Tere, head klassikaraadiokuulajad. Muusikauudistesaade helikaja pakub täna kuulamiseks järgmisi teemasid. Esimesest kuni 11. veebruarini toimub 18. barokkmuusikafestival, mida tutvusta produtsent Tuuli metsoja. Esimesest kuni neljanda veebruarini on Tartus teine rahvusvaheline noortekooride festivali produtsent Katrin puuriga teeb juttu Kersti Inno. Alates teisest veebruarist saab Vanemuise teatris näha Adami balleti chi sell külalislavastajast Stanislav Freecoste balletist, räägib Vanemuise peaballettmeister Mare Tommingas. Tartus saatis helilõigu Hedvig Lätt. Täna kell 16 toimub Tallinna metodisti kirikus Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert, millega tähistatakse koori 30 viiendat sünnipäeva. Lähemalt räägib poistekoori endine laulja ja praegune Rahvusooper Estonia nõunik Eero Raun, keda küsitleb kera reas akadeemiline kammermuusika. Kadrioru lossis esinevad täna kell 18 kontserdikavaga üksinduse võlu Peeter Sarapov kotil Reinud Tepp klavessiini ja Johannes Sarapuu tšellokava tutvustab Peeter Sarapu. Sarjas vokalist Simo esineb täna Tallinna raekojas ja homme Tartu linnamuuseumis tenor Mati Turi, keda küsitleb Kersti Inno. 30. 31. jaanuaril annab Eestis kontserte maailmakuulus pianist Sibriencad Saaris räägib Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. 25. jaanuaril toimus dokumentaalfilmi Vastutuulesaal esilinastus, mis näitab Tõnu Kaljuste ooperiteatri rajamist. Naissaarele kõnelevad produtsent Artur Talvik ja režissöör Priit Valkna. See on Mirje Mändla vahendatud teema. Ning saate lõpetab Priit kuus kui muusikauudistega laiast maailmast. Mina olen toimetaja Tiina kuningas. Soovin teile head kuulamist. Järgmisel nädalal, esimesel veebruaril algab 18. barokkmuusika festival. Tegemist on ühe vanima festivaliga üldse Eestis. Festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Festivali produtsent on Tuuli metsoja. Kui palju toimub kontsert ja mida selle 10 päeva jooksul kuulajatele pakutakse? Tervist. Ja kontsert ja tõesti on nüüd palju kontserte, on väga erisuguseid kontserdid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja isegi ka Viljandis, nii et noh, nad on ikkagi üle terve Eesti. Ja kokku on kontsert 17, nii et täiesti aukartust äratav number. Festivalil siis, nagu juba nimigi ütleb, kõlab kaunis barokkmuusika ainult. Kõlab nagu ütleme, barokiajastu muusikas ka erinevatest ilma nurkadest. Näiteks tuleb meile siia Usbekist Sohvi muusikat esitav ansambel, kes siis oma sama ajastu klassikalist ja rahvamuusikat meile toob oma pillidega. Ja tuleb meile väga haruldane külaline Kreekast Erreze, Bütsantsi kantarite koor, kes esitab Kreeka õigeusu liturgilise muusikat. Inglise vokaalkunsti demonstreerib meile Inglismaalt deklergs grupp kes laulab talliste Vöödi ja loomulikult ava- ja lõppkontserdid, siis toovad meile suurvormid ajastust. Kuidas need siis mööda Eestit jagatud on ära need kontserdid? Mööda Eestit on nagu püütud jagada hoole huvitavaid projekte, sest et kahtlemata siin on selliseid värvikaid esinejaid, kes iga päev siia ei satu. Ja muidugi avakontsert Sarpentjeedeedee omiga ja Bachi teostega, siis me toome nad ettekandele ja Pärnus ja Tartus, seal on siis nüüd ka Eesti ütleme selline väga hea ja hästi kokku harjutanud juba solistide nelik. Klaasi, Helen Lokuta, Mati Turi ja Priit Volmeri näol, see saab olema kindlasti huvitav kontsert, mis on ka teistes kontserdimajades ja siis need juba mainitud usbeki muusikud käivad ka meil läbi, neli kontserdimaja dekler grupp täpselt samuti Tallinnas siis veel toimuvad, ütleme no võib-olla siis sellised haarsed kontserdid, kus siis kantakse ette festivali alguses me nad ongi nagu proloogi nime all, Johann Sebastian Bachi sooloteoseid viiulile ja tšellole. See festival on läbi aja muutunud, kuid algas üldse barokkmuusika festivalile. Eks ta vahepeal otsis erinevaid väljundeid veel ja praegu ta on jah, rokkmuusika festival, tundub et sellel teemal on nagu inimeste huvid ja on nagu lihtsam haarata, kui on enam-vähem teada, mida oodata. Kontserti. Ja kõik need 18 aastat on siis kunstiline juht olnud Andres Mustonen, kes on ka selle festivali algataja. Algataja käima lükka ja hingesoid ja avakontserdil siis esimesel veebruaril Tartus, teisel veebruaril Pärnus ja kolmandal veebruaril linnas kõlab Sarpentjeedeedee hum. Esindajateks on Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor, solistid ja dirigendipuldis. Festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio ka ülekande ja festivali järgmistest kontsertidest saate lisateavet Felga järgmistes heligajades. Aitäh. Produtsent Tuuli Metsoja. Tuleval nädalal, esimesest neljanda veebruarini toimub Tartus Tartu linna ja Eesti segakooride liidu korraldusel teine rahvusvaheline noortekooride festival. Palusin sellest lähemalt rääkima Katrin puuri. Festivali korraldaja Katrin puur, kuidas on seekordne festival teile üles ehitatud? Kuna tegemist on teise festivaliga, siis on selge, et me ei saanud esimesele alla jääda, vaid võtsime ette natukene suuremalt ja seekord osalevaid koore seitse. Kokku toimub kuus kontserti, millest esimese oleme pühendanud Tartu oma koolikooridele lisaks veel nendele festivali kooridele, siis oleme kutsunud koore Ungarist, Leedust ja Lätist ning siis Eestist veel lisaks neli koori. Kui nüüd rääkija reskoolidest lähemalt, siis kõik oma riikides väga tunnustatud, palju konkursivõite saanud mööda maailma rännanud koorid, nimetame siis