Räägime siis Saksamaast. Kolmapäeval tutvustas Angela Merkel üleriigilist järk-järgulist strateegiat koroonakriisist väljumiseks ja esimese asjana avati täna kuni 800 ruutmeetri suurused poed ja ettevõtta. Et aga loomulikult samal ajal tuleb kinni pidada vahemaa hoidmise reeglitest ja kasutada otsese kliendikontakti puhul isikukaitsevahendeid nagu maske ja kindaid. Aga kuidas ikkagi edasi ja mis strateegia on Saksamaal valitud? Meil on Skype'i ühendus. Heidelbergi Ülikooli teaduri anne Jürgens, sega tervist. Tervist. Robert Kochi instituut teatas neljapäeva õhtule, et Saksamaal nakatab iga uude koroonaviirusesse haigestunu keskmiselt vähem kui üht inimest ehk nakatumiskordaja on langenud null koma seitsmele. Samas vaatasin äsja nakatunute suhtarvu miljoni elaniku kohta, siis see näitab nüüd üle 1700, mis näiteks Eestist ja Põhjamaadest on ikkagi kõrgem. Kuidas siis kohapeal hinnatakse seda toimetulekut viirusega? No see nakatumiskorda nüüd tänaseks ehk siis laupäeva seisuga natukene tõusnud, ehk siis hetkel on see 0,8 peal aga siiski alla ühe inimese, jah, teil on õigus, nakatub siis ühe inimese pealt sellesse viirusesse ja eks see arv ongi praegu, et siin Saksamaal kasutusel kui selline kõige tähtsam näitaja selle viiruse leviku peatamise meetmete tõhususe näitamiseks. Ja tegelikult see teine arv, mis te, mis te ütlesite miljoni elaniku kohta see on tegelikult, et umbes sama kui kasutada siis seda nakatunute koguarvu, mille juurest natukene ära mindud, no loomulikult nakatunute koguarvu vaadatakse ka ikkagi päev-päevalt Robert Kochi instituudi poolt, aga see nakatunute koguarv oleneb väga paljuski sellest, kui palju on tehtud kesta. Ja Saksamaal testitakse väga palju, ehk siis kuni 100000 testi päevas isegi tehakse, ma saan aru, et protsentuaalselt elanike kohta on vist umbes sama, mis Eestiski. Et mida rohkem teiste loogiliselt, seda rohkem on ka nakatunuid. Ja tänu sellele see arv on suhteline, võib-olla siis testide arvuga või arvu suhtes, et seda nagu väga enam ei vaadatagi, kui palju on nakatunuid, sest tegelikult Ta on, nagu ma kirjutasin ka artiklis on ka juba algselt Saksamaa kantsleri Merkeli poolt öeldud, et lõppsihtehk siis selle viiruse ütleme kuhu poole see kõik kõik läheb, on see, et nakatub siiski 70 kuni 80 protsenti elanikkonnast. Me räägime praegu Saksamaast, aga tegelikult seda arvu kasutada ka kogu Euroopat ehk siis isegi kogu maailma suhtes, et noh, ütleme on selts kaks stsenaariumi siis üks on see, et jah, nakatub loomulikul teel, enne kui on vaktsiini leitud 70 protsenti elanikkonnast, ehk siis toimub nõndanimetatud soizung saksa keeles maid eesti keeles võib-olla läbi haigestumine ilusasti täpselt, et siis kui see on, see on saavutatud, et siis on enamus inimesi on immuunsed, ehk siis viiruse levik loomulikult peatub või vaidlustab vägagi või siis teine võimalus on vaktsiini leidma, mis tegelikult ju ka tekitab sama olukorra, kus siis enamus inimesi on vaktsineeritud, ehk siis immuunsed Tänasest lubati siis avada, ütleme, enamus kauplusi ja ettevõtteid ja ma saan aru teie artikli põhjal, mis ERR-i portaalis ilmus, et siin on aluseks jällegi Saksamaa Rahvusliku Teaduste Akadeemia soovitused. Kuidas siis selle otsuseni jõuti ehk mille põhjal on need järkjärgulised avanemised tehtud? Poldina ehk siis rahvuslik teadusakadeemia eksperdid avaldasidki 13. aprillil oma seisukohad ja no tegelikult oli nende poolt soovitatud maski kandmist ikkagi teha kohustuslikuks