Tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Me alustame 20. jaanuari heligaja. Siin stuudios on täna Mirje Mändla ja tutvustan teile järgmiselt saate teemasid. 25. jaanuaril toimunud kontsert kus antakse üle Eesti paroodia aasta muusikaauhind dirigent Anu talile ja sellel kontserdil tuleb ettekandele ka Tõnu kõrvitsa uus teos. Intervjuusid annavad Anu Tali, Tõnu Kõrvits, neid küsitlesid Karin kopra ja Jaan Leppik. Järgmisel nädalal val debüteerib Tallinna filharmoonia sarjas noored dirigendid turdve, kes dirigeerib muide ka järgmisel nädalal esietendavad balletisulfiid. Rahvusooperis Estonia. Laupäeva õhtul toimub Eesti riikliku sümfooniaorkestri ooperi kaala ja klassikaraadio stuudios on seda tutvustamast rannailosoni kooriühingu traditsioonilisest aasta kontserdist, kõneleb Aarne Salumäe intervjuus Margani Rookäär. Ole Pärnus toimuvaid nüüdismuusikapäevi tutvustab lähemalt Andrus Kallaste Eesti Arnold Schönbergi ühingust ja teda küsitles Ülle Hallik. Teater Vanemuine võtab ette taas kord muusikali kontserdite sarja alapealkirjaga memory ja sellest kõneles produtsent Paavo Nõgene. Intervjuus Hedi Klettile ja saate lõpus kuulate Priit Kuuse muusikauudiseid laiast maailmast. Soovin teile head kuulamist. 25. jaanuaril toimub Estonia kontserdisaalis kontsert Nygma, kus esinevad solistid Andrei ja Sergei tagaadin ning Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel. Kontsert on mitmel põhjuse oluline sündmus. Eesti muusikaelus. Kontserdikavas on Mozarti, sümfooniakontsert, Dante ja Elgari Enigma variatsioonide kõrval ka eesti helilooja Tõnu Kõrvitsa teosed tuulde lauldud esiettekanne. Eesti Raadio annab dirigent Anu talile üle auhinna aasta muusik 2006 ning kontserte Nygma kuulub Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaega ja euroraadio vahendusel jõuab sündmus Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Portugali, Saksa, Hollandi, Islandi, Kanada ja Austraalia raadiokuulajateni. Kontserdikavast räägib lähemalt dirigent Anu Tali. Ma ei taha väga emotsionaalsusesse laskuda, aga Mozartist ma arvan ja, või enne seda veel Bachist tegelikult algab kogu lääne muusikakultuur või õigemini sümfooniline muusikakultuur, et ilma Mozartit ta ei oleks meile näiteks tormist ei oleks meil Brahmsi, ei oleks meil tüüri, sest et, et kõik tegelikult kogu Euroopa muusikakultuur lähtub vini klassikalisest koolkonnast. Teos nüüd Põhjamaade sümfooniaorkester aasta pärast suurt juubelit esitab, on sümfooniakontsertande kontsert sümfoonia viiulile võlale ja ma arvan, et see on üks tema kõige geniaalsema teoseid. Esiteks on see õudsalt ilus, seal on absoluutselt geniaalselt kokku pandud vormilised võtted ja, ja geniaalsed muusikalised lahendused. Ilu on muidugi absoluutselt esimene ja kõige määravam asi minu arust muusika juures ja kuulaja jaoks, mida ma tahaksin kuulajale pakkuda. Et ilma iluta siin ilmas ei ole elu. Sümboli konsultante esitavad Põhjamaade sümfooniaorkestri ees tagaadinid Sergei kaadingeda, juba Eesti publik tunneb tema 10.-st eluaastast aastaid tagasi 1000 kaheksateistaastane ja juba ma ei tea, kas viies kord Põhjamaades on poolikute ees ja seekord esimest korra julgeb temaga mängida. Tema isa on treida kaading, kes on Peterburi juhtivaid muusikuid. Mängija, professor Peterburi Filharmoonikute esivioola ja tunnustatud muusik kogu Venemaal. Ja loomulikult on isa laati raske pojaga mängida, aga seekord on sela teeb minu tungival mahitusel juba juba aastaid ja noh, eks siis minu jaoks on esimene kord neid koos laval näha, eks see saab olema väga energeetiline kooslustest. Noh, mõlemad on natuke sellised hullud nagu üks õige muusik peabki olema. Kavas on ka Tõnu kõrvitsa tuulde lauldud esiettekanne. Tema on sinu põlvkonna ehk siis meie põlvkonna helilooja. Mis sa arvad, kas muusikas on midagi, mis on just sellele põlvkonnale omast? Saab nii küsida, saab küll, aitäh. Tegelikult Tõnu Kõrvitsa puhul on mul hea meel tõdeda, et Tõnu ei karda kirjutada sellel Al sajandil, kui inimesed püüavad olla väga keerulised, formuleerida oma lauseid ja muusikalisi mõtteid äärmiselt keerukalt ja kui kuskil hakkab olema midagi tonaalset ja ilusat, siis tingimata on see lihtsalt liiga lihtne ja liiga lihtlabane. Siis Tõnu ei karda kirjutada lihtsalt ja ilusalt tema juures äärmiselt sümpaatne see, et ta mõtleb sümfooniaorkestrile, mitte ei sea sümfooniaorkestrile, vaid mõtleb tema pill, on sümfooniaorkester. See sundiski mind temalt lugu paluma, et ta meile kirjutaks, sest et tegemist on esimese Põhjamaade sümfooniaorkestrile pühendatud teosega ja tuulde lauldud on teos, kus on igasuguseid erinevaid alapealkirja, ta on nagu omamoodi sümfooniline poeem. Et seal on tuulekannel ja sellised erinevad osad, mis nagu loovad pildi silme ette. Mis mind Tõnu juures on alati köitnud, on juba nagu noorest peast lapsest peast tema mõttemaailm või tema filosoofia on sügavalt filosoofiline inimene minu arust ja see, kuidas ta tegelikult Lääne-Euroopa muusika näiteks TPS-i tagamaid tunneb ja kirjandus selle taga ja Sibeliuse tunnetab ja aru saab, et seal tänapäeva jälle paljusõnalisus ja tihtipeale rumalas maailmas minu jaoks väga suureks ja meeldivaks vahelduseks. Kui inimene nagu näeb puude taga metsa ja teab asjade tagamaadelt siis see annab mulle nagu jälle usu tagasi jätta, et muusikakultuur ei kao mitte kakofoonia sisse ära, vaid jääb ka ennastunustav ilu ja, ja