Lennunduse juurest nüüd ise ärisektori kinnisvaraturu juurde ja kas või kuidas on koroonakriis seda mõjutanud või mõjutama hakkab, meil on telefonil Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman, tervist. Veidi üle kuu on eriolukord kehtinud, aga suhtumised ja mõttemallid tundub mulle, et on päris kardinaalselt muutumas või vähemalt räägitakse-kirjutatakse sellest. Kuidas teile tundub, kas üks kuu kinnisvaraturul saab olla mingiks näitajaks indikaatoriks. Noh, üks kuu kinnisvaraturul on tegelikult möödunud suhteliselt rahulikult. Tõsi ta on, kõik saavad aru, et tegemist on vaikusega enne tormi sest kui mõned suured majandussektorid on juba täna kõvasti pihta saanud, siis oleks äärmiselt naiivne oodata või loota või eeldada, et kinnisvarasektor oleks mingisugune imesektor, mis siis puutumata jääks. Küll me näeme, noh, teatavaid ilminguid teatavaid protsesse, mis on juba alanud. Kõige parem indikatsioon on kindlasti eelkõige Tallinna, aga ka teiste suuremate linnade üüripakkumiste arvu järsk kasv. Selle põhjuseks on see, et majutuskorterid on väga palju turule tulnud. Noh, mida siis eelkõige üüriti välja lühiajaliselt läbi Airbnb või läbi Buckingu välisturistidele. Nüüd on piirid, kinniturism on sisuliselt nullis ja, ja kommunaalkulud tahavad maksmist, nüüd tulevad need korterid turule tulnud muus osas, kui me vaatame, et, et noh, tehinguid tehakse loomulikult ostjad on oluliselt ettevaatlikumad ja, ja selge on see, et täna täna on kinnisvaraturul tehingute tegijaks inimesed, kellel on vaja seda tehingut teha, vanavara maha müüdud, kuskil elada on vaja. Ostetakse uus elamispind, et selline õhina või tahtmis põhine ost emotsiooniost kui selline hakkab vaikselt, et turult kaduma headel aegadel on, on alati nii, et inimesed kuhjuvad endale kokku asju, mida neil tingimata vaja ei ole. Kehvematel aegadel ostetakse ainult seda, mida tõesti vaja on. Kas üürnikud ongi juba siis tormanud üürileandjate juurde nõudega, et alandatakse summasid olgu selleks siis objektiivsed põhjused või lihtsalt turuolukorra ärakasutamine? Ja see on päris massiivne. Millega, millega me me siin turul kokku praegu puutume ja, ja tõesti, väga õigesti viitasite, et, et siin on, on neid, kellel on põhjused väga objektiivsed ja on neid, kellel pole häda mitte midagi ja võib-olla tulevikus ei hakkagi midagi häda olema, aga kas lihtsalt proovivad ära kasutada noh, mina nimetan neid siis nii-öelda väljapressijateks. Loomulikult nende loogika on see, et kui teised maksavad teised maksavad vähem, miks mina peaksin siis vähem rohkem maksma? Inimlikult arusaadav? Mis siis üürihindadest on saanud, kas saab mingisuguseid tendentse välja tuua, te ütlete, et siin üüripakkumiste arv on kuuga kolmandiku kasvanud, Tallinnas, mis on umbes 500 üürikorterit lisandunud absoluutarvudes mis siis on hindadega juhtunud? Ründab, ega nüüd midagi väga märkimisväärselt veel ei ole toimunud, aga, aga selge on see, et nii-öelda tipphindu enam küsida ei saa, sest sest need korterid, mis on lisandunud, on väga suures osas väga hea asukoha ja väga heas seisukorras olevad korterid. Noh, nii nagu nii nagu majutuskorterid peavadki olema, sest majutuskorterid teatavasti väga pikalt oma äriga ei purjeta, kui nad sellised räämas on ja väga kehva ligipääsetavusega kesklinna. Nii et, et konkurents on tihedamaks läinud ja, ja eks jah