avalikes kohtades ja ühistranspordis. Ja mida nad eel soovitasid, no mis on siis hetkel võib-olla tähtsam, on vanemate kooliklasside avamine ehk siis eksamite läbiviimine nooremaid klass ehk siis nooremate õpilaste klass ja lasteaedu eksperdid avada ei soovitanud. Ja mida veel soovitada, eriti siis, kui peetakse just kinni nendest distantsile, reeglitest ja isikukaitsevahendite kandmise eeskirjadest, et siis ka avada poed, ettevõtted ja isegi eksperdid soovitasid juba alustada reisipiirangute lõdvendamisest. No mis oli selle aluseks, ekspertide puhul, ma lugesin ka seda, seda hinnangut, oli 13 kriteeriumi, esiteks infektsiooni leviku stabiilsus, teiseks tervishoiusüsteemi valmisolek siis ütleme raskete juhtude vastuvõtuks ja kolmandaks hügieeniisikukaitsevahendite olemasolu ja nende kasutus ja no võib öelda, et kõik need konsulteerinud tegelikult praeguseks ehk siis eelmise nädala seisuga olid saavutatud ja eks siis selle põhjal ka Angela Merkel, kuna ta isa ütles, et Tiina eksperdi soovitused on ka tema jaoks valitsuse jaoks tähtsad siis selle põhjal muidugi võetigi need otsused vastu, mida kuulda ei võetud. On maski kandmise kohustus, maski kandmine kohustuslik ei ole üle kogu Saksamaa, kuigi ja siin ma tulengi selle otsuse leidmise või otsuse vastuvõtu juurde. Kuna meil on tegemist föderaalse süsteemiga, siis ei ole määravaks mitte ainult selle keskvalitsuse otsus, ehk siis Angela Merkeli valitsuse otsus vaid kõik need otsused peavad olema läbi räägitud ka liidumaade juhtidega. Ja hetkeseisuga ongi niimoodi, näiteks mõndades liidumaades on maski kandmine kohustuslik, nagu näiteks Saksa Mecklenburg. Nemad on selle sisse viinud, aga Ta kõigis liidumaades ja koolide avamisega samamoodi mõndades liidumaades avati kooliga juba tänasest ehk siis vanemad klassid mitte olemas. Nii et lähenemised on liidumaad ikkagi ka erinevad. Jaa on küll, peetakse kinni nendest kesksetest otsustest, eks ole, mis said omavahel vastu võetud, aga liidumaad ikkagi kasutavad oma seda sellist autonoomiat olenevalt, olenevalt olukorrast, kui mõnes liidumaas on raskem olukord, näiteks Baierimaa oli juba eelnevalt väljumiskeelu väga rangestanud. Seal oli range range Välgi välimist keelt, kui oli ülejäänud liidumaadest. Ja praeguseks on ka niimoodi, et isegi üksikud linnad on näiteks sisse viinud maski kandmise kohustuse, mida teistes linnades ei ole. Räägime majandusest, mulle tundub, et sakslastele omast kokkuhoidlikkust ei paistagi, majandusabipakett on lausa 750 miljardit eurot ja poliitika on kirjutanud, et koos laenude ja garantiide ka võib see ulatuda isegi triljoni euroni, mis oleks umbes neljandik Saksamaa aastasest riigi SKT-st. Samas te kirjutasite Meie portaalis, et ekspertide hinnangul maksab Saksamaa ühekuune majanduslik seisak keskmiselt 150 kuni 260 miljardit eurot ja lisanduvad sotsiaalsed kulud, töötute arvu suurenemine ja seega sotsiaalhüvitiste kogusumma kasv, et kuidas on siis mõeldud või läbimõeldud majandus taas avada? Jah, tõepoolest see pakett on väga suur ja seda paketti on tegelikult kiitnud nii Saksamaa siseselt ütleme nii poliitikud kui kui meedia, mida ei tule ka alati ette üldiselt valitsuse otsuseid, et niimoodi ei kiideta, aga selle kohta ütlema seda viimase viie aasta jooksul ja Saksamaa võtnud Saksa riik ei ole võtnud uut võlga, nii et tänu sellele oli, oleks sotsil. Rahandusministril ma hindan seda üldiselt suhteliselt selline kerge kerge mäng seda paketti vastu