südamest tulev looming. Ja kontserdi teises pooles kõlab Edward Elgari Enigma variatsioonid. Ilgar Enigma variatsioonid on Enigma või selline mõistatus, mida me kõik elus otsima, et elu mõte või mis iganes see on selles teoses nagu lahtlikudeerimata. Et nüüd peab kuulaja ise kavalehe abiga ja neid osi kuulates neid on 14 Ta on kirjutanud neid oma sõprade auks lähedaste auks ja minu arust see on see, mida tegelikult ma mõtlesingi selle selle aasta alguse peale kõige kõige tugevamalt, et võib-olla on meil on nagu suhteliselt kõik olemas, ehkki ma õieti ei tea, kuidas Eesti lihtne eesti inimene oma elu sätib, sest minu arust on poliitilises sfääris ja ka majandusega suhteliselt pahasti, et ma ei tea, mina ei ole selles mõttes tavaline Eesti inimene, mind tuntakse natuke paremini, seetõttu võib-olla ma kardan, et mul on ilus, natuke lihtsam paratamatult. Aga ma vahest mõtlen, et, et sa ei saa lihtne olla tegelikult. Samas võib-olla on seda, neid pingeid ja pressi nagu, mis kuklasse surub, on nagu vähem. Et ei ole head ilma halvata ja halba ilma heata, aga ma tahaksin, et inimesed, nagu ma ütleks, võib-olla üksteise ja ka enda peale, et mitte ainult kogu aeg selle peale, kuidas Need hallid mehikesed finantsilise võimaluse kokku kuhjaks või kuidas teha rohkest rahast veel rohkem vähesest palju. Et seal need asjad oleks natukene ideelisemalt paremini ja, ja teistele inimestele ja lähedastele suunatud, kui nad Eesti elus täna on. On äraütlemata vahva, et üle hulga aja taaskord Eesti heliloojalt maailma esiettekanded kuulda võib ja, ja Tõnu Kõrvits on saanud hakkama teosega tuulde lauldud. Teisel pool lauda istub Tõnu Kõrvits. Tere. Tere õhtust. Tuulde lauldud. See on erakordselt poeetiline pealkiri, on üsna loomulik pärida mu arvates, et mis maailmas siis su helid selles teoses jalutavad. Tuul, see on meie Põhjamaade kõige võimsam sümbol. Ma arvan ja see tuuleteema on mulle olnud kogu aeg oluline see, sest tuul iseenesest on ju väga musikaalne ja Põhja-Kõrvemaal, kus on minu teine kodu, maakodu, seal ma teinekord kuulan ja tõepoolest oskab ta lausa üllatada oma sellise täpselt mõõdetud kompositsiooniga ja sageli mulle tundub, et tema, sellises helis on mingisugune selline salapärane akordika. Et see on kuidagi väga inspireeriv ja, ja see. Ma olen seda ka varem oma loomingus kasutanud. Mul on mitut loost, kus ma kasutan sõna Thule. Saan siis sellest Ultima Thulest pärit munad, tuulelaulud. Nüüd äsja valmisid tuule leegiad. Eks seegi sõna, mis tähendab siis sellist müstilist põhjamaa on, on, ma usun, selle tuulega just seotud proovin oma muusikasse. On asju, mis mul on ammu kuidagi nii-öelda olnud hinge peal või, või mis on kuidagi ladestunud. Ja, ja ühel hetkel nagu nõuavad nagu sellist väljaütlemist, et nagu ma ütlesin, kasvõi seesama tuuleteema erinevates variatsioonides, ma olen ka seda varem kasutanud ja nüüd siis võib-olla kõige sellisemale jumala võimsamale koosseisule sümfooniaorkestrile siis esimest korda. Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaega kuuluv kontsert Enigma on Estonia kontserdisaalis 25. jaanuaril. Ülekanne klassikaraadios algab kell 19. Euroraadio Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaja sarjas toimub 25. jaanuaril kontsert. Enigma Eesti Raadio aasta muusik 2006, Anu Tali juhatab Põhjamaade sümfooniaorkestrit. Kavas Mozarti sümfooniakontsert tonte, Tõnu kõrvitsa esiettekanne tuulde lauldud ja Elgari Enigma variatsioonid. Ülekanne Estonia kontserdisaalist. Algab 25. jaanuaril kell 19. Klassikaraadio stuudiosse Tennetaile Assani, keda me näeme pidulikul ooperi galal koos Johan Tralla ka Estonia kontserdisaali laval Ka meie Johaniga mõlemad Laaname, neli aariat ja kaks pluss ühe dueti. Pluss üks tuleb siis, kui publikule meeldib, seal on naguniivõrd palju erinevaid karaktereid, mis tulevad lavale, et selles mõttes omamoodi, võib-olla isegi raskemgi, kui ühe ooperilaulmine ooperisõbrad teavad opernaga, eks teatrialt ikka, et tal on nagu dramaturgi line areng ja millal ideaalis ma loodan, et meie, Johaniga suudame ka seda publikuni tuua, et nii-öelda ilma proovikat ehk näitlemise ja kogu selle teatri butafooriat ta siiski tekitada publikus idee situatsioonist ja emotsioonidest, mida siis vastav karakter või tegelane ooperis parajasti tunneb, sest teatavasti aaria ta on nii-öelda üks emotsionaalne stoppkaader, äärmisel juhul on ühes klassikalises aarjased on kas üks või äärmisel juhul kaks. Emotsioon on üldse mulle miskipärast ja selline tunne, et võib-olla Eesti Kontsert, organisatsioonid ja orkestrite juhtkonnad ja inimesed, kes nii-öelda otsustavad repertuaari esitajaid valivad on tasapisi nagu jälle hakanud usaldama eesti lauljaid. Nii üliväga hea meel. ERSO ei tunne, et nad võtsid riski oma lauljaid pannes nii-öelda aaperigaalale. Tõesti alguses oli plaan kontserti juhatav Nikolai Aleksejev ja ka temaga sai nii-öelda see kava kokku pandud, aga see kava on sündinud ikkagi Nikolai Aleksejevi, Juhan Tralla ja minuga koos Meil õnnestub laulda dirigent Aleksejeviga. Aga dirigent Maksim Aleksejevi ka. Kes on Nikolai Aleksejevi poeg, pealegi tema juures õppinud, on tunda ja kindlasti naha publik võib olla kaugelt ei näe, et on tegemist tõesti väga isa nägu. Hea noor dirigent ja väga vokaali tundlik see on nagu väga tähtis. Ma arvan, et me üritasime nagu teha siukest homogeenset kava. Aga teisest küljest need kõik aariad on meie