Ungarist Kantemuse, Koori peresse kuuluvat Noorte segakoori Lätist Riia noortekoori kaamer keda võib julgelt nimetada üheks maailma parimaks noortekooriks ning Leedust Klaipeda muusikakeskuse segakoori aukuulas eesti koorides osalevad traditsiooniliselt kaks Tartu koori. Kui vastuvõtva linna kooridega on siis Miina härma gümnaasiumi segakoor ja Tartu noortekoor ja Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor ning Rapla mitte inimkonda segakoor. Kus toimuvad need kontserdid ja kuidas on kontserdit korraldatud, kas seal esineb üks koor või mitu koori koos? Oleme kontserdikavade üles ehitanud vaheldumise põhimõttel. Nii et igal kontserdil osaleb kolm kuni neli koori, mida on siis teise ja kolmanda veebruari kontserdid, mis toimuvad katoliku, kus Salemi kirikus ja Tartu Ülikooli aulas festivali lõppkontserdil neljandal veebruaril Vanemuise kontserdi ajas astuvad üles kõik festivalikoorid, niisiis kõik seitse koori ja neile lisaks eksperimentaalkoor, mis on kokku pandud üle eestiliste, kollektiivide leelo ja kalev neidudest noormeestest see on nende esimene ühine ülesastumine ja osaleb ka Tartu puhkpilliorkester ja meil on väga hea meel, et üht ühislaulu nimel Rene eespere ärkamisaega on lubanud tulla juhatama Tartu linnapea Laine Jänes. Millise printsiibi järgi teie kutsusite sellele festivalile koorid ja kas siin oli ta mingisugune ühine kandev idee või repertuaaris suhtes mingid suunitlused? Repertuaari koha pealt me palusime kõikidel kuudel valmistada ette kaks kahekümneminutilist erinevat kava üks mis sobiks siis kirikus esitamiseks ja teine Tartu Ülikooli saalis printsiibiks oli meil see, et koolid oleksid ikkagi tõeliselt hea tasemega. Juba esimesel festivalil osales meil neli väliskuuri, no toome näiteks kas või Adolf Fredrik siin tütarlaste kool Stockholmist, kes on kahtlemata üks väga kõrge tasemega tütarlastekoor ja ma ei tahtnud mingil juhul oma latti madalamale lasta ja tõesti pakkuda Tartu publikule võimalikult häid kontserdielamusi. Valisime need koorid selle järgi, mida me neist teame. Eks ole meie oma koorid käinud ka mitmel pool välismaale, näiteks sama Kantemus tuli meie juurde, nii kui nii võib öelda, tänu sellele, et Estonia poistekoor suvel Ungaris viibis ja neid meile Soovad soovitas Läti ja Leedu kui meie lähemad naabrid. No võiksid tõesti olla ikka esindatud ja seal koorikultuur on praegu üsna heal tasemel. Kui palju oli eelmisel festivalil publiku huvi nende koorikontsertide vastu? Publiku huvi koorimuusika kontsertidel võiks alati olla suurem ja eks meie eesmärk seda festivali korraldades ongi tegelikult kasvatada seda publikut järjest juurde kasvatada läbi erinevate kontsertide, kellele sobib rohkem kiriku miljöö, kellele kontsertsaali meil läbi tugevate kollektiivide tutvustades nii ajakirjanduses kui eetris neid kontserte. Et Tartu publik harjuks käima koori kontsertidel, sest tõepoolest noortekoorid on, ma arvan, meeleolukamad kollektiivid, keda on mitte ainult hea kuulata, väike tore vaadata. Ja lisaks publikule annate noortele võimaluse kuulata teiste maade noorte laulmist ja omavahel suhelda. Ja loomulikult, eks see ongi festivalide üks oluline aspekt, et koorid saavad kokku, kuulevad, saavad võrrelda ja oma taset saavad sõlmida sõprussidemeid, millest arenevad tihtipeale palju. Pikemaajalisemad suhted ja meie koorid saavad liikuda jällegi mujale välismaale ja kolm aastat tagasi, kui see festivali idee tollase abilinnapea Laine Jänese, kes segakooride liidu juhatuse esimehe Raul Talmar peas üldse idanema hakkas siis ühe eesmärgina nimetatigi seda, et Tartu on ju tallinn ja kus siis veel, kui mitte Tartus ei peaks toimuma noortekooride festival. Enni siis, esimesest, neljanda veebruarini saab Tartus kuulata rohkelt rõõmsat noorte laulukontserdid toimuvad Tartu Ülikooli aulas, katoliku kirikus, Salemi kirikus ja Vanemuise kontserdimajas. Järgmisel nädalal esietendub Vanemuise teatris kahevaatuseline ballett shell lavastaja Stanislav Thatcher, tšehhist koreograafia Shan koralli, Schulbeeerroo ja Maarja spetipa järgi on seadnud Stanislav. Veetša jätkab Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Stanislaw käis paar aastat tagasi muliida festivalil, kus me esimest korda kohtusime, jah, tekkis mõte, kuna ta õpib parajasti Peterburi konservatooriumis lavastamist seedejada väga palju Assisteerinud Vassili Medvedjevi lavastuste juures ja ise on tantsinud siis elli laval, kuna ma otsisin sellist lavastajat, kes natukene ikkagi rohkem vaevuks kaevuda algsesse materjali ja tuua just see, kuivõrd on võimalik tuua algset materjali 20 esimesse sajandisse 19.-st sajandist ja peale selle mul oli ka üks palve, et kuna on siin-seal juba selline etendused, esimeses vaatuses mees tantsijat, seal on üks tants ja teises vaatuses ei ole üldse mitte midagi, siis tegelikult meesartistide huvi selle etenduse vastu on kaunis jahe ja Stanislav ja ma palusin, et esimeses vaatuses oleks poistel ka rohkem tegevust ja, ja selles etenduses ma ei tea nüüd minu meelest originaalis või noh, algses variandis, kas meestel oli nii palju tantsida ka meie etenduses on ikka neil nii valsis kui rahvatantsus, kui veel versioon on ka selline, lisa Badet töö, mis on antud ka nüüd juba mõttega edasi, et meestel on tantsida ja need tantsuteele lihtsalt tantsuga pärast, mis mind on häirinud viimased minu lava või teatrielu jooksul 20 aastat või rohkem, kui palju ma olen siin Eestis neitsi selle näinud, et