elust enesest on võtta värske näide, kus Vabaduse väljaku külje all olev kahetoaline korter on pakkumises 650 euroga kuus. Noh, varasemalt oli sellise korteri puhul üürihind peaaegu peaaegu 1000 ja, ja see 650 eurot kuus oli vaata et väga heas seisukorras äärelinna korteri üürihind, nii et teatav kollektsioon on juba toimunud ja mis on ju loogiline, sest kui pakkumiste arv kasvab, siis, siis on kindlasti või noh, loomulikult ka ka iga korteri kohta on ju vähem potentsiaalseid kliente. Kas suhteliselt kukuvad siis sellised kallimad pinnad rohkem? Noh, tavaliselt see niimoodi käib jah, et, et kõigepealt kõigepealt ikkagi saavad pihta nii-öelda luksustooted, nii et siin ei olegi vahet, kas me räägime kinnisvara turust või, või auto turustada tool nagu meelega auto turu paralleeliks, et nüüd kehval ajal S-klassi Mercedese hind langeb proportsionaalselt oluliselt rohkem kui Toyota Corolla hinda, et see on kuidagi nagu see on elementaarne, sama lugu kehtib ka kinnisvaraturul. Aga mis toimub äri üüripindadega kriis ja näitab, et tänapäeval saab kodust ka töötada ja videokoosolekuid pidada, et mis siin saama hakkab? Seal käib praegu samasugune kõva kauplemine. Mõni majaomanik on ennast pulgaks tõmmanud ja hindu ei langeta, mõni langetab, see sõltub väga palju sellest, kui suur koormus on majaelanike majaomanikel endil ja teiseks ka seda, et kui kerge on tal uusi üürnikke sinna sisse saada, meie muidugi kõige ekstreensemaks näiteks Tallinna linnas, eelkõige on meie kaubanduskeskused, kes kes on peaaegu kõik ennast nii pulgaks tõmmanud, et hoolimata sellest, et eriolukorra juht peaministri isikus käskis kaubanduskeskused kinni panna ja keskuste keskuste juhid, kaldkriips, juristid, kaldkriips, omanikud siiamaani arvavad, et neil on õigus kaupmeestelt nii üüringu kommunaalkulusid edasi küsida. Et noh, siin ongi nagu äärmusest äärmusesse. Kui nüüd tulevikku vaadata, siis selge on see, et sellisel kujul või sellises mahus büroopindu ilmselt enam tulevikus vaja ei ole, sest inimesed kohanevad päris kiirelt. Ja, ja ettevõtted kohanevad päris kiirelt ja milleks siis hoida endal 500 või 1000 ruutmeetrist? Kontorit pidada seda üleval, kui on võimalik paarisaja ruutmeetri peale hakkama saada ja, ja teha inimestega hoopistükkis kodu, töökoha kokkulepped, sest mitte kõikidele inimestele ei meeldi hommikul ummikutes istuda tund aega ja, ja siis. Ja siis kontoris nii-öelda kohvinurgas aega sirgeks lüüa ja kuulata kolleegide jutustusi sellest, kuidas, kuidas neil nädalavahetus läks, et osad inimesed on kestnud töötegemisele ja nende nende jaoks on, on kodukontor üks alter tõsiselt tõsisteks alternatiivideks. Kas sa ütled, et siis, et kriis on hoopis nagu kasuks tulnud selles osas, et kodukontoris saab efektiivsemalt isegi töötada ja ja Me tossutame linna ka vähem hommikuti. See on nagu subjektiivne hinnang, aga mina ise olen kodukontoriusk olnud 20 aastat ja, ja ma näen seda, et et kui nendel päevadel, kui mul ei ole ei ole põhjust ühegi koosoleku jaoks linna sõita, siis, siis ma teen kolme, nelja tunniga selle töö ära, mida ma kontoris töötasin kaheksa tundi, ülejäänud on kõik ja ongi, ongi need kohvipausid, lõunapausid, mõttepausid, jalutuspausid, igasugused pausid, et et kindlasti kodus töötamine on efektiivne, aga ma sain, rõhutan ka seda, et, et see sõltub väga palju inimeste elukorraldusest. Kui