lemmikud. Kõik need aariad on igapäevases repertuaaris, mida ma hea meelega laulan igal pool. Ja, ja no minu jaoks muidugi on nüüd uus. Ja kuhu ma nüüd vokaalselt ise loodan tasakesi sisse minna sellisesse repertuaari. Mis on siis Verdi ja, ja mõned väiksemad Putšiini ooperid. Et Mul on sellel Kaananedverdi trubaduuriks Lianora esimest aariat ja lähen 10 aastat tahaks nagu pühenduda just sellisele repertuaarile ja ikkadelgaantodonid sihti liini autorid, et hea meel, et Juhan on tenor, kes peab lugu just sellest repertuaarist, et Leniaadonitsiidi muusikast tal on vahendid, millega seda esitada, see Belkanto nõuab just vot seda, mis sõna ütelda nõuab ilusat laulmist. Aga lisaks nii-öelda ilusale Häälele peab seal olema ka väga kindel laulutehnika elu on mind kokku viinud paljude tenoritega juba, et naabritel on, on see iseäranis raske repertuaar laulda, sest seal nagu sellist poisid põrutav sellist asja ei saa endale lubada. Ja Johan on muusik, aga koos laulda sellist muusikat lausa rõõm. Kõneleja sõpranoile Assani Eesti riikliku sümfooniaorkestri ooperi Kaala toimub laupäeva õhtul 20. jaanuaril algusega kell 19 ja selles kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio. Homme toimub traditsiooniline Eesti kooriühingu. Aastakontsertkooriühingu esimehe Aarne Saluveeri sõnul tahetakse sellega tõmmata ühiskonna tähelepanu kooriliikumisele Eestis. Puudu oli sellest, et toimuks mingit tüüpi äramärkimine, tõsisem koorimuusikast, küllalt raske nagu muuski muusikas. Et kes on need, kes sellel aastal võib-olla sellesse Eesti koorimuusikasse on rohkem panustanud ja siis saigi välja mõeldud nii-öelda aastaauhindade gala, teatud kategooriates. Valiksin selline väga avatud ehk mistahes partnerid ja kontserdikorraldajad ja nii-öelda ühiskond laiemalt tunneb, et vaat, see on tõesti meie aasta tegi see koor või seaorganisaator kenakese heaks. Eesmärgiks on kindlasti tunnustada ühelt poolt oma tegijaid ja teistpidi näidata neid, sest tegemist on avaliku üritusega, meil on raadio otseülekanne, meil on külalised, aastaraamat, seal on isegi selliseid teooriat, kus on väga selgelt öeldud, et koorid, kelle panus suuremasse rahvusvahelisse muusikaellu ja organisaator autorid ja eraldi väljendavad, et just sellised rohujuure tasandil tegutsejad ka inimeste äramärkimine ära tajumine, millises kohas keegi oluline on, et, et siin on ka võimalik nagu täiesti selgelt vahet teha ja minu arust on hea, et me oleme seda nagu märganud traditsiooniliselt, kuna kooriühing on nii-öelda meie kõiki alaliite ühendav üksus, siis muusikanõukogusse saadab iga alaliit oma esindaja. Me vähemalt oleme ülesande püstitanud, et me lähtume nagu muusikakeskselt, seetõttu ettepanekud tulevad kooriühingu muusikanõukogusse, kes siis teeb otsuse ja muusikanõukogul on õigus endale kandidaate üles seada, niiet otsus sünnib siis muusikanõukogu ja, ja kogu nii-öelda selle koori üldsuse koostöös, nii et ikkagi väga demokraatlikult. Loodetavasti ta niiviisi toimub jah, et tõsi, kui valitakse nominentide hulgast üksis siis temale langeb rohkem tähelepanuga. Tegelikult on oluline, et on terve hulk kandidaate, kes üldse nagu nominentideks on pürginud ja kes nende hulka pääsenud, ehk see nominendiks olemine iseenesest, ma arvan, on juba täiesti suur saavutus. Kõik need tiitlite saajad on viimase minutini saladuses, siiani on püütud seda vähemalt sel kombel külandad, et me ei tea näiteks, kas aasta kontserdil esinejad, jah, Nadal nominendid, aga nad ei, näiteks ei pruugi olla preemia saajad ja nii ongi väga loogiline. Aga ta ei ole selline tühipaljas aukirjade andmine, ta on ikkagi tegelikult nagu kultuurisündmus selles valdkonnas. Tegelikult iga inimene võistleb ja kooria tegija ju põhiliselt nagu iseendaga, et sa tead, milline on su hetkevõimekus kaasa saavutasid selle, mida sa tahtsid. See, kui keegi mingil põhjusel on nii-öelda kasvõi kohta eespool mingites küsimustes, näitab, et on veel keegi, kes mingil põhjusel võib-olla eeskujuks. Homme esinevad Estonia kontserdisaalis Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester Hanno Põldmäe juhatusel, Tallinna muusikakeskkooli puhkpilliorkester Aavo Otsa dirigeerimisel segakoor noorus dirigent Raul Talmar käe all Kose Gümnaasiumi poisteansambel Anne Kruuse juhatusel. Enim on ta kooristuudiolastekoor ja noortekoor, dirigent Urve Uusbergiga Rapla laulustuudio neidude koor Thea paluoja eesotsas Miina härma, gümnaasiumi segakoor Kadri Leppoja dirigeerimisel Eesti televisiooni tütarlastekoor dirigent Aarne Saluveeriga ning Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor, dirigendid Peeter Perens ja Siim Sellis. Otseülekanne klassikaraadios algab homme kell 15. Tallinna filharmoonia esitleb Tallinna kammerorkestri ees teeb oma debüüdi noor dirigent Mikk Murdveesolistid on Sten Lassmann klaveril ja Mihkel Kerem viiulil. Kavas mendel sonid Sibeliuse ja kere meheli tööd. Kontsert 25. jaanuaril kell 19 Mustpeade majas. Mikko murdejuhatajate tuleval nädalal Tallinna filharmoonia korraldatud kontserdisarjas noored dirigendid, alustasite aga väga edukalt ja hoogsalt viiuldaja noh, see praegu ei üllata enam ilmselt kedagi, et interpredil tekib huvi dirigeerimise vastu. Aga millal teie hakkasite oma dirigeerimist, soovib praktikas realiseerima? Ma alustasin dirigeerimise õpingutega Atso Almile juures, ilmselt aasta võis olla, ma arvan, et 2001 või 2002 salmile teeb