Tere hommikust ja õnnistatud pühapäeva. Vahel võrreldakse inimese elu merega elugi võib-olla vahel rahulik, aga vahel väga tormine. Sellest räägib meile ka üks eesti vaimulik laul elu ankumeri. Seda laulu lauldi 1994. aasta sügisel, kui uppus parvlaev Estonia. Selles katastroofis kadunuks ka minu noor vennatütar. Elu kui meri, mis mul hirmu teeb, kui ta lainehari vahutab ja keeb. Kust ma tröösti leian, kui hing rahutu, keda appi hüüan. Olles õnnetu. Üks evangeeliumides räägib Jeesuse jüngrid Peetrusest, kes oli Iisraelis geenessareti järve kalamees. Kordoli Peetrus koos 11 Jeesuse jüngrid järvel seitsme meetri pikkuses paadis, et purjetada õhtul üle järve. Kui äkitselt põhja poolt tuli tohutu tormituul. Kalurid olid hädas, jäitlesid lainetega keset pimedust. Kust leida abi sellises hädaolukorras? Matteuse evangeelium jätkab lugu niiviisi. Hommikupoole ööd tuli Jeesus, kes on jumala poeg loodusjõudude valitseja inglite juurde järve peal kõndides ja ütles neile. Ärge kartke, see olen mina, olge julged. Aga ikkagi mehed, kartsid. Aga Peetrus, kõige julgemad hüüdis Jeesuse poole. Kui sa oled sina, siis käsi mind tulla enese juurde vee peale. Jeesus tuli, ütles tule. Ja Peetrus astus paadist välja. Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates issand, päästa mind. Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ja kui nad astusid paati, rauges tuul. Paadisolijad aga kummardasid teda ei, ütlesid. Tõesti sina oled jumala poeg. Kõige paremini sellest loost saavad aru need, kes on olnud paadis hädaolukorras, keset tormi. See paneb palvetama ja hüüdma jumala poole, nagu digiPeetrus. Elukutseline kalur, vee peal olija. Samal viisil inimese elu-olukord, võib-olla nagu keset tormi. Põhjusi on palju, millal kehv tervis, millal avariisse sattumine, millal abielulahutus, millal südametunnistuse surve ja millal lähedase haigus või surm. Millal laste probleemid? Just sellistes olukordades on võimalik pöörduda jumala poole, nagu tegi Peetrus ja leida toetust nendelt, kes on jumala käest juba abi saanud. Kalamehest Peetrus ja teised jüngrid tegid tormi keskel kõike, mida oskasid. Sellest hädaolukorras ei piisanud. Siis tuli Jeesus ise keset hommikupoolset tööd hämaruses appi. Tema sõna oli rahustav, ärge kartke, olge julged. Peetrus, kellel oli kõige rohkem enesekindlust, püüdis ise end aidata ja läks paadist välja vee peale kõndima. Ta liikus Jeesuse poole. Aga kui laine põhjast vaatas kõrgeid laine, harjusid, kadus julgus ja ta vajus vette. Siis ta hüüdis appi, Jeesust. Issand, päästa mind. Vastus sellele palvele oli jeesuse käsi, mis sirutus tema poole ja tõstis Peetruse üles ja võttis paati. Mis siis oli abiks Peetrusele järvel keset tormi? Abiks oli see tõsiasi, et Jeesus, jumala poeg seisis nende tormilainete peal, kuhu Peetrus ise vajus jumalanna, kes meie elutormidest ülalpool ja võib tõmmata meid ühel või teisel viisil välja nende keskelt. Nii juhtus Peetrusega. Ta pöördus palves Jeesuse poole, palus abi ja sai abi. Lõpuks Jeesuse käsul ka tormituul rauges. Uh, avati abidule kohe, aga sõnum on sama rahustav kui jüngritele. Ärge kartke, olge julged. Võib-olla jumaldab proovida meie enesekindlust, uhkust, et minul pole mingit abi vaja. Aga kui julgus kaob ja oleme väga hädas, siis me võime tõsisel meelel jumala poole pöörduda. Jumalal on nähtamatu, maailma võimalused. Tuleb ka see aeg, kui elutormituul raugeb. Tavaliselt jumal kasutab abistava käena ja hingehoidjana. Neid kristlike koguduste inimesi, kellel oma kogemus on abi saamisest. Viimaks jüngrid tänuliku meelega kummardasid Jeesust ja tunnistasid talle. Tõesti, sina oled jumala poeg. Jeesus oli olnud neile päästja, kes hiljem oma ristisurma kaudu päästis inimesed nende pattudest ja tegin neist tänulikud jumala lapsed. Jeesusest oli saanud nende eluvalitseja, keda ja kelle kirikut nad oma eluga teenisid. Jeesuse jüngrite tänulikkus saadud abi eest on eeskujuks ka meile. Kuuleme jumala käest abi saanud, on meie kohus olla tänuliku meelega. Meie probleemideks on tihti see, et ei pane tähele jumala headust meie vastu võime täiesti unustame jumalat tänada saadud hea eest. Seepärast on hea kuulda, mis kuningas Taavet kirjutas tänulikkusest. Kiida mu hing issandat ja kõik, mis mu sees tema püha nime. Ära unusta ainsatki tema heategu. Tema annab andeks kõik su ülekohtu. Pea meeles tänamatu meelega, inimene on õnnetu inimene. Tänulikkus teeb inimesed õnnelikuks. Õnnista mu elu, õnnista mu tööd, vaigista mu valu valgusta, mu teed käest mul kinni võtta ja mind taluta. Ära iial jäta mind seal üksinda, aamen.