Räägime nüüd Rootsist, mis on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valinud teistest maadest erineva lähenemise. Miks see nii on? Uurin Stockholmis töötavalt rahva terviseeksperdilt põhjamõõtme tervise ja heaolu, part, närluse sekretäriaadi juhilt Ülla-Karin nurmelt, tere päevast. Alustame esmalt hoopis viimase infoga Rootsist. Minul oli siin reedesed andmed, mis ütlevad. Nakatunuid oli Rootsis üle 3000 ja surnuid 92. Milline see viimane seisan? Viimast seisu saame täna teada kella kahe paiku, kui avaldatakse rahva terviseameti poolt igapäevased andmed. Ja siis on võimalik muidugi vaadata nädala kaupa neid andmeid ja selles suhtes on teie andmed täiesti õiged. Aga kuidas on näiteks ka testimisega, kui palju on üldse testitud või kuidas valitakse keda testitakse ja kuidas need näitajad ajas muutuvad? Eelmise nädala andmete alusel on testitud 24500 inimest. Ja siin on nüüd, ütleme, sellel nädalal raporti järgi võiks öelda, et enam-vähem seitse kuni kaheksa protsenti testitutest on osutunud positiivseks. Ehk siis küllalt sarnane tendents teistele riikidele ja elanikkonna kohta, ma arvan, ise on Eestis testitud oluliselt rohkem kui Rootsis. Kuna Rootsis rakendati ranget testimisstrateegia tekkinud strateegia muutus sellel hetkel, kui tuvastajat, Läti riigisisene levik. Ja see oli siis vist viiendal märtsil, kui ma ei eksi, aga siis mitte 13. märtsil, siis ei muudetud testimisstrateegiat mille alusel testitakse raskete haigusnähtudega inimesi, kes vajavad haiglaravi. Samuti tervishoiutöötajaid ja riskirühma inimesi, aga elanikkonna seas laialdast testimist läbi ei viida. Kuna tegelikult arvamus on selline, et lõpuks ei ole tähtis see, mitu koroona nakatunud praegusel hetkel on, vaid oluline on ette näha teiste andmete alusel, milline saab olema koormus tervishoiule. Praegusel hetkel on, on tähtsamad need numbrid. Aga kuidas see otsus siis langetatakse, kas need rasked tervise olu teeb siis kindlaks perearst ja tema suunab testimisele või või ka saab kiirabi välja kutsuda? Ja siin on nii, et on võimalus helistada. Kuna Rootsis on üldiselt juba varemalt gripihooajal ei ole olnud tavaks minna perearsti juurde, vaid konsultatsioon on olnud peamiselt telefoni teel. Siis sedasama praktikat jätkatakse kergete sümptomite puhul. Konsulteeritakse perearst, annab, annab nõu ja üks kindel nõu on raudselt see, kui on sümptomid muutuvad raskemaks, tuleb kiiremas korras helistada ja siis inimene hospitaliseeritakse, kui on hingamisraskused. On olemas ka veebis olemas enesetestimise võimalus. Küsitlus, mis annab siis inimesele soovituse, kas püsida kodus, ravida ennast tavameetoditega puhata või oleks vaja pöörduda kiiresti juba abi saamiseks? No Rootsis nagu ka mujal on nüüd ütleme see eriolukord umbes kaks nädalat kestnud selgitage me siis veel kord seda strateegiat, mille Rootsi on valinud, sest ma saan aru, et piirid on ju tegelikult jätkuvalt lahti vähemalt Euroopa Liidu kodanikele põhikoolide lapsed käivad veel koolides ja nüüd alates eilsest keelati siis üle 50 inimesega kogunemised. Noh, meil siin Eestis lubatakse üldse vaid kahele inimesele veel kahemeetrise vahega ringi liikuda, ehk tunduvalt leebemad tunduvad need meetmed, miks siis on nii mindud? Ja praeguselt kehtivad piirangud on siis need, et keelatud on kogunenud üle 50 inimese peale, mida teatrid, muuseumid ja, ja muud meelelahutusasutused läksid kinni. Soovitatud vältida tungivalt vältida reisimist. Plaanilisi hambaravikohti vähendati saasta nappe isikukaitsevahendeid haiglatele ja peamiselt osutatakse ravi ägedate juhtude korral ning see korraldus kehtib esialgu kuni 30. aprillini. Ülikoolid ja gümnaasiumid on soovituslikud distantsõppel, kuid tegelikult 99 protsenti nendest nendest on. Seda soovitus on kodus töötada kõigil, kellel see on võimalik. Samal ajal on avatud spaad spordiklubid, aga soovitus on vältida kontakte, spordialasid, poed on lahti, neile ei, 50 inimese piirang ei kehti restoranides on vaid lauateenindusbaarileti ääres, kogunemine on keelatud ja töötavad lasteaiad, alg- ja põhikoolid ning ka neile 50 piirang ei kehti. Samuti ühistranspordis ja Rootsi tõepoolest läheneb koroonavastases võitluses oma teed. Ja teistes riikides on juba hakatud rääkima sellest niinimetatud rootsi eks sellest kui Rootsi eksperimendist. Kuid siinsed rahvatervise juhid kes seda sündmust