lihtsalt tuleb mingisugune paaria, tantsib jälle, miks ta tuleb, et ma tahtsin saada väga sisulist balleti ja ma vaatan praegu proove ja ma olen veendunud, et läheb väga eriline ballett ja tuleb sisuga ja arusaadav, miks just seal Vanemuise laval viimati oli sassi sellis, peaosas meil Rufina noor, kellega olen mina ühel laval koos tantsinud veel varem. Jelena Boysnak kõlar, Velda otsus, et meil on selli traditsioon siin Vanemuises olemas üks meie, Vanemuise prioriteet on see, et ikkagi traditsioonid peavad jätkuma, aga me teeme muidugi valiku, et parimatest parim välja valida. Kes on praeguse aja Vanemuise Sall hooaeg 2006 2007, mis on praegu käsil, ma võin seda, et mul on väga vedanud selle aasta uute tantsijatega, kes on meile täienduseks tulnud nii Inglismaalt kui Vilniusest. Need tüdrukud on tõeliselt andunud balletile, ma kiidan. Neid etteselli teine vaatus, mis on kuulus oma just kordeballetipoolest, see tuleb väga-väga ilus. Stanislav soovis, et meil oleks 18 vili laval Meil pole ammu olnud nii palju korda balletitüdrukuid laval valgetes kleitides. Nüüd sellest nimetame seda traditsiooniline, selline valge balleti kleit, mis on tegelikult paarkümmend aastat vot olnud siin ka Eestis ja ma arvan, kõikide selli etenduste puhul mitte küll ida Urbelile, selle etenduse puhul jahmitega Estonia esimesesse Kelly etenduse puhul, et need kleidid on teistmoodi ja, ja kui nüüd inimene vaatame, kes viimati vaatas Rufina noorega, võib-olla see selle etendus Vanemuises löövet, mis te olete teinud, et kus on need ilusad balletikleidid tegelikult originaali olicynes Vilida, teises vaatuses surnud petetud pruudid ja kleidid peavadki olema sellised veidi kõdunenud ja väsinud moega pruutkleidid, lisaks veel balleti, korreograafilise ja sisulistele uuendustele või siis vana uuesti kasutusele võtmisele. On väga hea meel, et Charles kiusiks mitmeid etenduse kunstnik on ka Need on need sellest esimesest variandist ja, ja nüüd on siis seal laval sellisena nagu vähemalt ligilähedaselt sellisena, nagu ta võis olla kunagi Pariisi ooperis, kes on solistideks. Õnneks on meil tõesti nüüd olemas omad solistid, kuigi nad ei ole eesti rahvusest, aga nad on väga ilusti sisse ennast töötanud meie trupis. Albert on siis Vladimir Lätis soolaks, kes sel hooajal on teinud nii tohutu suure alates beer kündist ja nüüd siis Alberti nii välja ja koos Heili pöörniga. Tundub nii, et meil on nagu tõesti, hakkab juba kokku kasvama tõeliselt uus paar ja heli on ju alati väga esteetiline ja väga siiras ja ilus. Laval. Balledži selle esietendub teisel veebruaril Vanemuise teatri suures majas. Täna kell 16 toimub Tallinna metodisti kirikus Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert, millega tähistatakse koori 30 viiendat sünnipäeva. Räägib Rahvusooper Estonia nõunik ja endine poistekoorilaulja Eero Raun. Eero Raun kui palju aastaid laulsite eesti poistekooris? Koorilaulja staaži on mul umbes 20 aastat. Nüüd olen ma nii, nagu ka diplom lubab, olen rohkem koori ees, teisi juhatamas. Aga suurem osa sellest koorilaulja staažist. On küll poistekooriga seotud. Alustasin lasteaialapsena. Nii et päris sellest algusest kuni läbi põhikoori noortegoorini välja peale häälemurret võin ka mõnda aega seal kaasa teha. Põhiaeg oli seotud kollektiiviga, mille nimi oli RAMi poistekoor ja siis pärast oli selle koori nimi eesti poistekoor. Aga noh, ta oli kogu aeg Venno laulu juhatamisel. Venno Laul oli minu eriala õpetaja muusikaakadeemias ka. Ta oli selline õpetaja suure algustähega minu jaoks alates siis tõesti lasteaia ajast peale. Ja noh, tema iseloomustuseks kogu selle koori mentaalsuse iseloomustamiseks ma pean ütlema seda, et selle koori ümber oli eriline fluidum, mis kahtlemata oli suuresti seotud ka dirigendi isikuga. Ma usun, õige paljudes kodudes. Üks oluline argument poistekoorisaatmisel oli see, et peale muusikaga tegelemise aitab see koor Venno laulu käe all poistest härrasmehi kasvatada. See on asi, mida ma nagu ise ka tagantjärele hindan, et Venno laulu roll ka muusikavälisel kasvatustööl oli väga tugev, oluline. Ja mingil määral Venno laulu poistekoori repertuaar erines ka teistest poistekoorides. Võib-olla jah, tõesti, see niisugune härrasmehelikkus dikteeris ka rohkem suunitluse klassikalisele muusikale. See on üks selline tervik, kust tagantjärele vaadates ei oskaks ja ei tahakski midagi ära võtta. Põhikooli õpilasele laulda Mozarti missasid Peeter Lilje käe all või mõne teise suurepärase dirigendiga, nagu on olnud Neeme Järvi, Eri Klas ja nii edasi ja nii edasi. See oli fantastiline kogemus, see avaldas maailmapilti väga laias mõttes. See tekitas huvi teiste keelte vastu. Kõik see koorilaulu kogemusest lauldi ladina keeles, saksa keeles laulsime isegi kasahhi keeles. Meil oli käiberepertuaaris mingil hetkel vist peaaegu 20. keeles erinevaid laule. Rääkimata sellest, et kuigi Venno laulukoor ei olnud konkursikoor, oli see siiski ringi reisib jämedalt. Koor oli küll jah, aga noh, ma arvan, et see otsus ei võta seal koorilt kohe sugugi mitte oma nägu ära ja nagu uuemal ajal Hirvo Surva käe all on konkurssidel käidud ja on näidatud, et ka selles kontekstis on koor väga suurepärane ja et Eestil on põhjust selle koori üle uhke olla. Kas oli ka mõnikord juhus mõnes ooperis või muusikalavastuses kaasa teha? Estonias? Jah, no minu esimene tulek Estoniasse oligi aastal 1982, kui tuli välja eelmine Carmeni lavastus ja siis kuni hääle murdeni