Saaremaarahvas on luku taga istumisest väsinud, eile korraldati vaikne protestiaktsioon näitamaks ülejäänud Eestile ja eelkõige valitsusele, et Saaremaale minek ja tulek tuleb vabamaks lasta ja piirangute leevendamisest peavad olema samasugused nagu mujal Eestis. Meil on nüüd telefoniühendus Saaremaa veel ametis oleva vallavanema Madis Kallasega, tere päevast. Tere päevast. Kas võtsite ka eile tooli ja istusite protestiks range karantiini vastu oma koduõue või tänava peale? Ei jõudnud, et oli, oli see 12 just selline aeg, kus väga palju erinevaid teemasid tuli ja ja olin nii-öelda kodustaabis ja, ja vastasin kirjadele ja tegin telefonikõnes. Nad eile rõhutasite oma pöördumises, et see oli kodanikualgatus, mille korraldamisega ei olnud seotud Saaremaa vallavalitsusega, Saaremaa kriisikomisjon. Miks te otsustasite seda rõhutada või distantseeruda ennast sellest? Kuna mulle meeldib ja kriisi ajal on ülioluline, et sõnumid oleks väga selged, sõnumid oleks ühesed ja, ja kuna Saaremaa vald ega kriisistaapi olnud sellega seoses on seotud, siis hakati ühel hetkel nagu arvame, et see on nüüd meie siis valla poolt esile kutsutud nagu aktsioon, et soovisime nagu ühe selgelt üheselt ja selgelt öelda, et kodanikualgatus on Eestis ka mujal levinud algatus ja kindlasti oluline osa demokraatlikus ühiskonnas, aga olgu siis ka kõigile selge, et antud juhul ei olnud see tegu siis valla ega, ega siis kriisistaabi ettevõtega. Saaremaa kriisikomisjon saatis ka neljapäeval valitsusele pöördumise rangete piirangute ja keeldude leevendamiseks, et kas on siis viimane aeg käes juba? No meie hinnangul küll ja ja meie meie kuidagi lähtusin emotsioonidest ega mingisugusest väsimusest ega millestki sellisest, vaid ikkagi oleme väga selgelt jälginud neid trende, mis meil kriisistaabi sisuliselt 45-l koosoleku päeval on meie ette toodud nii kriisistaabi siis haigla poolt kui ka kui ka riigi poolt ja need numbrid, mida me siis saame, need annavad seda kindlust, et, et juba sisuliselt 20 päeva järjest on näitajad läinud positiivsemaks meie suhtes ja on on nagu ülim aeg hakata arutama väga konkreetsete just kavade rakendamist Saaremaa nii-öelda väljumisplaani osas. Eilse seisuga olid kinnitatud positiivseid koroonaproove Saaremaal 541 ehk see teeb 163 10000 elaniku kohta. See vist võib maailma mastaabis olla tihedama kontsentratsiooniga levik, et väga suur osa neist kindlasti selle läbi põdenud, nagu te ka ise kas te ei näe siis ikkagi enam ohtu, et suurem nakatumine võib naasta? Näeme ohtu ja selles valguses Me olemegi arvestanud sellega, et mis puudutab näiteks maski kandmist, et kuigi Eestis erinevaid sõnumeid tuleb, siis Saaremaa vabatahtlikega koostöös ja erinevate organisatsioonide nagu annetustena, kellest viimasena siis Rotary Rotary klubi annetas meile 17500 maski, et me ikkagi jätkuvalt paneme inimestele südamele, et siseruumides kanda näomaske avalikes siseruumides. Lisaks oleme arvestanud, et suurüritusi Saaremaal ei toimu, oleme arvestanud, et koolid, lasteaiad sellisel kujul ei avata siin lähi lähinädalal. Et me oleme arvestanud sellega, aga järgmised sammud on vaja ära teha just ettevõtluse ja, ja ütleme sellise vaba liikumise osas, et selles osas me arvame, et need on proportsionaalsed, nende piirangute ja selle seisu valguses, mis praegu on. Ja küsimus on, et siis kuidas seda teha või mismoodi see kontroll peab olema või ikkagi sellises südametunnistusele jääma, see, et inimesed on mõistlikud ja korralikud. Valitsusele saadetud pöördumises te räägite kuni 30 eriloa lubamisest saare ja mandri vahel liikumiseks, kust selline arv? See on sisuliselt läbirääkimised siis