Sibeliuse akadeemias lisaks dirigeerimise eriala õpilaste tundidele ka sellist nii-öelda liiva väga hästi, kuhu saavad kõik soovijad tulla, võtavad oma pilli kaasa mingisuguse partituuri ja partiid ja siis seda tehakse selles tunnis. Proovin oma tulla ükskõik millise tasemega. Kui keegi tahab mängida kasvõi ainult ühe tseeru rekordi ja vaadata, et kas ta saab selle niimodi löödud kõik koos mängivad, siis ka selline võimalus on teretulnud. Minu suurem huvi dirigeerimise vastu tärkas siis, kui ma Sibeliuse akadeemias viiulit õppides käisin igal nädalal mängimas dirigeerimist osakonna orkestris ja sealsed õppetööd pealt vaadates tekkis siis endal tõsisem huvi ja siis 2002 läksin sisseastumiseksamitele ja mõnevõrra endalegi üllatuseks sain sisse. Sibeliuse Akadeemiasse dirigeerimise erialale, kelle juurde Sibeliuse akadeemia trigeerimis klass on selles mõttes huvitav, et seal on küll üks korraline professor, lektor professoriks, praegu Leipzigi restoran jaa lektorina Ats all ja nendele kahele lisaks seal käib väga palju erinevaid dirigente õpetamas nädal või paar aastas näiteks tihedaid külalisi, nüüd on Jorma panula, kes ikka veel on väga heas õpetamisvormis. Samuti on käinud nüüd Hanno lindu viimasel ajal üsna palju koostöös ooperiosakonnaga Markkus lehtinen kes oli vist üle-eelmisel aastal näiteks Savonlinna ooperifestivali aasta artist, nii-öelda samuti välismaistest külalistest, on näiteks Saksamaalt käinud Peeter Külke tegemas meiega suurt hulka Mozarti oopereid. See oli väga huvitav ja põnev periood Petteri külge, muuhulgas näiteks ka minu teada Henrik vestma. Nii et te olete Sibeliuse akadeemias väga heades kätes ja see huvi järjest süveneb, kas tundub, et praegu kaldubki huvisi sinna dirigeerimise poole rohkem? Raske ütelda, et huvi on jätkuvalt suur mõlema eriala suhtes. Selles mõttes näiteks nüüd sügisel oli rohkem trigeerimisega, tundub, et ka kevad läheb rohkem selle tähe all. Aga samas jõudsin ma sügisel mängida paar kontserti nii Soomes kui ka Eestis. Viimane kontsert tuligi detsembri keskel, kus me mängisime Sten Lassmanniga Kadrioru lossis kolm suurt sõnatu. Ja millised on need orkestreid, mida te olete siin viimasel ajal dirigeerinud? Sügis algas minu jaoks augustis Heino, las sümfonietta debüüdiga mis on väga tore iga-aastane projekt, orkester, kust on siis eri maadest tulevad noored kokku ja mängivad kaks kontserti, kama ühe klassikalise ja teise kergema poole muusikat, et see aasta oli seamängijad nii Eestist, Soomest. Hanofferist peale seda sidus mind pikalt üks projekt purjooperiga, kus ma tegin siis lõbusat leske esimene lavateos, mis oli tegelikult minu õlgadel, et siiamaani me oleme teinud palju tööd assistendina ja teise dirigendina, aga see oli nende esimene, siis päris. Kes tunneb Eesti dringute väga hästi, sest seal Peeter Lilje ja Arvo Volmer on olnud pikka aega pea trigentidena sellise uue muusika kavaga seal oli orkestri enda kordeca on ka üks väike sõit, siis oli kohaliku helilooja jooni kestev klaverikontsert esiettekanne, Jonas Ahana mängis suurepäraselt ja siis samuti Mihkel Keremi kolmanda sümfoonia esiettekanne oli siis mis võeti väga hästi, seal vast. Tallinna kammerorkestrit dirigeerib need esmakordselt. Jah, see on tõsi, ma olen küll olnud kammerorkestriga parem palju seotud, et isegi vist kui ma õigesti mäletan, üle 10 aasta tagasi sai esimest korda kammerorkestrisolistina mängitud ja muidugi ka orkestrantide olen nendega koostööd teinud, et selles mõttes on tore minna tuttavate inimestega jälle musitseerima. Kavasse olete valinud klassikat soome muusikat ja oma koolikaaslase ja sõbra Mihkel Keremi teose. Jah, kõigepealt me mängime mihkel kremlisse fonieti, mis on aastal 2000 kirjutatud lugu ja korra juba ette kantud. Ma arvan, et see väärib teist ettekannet. Teisena mängivad Sten Lassmann ja Mihkel Kerem nendesse kontserdi klaverile, viiulile ja keelpilliorkestrile, mis on üsna harva mängitud teos, aga sellegipoolest põnev tutvuse puhul sellega. Ja siis on Sibeliuse lavamuusikat, mis on kirjutatud Meterlinki Meli saanud saateks saanud soome muusika klassikasse kuuluv lugu mängitakse väga palju ja mul on on võimalus seda terrigeerida näiteks k pori sümfonietta ees juba selles mõttes hea tuttav lugu ja kindlasti pakub mitmesuguseid elamusi. Kontsertsarjas noored dirigendid Tallinna kammerorkestriga toimub neljapäeval, 25. jaanuaril. Täpselt samal ajal on Estonia teatris balletis sulfiid esietendus ja teie olete tegelikult Jüri Alperteniga koos selle balletidirigent ennist juttu oli, olete lavamuusikat varem dirigeerinud, aga kas see ballett on nüüd esmakohtumine balletiga? Jah, see on esmakohtumine päris klassikalise balletiga selles mõttes, et erinevates lavateostes on olnud muidugi tantsunumbrid, nii nagu näiteks ka lõbusas leses aga päris klassikalise balleti, kes on esmakohtumine ja järgmisest nädalast tõotab tulla väga graafikuliselt pingeline, et ma jõuan täpselt kammerorkestri proovist Estonia teatri proovi vastupidi ja meil on 25. on kammerorkestriga kontsert, siis 27. trigeerima juba teatris, nende teiste esietendust teise tantsijate koosseisuga ja sellest kaks päeva edasi hakkavad juba Tamperes Verdi Aida proovid, kus ma olen nüüd kolmandat aastat tööl. Väga tore teha niivõrd erinevad muusikat, et kõige rohkem löövetšeldi sulfiid sarnaneb ehk ehk sellele Mendersonile nii ajaliselt kui ka stiililiselt, aga samas