umbes mingi poolsada korda, ma sain siis lavastustes kaasa teha, nii et nüüd, kui ma nüüd veerand sajandit hiljem tulin Estoniasse uuesti tööle, siis oli hästi vahva, et maja oli tuttav ja päris paljud inimesed olid tuttavad isegi juba sellest ajast. Kuivõrd palju teie-aegsest eesti poistekoorist on neid, kes on valinud lauljatee endale elukutseks? Neid on ikka päris palju ja need on nii solistid. Minu meelest esimene laulja, kes poistekoorist sai tuule tiibadesse, nii et hakkas solistiks oli Tarmo Sild, aga sealtpeale on tulnud järjest soliste ka lihtsalt väga häid koorilauljaid kes näiteks filharmoonia kammerkooris või mujal sellega igapäevast leiba teenivad. Rammist loomulikult rääkimata ja on tulnud ka lihtsalt väga häid muusikuid, nagu näiteks kas või Olari Elts on tulnud ka selliseid inimesi, kes lihtsalt on Eesti elus ühel või teisel moel tuntuks saanud, nii et selles mõttes see poistekoori kogemus kindlasti koolipoiste silmaringi laiendas, sedamoodi, et tekkisid erinevates maailma asjades oma seisukohad, tekkis loomulikult selgem pilt muusikamaailmast ja, ja kõik see kokku oli nagu katalüsaator väga paljude noorte inimeste arengule. Eesti poistekoor oli just see institutsioon, kes andis poistele lisaks kooliharidusele ka veel harituse. Jah, seda võib kindlasti väita ja siin selle juures on loomulikult väga paljude suurepäraste pedagoogide töö olnud 30 aastat Venno lauluga seoses, aga siin kindlasti tuleb rääkida kõigist nendest toredatest inimestest, kes on eri aegadel kas põhikooriga tööd teinud või ettevalmistas kooridega. No mina nimetaksin kõigepealt Ene-Lillevärki liide rahulat, Anne Oja Lott ja kõiki neid teisi suurepäraseid inimesi. Nad on suurepäraselt Te võite rääkida väga palju ja väga pikalt oma poistekoori kogemusest aga kõlama jääb ikkagi üks noot. See kogemus on teie elus väga palju suunavat rolli mänginud. Mobraegu. Ma näen seda suunavat rolli, aga mine tea, võib-olla, kui vanuigisellel tagasi mõelda, siis selle rolli suunavus tuleb veelgi ilmekamalt esile. Aga see on kahtlemata olemas. Sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis esineb täna kell 18 seal omalaadne trio Sagot, klavessiin või klaver ja tšello. Peeter Sarapuu teie mängibki fagoti, kes on teised ansambli liikmed ja mis tingis just sellise ansambli koosseisus? Selline ansambli koosseis on ühest küljest vana, juured on barokiajastusse, on tüüpiline instrumentaal Sanaatide saate koosseis, kus on siis instrumentaalsonaadi solist ja teda klahvpill ja siis klahvpilli bassiliini dubleeriv passokontiino instrument. Et tavaliselt on see siis kas tšellod Viola da gamba ja Reinud depiga oleme me mänginud koos aastaid. Kindlasti on ta üks hinnatumaid ansamblipartnereid just varajase muusika vallas rahvusvaheliselt väga nõutud ja tagaotsitud, nii et suure osa oma ajast veedab Eestist väljas temaga kontserte kokku leppides peabki jälgima Kremerata Baltica kontserttuuride kalendrit sellel kontserdil tõesti on, lisaks klavessiini over Reinud trepijooks on see, nagu ta ise ütleb, veidi uus väljakutse ja meie mõlema jaoks on sooloreport paaris uus väljakutse. Romantiline muusika, mis nagu on keskne selle kava koostamisel ja kolmandast ansambli partnerist, tema on nüüd väga noor tšellist ja temal on see nagu eks esimesi suuri tõsiseid ülesastumisi. Johannes Sarapuu on olnud minu ansamblipartneriks kodus. Emale õpib muusikat. Tema õpib alles kaheksandas klassis, Aare Tammesalu tšello. Lossis selle kava pealkiri, mis te esitate, üksinduse võlu. Üksinduse võlu annab väga palju tõlgendusvõimalusi. Otseselt on see pealkiri tulnud Michelkurreti sonaatide tsüklist, mis on kirjutatud 18. sajandi lõpupoolel fagotile, tšellole või vioola ta kambale ja sellel sonaaditsükli nimi on tülist elassilitüüd ehk üksinduse võlu. Ja nüüd me oleme aastate pikku mänginud sellest sonaaditsüklist erinevaid osi mängimata on nüüd jäänud veel teine sonaat, mis tulebki sellel kontserdil üksinduse võlu. Teine tõlgendusvõimalus on see, et panna nagu kõrvuti fagot oma üksinduse võlus ja siis ansamblipartneritega sellel kontserdil mängima kaks soololugu ainult fagoti-le 20. sajandi lõpust mõlemad lood, mis haakub ka minu tegevusega nüüdismuusika vallas ja samas on need väga ebatüüpilised nüüdismuusikanäited. Et nad on sügavalt romantilised ja romantilise helikeelega teosed. Ja nüüd need kaks soololugu on Malcolm Arnoldi soolofantaasia, mis on kirjutatud seitsmekümnendatel Birminghami puhkpillikonkursi kohustuslikuks. Kas see on siis selline lugu, kus siis nagu pannakse fagotitehnilised võimalused hoovile? Teine soololugu on Marissa Laard, prantsuse kuulus fagotisolist ja Pariisi konservatooriumi professor Morrison Laart kirjutas variatsioonid paganiini 24. kapriiside eemale. Teema on üdini romantiline ja need variatsioonid on lahendatud romantilises võtmes. Son kirjutatud 70.