Tere hommikust, head eestimaalased. Kutsun teid uut päeva alustama palvega, mille sõnastas Eesti esimese vabariigi aegadel elanud vaimulik Aleksander Leopold Raudkepp. Ja mis on tuntuks saanud helilooja Juhan Aaviku loodud laulu viisil. Hoia jumal Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist meie armsamat. Rahu, töö ja kainus, olgu eesti kroon, vennaarmu suurus, tema võimutroon. Eilsel hommikul oli juttu, kuidas me võime selle palvelaulusõnu lausudes usaldada iseennast ning oma maad ja rahvast taevase isa ettehoole ja kõigeväelise kaitse varju alla. Täna mõtiskleme järgmises palvelauses öeldu üle. Rahu, töö ja kainus, olgu eesti kroon. Preester Vello Salo on rääkinud, et algselt luulendas pastor raud teeb oma palve teksti veidi teises sõnastuses. Rahu, töö ja kainus, olgu eesti viis vennaarm meil ainus kandja, võitlus siis nii või naa. Leiame, et antud palve vastuseks oleks meie rahva ja riigi elu iseloomustab rahu, töö ja kainus. Olgu see siis Eesti viis ehk meie rahva eluviis või eesti kroon kui meie vabariigi kõrgeima võimu kandja poolt rahvapõlvest põlve edasiantavate väärtuste kujund. Mõlemal juhul peaksime elama rahus töösia kainuses. Ühelt poolt on tegemist palvega, et jumal ise kingiks meile rahu, töödia kainust. Teiselt poolt peame aga ise selle palvevastus olevaks elama. Nii ongi antud palvelaulus ühtaegu meie sooviavaldus kõigekõrgema palge ees, kuid ka tõotus, mida meil endil tuleb pidada, kuna me ise ainiti olemegi oma eluga. Selle palve vastuseks. Olen uurinud doktoritööd tehes nii vanemaid kui ka uuemaid palve laule, mida kristlikes kogukondades Euroopas ja eestimaal lauldud ja võin kinnitada, et südamest tulevad palve, laulud väljendavad inimeste sügavamaid igatsusi ja vajadusi jumala ees. Samal ajal kujundavad aga nendesamade inimeste elu ja tegelikkust üha rohkem selle näoliseks kelle ja mille poole oma palvelaulus üldse püüeldakse. Piibel kinnitab, et väljendades jumalal oma palvelauludes igatsust rahu, töö ja kainus järgi need palved ka tegelikustuvad. Nii näiteks räägib apostel Paulus de südameis valitsegu Kristuse rahu millesse te olete kutsutud ühe ihuna kõiges tarkuses õpetage, manitseb 11 lauludega laulge kogu südamest tänulikud jumalale. Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke issanda Jeesuse nimel tema läbi jumalat isa tänades. Ja kirjutab veel. Mõistke, mis on issanda tahtmine. Ärge joovastuge veinis, mis tuleb liiderlikkus, vaid saage täis vaimu, lauldes omavahel kogu oma südamega issandale tänades alati jumalat. Niisiis, kui me pöördume jumala poole, võttes tõsiselt oma palvelaulusõnu, et rahu, töö ja kainus olgu eesti kroon siis pöördub rahu töö ja kainuse suunas. Ka meie elu. Rahu soovides on selge. Me ei mõtle pelgalt välist rahu, sõjaseisukorra ja pinget, et ta elu tähenduses vaid ka seesmist rahu, mis väljenduks meie hingeelus ja suhetes. Jumal võibki sellise rahuga inimelu täita. Paludes töö pärast mõistame, töötusest pääsemiseks tuleb meil ka ise töökaks ettevõtlikuks saada. Et töö saaks tehtud ja uued töökohad loodud ning töötegemine töökeskkond kujunesid kvaliteetseks. Meile on kinkinud looja ka meile töövõime ja töörõõmu. Võõrandumise probleem tuleneb pigem isekas elukäsitusest ja omakasupüüdlikkusest. Jumal võib meid aga enesekeskusest vabastada, aidata meid mõelda ja tegutseda ühise hüve nimel. Kainusel anaga eesti keeles kahene tähendus. See märgib vabadust nii meelemürkide kui ka meeletuste uimast. Olla kaine, ei tähenda olla tundetu, vastupidi kainen on meie tundeelu seesmiselt rikkam ega vaja kunstlikku üles kütta vist. Kuna rahulolu ja õnnetunne on meile loomulikult omane. Kaine peaga mõeldes ja elades leiame, et elu on jätkusuutlikum nii isiklikus ja perekondlikust kui ka ühiskondlikus riiklikus plaanis. Andku jumal, et meie rahvuslikus laulus väljendatud palve läheks Eesti elus täide. Hoia jumal Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist meie armsamat. Rahu, töö ja kainus, olgu eesti kroon.