Nutikas. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuri ja Euroopa regionaalarengufondiga, räägime siis koroona testidest. See kriis on tõstatanud päris palju küsimusi, muuhulgas selle kohta, mis on usaldusväärne koroonatest või testid. Et seda viirust kindlaks teha. Ja kui nakatunuid see on palju, siis peab neid teste proovega palju tegema ja kõik tahaks need tulemused loomulikult kiirelt teada saada, aga kas või kuidas oleks see võimalik? Meil on Skype'i ühendus, Eesti suurima meditsiinilabori Synlabi infektsioonhaiguste valdkonna juhi kliinilise mikrobioloogi doktor Paul Naaber, iga tervist. Tere. Alustuseks selgitage ja tutvustage kuulajatele siis neid erinevaid viirus teiste, mis on praegu teada selle covid 19 kohta ja, ja mille poolest nad erinevad? Jah, hetkel koroonaviiruse, selle uue tüübi jaoks on maailmas kolmetüüpidest põhimõtteliselt üks on siis see test, mis päeva viiruse nukleiinhapete ehk siis Evenaad ja see põhineb siis kas te ise meetodil võimulal taolisel ja paljundab üles viiruse nukleiinhapet ja seal ka kõige tundlikum testija kõige täpsem test. Ja see on ka ainuke test, mida hetkel siis nagu maailma tervishoiuorganisatsioonid soovitavad kasutada just raske infektsiooni diagnoosimiseks. Teine tüüp, teste on antigeeni testid, need sama voodi määravad viirust aga nad, mitte palju ta üles viirused, Evenaad, aidad, määravad viiruse mingisugust valku. Ja põhimõtteliselt kõik need antigeeni testid ka teiste haiguste puhul nad on oluliselt madalama tundlikkusega ja kolmaslikesta siis mis ei määra seda viirust ennast vaid need määravad siis viirusevastast reaktsiooni, organismi reaktsiooni, eksist tekkinud antikehi. Ja nende eripära on see, et antikehade tekkeks läheb teatud aeg, noh, kas seal võib olla seal erinevate haiguste võib-olla seal üks-kaks-kolm nädalat, enne kui need antikehad tekivad, nii et see ei sobi nagu haiguse avastamiseks väga varajases staadiumis. Nii et esimene see test on siis see kõige täpsem, mis viiruse olemasolu või mõju kohta info annab just, aga miks siis need teised sellise valepositiivse või valenegatiivse vale tulemuse annavad, mida tähendab, et nad on nagu madala tundlikkusega? Madalam tundlikkus tähendab seda, kui me võtame nüüd viiruse enda määramiste organismis see tähendab seda, et kui me näiteks inimesel on viirus olemas hingamisteedes ja näiteks sebis seal test annab näiteks 100 positiivset tulemust siis antigeeni test võib-olla annab kuskile 60-l juhul nendest positiivse tulemuse põhineb oluliselt sellel testi enda eripära, et kui see molekulaarne desse paljundab üles viiruse RNA-d, siis on ka selle tõttu on ta tundlikum, et selle antigeeni testi jaoks lihtsalt see viiruse kogustaks oluliselt suurem olema. Et see teste muutuks positiivseks, noh, antikehade teste puhul me ei saa nüüd rääkida otseselt võrrelda selle tundlikkusega molekulaarse testija antikehade tundlikkusega testiga. Noh, erinevus on see, et lihtsalt organismil läheb kauem aega, enne kui need antikehi tekitatakse, selles mõttes, et ta ei olegi halb haiguse algstaadiumis, ta ei saagi olla positiivne. Aga miks need tulemused kõiguvad või miks nad ükskord võivad nii anda ja teinekord naa? Testi tundlikkus sõltub väga mitmetest faktoritest. Kõigepealt see, et sõltub sellest, mis on viiruse hulk organismis et kui inimene nakatub, siis kohe ei hakata jälitama viirust hingamisteedes, selleks läheb teatud aeglane inkubatsiooniaeg ja peale seda hakkab siis viirus hakkab paljunema ja viiruse hulk ninaneelu hingamisteedes suureneb. Ja tegelikult ega ta see viiruse hulk võib ka kõikuda seal päevast päeva, et ta ei ole päris stabiilne. Ja noh, ütleme, kui nüüd on kergema haigusega, siis kuskil nädala kallas peale Simptome hakkab see viiruse hulk jälle vähenema ja selle testitundlikus testimise tundlikkus väheneb. No teine asi on kindlasti see, et kui korrektselt see test on võetud Nii et need testid võivad siis nagu väga erinevalt näidata nende tulemust isegi nakatumise alguses ühtemoodi ja hiljem hoopis teise näitajaga. Just et nad peavad teadma, mis staadiumis on teste kõik kõige õigem teha testijat molekulaarse testi puhul on see esimene haigus nädal. Antikehade testide puhul on seepeale teist haigusnädalat ilmselt. Aga nüüd need kõige usaldusväärsemad või see nõndanimetatud BCR meetod ja neid on, meil ei ole piisavalt ja, ja nende tegemine võtab kauem aega või, või kuidas teie hindate, kas nendest jätkub, et võimalikult palju neid proove teha ja tulemusi saada? No tegelikult neid on ka mitut tüüpi testi, ühed on ka need molekulaarsed nii-öelda need kiirtestid, et mis on suuremates haiglates olemas ja mida noh, nagu uudistest juba oli kuulda, lähiajal hakatakse tegema, nad annavad jah, suhteliselt kiiresti kuskil alla tunni annavad vastuse nad on kindlasti väga õigustatud