-te lõpus, jaamorissallaar pühendas selle loo oma õpilasele, kes nüüd omakorda on Pariisi konservatooriumi professor. See lugu on nagu fagotivõimaluste lühiülevaade. See kontsert on ka selle poolest eriline, et fagotti ei ole ju tegelikult tuntud soolo pillina. See fagotti ei ole tuntud soolo pillina, see ongi meil meie muusikakultuur ja meie muusika arusaam on juurtega romantismi ajastus. Nüüd, kui vaadata ajalugu, fagotimuusika ajalugu, siis kuni 19. sajandini oli fagot soolopill on väga suur hulk sadu tsunami, mis on kirjutatud fagoti barokiajastul enamasti kõik heliloojad, barokiajastu heliloojad, kui nad kirjutasid sonaate, basspillile, tšellole või kambale, Nad kirjutasid sinna juurde, üheksa esitas instrumendiks ka fagoti. Loomulikult pragmaatiline põhjus, et oleks rohkem ostjaid noodile, kui nood välja anti, nii et kokkuvõtlikult, 18. sajandil oli fagot soolopill ja me oleme just koos Reinutiga esitanud väga palju 18. sajandi muusikat. Seda siis originaalpillidel seekord on. Klavessiin on küll olemas, samas aga pilliks on modern pill. Häälestus on ka tavapärane 440 19. sajandil soolorepertuaari fagoti lei kirjutatud praktiliselt 70 80 aastat ja kirjutatud mitte midagi selle kohta kaeblikult kirjutanud mitmed fagotikoolide autorid, et puudub tänapäevane repertuaar. Ja selles valguses on väga põnev leid kontserdi avalugu Gustav Shreki sonaat oopus üheksa fagoti Lia klaverile, et see on tegelikult 19.-sse pärandist üks väheseid tõeliselt kompositsioonitehniliselt väga hästi kirjutatud, jaga meloodiliselt väga hästi kirjutatud lugusid sellel kontserdil, kõik lood sellel kontserdil on Eesti esmaettekanded. Aga seda Gustav Shrek'i sonaat ei ole esitatud ka maailmas eriti palju. Et ka edaspidi kummutate seda väidet või seda müüti, et fagotti ole soolopill. 2006. aastal olen ma mänginud juba kolm soolokontserti, siis fagotisolistina lisaks Eesti kontserdikavades treinud depiga. Torres vagantes Corelli Consordiga barokksonaate tulemas on Hollandist oboesolist aprillis, kellega koos mängime Zelenka sõnatu Sis barokkpillidel ja Corelli Consordi hooaja avakontserdil mängisin ma neli Vivaldi fagotikontserti barok, pill, ajastu pillil. Plaanis on kontsert 20. sajandi muusikast koos väikese keelpillikoosseisuga, ma loodan, kuni jätkub kuulajaid, siiamaani on jätkunud kuulajaid, et seda võib jätkata. See on väga suur väljakutse. Aitäh Peeter Sarapuu niisiis täna sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis kontserti üksinduse võlu ja musitseerivad Peeter Sarapuu fagotil Reinud Tepp klavessiin il või klaveril ja Johannes Sarapuu tšello. Piduri kole, et meile tuntud vokaalsümfoonilisi suurvormides viimasel ajal järjest rohkem ooperis. Kuid nüüd Eesti kontserdisarjas, vokalist Simo aastad üles, sooloõhtuga, see on ühe laulja jaoks eriline ettevõtmine. Tolle välja soolokavaga, palun tutvusta lähemalt, mida sa sellesse kavasse valisid ja miks sa just sellise valiku tegid? Võib-olla ei olegi alati kõige lihtsam põhjendada oma valikuid. Me valisime selle kava koos tegelikult pianist Martti raidega, kes on minu väga hea toetaja sellel kontserdil. Kellega meil on, ma leian väga teineteist mõistev koostöö, me oleme saanud seda kava rahulikult ette valmistada. Kavas on Hugo Wolf heliloojad, kapid, Villem, Artur, Eugen, Sibeliuse. Miks ma sellise valiku tegin, sellepärast et see on ilus muusika. Ja võib-olla kui rääkida Wolfist, siis Wolf on kuidagi eriliselt töötanud nagu minu kasuks, sest Hugo Wolfi laulud, mis on kirjutatud neil on nagu võimatu välja mõelda üldse teist maailma näiteks mõnikord, kui helilooja kirjutab laulu siis sinna alla võiks panna ka mõne teise teksti ja oleks ka häda midagi. Aga Hugo Wolfi laulude puhul on kõik väga konkreetselt selge. Ma olen täiesti veendunud, et tal oli enne väga selge visioon, millele ta kirjutab ja siis siis tekkis sellele muusika. See kõlab väga lihtsalt ohtralt, aga mulle mõningate teiste liitujate puhul mõnikord tundub, et et see muusika on kirjutatud varem kui tekst. Aga poeesia on sinu jaoks väga tähtis. Ja muidugi on selles mõttes, et ega Hugo Wolfi lauldes ma olen leidnud endaga palju paralleel. See on väga põnev maailm, niisugune pisut nurga taha vaadata maailm ja väga teravmeelselt väljendatud. Seal on kõike, mida elu pakub, nii valu kui armastust kui raskeid hommikuid. Kui kergemeelseid mõtteid kõige leiab. Ja kontserdi teine pool on põhjamaisest muusikast. Eks ta põhjamaiselt kõlab ka, Sibeliuse on selline selgelt tunnetatav, eriti praegu väga hästi, kus lumi maha tuli, minu jaoks käivad need asjad teistmoodi ja koos ja ma ei oska kunagi konkreetselt mitte midagi põhjendada, miks ma seda teen. Miks ma sellise asja võtsin, ju siis oli selline tunne ja, ja vot võtsin. Kas oskad mingisuguseid paralleele leida ka oma muude tegemistega, kas see muusika nagu toetab seda, mida muidu laulab, või oli sul vaja vaheldust, kontrasti? Arvan, et vaheldus ongi selles, et on soolokontsert. Ma ei ole sedasorti inimene, kes tuleb soolokontserdiga nagu midagi tõestama. Võib olla vastupidi, et ma tahan seda teha, mis mulle meeldib. Ja hetkel ma tunnen, et see mulle meeldib meile, Marttiga, teisi mõtteid ka edaspidiseks, nii et ma loodan, et see kindlasti viimaseks kontserdiks Aga räägi oma muudest tegemistest. Neid on kogu aeg ja päris palju. Veebruari algus on tihe, ootavad ees kontserdid Sorpentsee, Bachi, muusikaga, siis edasi sõidan Rootsi, Uppsalas, Stockholmis, Mendersoni Paulust, Paul Mägi juhatusel, märtsis Stravinski operenaard, ma elan nagu tänases päevas. Mul ei ole selles mõttes graafik peas, kõik tasapisiäärist. Aga täna siis kell kuus Tallinna raekojas ja homme pühapäeval kell neli Tartu linnamuuseumis saab kuulata Mati Turi ja Martti raide esituses kava Hugo Wolfi, Villem Eugen, Artur Kapi ning Shan Sibeliuse loomingust. Järgmisel nädalal, 30. ja 31. jaanuaril annab Eestis kontserte tuntud Küprose prantsuse päritolu pianisti Priencad Saaris, kes on Eestis ka varem klaverifestivali raames esinenud. Eesti kontserdi produtsent Neeme