ta on väga huvitav tutvus minu jaoks. Diselfiid tegelikult suure helilooja kirjutatud teos lõpetanud oli selle kirjutamise ajal 21 aastane ja selline täismahus ballett kirjutada. Selles vanuses on suurepärane saavutus ja tegemist on väga hea muusikaga. Nii et terrigeerite noorte heliloojate kirjutatud muusikatest Mandelson oli oma kontserdi kirjutamise ajal 14 aastane Täpselt nii, aga ma arvan, et noore dirigendina ongi ilmselt õige tegeleda noorte heliloojate kirjutatud muusikaga Brucknerini ja maalri viimaste sümfooniat kindlasti jõuab ka, sinna on veel aega. Praegu aga soovin teile palju energiat ja suurt edu järgmiseks nädalaks mõlemaks etenduseks ja kontserdiks. Suur tänu. Oled sa unistanud romantilisest hetkest roheliste metsade ja orgude keskel. Nüüd on sul see võimalus. Riia Herman Levenski Veldi imekaunis ballett sülsiid kutsub sind järgnema imepärastele õhkõrnadel, olenditele. Rahvusooper Estonia laval alates 25.-st jaanuarist. Seda šoti ballaadist võetud teemat on esimesena käsitlenud talliooni oma balletis, mis on kirjutatud nats ooperimuusikale. Kuna mul polnud vahendeid, et Pariisi sulfiidi Taanis lavale tuua ja ma teadsin, et väike teatritalendid võivad, kui neisse hoolivalt suhtuda taolised puudujäägid kõrvaldada, otsustasin ma käsitleda teemat iseäranis originaal sel moel ja anda oma tööle seda värskust, mida koopia ei suuda ealeski saab. Iga kunstiteose puhul võib probleemi lahendada mitmeid. Seega komponeerisima selle balleti võõramaise idee järgi täiesti uuele Taani muusikale. Tants, miimika, rühmitamised ja paljud muudatused tegevuses on minu enda loodud. Seetõttu, tunnistades, et nooremsulfiid võlgneb oma olemasolu vanemale usaldan ma nüüd selle kergejalgse tulemuse, lahkuse ja hoolivuse hoolde. Mis on olnud minu õnn ja hüvitis. August pornonbil Kopenhaagen. Esimene november 1836. Niisuguse saatekirja kirjutas kuulus taanlane oma surematu dile sulfiid, mis esietendub rahvusooperis Estonia järgmisel neljapäeval, 25. jaanuaril lavastatuna Taani Kuningliku balletijuhi Frank Anderseni ja tema assistentide Eva glooburgi ja Anne-Marie pesseff Lutheri poolt. Kusjuures Frank Andersen neile ei meeldi sugugi, et daame tema assistentide ks nimetatakse. Me oleme kolmekesi koos, lavastajad rõhutab Frank Andersen igal võimalusel. Sulfiidi loetakse suureks läbimurdeks romantilise balleti žanrist. 28. november 1836 esietendus pornon pill, versioon sülfiidist Kopenhaagenis. Sulfiidi osas oli ilus sild, kraan ning jamsi tantsis pornombil ise. Prantsusmaal kadus sulfiid repertuaarist 1800 kuuekümnendatel aastatel, kuid Taani lavadel mängitakse teostenini. Ballett on seni enim tantsitud populaarsuse põhjuseks peetakse loomulikult imepäraseid, tantsuseadeid ning kaunist muusikat, kuid ka jutustuse igavest väärtust. Olen saanud episoodiliselt jälgida sulfiidi lavaproove Estonias ja julgen väita, et kõik see, mida ma lavalt näen, on hingematvalt ilus. Lavakujundus ja kostüümid ja valguskujunduse on samuti teinud taanlane Mikael Melby, kes on ise väga mitmekülgne loovisiksus. Ta on leidnud tunnustust nii ooperilaulja, lavastaja kui ka kunstnikuna mitmel pool maailmas. Meie priimabaleriin Marina Chircoval on 13 aastat tagasi olnud võimalus sulfiidi tantsida Peterburis Maria Teatris. Temal palusingi pisut rääkida, mida tema kui baleriini jaoks üldse tähendab Bornan pilli koreograafia. Pornopillistiilile on iseloomulik kiire jalgade tegevus, erinevat tehnikat ja viis, kuidas ta seob miimika tantsuga esitab suuri nõudmisi kõikidele tantsijatele, kes selle väljakutse vastu võtavad. Ta kasutab palju pantomiimi keha, mitteverbaalseid, väljendusliigutusi, tatarlaste koreograafia, son pantomiim-il kandev osa. Kõik liigutused peavad olema loomulikud ja selged ning toetama kõnet. Tuleb nii näo kui keha miimikaga anda tunnetele ja mõtetele silmanähtav väljendusviis, millega armastus, tujukus, hardus, rõõm, nut, viha või kahtlus vaatajani tuua. Marinatšerkova ütles veel, et kuigi eelmisest lavastusest on möödas 13 aastat ja uue lavastuse koreograafia on palju õhulisem oli tal proove alustades siiski tunneta, saab midagi pooleli jäänud jätkata ja täiendada. Porno on pilli, peetakse luuletajaks balletikunstis. Tema seaded nõuavad peale väljendusoskusega lõpuni viimistletud tantsutehnikat. Iga liigutusega peab kaasnema ka sisemine emotsioon. Sulfiid pole pelgalt tants laval, vaid sa pead tantsima nii, et vaatajale jääks mulje, nagu hõljuks baleriin laval. Estonias tantsivad nimirolli peale Marina Chirkuva veel loana Georg, Olga rehabikova, Marika muiste ja Ingrid kildel. Cheipsi osa tantsivad Vladimir Arhangelski ja aktsioon maksakov. Aga kus Bornambilly balletisulfiid dirigeerib Jüri Alpertel. Aga 27. jaanuaril juhatab Rahvusooper pri Estonia orkestrit noor andekas viiuldaja ja Sibeliuse akadeemiat dirigeerimist klassi tudeng Mikk Murdvee, kellele see on dirigendi tibüüdiks Estonias. Juba aastaid Pärnus jaanuarikuus festivale korraldanud Schönbergi ühing ja kunstirühmitus akadeemia Non kratta ehk nüüdismuusika festival ja ingraafika otsustasid tänavu leivad ühte kappi panna ning ühise ürituse korraldada. Schönbergi Ühingu juht Andrus Kallastu. See on võib-olla natukene sellise kuidas öelda sedalaadi abielumoodi, kui üksikul saarel saavad kokku kaks inimest, miks nad sinna Talle sattusid, me ei tea, seda tähendab sellele selleks on mõlemal olnud omad põhjused. Aga nad on seal kokku saanud ja neil nagu ei olnud teist võimalust, et kuskilt maalt ma võin öelda, et meil ei olnudki teist võimalust. Me oleme teinud ühiseid projekte. Nüüd 2003.