kõik sisespordihallide basseinid juhul kui valitsus vastava otsuse homme kinnitab. Küll aga tekitab kõlvartis küsimusi see, kuidas tagada spordisaalides ning basseinides kaks pluss kaks reegli täitmine. Suurem osa basseinides Tallinnas on erakätes, ehk siis Tallinna linn eriti olukorda mõjutada ei saa. Veel üks küsimus, mis jääb arusaamatuks, mida ma arvan, oleks vaja ja nagu lähiajal täpsustada, mida selliste leevenduste puhul peaks tähendama reegel kaks pluss kaks ja sotsiaalse distantsi nõue, aga me päris pikalt arutasime linnavalitsuse liikmetega, kuidas jälgida sotsiaalse distantsi basseinis. Samamoodi tekib küsimus, et kuidas jälgida distantsi üritusel kus olevat 500 esimeses ruumis või 1000 inimest siis väljas meil vaja muidugi seda täpsustada, sest me peame ka aru saama ja kuidas me seda hakkame jälgima. Või siis tuleb ausalt tunnistada, et need viimased leevendusmeetmed see tegelikult tähendab, et seda, et kaks pluss kaks valemi juba tagada ei ole võimalik. No ja siis on selleks ka ka vastav, tõenäoliselt tehtud analüüs, riskianalüüs ja vastavad uuringud, seda ka toetavad. Praegu selline lähenemine on ka ka õige, aga nõuda seda, mida ei ole võimalik täita. Kindlasti ei ole ka mõistlik. Sellest reedest saab balti riikide vahel vabalt reisida, piirikontrolli ei ole ja karantiini ei pea ka jääma. Millised on ka kolme riigi erisused koroonaga seotud piirangutes, seda selgitas välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tiina Kallasmaa. Mall Mälbergile. Eestis me teame täpselt, mis on koroonaga seotud piirangud, kui me Eestis liigume. Sellest nädalavahetusest saame me sama vabalt liikuda Lätti ja Leetu aga piirangud on nendes riikides erinevad. Mida me peame arvestama ja mida me peame teadma piirangute erisustest? Nii Lätis kui Leedus on vaja arvestada, et avalikus ruumis liikumisel peaks olema mask, seda siis kindlasti Leedus ja Lätis näiteks ühistranspordis olles tingimata mask ei ole nõutud, aga on nõutud, et oleks kaetud nina ja suu ja samuti on vajalik siis hoida distantsi, arvestada ka sellega, et tegelikult eriolukord mõlemas riigis jätkuvalt kehtib. Läti on oma eriolukorda pikendanud üheksanda juunini ja Leedu 31. maini. Lisaks tuleks siis arvestada ka sellega, et, et ei ole võimalik läbi viia suuri üritusi ja Lätis on tänasest alates võimalik siis koguneda kuni 25-l inimesel aga peab hoidma kaks korda kaks vahet ja Leedus on sellised suuremad kogunemised ehk siis kuni 30 inimese kokkusaamised lubatud alates 31.-st maist. Millal te panete välisministeeriumi kodulehele üles need täpsustatud tingimused? Koheselt, kui need on teada kuupäevana saab praegu siis võtta sihi 15. mai peale. Ta komisjon tutvustas täna meetmeid, mis aitaksid turismiriikidevahelist reisimist taastada, jätkab Epp ehand. Et reisimine mingilgi määral turvaliselt taas võimalik oleks, soovitab komisjon järk-järgulist piiride avamist ja täiendavate tervisekaitsemeetmete rakendamist. Euroopa Komisjoni asepresident Margarete Vestager. Käin viieni oma enialas. Muidugi ei saa see olema tavaline suvi meist kellelegi jaoks, aga kui me teeme koostööd ja kõik annavad oma panuse, nii nagu komisjon soovitab, siis ei pea me suvekodus istuma või rääkima euroopa turisminduses täielikult kadunud suvest. Piiride avamisel soovitab Euroopa komisjon eelkõige silmas pidada sarnast epidemioloogiliste olukorda. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Mida see Eesti puhul tähendaks, no ma tooksin siin näite, kas või Kreekas, sellepärast et Kreeka on ju riik, kes on tegelikult covidi kriisiga päris hästi hakkama saanud. Nakatunute arv on suhteliselt piiratud, samuti nende arv, kes on haiglas või kes on Covidi ohvreid, et Guinev tõdeme ka meditsiiniliselt? Me oleme sarnases epidemioloogilise olukorras, siis miks mitte, sest Kreeka on ju ka väga positiivne turismisihtkoht ja, ja kindlasti on hulk inimesi, kes sooviksid võimalikult ruttu ka Kreekasse külalislahkust nautima minna. Selleks, et Euroopas taas reisima saaks hakata, on vaja kõigepealt transpordivõimaluste taastumist, see tähendab täiendavaid tervisekaitsemeetmeid. Võtmesõnadeks kujunevad distants, kontakti vabadus, pesemine, desinfitseerimine ja tuulutamine. Eelkõige on lähtekohaks ikkagi ka see, et turvalise vahemaa hoidmine peaks olema üks põhimõte, millest kinni pidada ja me väga selgelt ka selles paketis toome välja selle, et, et olukordades, kus ei ole teostatav, siis tuleks igal juhul kasutada näomaske. Kus võimalik, soovitab komisjon jälgida, et transpordivahend liiga täis ei oleks, kus ka keerukam on näiteks paljuräägitud lennunduses, siis lennukitesse tühjade istekohtade jätmist tänased soovitused ette ei näe. Lennunduse kohta valmivad täpsemad juhised lähipäevil. Küll aga leidis komisjon, et lennuettevõtted võivad ärajäänud reiside eest küll pakkuda vautšereid ja soovitatavalt võimalikult atraktiivseid. Vautšereid ja inimesed võiksid võimalusel need ka vastu võtta. Aga kui reisija siiski nõuab raha tagasi, siis peab ta seda saama. Riikidele, kes sellest reeglist kinni pole pidanud, saatis komisjon vastavad kirjad, millele võib järgneda rikkumismenetlus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Edasi välisteemadel ja Evelyn Villers Saksa kantsler Angela Merkel ütles parlamendis, et Venemaa on võtnud häkkerirünnakute sihtmärgiks ning tal on selle kohta tõendeid. Saksa luureteenistus on korduvalt teatanud venelased erita katsetest luurata parlamendiliikmete ja muude juhtivate poliitikute järel. Nii näiteks kopeerisid häkkerid ajakirjanduse teatel 2015. aastal Merkeli meilikontolt andmeid. Samal ajal tehti rünnaka parlamendile. Merkeli sõnul on 2015. aasta rünnakute uurijad tuvastanud kahtlusaluse. Leedu valitsus andis Air Balticule rohelise tule, et alustada tuleval esmaspäeval lende Vilniusest Riiga ning nädal hiljem ka Tallinna. BNS siiski leidis Leedu lennujaamade tegevjuht Maariuski Eiseni is the airBalticu lendude kohene alustamine Riiga ja Tallinna ei ole tõenäoline, sest reisijaid oleks liiga vähe. Air Baltic kavandas algselt korraldada oma esimese lennu Vilniusest Riiga täna, kuid otsustas selle siis edasi lükata. Ta selgitas, et ka Läti ei ole veel piisavalt avanenud ning transiitlende ei ole. Air Baltic lõpetas kõik lennud Balti riikidesse seitsmeteistkümnendal märtsil koroonaviiruse pandeemia tõttu. Leedu, Läti ja Eesti avavad reedel oma kodanikele ja residentidele vaba reisitsooni, see tähendab seda, et neile ei laiene kohustuslik 14 päevane karantiini nõue ja muud piirangud, kui nad ei saabu muudest riikidest. Rootsi võimud ja ametiühingud teatasid plaanist värvata täiendavat 10000 õde ja hooldustöötajat, et paremini toime tulla koroonaviirusepandeemias ilmnenud puudustega eakate hoolekandes. Pool Rootsis teatatud enam kui 3300-st Covid 19 surmast leidis aset hooldekodudes ja veel veerand juhtus nendega, kes on koduhooldusel. Ebaõnnestumised hooldekodude elanike kaitsmisel on olnud Rootsi suurdebati teema. Mõned kriitikud on süüdistanud personali töötingimusi teatades, paljudel juhtudel on töö toimunud ilma kaitsevahenditeta. Märtsis teatas ametiühing kommunal, et 40 protsenti Stockholmi ehk epideemia epitsentri hooldekodude töötajaist olid väljaõppeta lühiajaliste lepingutega värvatud inimesed, kes ei saa endale lubada tööle mitte minna isegi juhul, kui nad on haiged. Ja tagasi koju. Eesti Energia uurib koostöös Tallinna tehnikaülikooliga, millised võimalused on põlevkiviõli tootmisel kasutada prügiplasti. Kui uuringud lähevad edukalt, plaanitakse tehnoloogiat tööstuses rakendada. 2024. aastal jätkav Rene Kundla. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses tehtud katsed on näidanud, et prügiplasti põlevkiviõlitootmises edukalt kasutada. Esialgsete uuringute kohaselt on ühest tonnist plastist võimalik saada viis korda rohkem õli kui sama suurest kogusest põlevkivist. Uuringud peavad näitama, milline on õli tootmisel optimaalne põlevkivi, asega plasti vahekord, räägib Tallinna tehnikaülikooli põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu. Hetkeseis on arendus jõudnud oma järgmisse staadiumi ehk rakendusuuringu, nii kus me siis hakkame juba vaatama mitte üksnes enam põhimõttelisi võimalusi, vaid hakkame juba vaatama, millised võiksid olla siis need tehnoloogia kitsaskohad. Uuringu esimene, umbes poolteist aastat kestev etapp ehk laborikatsed lähevad maksma 189000 eurot, millest poole katab Euroopa Liidu regionaalarengu fond. Eesti energia juba kasutab põlevkiviõli tootmisel vanu autorehve. Ettevõtte juhatuse liikme Margus valtsi sõnul on õli tootmisel plastide kasutamise uuringud järgmine samm keskkonna jalajälje vähendamisel. Täna me neid uusi kütuseid kindlasti veel vaatame nii-öelda nii nagu me oleme siiani vaadanud, et põlevkivi on põhiline kütus ja selle juures on siis lisandit. Tulevikus me loomulikult ei välista seda, et võib-olla meie tehnoloogia areneb, muutub ka selliseks, et põlevkivi on see katalüsaator, mis aitab jäätmeid kasutada. TTÜ põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Birk ütles, et keskuses tehtavad katsed ei ole mõeldud rakendamiseks ainult põlevkivitööstuses, vaid need annavad hea kogemusega teistele plastijäätmete taaskäitlusega tegelevatele tööstusharudele. Loomulikult me oleme oma eelnevat tööd sellises suunas teinud selle mõttega, et, et see sobiks nii põlevkivitööstusele, aga ka näiteks plastitööstusele. Filosoofiadoktor Hella Riisalu sõnul on uuritav tehnoloogia hea selle poolest, et kasutada saab puhastamata segaplasti. Kui uuringud tehnoloogiat õigustavad, siis oleks Eesti energia arvestuse kohaselt neil võimekus lisaks eestisega jäätmetele kasutada õli tootmisel ka lähiriikide, taas kasutamatuid plaste Kohtla-Järvelt raadiouudistele räna Kundla. Kui Tartu soovib hakata viie aasta pärast südalinna kultuurikeskust ehitama, tuleb linna laenukoormust enne tublisti vähendada. Seda ka juhul, kui riik linnale appi tuleb. Madis Hindre räägib lähemalt. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimiste eel lubas Reformierakond rajada Tartu südalinnaparki tuurikeskuse. Toonase lubadusena maksis kultuurikeskus umbes 10 miljonit eurot ja pidi valmima nelja aastaga. Täna kavandatava keskuse ehitus peaks algama 2025. aastal ja kokku maksaks ligi 56 miljonit Eurot. Tartu rahandusala abilinnapea Gea Kangilaski sõnul oodatakse riigilt kuni 40 miljonit eurot tuge. On päris juba teada ka, et ega ta ei tule, kui riik meile abikätt ei anna. Praegu nüüd see Kultuurkapitalipoolne üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide nimekiri ootab taotlusi kuni augusti lõpuni, sinna me ka oma taotluse esitama. Sellele oleme orienteerunud. Nimekirja, kuhu aastate eest valiti Eesti Rahva muuseum ja KUMU püriva praegu paljud kultuuriasutused, teiste seas Läänemere kunstisadam Pärnus Veljo Tormise koorimuusika kodu Tallinnas ja Arvo Pärdi muusikamaja Rakveres. Kangilaski lisab, et kultuurikeskuse kogumaksumus on veel üsna umbmäärane ja sõltub suuresti ruumiprogrammist. Esmane analüüsi ütleb, et mõistlikum on pigem suurem hoone ehitada. Rahastusplaan just praegu näitabki seda, et kui sinna hoonesse saaksid olema üksnes kunstimuuseum ja raamatukogu, siis see hoone ei suudaks kuidagi oma nii-öelda ülalpidamiskulusid tasa teenida. Et sellepärast on meil sinna planeeritud ka parkla ruumi. Jaan planeeritud Karenditavaid ruume. Gea Kangilaski tõdeb, et võimalik riigiabi jõuaks Tartu linnani 10 aasta jooksul. See tähendab, et esmalt tuleb suurem osa investeeringurahast linnal endal leida. 