on ikkagi noh, täna täna on väga paljud inimesed hulluks minemas juba sellest tulenevalt, et kui sul kolm last vajavad pidevalt e-õppeajal juhendamist ja enda enda töö tahab ka tegemist, siis efektiivsus loomulikult langeb, aga kui sa oled üksinda kodus, siis siis efektiivsus läheb, läheb raketina üles. Nii et ta taaskord, see sõltub väga palju inimesest. Mõni inimene ei oskagi muud moodi, kui, kui kui kontoris töötada ja kodustama hakkab lihtsalt millegi muuga tegelema, vaid koristama on ja lükkab oma tööasju edasi, et et, et ei ole, ei ole ühte, ühte universaalset tõde, aga kindlasti selline dogmaatiline muutus toimub igal juhul turul just sellest tulenevalt, et et tingimata ei ole vaja kõiki inimese inimesi kontoritesse suruda, sest tänane grillkriisiaeg või olgu see siis isegi nii-öelda alles kriisi eelõhtu, see näitab ka tegelikult väga hästi ära, et kes kes oskab kodus töötada ja kes kui efektiivne on, sest täna vaadatakse ka väga, väga kiivalt, et kui, kui tulemuslikud inimesed on tulemuslikkust mõõdetakse praegu viimase kuu jooksul ettevõtetes onulisel, täpsemalt kui, kui varem ja nii mõnigi töökoht, mida, mis oli nii-öelda vanast ajast kuidagi. Noh, selles mõttes on meil kogu aeg olnud selline ametikoht, et noh, sellised ametikohad lihtsalt kaotatakse ja kogu kogu kogu ettevõtte juhtimine ja struktuur tahaks oluliselt, efektiivsemalt efektiivsemaks. Ja see loomulikult lõpuks kandukasid büroopindade turule. Nii et, et uusi büroohooneid, mina julgen ennustada, pole meil aastaid juurde vaja, sest sest noh, nagu ma viitasin, kindlasti tehakse siin paljude inimestega hoopistükkis selliseid kokkuvõte, kokkulepped, et et, et kui sa, kui sa tahad kodus töötada, siis me võimaldame Sulle kodutöö kohta. Et väga paljud ettevõtted olid siiamaani veel noh, mõneti võib öelda vanamoeliselt, sest, sest noh, siin USA-s Euroopas on ju Kesk-Euroopas on, on väga palju selliseid kodutöökohti juba juba täna loodud, nii et et, et noh, need lihtsalt lähevad kõik ettevõtted sedasama loogika peale. Aga mis toimub teiste hoonetega, olgu need kas või kortermajad või tootmishooned. Kuidas seal turg muutub, sest paistab, et kogu see kriis ikkagi ka üldse majanduse struktuuri nõudlusi, teatud kaupade või teenuste järele ka ikkagi päris palju muudab. Ta muudab kõigepealt ta muudab alustuseks seda niimoodi, nagu me enne just rääkisime, eks ju, et et tarbimine muutub vajadusepõhiseks mitte mitte nagu selliseks tahte või emotsioonipõhiseks, et et ja, ja see seni, kuni kuni inimesed taas endale uued töökohad leiavad, võisid nende sissetulekud taastuvad ja, ja seda on täna liiga vara ennustada, kui kaua see kestab, see võib kesta pool aastat, aga võib kesta ka neli aastat, et et noh, kui meil nüüd ühel päeval see viirus on seljatatud. Jaa, jaa. Ja, ja, ja olgu see siis kasvõi siis ravi või vaktsiini või millegi muu näol karta on, et siis neid majanduslikke laipasid hakatakse alles siis kokku lugema ja siis tuleb selle kriisi tegelik ulatus alles päriselt välja, sest täna ollakse siiski kapitalistliku maailmakorra mõistes ollakse siiski üksteise suhtes küllalt solidaarsed. Sest sest viirus niidab nii rikkaid kui vaeseid ühtemoodi. Aga kui, kui see viiruseharipunkt saab igal pool maailmas läbi, noh, eks siis ole näha, kui palju miski asi veel väärt on ja, ja, ja missuguseks kujunevad inimeste