ettevõtjate liiduga ja nende selline hinnang pluss ka meile laekunud siis taotluste arv keskmiselt päevas, et mis on olnud siis seni seal kuskil paarkümmend tükki, kes ei ole siis politseid eriluba saanud või ei ole siis mahtunud nende tingimuste alla, mis praegu on nagu politsei poolt aktsepteeritud selle määrusega. Et sealt tuli see number, aga loomulikult antud läbirääkimised algasid meil 10 päeva tagasi nende 30 loa osas, loodame, et kohe-kohe saabub ka see positiivne vastus meile. Et nüüd me juba räägime järgmisest etapist, ehk esimene etapp oleks see 30 luba ja tegelikult ideaalis, järgmisest esmaspäevast võiks juba minna ka see number suuremaks. Et saarlased, kes on ühte või teistmoodi mandriga seotud või vastupidi saaksid ikkagi selle liikumise, nii nagu ta mujal Eestis. Ettevõtjad koha peal vist leiavad, et ikka palju suurem peaks olla ikkagi see hulk, et vajadus on suurem. Absoluutselt ja sellepärast ongi, et 30 loa vajadusega me läksime nagu aktiivselt välja siis kuskil 10 päeva tagasi, et me oleme väga tänulikud, kui me saame ka need nüüd, aga juba me tegeleme ka järgmise sammuga ehk et et neljandast või viiendast maist ikkagi võiks see number minna suuremaks ja ikkagi rohkem on neid inimesi, kes sooviksid tööalaselt käia siis mandri vahelt või oma kinnisvara hooldamisega siis mandrilt Saaremaa vahet. Madis Kallas, tahame või ei taha, aga selline viiruse levik Saaremaal lööb ikkagi saare turismi mainele löögi. Paljud või noh, osa inimesi ikkagi pelgab nüüd võib-olla mõnda aega Saaremaale tulla, kuidas sellest võõristusest üle saada? No eks see meie nüüdse sõnumite sõnumit, oskusi ja, ja samas ma olen kohtunud näiteks, et mina ei ole New Yorgist kuulnud mitte mingeid sõnumeid viimase kuu aja jooksul peale selle, et seal on massihauad, seal on meeletu nakatumine, seal on väga palju surmi. Vaevalt et inimesed hakkavad New Yorki nüüd massiliselt vältima. Et mingid asjad on siin elus paratamatud, aga saarlased kindlasti tulevad oma positiivsete sõnumitega välja. Ega meil ei ole siin ju selles mõttes mitte midagi muutunud, ilusad ilus loodus, ilusad vaatamisväärsused, head inimesed, need on kõik alles ja ma arvan, et, et inimesed saavad kõik sellest hirmust võitu, seda enam kui kõik näitajad ju praegu Saaremaa osas on läinud väga positiivses suunas ja mitu teist maakonda Eestis on pigem meid edestamas juba nakatumiste arvu arvu sure. Aga kindlasti tulevad siis näiteks turismikohtadesse, kas mingid sellised selgitavad tekstid või palved, et hoidke vahet ja peske käsi rohkem ja selliseid asju peab nüüd olema rohkem. Teated jah, sotsiaalne sotsiaalne norm nagu muutub kindlasti ja ma arvan, et see muutub Eestis ja igal pool maailmas. Ja kindlasti Saaremaal ei ole siin erand, et, et selles osas meie, meie nagu jah, sõnum on jätkuvalt see, et et meil oli raske periood, me oleme selle ühiste jõupingutustega riigiga, Kuressaare haiglaga vabatahtlikega kõigi heade inimestega ületanud ja nüüd me tahaksime olla nii-öelda kõigi piirangutega samas faasis, mis on ülejäänud Eesti ja võitleks edasi siis kõik ühtse ühtse löögirusikaga. Ja veel, ikkagi ka teie enda küsimusest nädal tagasi te teatasite oma tagasiastumisest põhjendusega, et võta koroonakriisi tõttu poliitiline vastutus ja taastada vallavalitsuse töörahu, et selle viimase osas, kas kas vallavalitsuses või volikogu seas on siis tagantjärgi olnud tarku süüdistajad, et märtsi alguses võinuks teisiti käituda. Noh, seda, seda võib ka öelda, aga loomulikult vaadates seda, kuidas seda teemat üha jälle ja jälle tõstetakse lauale ka tänasel päeval, et siis ega ta mind lahti oleks lasknud selle teema ja