2025.-ks aastaks me peame siis praegu väga palju pingutama, et meie laenuvõimekus oleks niisugune, et me saame seda hoonet rajada. Seaduse järgi võib omavalitsuse võlakoormus ulatuda 60 protsendini põhitegevuse tuludest. Tartu netovõlakoormus ulatub praegu 55 protsendini. See tähendab, et näiteks tänavu enne koroona kriisi oli linnal laenupuhvrit veel üheksa miljoni euro jagu. Kuidas ja kui palju tuleb linnal oma võlakoormust vähendada ja kui palju tuleb koomale tõmmata tulevasteks aastateks plaanitud investeeringuid, pole veel selge. Pigem on praegu asi selles, et teatud pinge on eelarves olemas selleks aastaks järgmiseks aastaks, eeskätt sellest koroonakriisist tulenevalt sellest, et nagu praegusesse aastasse planeeritud investeeringuid ei saa samas mahus teha Pärnu haigla avas uue, üle viie ja poole miljoni euro maksma läinud ristiku tervisekeskuse hoone, kuhu kolis osaühingu Pärnu perearstid. 16 perearsti pidulik avamine lükkub tulevikku. Ester Vilgatsi lugu. Seni Pärnu südalinnas töötanud perearstidel on ristiku tervisekeskuses oluliselt paremad võimalused. Endises kohas kimbutas juba ruumipuudus. Nii võetigi ühendust Pärnu haiglaga, kus oli tervisekeskus just valmimas. Läinud nädalavahetusel koliti uude kohta ja vastuvõtud juba toimuvad. Osaühingu Pärnu perearstid juhatuse liige Sirje Uueküla. Meie hakkasime tegelikult ise kontakti otsima, meile tundus, et väga ilus uus maja meile vanas asukohas kippusid ruumid juba väikseks jääma ja me arvasime, et see on hea võimalus uurida, vaadata, kas me mahume siia, kuidas aga võtavad uue äärelinnas asuva perearstikeskuse vastu need, kes on harjunud südalinnas arsti juures käima. Pärnu linn on ju nii väikene ja bussiliiklus on siin väga hea, nii et selles mõttes ei ole probleemi ja me oleme küsinud ka nüüd lihtsalt kuidas on, kas te leidsite neid hästi ülesse? Ikka leidsid meid ülesse. Ma võin öelda, et siin kõige rohkem paranes meie pereõdede töö. Me saime juurde palju protseduuride ruume. Nii et pereõdedel on päris head võimalused siin oma iseseisvaid vastuvõtte teha, patsienti aidata. Pärnu haigla juht Urmas Sule. Selle keskuse loomine täna tähendab tegelikult seda, et kui me sarnase keskuse oleme, siis koostöö siin haigla ja perearstidega käima lükkamas, siis tegelikult see vaatab väga pikalt terminit tuleviku tervishoiukorralduse mudelisse. Ja see tegelikult annab kindlustunde noortele arstidele, noortele õdedele, et Pärnusse tasub ka tööle tulla. Ilm püsib endiselt vihmana lähemalt räägib sünoptik maile Meius. Niiske ja jaheda õhuga madalrõhkkond liigub piki Soome lahte Venemaa suunas ja selle jõuvarud ammenduvad tasapisi, jäädes täna õhtul õhukeerise lõunaserva, sajab veel mitmel pool hoovihma, kohati tuleb sekka ka lörtsi. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa, puhanguti kuni 13 meetrit sekundis, Liivi lahe ümbruses seitse kuni 12, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi. Öö hakul on ilm Eestis veel võrdlemisi pilvine ja sajune, pärast keskööd pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb Ida-Eestis. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, puhanguti 13 meetrit sekundis, Lääne-Eestis lääne ja loodetuul seitse kuni 12, rannikualadel puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Pärast keskööd pöördub tuul kõikjal läände ja loodesse ning nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli, meretuulega rannikul kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, paiguti sajab hoovihma. Puhub valdavalt lääne ja loodetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 12 kraadi. Selline sai kolmapäeva, 13. mai Päevakaja. Saate pani kokku Kadri Põlendik. Aitäh kuulamast ja meeldivat õhtut.