väärtushinnangud. Vastates küsimusele, et kuidas, kuidas muutub elu korterelamutes korterelamutes ei muutu midagi. Kuni viirus ikkagi nagu niimoodi niida, et elanikkond drastiliselt vähenema hakkab. Siis elada on ikka kuskil vaja. Mõned korterid müüakse maha, mõned antakse üürile. Mõnel tuleb lihtsalt hinda alandada kõvasti. Nii müügi-üüri puhul, et see käib asja juurde, et iga iga iga kriisiga toimub ka hinnakorrektsioon, sest kui nõudlus väheneb, siis siis peavad ka hinnad järgi tulema sellele selle sinna punkti, kus nõudlus jälle uuest uuesti nii öelda aktiveerub. Lõpetuseks Peep Sooman küsin veel ühe aspekti kohta. Kuidas pankade käitumine teie meelest siin, kriisi ajal on mul tänasest päevalehest Luminori juhi Erkki Raasuke kese, juttu, kes kasutab nagu väljendit meie, et me koos peame siit kriisist läbi tulema, kui vastutulelikud on või saavad olla praeguses ajas pangad. Nagu ma ütlesin, et hetkel on see kapitalistlik maailm küllalt solidaarne ja, ja me näeme seda ka pankade käitumises, et pangad on konn paistsid imelikumad kui eelmise kriisi ajal. Elame-näeme, mis aasta-kahe pärast juhtub, et kui, kui ikkagi pankadel tekivad omad omad survede probleemid, ma tegelikult ma isegi ei eristaksin panku mitte ühestki teisest võlausaldaja seda, et kui võla võlausaldajatel tekivad omal likviidsusprobleemid, eksis nii-öelda vaba raha saab otsa ja samal ajal elu tahab elamist ja ettevõte tahab juhtimist. Ehk siis paratamatult hakatakse kasutama ka ka kõiki seaduses seadusega lubatud meetmeid, et enda see sasipundar lahti harutada, sest ega lõppude lõpuks Meil on kuidagi nagu jäänud nõukogude ajast selline selline tunne, et pank on nagu riik. Ja, ja, ja tegelikult ei ole panka täpselt samasugune eraõiguslik äriühing nagu, nagu iga teine ette võtta ja ja, ja iga ka äriseadustik näeb ette, et iga äriühingu juhatus on lausa kohustatud ettevõtte varasid kaitsma kõikide seaduses ettenähtud meetmete abil. Ehk siis ehk siis noh, paratamatult peavad ka pangad hakkama. Ühel hetkel võlglaste varadega tegelema, kui need võlglasi tekib, peavad, peavad nõudma lisatagatisi, kui nad näevad, et nende riskid liiga suureks lähevad ja nii edasi, aga noh, see on juba, see on juba homne päev ja, ja see, ja see, kui massiivseks muutub taaskord lihtsalt meil ei ole kristallkuuli, mille pealt täna ennustada, et punkt üks, kas see juhtub, millal see juhtub ja kui suures ulatuses juhtub, me ei tea. Me lihtsalt näeme, et kindlasti saab ka kinnisvara sektor pihta. See on, see on nagu minupoolne selline noh, võib-olla natukene hägune, aga, aga aus kokkuvõte, sest ühtegi numbrit või daatumit ei ole mõtet täna välja visata, sest sest me lihtsalt ei, ei ole veel. Ei ole veel õiges inforuumis, mida näiteks ilmestab üks üks huvitav, huvitav nüanss. Et kui siin räägitakse kas või aktsiabörside aktsiabörsidel ja öeldakse, et et noh, nüüd on aktsiabörside languse on läbi ja nüüd on nüüd on juba taastumine, et noh, missuguses illusioonis tegelikult inimesed elavad. Kui me vaatame kas või noh, väga ekstreemset näidet Boeing maailmas maailma suurim lennukitootja, USA üks suurimaid ettevõtteid, kui mitte kõige suurem siis, siis Boeingu aktsia maksab täna sama palju, kui aastal 2017 vehkida on kaotanud 80 protsenti oma käibest. Asjad veel ei ole paika loksunud. Aitäh Peep Soomanile, kes on Pindi kinnisvara juhatuse liige.