juhivad, pööravad selle kriitika ümber, väites, et pigem on elanikkonna lukustamine neljaks viieks kuuks. Üks väga keeruline eksperiment, millel võivad olla drastilised tagajärjed. Nojaa, neljaks, viieks kuuks me, me loodame, et nii pikalt aega ei lähe, on ka olnud siin teooriat, teeme lühidalt ja kiirelt ära, siis me saame selle nii-öelda nakatunute kõvera kui allapoole viia. Samas ma olen lugenud, et riiklik epidemioloog Anders deegnell on avalikult öelnud, et nemad ei usu WHO strateegiasse viia läbi laiaulatuslikku testimist. Ja kui nüüd selle testimise küsimuse juurde tagasi tulla, siis praegusel hetkel on Rootsis seisukoht ja seega lähtub insee seisukohast ehk siis laialdane testimine on oluline sellisel juhul, kui ei ole veel riigisisene levik laiaulatuslik ja kui on võimalik nii-öelda sisse toodud juhud üles leida ja nende kontaktsed üles leida. Aga praegusel juhul, kui on riigisisene laial ulatuslik levik, siis tuleb tähelepanu pöörata nõrgemate gruppide kaitsmisele ja see ressurss tervishoiuressurss ja kaitsevahendite ressurss, millest, mida napib kõikjal Euroopas. See ressurss tuleb säästa sinna, kus seda rohkem on vaja. Ehk siis inimeste ravimisele Ja see seisukoht siis nagu kahe nädala jooksul siin eriolukorras muutunud ei ole, mingeid vaidlusi Rootsi ühiskonnas selle üle praegu veel ei ole. Ei ole ja Rootsi on hoidnud oma joont algusest peale ja ei ole ennast lasknud mõjutada küll ühiskonnas loomulikult on gruppe, kes on kriitilised ja on küsitav, selline lähenemine, aga otsese tegijad ei ole lasknud ennast mõjutada ja ka valitsus tegelikult ei ole reaktiivne siin, ütleme sotsiaalmeediast, kui nad ettepanekutele võib, nad hoiavad oma kindlat joont ja see tekitab usaldust. Ja selles mõttes on see usalduskolmnurk Rootsist paigas. Et ameti soovitusi usaldab valitsus ja usaldab rahvas. Ja nad teavad seda ja selles mõttes ka lood loodetavasti toimib. Rootsi rahvaterviseametist on mitu korda küsitud, et miks nad ei soovita valitsusel kehtestada rangemaid meetmeid ja ka ka naaberriigid on seda kriitikat ju nende suunas teinud. Aga juhtivad terviseeksperdid siin on üsna veendunud, et see valitud tee on Rootsi jaoks parim. Kuna palju ebasoodsaid külgi oleks, oleks liiksatel keeldudel, ehk siis Rootsis on väga auses õues olemine ja looduses viibimine ja inimestel siin oleks vaimselt keeruline taluda, kui ühiskond täielikult lukku panna ja nende rangete piirangutega võib sootuks juhtuda. See nagu juhtunud mitmes Euroopa riigis, et neid ei mõisteta või neid osaliselt ka järgi. Ja sellisel juhul sellised reeglid pigem õõnestavad avalikkuse usaldust. Nii et siis sinna seisukoht on, et oluline on meetmest arusaamine ja nende ühiskondlik aktsepteerimine ja edu on võimalik saavutada selliste meetmetega, mida saab ülal hoida kuude kaupa ning selleks peab olema ühiskonnas aktsepteerimine. Lõpetuseks Rootsi on ikkagi, võib öelda meie mõistes rikas heaoluühiskonda, aga kuidas on siis see tervishoiusüsteem seal valmis haiglad või laiemalt kogu tervishoiusüsteem on voodikohti, kas on hingamisaparaate, kas on kaitsevahendeid ja nii edasi. Valmistutakse erinevatel etappidel ja praeguseks on juba valmistumine ka sellel tasemel, et on rajatud välihaiglat. Ehk siis militaarset ressursid on appi toodud, messihallides on rajatud välihaiglate intensiivravikohtadega ja no loomulikult on on selge, et ükski tervishoiuressurss täna väga suure nakatumise ja haigestumise ja raske haigestumise korral ei suuda vastu panna ja tuleb teha valikuid ja, ja eks selleks valmistuvad kõik tervisesüsteemid ka nendeks valikuteks. Tervishoiutöötajate nappus kummitab siin samuti kui kõikjal, kuna inimesed, kes on haigestunud, on ju karantiinis ja selleks õpetatakse välja kiirkorras, näiteks SAS-i koondatud lennuteenindajad on välja koolitatud ja koolid tuumas, et tulla appi tervishoidu ja, ja hooldusesse, kus vaja. Aga lõpetuseks Ülla-Karin Nurm, kui olukord võib halveneda, siis ikkagi karantiinimeetmed lähevad ka karmimaks. Ja selleks ollakse valmis, eks siis Rootsi tõenäoliselt ajastab oma nii niinimetatud haamrilööki, püüab seda ajastada väga täpselt. Ja koolide sulgemiseks on ettevalmistused tehtud. Ja elanikkonnale on on ka selge sõnum antud, et kui, kui vaja, sisse tuleb. No loodame parimat, aitäh selle ülevaate eest meile Stockholmist, Ülla-Karin Nurm. Suur aitäh teile ka jaksu, jõudu.