-st aastast peale. Et meil on nüüdismuusikapäevade raames on praktiliselt igal aastal olnud mingi ütleme, kunstnike aktsioon, meil on performance olnud 2003 ja et, et see on lihtsalt viinud lõpuks mõttele oleme tegutsenud nagu samas ajalises ja, ja geograafilises ruumis. Et, et lihtsalt see, selle aasta teema, mis meil nüüdismuusika päevadega oli, et leida seoseid modernistliku muusika modernistliku teatri vahel. Noh, kuidagi iseenesest lõpuks viis sellise mõtteni, et miks mitte otsida neid seoseid koos Festival algas juba 12. jaanuaril ning kestab kuni 28. jaanuarini. Kui ühisfestivali esimene pool oli raskuskeskmega Ingraafika poolel, siis selle teine pool asetab suurema rõhu nüüdismuusikale. Muidugi on festivali kavas palju üritusi, kus kunst, muusika ja teatergi oma jõud ühendavad. Üks ja ilmselt kõige suurem ettevõtmine saab teoks täna õhtul Pärnu kontserdimajas. See on nagu mingis mõttes siis selline noh, selle ürituse maamärk või selle ürituse selline sündmus. Ma soovitan tulla, sest seda sündmust enam teist korda ei tule. See on selline üritus, mille kohta kui keegi küsige, täpselt toimub, siis ma vastan, et mina jään selle vastuse võlgu, sest seal toimub Foomens ja nagu me teame, eks on ju tegevuskunstist Foomentsi üks omadusi on see, et ta on improvisatoorne suures osas. Nii et kes sellest ilma jääb, see sellest ilma jääbki, seda, seda ei tule enam kunagi. Totaalse etenduse loovad valge huntmees kunstirühmitused, sport ja pink, Punk, Eesti rahvusmeeskoor, Pärnu ooper ning Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemia üliõpilased. Festival kestab aga veel ka terve järgmise nädala. Lisaks huvitavatele töötubadele on festivali kavas loomulikult ka laiemale publikule mõeldud kontsert. Aitäh, meid külastab Pärnus prantsuse nüüdismuusika ansambel kõrvut ja François on selle juhina ja tutvustab oma loomingut ja oma omale sõnaga muusikateatrikontseptsioone ja teine kontsert on, on eesti ansamblilt ansambel U ka sellist eksperimentaalse ja reaalse maiguga teoseid ja ansambli juht Tarmo Johannes tutvustab Fausto romitelli teost index metal, selline videoooper, ühesõnaga noh, ütleme multimeedia siis nii, nagu me seda tänapäeval ette kujutame, kui inimene ei võib-olla soovi sügavamalt süveneda või tähendab, ta tahab saada mingisuguse sellise koore riisuda, siis selleks on aeg, just nimelt nädalalõppudel. Ja nädala keskel toimuvad siis erinevad shopid, nii kunstnikel kui ka noh, meie ei ole workshop väga palju korraldanud nüüdismuusikapäevade raames, aga see suund on nagu vaikselt olnud. Me tegeleme tegelikult selle ürituse ühe teema, helilooja Mariitsakaageliga ja tema võib-olla suurima teosega riigiteater, mis on, et tema enda poolt lavaliseks kompositsiooniks, aga mis tänapäevase masse keelde ümberpanduna võiks olla üks suur Befoomets, viimane nädal. Traditsioonilise Pärnu nüüdismuusika päevade sümpoosioni ka mille teemaks siis seekord on just nimelt Foomens Antaim Befoomel, Sis esitus, etendus ja defoomes kujutava kunsti mõttes ja just nimelt see ajaline dimensioon juba noh, mingis mõttes tabab päraselt on ka see üritus interdistsiplinaarne, siis meil on kohal muusikat, teadlasi, meil on kohal teatri tikuid. Meil on kohal üks füüsik, kes räägib ajast kui niisugusest füüsikalises kosmoloogilisest nähtusest ümarlauad mõlemal päeval. Jääb veel lisada, et kõik kin, graafika ja nüüdismuusika festivali üritused on tasuta ning et tänaõhtusele, suurejoonelisele Befamentsile on Tallinnast võimalik kohale sõita eribussiga, mis toob huvilised Pärnusse samuti tasuta heligajale Pärnust. Vanemuise teater pakub taas muusikali ja kõikidele muusikasõpradele muusikali kontserte alapealkirjaga Memory, kes on sel korral külaliseks kontserdil, millest räägib kontserdi peaprodutsent Paavo Nõgene. Käesoleval aastal siis tõesti juba kolmandat korda, Vanemuise teater korraldab muusikalikontserdisarja Memory on traditsiooniks saanud, et Vanemuise teatri ääre selle kontsertsarja raames liigutusi start naljaga pooleks, siis antakse kontserte nii Tartus, Tallinnas, Pärnus ka jõhvis kontserdimajades üle Eesti. Iga aasta on siis esile toodud ka sealt, võib-olla üks solist teistest enam kuigi kõik solistid kontserdil alati võrdsed, aga sellel aastal siis on õnnestunud Eestisse kutsuda Tony Vincent, kes on maailma üks kuulsamaid muusikaliartisti üldse ja eesti publikul õnnestus teda näha esmakordselt 29. juulil Tallinna lauluväljakul toimunud Andrew Lloyd Weberi galal. Tony Vincent On solist, kes on kaardistanud väga palju muusikaliteemalisi plaate. Ta on osalenud Andrew Lloyd Webberi filmis Jesca superstaar uues versioonis. Ta on mänginud superstaaris saimanit ja Juudast. Ta on osalenud erinevates muudes muusikaliprojektides, milledest kindlasti üks säravamaid ansambel Queeni loomingul baseeruv muusikal ju ja selle muusikali puhul Tony Vincent laulis nii Londoni kui siis ka Las Vegase etenduste esietendusi ja mõlemal pool ka siis väga pikalt selles muusikalis kaasa tegi ning kehastas siis Freddie Mercury kehastavat rolli. Galileo. Tegu on kindlasti rätult professionaalse, väga heade vokaalsete võimete ning lavasarmiga artistiga. Ma jätaksin võib-olla need konkreetsed lood, mida ta esitab juba selles mõttes saladuseks, et need, kes tulevad kontserdile, saavad neid lugusid nautida, aga temaga koos kohal on Eesti artistidest kindlasti Siiri Sisask, Gerli Padar, Jaanika Sillamaa, Hannes Kaljujärv, Koit Toome ja Lauri Liiv. Kaastegev on Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor, bänd, dirigent Tarmo leinata ja tulemas on üks ääretult põnev ja huvitav kontsertperiood. Aitäh Paavo Nõgene selle intervjuu eest. Muusikali kontsert Memory 21. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas, 28. ja 29. jaanuaril Estonia kontserdisaalis, neljandal veebruaril Pärnu kontserdimajas ja 12. veebruaril jõhvi kontserdimajas. Alles detsembrikuus esitleti Rahvusooper Estonia talveaias Mare Jõgeva Neljast plaadist koosnevat plaadikogumikku. Napp kuu aega on sellest möödas, kui taas oli plaadiesitlus Estonia talveaias ja seekord esitleti kolmest plaadist koosnevat kogumikku, millel kõlab kaljuga raski hääl. Kogu selle suure töö on taas ära teinud juba tuntud Jüri Kruus. Aega võtab ühe sellise kogumiku valmis tegemine. Kõigepealt tuleb vaadata muidugi, mis sinna peale panna ja otsida neid lugusid, mõnikord ma saavutan seda kiiresti, aga mõnikord tuleb näiteks otsida, mitte ainult Eesti raadiost tuleb otsida Leningradis sotside Moskvast, eks ole, samuti Kalju karaski repertuaar siis Kaljo on niivõrd väärtuslik tenor. No teda oli olemas ja Moskva arhiivides samuti. Ja nii ma siis Moskvast käisin ja leidsin. Ja, ja muidugi väga põnevad olid kõik need lindistused, mis oli Neeme Järvi ja kaljuga tehtud Moskvas 66. aastal, vaat kus saatjaks oli Moskva suure teatri orkester. Järvi ise väga kiitis seda salvestusaega ja ütles muidugi, et Moskva suure teatri orkester oli Kalju karaskist ääretult vaimustuses. Kaljo karaski hääl võlub kõigepealt oma mahlakuse oma iluga ja muidugi erakordse paritonaalse värvinguga. Samas on Kaljul väga ühtlane kuulakem tema Pajodeerinud, millised madalad noodid tšello ja samas kuivõrd puhtad ülemine register on? Kas nendel plaatidel on midagi sellist, mis varasematel plaatidel või üldse kõlanud ei ole, kas on päris midagi täiesti uut? Ja muidugi on olnud, miks ei ole, näiteks viimasel plaadil on näiteks kolm viimast lugu on sellised, mida kalju, isegi nähtust ei mäleta, et need on olemas üks nendest hommikupäike kapa see tuntud tenori lugu samuti ma olen sinna pannud väga paljusid selliseid palasid, mis pole varem kunagi kõlanud plaatide peal. Näiteks duetid operettidest, operetist on väga põnev seepärast, et ma panin karaski ka sinna nii hotello aaria Pallo, Järviga, samuti nime Järviga, samuti hotello surm ja Tosca Cavardosjaaria nii valla kui neemega ja need avavad nagu niukseid omapäraseid tahke kuulajates. Erinevad aastad erinevad dirigendid, üks laulja, kuidas interpreteerib? Ja siin on esindatud ka üks sõnalavastus, sest teatavasti kaljukarask ei ole mitte ainult suurepärane laulja olnud, vaid ka hea näitleja. No Kalju, kui on ju Eesti raadios salvestatud tohutu palju erinevaid salvestusi, just nimelt kuuldemängude osas, ligi 100 salvestust kunagi Kalju salvestas Eesti raadios sellise huvitava loo nagu varga jälil. See on lastenäidend, kus autor on kaljukarask ja kõik tegelased, kõik on kaljukarask, erinevad hääled, erinevad varjundit ja üks näitleja tegelikult kogumikku nimetus võiks olla mitte ainult antoloogia võiks olla isegi portree. Ja see nagu portree ühe inimese loomingust, inimese võimalustest, kui inimene oma kunstiga võlub publiku saalis, olgu see kammerlaul, olgu see ooper, olgu see operett seal taga. Peab olema kunstnik ja kui see kandub saali, siis iga žanr võlub inimlik sisu, mis tuleb südamest. Kuhu on liidetud juurde kaunis hääl ja mõte see, mida inimene tahab ütelda. Kaljukarask võib vist öelda, et iga selline plaadi ilmumine on laulja jaoks väga tähtis sündmus. Nagu meeldetuletus, mis kunagi oli ja mis sai tehtud, me peame kõik olema Jürile väga tänulikud, et tema sellise asja on ette võtnud. Ta on teinud oma tööd väga loominguliselt, ta on sellest hästi aru saanud, ta mõistab seda. Nii et temale peab olema tõesti väga tänulik. Millist ajavahemikku need salvestised siin sellel kogumikule hõlmavad? No see on niimoodi, kui ma Estoniasse tulin seal 57.-st aastast kuni 82. aastani kassis operätid või ooperid said tehtud, nii et selle ajavahemiku sees on need kõik tehtud operetiga ma alustasin ja operett võib-olla sellepärast meeldis rohkem, et operetis oli ka teksti ja ma sain seda teksti seal kasutada, see, mida ma Moskvas Instituudis olin õppinud, pluss siis veel laulmine. Meil on suur aitäh, Kaljo karask ja palju õnne, sest tänu sellele plaadikogumikule säilib nüüd teie hääl järgmistele põlvkondadele kindlasti. Erutavalt palju ja iga päevaga üha enam hakkab muusikamaailmas näha ja kuulda olema ameeriklast oma helilooja Philip Glassi loomingut rõõmustavalt juubeli puhul ja mujalgi meil Euroopas vast rohkemgi, kui maestro kodumandril laienes L-i, annab see reaetendusi Floridas balletiga ülemises ruumis. Apper ruum, mis on Philip Glassi, pühendus moodsa tantsu koreograafile väljad pile oktoobris-novembris. Etendust saatis sama ballett New Yorgis American pallistsijater kes viibis selle uue kuu algul ka Pariisi ja Londonisse. Ja siis, veebruari keskel esietendub Philip Glassi juubeli tähistamiseks sama balleti juba ka Moskva suures teatris. Ikat voila taapi lavastuses kommerlintsis Austrias aga Philip Glassi ooperi Orpheus. Uuslavastuse