Bundercastsipriangatsaarise nimi vajab eesti publikule tutvustamist. Tegemist on loomulikult sedasorti pianistiga, kes on maailm ei pianisti ja kes tunneb valdkonda, sellele see päris kindlasti ei vaja mitte kõige väiksematki tutvustamist, aga eestlastele ka kindlasti, kui nad on tõesti on korraga käinud ja tema, see mäng on siin ikkagi vaimustanud inimese ikkagi tohutult, võiks öelda asjahuvilised kohe teavad päris kindlasti seda, aga ma arvan ka, et usin klassikaraadiokuulaja teab teda kah kohe päris hästi, sest et väga tihti lastakse tema plaati, mida ta on teinud tõesti kohut, tavahulga võiks öelda ja nüüd viimastel aastatel siis ka, kuna tal oma plaadimärke 21, siis on veelgi need produktsioone tund juurde, kuid lindistanud on ta ka varasematel aegadel kõikvõimalikele plaadikompaniide nagu teldeks, visiooni klassik või emi või Deutsche grammofon või deka või Pavani ja nii edasi ja nii edasi, need on täiesti paljudel, tasub minu meelest tema nime natukene meenutada ja kõike seda, mis ta on teinud. Seda, et tegemist on maailmakuulsa pianistiga, me jõudsime juba öelda, aga tegelikult on tal ka ikkagi fantastilised võidud omale konkurssidelt nii interpreetide Rostrumil Bratislavas või Tšifra konkurss väga mainekas näiteks või siis Belgia kuninganna Elizabethi nimeline rahvusvaheline, kus tal on hulgaliselt preemiaid. Palve trosseli Fondi preemia Pariisis, Aleksejev, Frye fondi preemia ja nii edasi edasi suutnud mängida maailma kõige kuulsamate saalides kõige kuulsamate, orkestrite ega Berliini Filharmoonikute staats kapell, preester, Leipzigi kevanhaus, orkester Londonisse, armoonikul pöörmiga, sümfooniakesta, jaapani sümfoonilised ja nii edasi ja nii edasi kuulsate nimedega. Leonard Bernstein, Mazur harnokuur ja nii edasi, nii edasi. See nimistu on tõesti aukartust äratav. Nii et, et ikkagi on hea, tead, et neil selline korüfee siia tuleb. Tänapäeval on kombeks pianistidel leida oma nišš ja mängida siis teatud repertuaari. Mille poolest siis Cipriencad Saaris erineb teistest pianistina? Üks tema idee, kui ta pani aluse oma plaadikompaniile, oli just see, et mängida erilist repertuaari ja erilist tähendab ka selles mõttes, et ta ise armastab väga teha transkriptsioon erinevatest lugudest ta mängib Beethoveni kõik üheksa sümfooniat, Mozarti sümfooniad niga. Sellel kontserdil kõlab tegelikult esimene osa tema kuulsast Keemal sümfooniast ja ka veel igasuguseid teisi transkriptsiooni, mis on siis nii tema enda tehtud kui ka teiste autorite poolt. See on küll nagu selline omamoodi joon, mulle tundub, et temal on siin nagu eriline huvi ja muidugi ka igasugused väikevormid, mida ta ju armastab, mida suured pianistid tihti nagu põlgavad, tahtes ainult mängida kuulsat kontserti. Selline ballett erinevatest teostest on, mulle tundub küll natukene värvikam kui teistel. Mida ta seekord Eestis? No seekord Eestis on tõesti see kava nüüd suhteliselt nagu kirju ja siin on kõigepealt erinevat Mozartit Bransksaweeerr, Leopold, Mozart ja Wolfgang Amadeus Mozart. Sealt me leiame siis selliseid nimesid nagu ka Don Giovanni, samuti juba nimetatud Mozartist 40-st skeemal sümfooniat siis Frederic shop, vääni muusikat saab kuulda säärenduslisti Johan Sebastian Bachi palju erinevaid autoreid Robert Schumanni, nii et, et see on nagu täiesti selline nagu läbilõige tema peanismist. Kontserdid toimuvad 30.-le jaanuaril kell seitse Vanemuise kontserdimajas ja 31. jaanuaril kolmapäeval kell seitse Estonia kontserdisaalis. Ja muuhulgas veel ka annab rõngad Saaris, siis teeb meistrikursused. Mis siis hakkavad ka kolmapäeval toimuma muusikaakadeemias. 25. jaanuaril esilinastus dokumentaalfilm Vastutuulesaal, mis näitab Tõnu Kaljuste ooperiteatri ehitamist. Naissaarele kõnelevad produtsent Artur Talvik ja režissöör Priit Valkna. Ja ega see film nüüd päris selline dokumenteerimine ei ole, seal on palju muud ka, kui ainult see ooperiteatri ehitamise jäädvustamine nagu viis aastat tagasi, Tõnu tuli minuni, Sa ütlesid, et kuule, et võta kaamera kaasa, et ma hakkan sellist hullu asja tegema, peaks seda aktiveerima tema mõte, see oli ilmselt hoopis teine, mis, mis siis meie mõte pool sellest ajast on siis nagu seda vankrit vedanud kleit ja sest me oleme ikkagi tõsiselt tegelenud hoopis teistsuguse filmiga kui lihtsalt Kaljuste teatri ehitamise arhiveerimisega. Et seal minu arust on see film loomisest laiemalt ja võib-olla ka annab suhteliselt huvitava pildi Tõnu Kaljuste eest kui sellisest näost loojast sellised mõtted, kuidas koorijuhtimine ja, ja see ehituse juhtimine on nagu paralleelis ja need, need olid kuskil päris algselt sees, aga ka Priit ja Tambet tasuja montaažiruumis on minu arust, ent ka ära erakordselt kihvti tööd, see on nagu väga hea. Siin on läinud palju aega. Aga see materjali hulk on ka muidugi koormav. Et seda meeleheite momente, ma arvan, on tekkinud nii nii ühel kui teisel pool kaamerat. Asjad ei ole läinud alati ju nii nagu see võis tunduda viis aastat tagasi, ehk meil on iga iga filmi minuti jaoks olemas tund aega materjali seal saanud selline mitmekihiline lugu, et ühest küljest pea liinilase, Tõnu Kaljuste ooperiteatri soov ja ehitamine ja see lõpplahendus mis on nüüd valmis ja teisest küljest, seal on ju sees üks salapärane Eesti kuulsus kindlasti ajada ainult paremaks kääritavad seda moosi, mida Bernhard Schmidt kui optika on maailmale andnud, kuule seda leiutist kasutab NASA ja lisaks sellele jookseb seal Jaan Krossi lugu