näiteks intensiivravis või erakorralise meditsiini osakonnas, kus kiiresti saab vastuse ja saame patsiendi vajadusel isoleerida. Aga nende läbilaskevõime on suhteliselt madalam võrreldes laboris tehtavate testidega. Ja Lagos on see klassikaline pissi armeetoda, mida me saame ikkagi väga suurtes mahtus teha, noh ütleme Synlabi laboris, hetkevõimekus on kuskil 1500 testi ööpäevas ja noh, ilmselt me saame seda võimekust natukene suurendada. Aga arvestades, et see viirus võib meiega jääda sinna pikemaks ajaks ikkagi sellised nii-öelda kodused testid, sellised lihtsad vormid, kas need võiks siis tulevikus olla kasutuses siin ka professor Irja Lutsar on sellele viidanud-kirjutanud, et need sobivad, et isikute kindlakstegemiseks, kes koroonaviirusega on kokku puutunud ja kes ei pruugi sellest olla teadlikud kuid on ebapiisavad ägedate haigete leidmiseks ja nende varaseks isoleerimiseks ehk just need, kellel see nii-öelda raskemalt välja ei löö, aga, aga saaksid ka kindlaks teha, et kas see viirus on mind tabanud või see bakter Kodus tehtavate testidega mitu probleemi, üks asi on see, et põhiliselt need, mida me kodus saame teha, on need antikehade testid, mida praegu pakutakse. Ast tähendab seda, et see testi saab teha võt, annaksime üldsegi mingi usaldusväärse tulemuse, seda saab teha alates võib-olla kolmandast haigusnädalast, see tähendab seda, et inimene on juba kaks nädalat olnud haige. Ta on olnud nakkusohtlik, et noh, küsimus on see, et mis selle testi siis väärtus alla ja teine oluline probleem olen testiga see, et neid pil siin pakutakse kümneid ja kümneid, vähemalt internetijälgi on neid olemas. Aga tegelikult puuduvad igasugused teadusuuringud, mis nagu võrdleksite test omavahel. Et me ei saa öelda, et milline neist oleks kõige parem ja milline test võiks olla kvaliteet, et ja noh, lisaks sellele veel ei ole veel väga hästi ka teada, et milliseid antikehi täpselt peaks nagu testivad, mis on need kõige õigemad Dozotestid põhinevat IGM tüüpi antikehadel, osa niigee tüüpi osad määravad kõiki antikehi. Et ka siin on meil lihtsalt ka teoorias on meil suured puudused, noh ütleme selles teadmistes. Just et see kvaliteet ja usaldusväärsuse, nii et hetkeseisuga selliseid nii-öelda koduseid teste veel väga usaldada ei saa või, või üldse, mida teie oskate soovitada või millised tegijaid või noh, kui tõesti te ütlete ka, et pakkumisi on praegu juba tulnud, väga palju. No küsimus on see, et kui inimene on haige, Tal on mingid haigusnähud ja seda tegelikult peaks ootama paar nädalat, enne kui ta saab selle testi teha ja saab siis tagantjärgi umbes teada, et kas nüüd oli see koroonaviiruse, mitte et ega ta väga paljud inimesed ei ütle, et oleks vaja ikkagi ta kohe seda teada saada, kas on vaja inimene isoleerida või mitte, siis. Lõpetuseks doktor naaber, mida teie arvate sellest üldisemast teooriast, et ühiskond laiemalt ära testida? Siin välisminister Urmas Reinsalu ütles teisipäeval ETV-s, et valitsus on nagu langetanud põhimõttelise otsuse seada see eesmärgiks. Jah, siin on juttu olnud sellest mass testimisest, noh, esimene küsimus on mul see, et misasi on see mass, testimine kase, mõtleme sind, testida miljon inimest või 100000 inimest või mõned kümned tuhanded inimesed. Teine on see, et keda me siis valime sinna, ükskõik kui palju meile inimesega aktuaaliks testida, neid me oleme ikkagi mingi strateegiline plaan, et kas me nüüd laiendame neid praeguseid riskirühmasid või tuleb siis mingisugune teadusuuring, kus me peame tegema mingisuguse valimi. Ja kolmas küsimus on see, et mis liiki teistele peaks kasutama. Aga kui me vaatame praegu, siis tegelikult nendes olulistes riskirühmades, kes on need hooldekodude patsiendid ja personal, tegelikult toimib vast testimine ja testimine, et kõik läbi? Teie meelest sellest piisab me võimeline kindlasti tuppe laiendada, aga kindlasti seis ei tohiks olla see testimine juhuslike, et me testime nüüd ütleme, et hakkame massiliselt suvalisi inimene testima ja meil peab olema kindlasti mingisugune plaan ja me peame teadma, mis me need andmed ka teeme ja usaldusväärsed andmed on. Ja lõpetuseks küsin ikkagi teie käest, et teie meelest, kui kaua siis selline eriolukord peab kestma või millal võiks siis nagu elu lihtsamaks lasta ja kui see haigestunute hulk on väiksem või mis arvudest. Me räägime Ei oska küll hetkel spekuleerida seda, et oh neid meedias on neid mudeleid ja asju väga palju läbi käinud aga noh, kõigile mudelit, usaldusväärsuses ühelt poolt sõltub sellest, mis on see sisend, kui palju meil infot on praegu nakatunutega Ta, ja me peame kogu aeg neid mudeleid nagu ka üle vaatama. Noh, ma arvan, et me elame ikkagi paar nädalat korraga ja siis siis vaatame järk-järguliselt, mis toimub. Suur tänu selle ülevaate eest meile doktor Paul Naaber sünlawist. Palun.