esietendus Daniela kurtsilt ja kuulus Tennis rassel Davis dirigeerimas. Teisipäeval juhatas Davis lipsige kevanthoussis aga Philip Glassi viiendat sümfooniat mis just tänu temale sai tellitud Salzburgi festivalil 1999 juhatusel. Seal esmakordselt kõlas. Muidugi on väga võluga šveitsi koreograafi Hans pöörli ballett suveöö unenägu, kus seispiri süžee on sünkroonis hoopiski Philip Glassi viiulikontserdimuusikaga. Sel nädalal tantsis Zürichi ballett seda neljal õhtul Ateena esindussaali Megatron laval nagu alati elava muusika saatel. Just Saksamaale, Erporti teatrile kirjutas Philip Glass oma viimase ooperi oodates varbareid aastast 2000 kiis. See on Nobeli laureaadi John kuutsi aineil ja eile oli selle pidulik Ameerika esiettekanne augustini lüüril päris r forti trupilt ikkagi Montaboni lavastuses. Oktoobris esietendub klassi uus hoop per Ameerika kodusõja teemal, aga San Franciscos. Pean veel kord rõhutama, et väga suured teened on Philip Glassi loomingu tutvustamisel Euroopas Ameerika dirigendile Tennis raskel talvisel kes pidevalt tegutseb Saksamaal ja Austrias. 1980.-st aastast on aga pärit helilooja kas samast Ohio osariigist. Lähemegi edasi ooperimajadesse. Chicago lüüriline ooper on alustanud uut aastat lõbusalt Straussi nahkhiireetendustega läbi jaanuari siin kõrval ka Turendatud, mille peaosaliste koosseis Prism muljetavaldav sopran Andrea Gruber ja tenor Vladimir kaluusin ning Johan Ta vaheldumisi ka lahti osas uue aasta etendusi dirigeerimas Andrew Davis teatrimaja peadirigent. Tänane õhtu välja müüdud. Huvitav on Bulanki Carmeliitide dialoogi kui järgmisse esinendesse lugusid Kaagos maestro Davise käe all pea osalistena Isabelbairas there Jan Patricia rasset jaa, Felicity Palmer. Siia tuuakse Robert Karlssoni originaallavastus Hollandi ooperist ja publik saab end selleks ette valmistada enne etendust loomingul. Ning juba üleeile alanud prantsuse kultuurikonverentsil. Loengu tekst on juba praegu internetis väljas, kus selgub, et tantsis Polanki. Kuulus ooper pidi 50 aastat ootama oma esietendust siinses kuulsas teatrimajas. Kas suudab, eks ooper muuta teie elukäiku, küsib tutvustus artiklis selle autor huviliselt New Yorgi Metropolitan Opera siis tulevad ülehomsest viimased. Ta on tunni uus ooperi esimene keiser etendusel väljamüüdud plasside domingoga nimiosas, helilooja enda dirigeerimisel. Aga peadirigent Tšaimsleibaini 35 aastast. Tegevusjuubelit dismärgib esmaspäevast homseni telekanalis jus eriprogramm, kus võid päevas näha nelja etendust videost aastakümnete tagant, eriti just varasemaid kõigis jamslywaini dirigeerimisel. Vanimana sellest ülipõnevast programmist märkab Tseevilja habemeajaja etendust aastast 1973 kus peaosades inhorgia Herman pray Meti Ajakiri opere News tegi teatavaks ka oma auhinnad 2006. Laureaatideks lauljad Ben Hepner reneba. Nivoole Huoict ja Elizabeth futral ning maestro Jens libain. Ja nüüd ka Moskvasse hiiglassi hoitavasse Novaja operesse. Kaheteistkümnenda jaanuarist kuni 28. jaanuarini toimub siin ürituste sari ristimisnädala Kress Jens Nedjelia nime all ja eriklassi kutsel on siin korterojal ettekandel osalenud koguni kolm Eesti noort lauljat. Eri Klas dirigeeris avaõhtul, Maarja oli teist sümfooniat solistideks Aile assoni ja Anneli Peebo. 14 10. jaanuaril järgnes Verdi reekviemi esitus, kus Leedu dirigendi Rink eavitsuse käe all olid solistideks Aile assoni, Annely Peebo ja veel tenor tralla. Esimene ja viimane solistideks juga tänasel ooperi galal Tallinnas. Homme tähistab oma pedagoogitöö neljakümnendat aastapäeva Ühendriikide kuulsas istmeline niuseks koolis otsiasteris viiuldajat sviitsaitlin kes sündinud ju Valgevenemaal sviit saite nii koostööst kuulsate dirigentide heliloojatega tooksin esile intersulleri viiulikontserdi maailma esiettekande lutserni festivalil helilooja enda dirigeerimisel. Kurvem sõnum Peterburist oma sünnilinnas lahkus 87 aastasena detsembrikuu nimekas vene helilooja Galina polskaja, kelle loomingust ja sidemetest Dmitri Šostakovitši ka sai muusikamaailm teada alles alates aastast 1992 93. Barcelona sümfooniaorkester. Kataloonia rahvusorkester esitab sel nädalavahetusel kolmel korral Kaiassaar jahu antiikse eel suure orkestri hobuse Orion mis on Clevelandi orkestri tellimise aastast 2002 ja nüüd Hispaaniasse kandel. Kristjan Järvi juhatas kuulsat orkestrit kuulsas saalis Genfi Victoria Hallis kolmapäeval, neljapäeval solistiks Christian Lindneri tromboolil Šveitsi romaani orkestri kavas niilsel David Christian Lindneri ning tõelise proovikivina noorele dirigendile. Stravinski. See riik tuli linn 1945. aasta versioonis. Neeme Järvi juhatas oma aastalõpukontsertidel Haagi residenti orkestriga taas Artur Kapi prelüüdi sellole orkestriga. Mille arvata tavaesiettekande Ameerikas. Ta tegi koost sellist jojo maaga hilissügisel New York Sis. London Symphony Orchestra peadirigent uuest aastast. Ergiev alustab teisipäeval kuue kontserdist erisarja mis pühendatud vaid Stravinski, Debussy ja Prokofjevi loomingule ja millega orkester tähistab ühtlasi Londoni paarikani keskuse avamise 20 viiendat aastapäeva. Tänasele heligajale tegid kaastööd Karin kopra Jaan Leppik, Kersti Inno, Tiina kuningas, organi Rookäärage raam, Ülle Hallik, Hedvig Lätt, Priit Kuusk. Saate mängis kokku Helle Paas ja toimetas Mirje Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaemal teile sobival ajal. Heligaja.