filosoofiliselt sügavuti. Rääkijaid on seal meil kõvasti. Kuidas ta sellele. Muusika nüüd selle kõige juurde veel leidsite ja ja ka omavahel nagu kuidagi tasakaalu panitad, see pilt ju toetab muusikat ja vastupidi. Priit on selle muusika kujundaja küll vist suurem osa on kaljustega seotud muusika. Mingisugune selline lahendus, kus on tõesti mussarskid kallistet, Pärti, vorsakid, kõrvitsat, Mozarti valdid, Hayden int, ühesõnaga põhimõtteliselt on sellele pannile löödud mune erinevatest aastakäikudest. Ja siis toetab seda nii-öelda meie kangelase liini välja ka see sisse toodud Shalisi kuuls laul, mis kõlab ka nagu mingisuguse läbiva motiivina ideena seal. See oli vist isegi tänu ettepanekuid. Et üldiselt dokumentaalfilmide puhul ma arvan, et see ei ole eriti tavaline, et meil võiks öelda niimoodi, et meil on olemas nagu oma filmi soundtrack ja et see lugu sai ju selle filmi jaoks nüüd nagu puhtalt lindistatud see võimaldas tegelikult veel ühe sellise muusikaliselt väga mõnusad triki, et meil on olemas nagu üks selline põhi teema, mis hakkab vaikselt tiksuma juba filmi algusest ja, ja ta nagu kasvav peavad talle lõpuks tulevad sinna sõnumi juurde ja sõnade ja selle selle, selle loo kokkulangevus. See on hämmastav. Seal juhuslik. See ongi hämmastav, et te olete suutnud tabada kõike seda, mis seostub nagu Tõnuga ja mis on tänu ümber ja see on nagu hämmastav see pilt, mis temast seal avaneb. Ja küsimus ongi selline, et kui hästi te tundsite Tõnut enne selle filmi tegema hakkamist või avastasite filmi käigus tema ka neid varjatud külgi. Mina Tõnu näiteks ei olnud üldse minul on temast kõik eelmised, nii-öelda teadmised on seotud aaa, smokingu ja kikilipsuga, eks ju. Aga seda enam oli põnev avastada inimest ja. See on tegelikult ikkagi saavutus, ma usun, et sellega nõustuvad enamik inimesi, kes saali ostavad isegi ei ole tõesti oluline, kui palju nad nüüd muusika seda ennem teadnud, et Tõnu Kaljuste kui figuur ja, ja kõik see lugu, mis sealt avaneb ka need tõesti huvitavad uued faktid, mis kindlasti köidavad neil, et kas see film on nüüd ainult eesti publikule mõeldud atist, mitte. Sugugi mitte, et me isegi Tallinna kinodes näitame seda inglisekeelsete subtiitritega, tihti vähemalt välismaalastega, kes siin elavad või et nemad on kurtnud selle üle, et tahaks rohkem teada. Eestist, tahaks rohkem näha eesti filme ja aru saada sellest kultuurist, mis siin on. Ja minu arust see on nagu suurepärane võimalus tutvustada on hästi mitu tahku ja selles filmis on olulisi kultuuritegijaid. Lisaks Krossile veel tärtril saab läbi ja Tõnu iseloomulikult Peeter Jalakas ja teised kaastootjaks on ka Soome televisioon üles Radio, kus sel aastal tuleb ka näitamisele ja juba Me oleme saatnud seda nagu mitmele festivalile. Siiski üllatas, et need televisioonide kokkuostjad, kes on üldiselt tavalisest kultuursemalt inimesed teadsid väga vähe Tõnugaljustest. Ja olid väga ettevaatlikud, sest meile tundub, et meie suuri dirigente ja heliloojaid, et ja justkui teatakse väga palju, aga, aga tegelikult, kes nüüd sellest muusikast välja astub juba nagu filmiinimene näiteks ei tarvitse seda teadnud. Mulle tundub nagu, et et ka Eestis on kultuurid, okei, aga et nagu sellist mingit sissetallatud rada. Ja selles mõttes on Tõnu põnev persoon, et tema üritab nagu lõhkuda neid kindlaks määratult radasid. Seda sõnumit kannab ka see film tegelikult, et inimesed ei tarvitse alati oma kindlat rada käia. Nii, võtame siis Tõnu rada oli ikka juba nii nii sissetallatud ja tal polnud nagu ausalt öeldes mingit põhjust loobuda koorist ja hakata justkui esimesel pilgul veidrat asja tegema, eks ole. Aga ta tegi ja, ja minu arust sellele tõusis ka ikkagi täiesti uuele tasandile, põnevamale tasandile. Vastutuulesaal linastub Tallinnas kumu auditooriumis 26.-st kuni 30. jaanuarini ja Von Krahli kinos 29.-st jaanuarist viienda veebruarini Rakvere teatrikinos 26.-st kuni 28. jaanuarini jõhvi kontserdimaja kinos Amadeus 31. jaanuaril, Tartus, Vanemuise kontserdimajas, samuti 31. jaanuaril, Pärnu kontserdimajas, 27.-st kuni 30. jaanuarini ja kolmandal veebruaril ning Viljandi kultuuriakadeemias 31. jaanuaril. Alustuseks huvitavad ooperimajadest üleeile õhtul toimusid New Yorgi Metropolitan Opera stan tuuni uus ooperi esimene keiser, viimane üheksas etendus, ikka tipptenor, Placido Domingo ka nimiosas. Sedakorda olite partneriteks Kobul Annementseria, Mark Heller ja taandun ise kõik õhtut dirigendipuldis. Nüüd jääb oodata esimese case'i tulekut klassida Domingo juhitavas Los Angelese ooperis ja vaevalt et väiksema eduga kui New Yorgis, kus kõik lapsed olid juba kaua varem välja müüdud. Metison Aina muudki põnevat. Eile Itaalia lik talupoja au ja pajatasid dirigendid Marko armiliaato Salvatore Litšitrani, Turiidu kui Khani osas, Frank otse FL-i lavastus Tänapäev jäätas samuti CTRL-i lavastuses ja Carloriitsi dirigeerimas. Aga nimiosas korealanna kiung Hong, kes siin ka Nürnbergi meisterlauljatest poeemi Smiidiatuurendatisel juud laulmas. Oktoobris tegi oma Meti debüüdi Rigolettot Hildana Jekaterina juurina kes ise debüteeris 22 aastasena Moskva Novaja pärast samas osas ja nüüd siin siis jälle. Ja alles homme ometi ajakirja opere News värskete laureaatide austamine rebjääris suures ballisaalis lauljad Wen Hepner, Renee pappeen, Renato Scott, Debora foik ning dirigent Sheimsli pain kohalt. Esmaspäeval taas karitama dile Janadsegi Jenofa nimiosas, seekord teinegi soomlane laulja Jorma Silvasti Latsana ja 34 aastat tagasi netis debüteerinud Anjazzilia köstriproua osas. Tavapärast juubilari Philip Glassi pärast tahaksin lisada, et New Yorgi Meti koostööpartnerite hulgas on ka Inglise Rahvusooper Londonis. Kui esimene koostöö vili oli madaam pata flai Meti käesoleva hooaja avalavastusena, siis teisena tuleb siia ka Philip Glassi 80.