ja õigem, et vallavalitsus saaks oma töörahu tagasi, et ka ma ise saaksin ütleme, tegeleda asjadega, Kusmiku pidevalt selles ei süüdistata ja pidevalt seda ei meelde tuletada, et siis ma arvan, et see oli ainuainuvõimalik samm ja, ja sellise otsuse tõesti ma nädal tagasi tegid. Kui kaugel on siis uue vallavanema kandidaadi otsingud, tänane Meie maa kirjutab, et kandidaadiks on tõusmas praegune sotsiaalvaldkonna abivallavanem Marili niits. No töö selles osas käib ja ka täna on teil õhtul mitmed kohtumised selles valguses, et et kindlasti on ka siin minu otsuses nagu see, et ma ütlesin, et ma olen valmis olema kuni maikuu volikoguni ehk tänase päeva seisuga veel 30 päeva mitte kiirustada, sest samal ajal, mil toimub ikkagi siin kriisist väljatulek, samal ajal on valla teemad, et võtame päev korraga ja ja iga päev sellega tegeleme, et oleks, oleks kõik valitsus ilusti maigu volikoguks volikogule. Aga kas vallavanem tuleb kohalike sotside hulgast? Noh, meil on teistsugune, teistsugune, üldse jaotus, et, et, et ei, mina, Marilyn, Nietzsche, Kristiina Marippu. Me kandideerisime sotside nimekirjas, aga me ei ole keegi nagu erakonna liikmed ja, ja suur tänu siin sotsiaaldemokraatlikul erakonnal, et me ei pea olema nagu sots. Jah, ta tuleb loomulikult samade maailmavaadetega ja sama samade põhimõtetega mida, mida järgib tänane valitsus ja mida järgib, järgime meie siin juba mitmeid aastaid. Lõpetuseks Madis Kallas, kuidas te näete naasmist normaalse elu juurde Saaremaal või mis ei taasta enam kunagi? Arvan, et nii traagiliselt neid asju ei tohiks vaadata, et viirus nagu ütlevad ka spetsialiste tulnud, et arvatavasti meie hulka jääda. Me peame õppima sellega elama. Me peame õppima elama nagu paljude teiste viirus nakkustega kevadperioodidel, talveperioodidel, et et mina arvan, et Me tuleme nii Saaremaa kui kogu Eesti, tuleb sellest ilusti välja ja kui see aasta mitte, siis järgmisest aastast ma loodan, et me suudame ikkagi taastada kõik meie suurüritused ja, ja kõik teised väärtused ja head asjad, mis meid on praegu maha jätnud. Aitäh selle usutluse eest, Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Aitäh. Uudis pluss uudis pluss. Nüüd on meil telefonil Saaremaa ettevõtjate liidu esimees Robert Pajusaar. Öelge Saaremaa ettevõtjad on soovinud nende rangete piirangute leevendamist, aga oskate siis ka täpsemalt selgitada, mismoodi või kuidas peaks seda tegema, et ju päris vabaks Saaremaad ja ka teisi saari lasta ei saa. Saaremaal on tõesti niimoodi, et keerulised ajad ettevõtluses ja see tähendab seda, et et tegelikult loodud kõik eraldi piirangud selleks, et takistada meie tegevusi, me saame kõigest tegelikult väga hästi aru, inimestel on haigused ja kõik muud emad sinna juurde. Kui me räägime ikkagi täna ainult nendest tervetest inimestest, kes on kas siis terveks tunnistatud, võib-olla veel haigeks jäänud ja nende liikumine on tegelikult täna piiratud, et meil on tegelikult kehtivad kaks lisa, lisades seadusakti, mis takistavad liikumist siis Saaremaa ja mandri vahel ja teine on siis selline seadusakt, mis takistab tegelikult majandustegevust. Et need on lisaks nendele üldkriisimeetmetele, mis Eestis kehtivad hetkel Saaremaal siis täiendavalt lisaks. Ja no meil kindlasti suur probleem on see liikumine, et lihtsalt on väga selgelt välja toodud seadusaktis, kes tohib liikuda mandrile, kes tagasi. Aga täna on see lugu, et meil ei ole seotud ainult kaubaga need sõidud, vaid seal elab palju muid tegevusi. Ettevõtjad peavad saama käia objektidel, nad sabad peavad ettevõtluspeab saama, teha hooldustöid, garantiid olid, samamoodi on, on erinevad