võtta, sest tema saiust toetuda sellele viimase viie aasta jooksul ei ole Saksamaa võtnud uut võlga ja maksnud tagasi oma vanad võlad, mis on veel ka jäänud sellest 2008. aasta majanduskriisist, kus sai ka vastu võetud väga suur abipakett. Ja isegi oli niimoodi, et 2019. aasta seisuga oli siis netoriigivõlg langenud 60 protsendini, mis oli vahepeal isegi 80 protsendi peal SKT-st. Jah, tõepoolest on niimoodi, et Saksamaa on nii-öelda oma rahakoti lahti teinud just aitamaks majandust ja aitamaks nii suur kui väikeettevõtteid väikeettevõtetele on juba üle kantud otsetoetused. Need on need kätte saanud suurettevõtetele, noh ütleme kõik Saksamaa autotootja ja sellised firmad nagu Lufthansa nende jaoks on eraldi fond 400 miljardi suuruse krediidipaketiga, kus siis Saksamaa valitsus esineb käendajana ja soolaks ots ongi ainult tegelikult deta, ootad, ja nüüd siis koguvõlg kasvab kuni 70 75 protsendini SKT-st, mis, mida on väga palju. Aga seda tahetakse siis tagasi maksta. Noh, loomulikult investeeringutega lähiaastatel nii tervishoiusüsteemi kui teadusesse kui infrastruktuuri, no räägitakse, on räägitud ka käibemaksu tõstmisest, hetkel on 19 protsenti käibemaks, sotsiaalabi ei vähenenud, Ta vaid, pigem on jutt isegi sellest, et sellised abinõud nagu kurtser paik, kus siis töötajaid ei koondatavaid makstakse neile 60 protsendi ulatuses netopalgast kuus ehk siis töötukassast, see on hetkel ka kasutusel väga paljudes firmades ja hetkel on see aasta lõpuni kasutusele, seda tahab Olaf Zolts pikendada 24 kuuni, ehk siis kahe aastani ja isegi on juttu sellest, seda on öelnud tööminister Hubertus hail, et 60 protsendi asemel makstakse 80 protsenti netopalgast. Ja see on päris hea, lahkus ja need need võimaluste loomine, aga teistpidi ma mõtlen, kuidas jällegi teistele Euroopa Liidu maadele mõjub, kui, kui Saksamaavõte võtted suudavad niimoodi tänu nendele toetustele paremini konkurentsis olla. Aga lõpetuseks Anne, see viirusekriis jo kindlasti muudavad majanduse struktuuri nõudlust ka tarneahelaid. Kas on juba näiteks mõeldud, kuidas sõltuvust näiteks kas või Hiinast või ka mujalt, et vähendada või noh, Hiina on ja teisest küljest ka suur nõudlus näiteks kas või Saksa autotööstusele olnud. Jah, kindlasti sellest on väga palju räägitud ja eks neid tarneahelaid on juba praegu nende vahendite, et ulatuses, mida hetkel, eks ole vaja, on, ehk siis näiteks tervisekaitse isikukaitsevahendid, maskid, kõik, mida on vaja ka eriti just tervishoiusüsteemis ka on räägitud, et need neid praegu juba toodavad Saksa ettevõtted, kes muidu näiteks tekstiiliga tegelevat trigema niukse nende suurettevõte, mis nüüd toodab suures mahus maske. Näiteks selline õlletehas nagu peks kõigile kindlasti tuntud, et nemad toodavad juba mitu-mitu nädalat õlle asemel desinfektsioonivahendit. Selliseid asju juba praegu, et tehakse ja just nimelt valitsuse sõnul ehk eriti just rahandusministri sõnul on plaanis ka tulevikus neid tarneahelaid just muuta, nii palju. Toodang muutub riigisiseseks rohkem, kui ta on praegult, et see sõltuvus Hiinast ütleme just, mis puudutab isikukaitsevahendeid, et see seda natukene vähendada. Muidugi jah, autode müümise koha pealt, Ta on, on see raske sellepärast et, et nii palju autosid Saksamaa siseselt müüa, kui on, ütleme nõudlus Hiinas või, või kasvõi USAs, eks seda näe, kus, kuidas siis neid probleeme hakatakse lahendama. Suur aitäh selle ülevaate eest, Anne Jürgens Haidelbergist. Aitäh teile.