-st aastast pärit ooperis satia krahh. Aprillis sellel aastal Londonis ja seejärel disPhilip Glassi viimane ooper oodates farmereid aastast 2000 diis läheb aga just praegu Austini lüürilise päris seal Erporti teatri külalisetenduste sari Mantovani lavastuses USA esiettekanne täna ja esmaspäeval viimased etendused reporti kaudu ooperis Saksamaal. Teisipäeval tõi Düsseldorfi Deutsche apper Amerein kus sel hooajal ka meiegi Mihkel Kütson juhatab Saksamaa esi kandele Giorgio patistelli viimatise ooperi Richard kolmas, mis oli maailma esiettekandel Antherpenis flaami ooperi tellituna täpselt kaks aastat tagasi. Nüüd Düsseldorfi sky tegi esilavastuse autorina kas Robert karssen ja šeik spiri ooperisse saadi nimiossa laulma ka kuulus Austraalia bariton John veegner. Richard kolmandat juhatada, tähendab teatri peadirigent Venbinshien. Meenutan John veegner tegis solistina kaasaga Tobiase Joona lähetamises selle ettekandel Neeme Järvi juhatusel Melbourneis 1998. Nüüd ühest ooperikonkursist Hispaanias Valencias saavutas äsja plassida Domingo konkursi Austraalia suure edu Läti sopran Maia Kovalewska tulles naislauljate võitjaks meeslavete parim mehhiko tenor Taavit loomeli. Varasemad operaali avastused on Rolando villatsoon, hose Kuura, Albaanlanna invam muule. Philadelphia muusikaakadeemias 150. aastapäeva pidulikul kontserdil esinevad solistina opere Newsi värsked laureaadid Ben Epner ja Debora Vaik dirigendipuldis Christoph Essemba ja kontserdisaalide poolele. Dirigent, muusikajuht Trevor pinnak tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva Bachi, Brandenburgi kontsertide, taasesituste ja plaadistusega. Oma esimese plaadi neist tegi ta aastal 1982 tegutsenud vahepeal silmapaistvalt valgustusajastu orkestri English kontsert, Freiburgi amsterdami barokkorkestri ning mitme Itaalia grupiga. Nüüd kutsuta kokku uues spetsiaalse projektorkestri Euroopa brandenburgi. Ansambli. Londoni kuulus orkester filharmoonia valis endale uueks peadirigendiks Aastast 2008 Essabekassaloneni, kes oli siin peakülalisdirigendiks 192.-st aastast, mil ta Los Angelese Filharmoonikute Teleks praegune peadirigent Christoph von tahnani jääb eluaegseks audirigendiks. Huvitav on ka sõnum, et India on saamas endale täisprofessionaalse pidevalt tegutseva esimese sümfooniaorkestri. See jube resideerib Mumbais. Tema kunstiliseks juhiks valiti Kasahstanis kahe orkestris tegutsenud Londonis elav viiuldaja pitsengaliied. Kaliiev leiab, et India sümfooniaorkester kujutab endast uskumatu potentsiaaliga kollektiivi eeskätt läänetraditsioone viljelev muusika vallas ja uues orkestris mängibki suurem osa muusikuid TEMA orkestrites kasahhi maalt. Neeme järvil on oma S-i orkestriga praegu käsil talvefestival teemal Vene romantikud. Muidugi järvi, algatus seal, mis sealmail tõeliselt suurt huvi äratas, tähendab selle. Teine nädal oli Tšaikovski pühendatud teise klaverikontserdi, solistiks Aleksander Markovitš. Nüüd käsil kolmas nädal Võimsa rühma viisiku loomingust kviin Octurni Palacki reviislameid mängimas taas võluv hiinlanna Chen kõlab ka isla mei orkestrisse Punovilt alates neljapäevast homseni neli õhtud kaks viimast värki kunstide keskuses. Euroopa mainekatest, ajakirjadest leiab kirjutisi noorematest Järvides, ajakiri orkester. Detsembris avaldab intervjuu Paavo Järviga Esseni ringhäälingu ehk Frankfurti raadio sümfooniaorkestri ette asumise puhul samas kõrval tunnustav retsensioon Kristjan Järvi esinemisest Bremeni festivalil, sealse filharmoonia orkestriga aga ajakirjaga grammofon närvid numbris lausa samal leheküljel. Head arvustused Kristjan Järvi pooldiviini toon Kristeritega sisse mängitud Finscalgu Ruberi autoriplaadist firmalt viis ning Neeme Järvi Kabalevski plaadist BBC filharmoonia orkestriga firmalt söandos. Uued on ka Paavo Järvi Rahmaninovi bla vot seal ka teine sümfoonia Cincinnati orkestriga ning hoidse kammerfilharmoonia salvestatud härsi Eiblad. Beethoveni kolmandast kaheksandast sümfooniast. Päeval on uuel aastal järgemööda olnud kolm huvitavat kava Cincinnatis seitsme kontserdiga solistideks Toomas, see Mairja Eleon Green maa viimane kava neist eile täna, homme eriti põnev, KUS Reberni in Sommer, wind ja Vergi, seitse varajast laulu kristiine Pöveriga. Ning siis Mozart 251.-ks sünnipäevaks ta suurmissa c-moll. Lõpetuseks Filipp klaasi esitusi tema sünnipäeva eel ja ajal Münchenis Carolil Karlssoni uue balleti kui lahkumine, meenutus viimane etendus teisipäeval selsamal päeval ka kontserdisaksofonikvartetile Pariisi muusikalinnakus ettekanne ning kolmapäeval päris sünnipäevakavas USA-s maestro koduosariigis Sohhaajos Moulin kriini ülikooli uue muusika ansamblit helilooja kohal viibides. Pidulik kontsert, mille lõpunumbriks on keelpillikvartett number kaks aastast 1984. Heligaja. Tänasele helikajale tegid kaastööd Kersti Inno, Hedvig Lätt, Mirje Mändla, Age Raa, Priit Kuusk. Saate toimetas, Tiina kuningas, operaator oli Helle Paas. Soovime teile kena nädalavahetust. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Mis neile sobival ajal sobival ajal sülgaja