kohtumised, läbirääkimised, kus kus on vaja viibida just selles samas kohas. Ja täpselt sama probleem on ka nende ehitusettevõtetel, kelle projektid seisavad, kuna teatud partnereid, kes on erioskustega, ei saa tulla Saaremaale ja siin seda omaette nähtud tegevusi teostada. Nii et selles mõttes selline tööalane pendelränne peaks olema ikkagi lubatud. Aga meie ei tahagi täna väita seda, et peaks olema piir täiesti vaba vaid pigem me arvame ikkagi seda, et, et et see võiks olla kontrollitud, me olime nõus sellega, et meid kontrollitakse, mille me oleme nõus sellega, et me isegi taotleb endale võib-olla loa selle ülesõidu tegemiseks. Aga see ei saa olla nii piiratud, kui see täna on. Saaremaa kriisikomisjon on teinud ettepaneku, et kuni 30 eriluba anda liikumiseks mandri vahel. See on liiga vähe, et te olete ise ka vist taotlenud seda ja pole seni saanud. Ütleme niimoodi, et meiepoolne taotlus läks välja analoogne sool, et 16. aprillil ja siis ta oli päris okei. Aga täna me oleme juba jällegi jupp aega edasi liikunud ja juba tegelikult teame, et reaalselt ju pikendatakse ikkagi kriisiolukorda Eestis, nii et see tähendab seda, et tänasel päeval ta enam ei rahulda meie vajadusi kindlasti peaks juba olema vabam ja see võimalus peaks olema rohkematel inimestel. Aga kogu see protseduur, mis võib-olla võiks sellisena ette näha, et inimene annab teada, ta läheb ja isegi teatab, miks ta läheb selle vastu, tegelikult otseselt ettevõtjatel ei ole midagi. Teil on omal mööblifirma, kuidas ta siis praegu toimetab? Mina esindan siin sellist organisatsiooni nagu Kalla mööbel, osaühing ja meil on tegelikult läinud hästi, sellepärast et sellesama määruse üks punkt õnnet. Ühesõnaga kriisipiirkonnas toodetud kauba transport on lubatud. See tähendab seda, et me toodame siin mööblit ja selle väljaviimine on meil täiesti nagu nii-öelda lubatud tegevus. Ja selles suhtes otseselt takistust meie toodangu realiseerimisel liikumisel ei ole. Aga meil on probleemid ikkagi selles, et meil on lisaks sellele veel vaja nii-öelda liikuda mandri ja, ja Saaremaa vahet. Ja nendele siis hetkel otseselt otseselt luba täna veel antud ei ole. Aga ma loodan, et kui me nüüd taotleme nüüd tänases valguses juba me saame juba selle, äkki me ikkagi saame need lood. Lõpetuseks küsin ka teie käest. Turism on Saaremaa jaoks ikkagi väga oluline, aga tahame või ei taha. Selline viiruse levik lööb nüüd turismi mainele, teatava löödi ja paljud või osa inimesi pelgab võib-olla nüüd Saaremaale tulla, kuidas sellest võõristusest üle saada? Oh, teate, maailmas on nii palju erinevaid inimesi, et kindlasti on need inimesed, kas ka täitsa tavalisel ajal ei julge kodust välja tulla, et neid on küll ja küll. Ja ma olen täiesti kindel, et, et need inimesed, kes tegelikult tahavad Saaremaale tulla, julgevad Saaremaale tulla, need on, need on olemas ja neid on enamuses. Nad lihtsalt ei räägi sellest oma sotsiaalkanalites, vaid nad tegelikult ootavad aega, millal see võimalus tekib. Ja seda ma ei karda, et ikka on inimesi, kes seal umbus, valikud ja, ja midagi pole teha, see on täiesti okei. Aga kindel on see, et et Eesti kogu turismimajanduses ei saa muidugi ennast rahuldada ainult siseturismi arvelt. Aga Saaremaa on küll üldiselt väga populaarne eestlaste seas, nii et ma loodan, et see populaarsusega kuhugi. Meil on tohutult head söögi, meil on tohutult hea keskkond, meil on väga head hotellid, nii et ma loodan, et kui need piirid peaksid vabanema, siis meil on sõpru ja külalisi tulemas küll ja küll. Kindlasti suur aitäh, Robert Pajusaar, seda optimismi ja enesekindlust ka saarlastele juurde. Aitäh teile selle intervjuu eest.