Ja meil on Tartu stuudios järgmine külaline, kelleks on Tartu Ülikooli molekulaarfonoloogia professor, biomeditsiiniosakonna juhataja Pärt Peterson, tere tulemast. Tere tulemast. Ja alustan kohe praktilise küsimusega, hakkame siis inimestele nõu jagama, nõu andma ja selgitusi jagama. Me ajame siin juttu, tooja, hoiame, ütleme umbes pooleteise kahemeetrist vahet, kas nii on koroonaviirusesse nakatumine välistatud. Nojah, vastus õige vastus antud on küll, jah, aga muidugi selline need on kaks meetrit peaks olema igati turvaline distants inimeste vahel. Alati on kõigil mingisugused teoreetilised võimalused, taandumine toimub pindade kaudu või, või muude viisidega. Aga üldiselt loetakse praegu väga turvaliseks sellised meetotkaks distantsi hoida. Aga kuidas ta pindadel vastu peab, sõltub väga paljud pinnast, sõltub olukorrast, sõltub temperatuurist ja nii edasi, et liidust üldiselt on, ei ole väga, väga hästi-hästi vastu pidavat pindadel sõltub viirust ka, aga, aga ütleme koroonaviirused. Ja, ja noh, see, kui on tegemist pinnaga, mis on näiteks siin Mettai mingi käepide või selline, siis ta püsib kauem, temperatuur on jahedam, püsib ka kauem. Aga noh, reeglina on see, ütleme mõned tunnid, aga teoorias siis võib-olla kuskil päev kaks. Aga ukselingid ongi meil ju peamiselt kõik metallist, nii et neid tuleks siis kogu aeg puhastada. Kui inimesed paljud koeri kasutavad, jah, jah, see on selles mõttes õigus, et metallpindadelt ja ütleme, bussi ja rongi ja, ja kõik ühiskondliku transpordi käepidemed ja neid on väga erinevaid. Ja, ja tegelikult on ka rahatähti peetud üheks võimaluseks. Aga teisest küljest jälle muidugi ei maksa siin minna ka selliseks nagu väga-väga niukseks paranoiliseks, et üldiselt viirused ikkagi pindadel ei ole väga stabiilseid, kaua aega. Te kirjutasite eelmisel nädalal siin kaks, armus noogu ühe Postimehes, teise, sir P. Ja Postimehe lugu algas nii, inimene saab sündides kaasa esmase immuunkaitse, aga suur osa immuunsusest viiruste vastu kujuneb individuaalselt elu jooksul. Kuidas see kujunemine siis toimub või millest see sõltub, kui hea? Me võime mu organismis on? Oi, see on keeruline küsimus, et, et elu jooksul kujuneb suurem osa immuunsüsteemist ja vastupanuvõimest, et me kõik saame kaasa mingisuguse osa kaasasündinud immuunsuse, na tulevad keenud isalt-emalt ja lihtsam osa immuunsüsteemi istungi kaasasündinud, aga nüüd sellega elus päris hästi hakkama ei saa. Ja kõrgematel ütleme loomade Ta ütleb, kaasartiimse on siis kujunenud selline omadus, et nad kujundavad oma immuunsüsteemi elu jooksul. Ja ja selles on päris suur keerukusaste, et et erinevad infektsioonid, vaktsineerimised, kogemused, haigused, tõenäoliselt ka see, mida me sööme. See kõik mõjutab meie immuunsüsteemi kujunemist ja ja meil on hästi palju sellist immuunrakke, neid on suurusjärgus umbes miljard või rohkemgi. Ja nemad siis põhimõtteliselt võitlevad viirustega. Kui selline peaks siis nagu ette tulema organismis. Ehk siis meie immuunsüsteem selle nüüd kurikuulsa Covid 19 vastu ei suuda seista või tegelikult siis enamusel vist suudavad vaid põime selle kuidagi läbi, aga eelkõige siis vanemad ja teiste haigustega inimesed. Just et kindlalt öelda, et suurem osa inimesi saab sellega hakkama või saab sellega hakkama mõningaid haigusega, nagu, nagu haigused ikka nakkushaigusi esineb. Aga mõningatele on siis Nende inimestel on see väga-väga raske raske haigus ja võib muutuda selliseks, et võib lõppeda ka siis surmaga. Ja noh, peamiseks põhjuseks võib-olla ongi see, et eriti vanematele inimestele on, see on see nagu uueks uueks viiruseks nende immuunsüsteemid seda varem kogenud, näinud ja kohtavad seda esimest korda. Ja, ja selles mõttes on hästi raske, et reeglina selline immuunsuse või musti kujunemine algabki siis nooremana kohe peale sündi ja sealne kõige efektiivsem see on ka põhjus, miks vaktsineerimine lapsena on palju efektiivsem, sellepärast et selle kaudu siis püsib mäluna. Hilisemad vaktsineerimised reeglina ei ole nii nii edukad ja, ja selles mõttes kogu aeg tasakesi ka immuunsüsteemi võimekus langeb ja, ja paratamatult, kui need on inimesi, kes, kes ei ole olnud varasema kokkupuutega antud viirusega esmakordselt seda kogevad ja nende immuunsüsteemi võimekus on langenud, siis nad satuvadki tõenäolist raskesse olukorda. Kuigi see ilmselt ei ole päris Annika põhjus, et antud viiruse korral on kindlasti ka veel selliseid musti kaste, mida me ei ole suutnud lahti nii-öelda muukida. Et siin on selliseid aru või seni teadmata nüansse, et et päris selgelt ka nendes, kes satuvad nüüd intensiivravi osakonda nendest ainult osa siis ka võib-olla siis surevad, aga, aga osaliselt ka paraneb ja millest erisus tekib? Seal on raske nagu täpselt öelda, et on erinevaid teooriaid ja peab ütlema teadlased praegu väga aktiivselt jälgivad seda teemat kogu maailmas. On mitmeid teooriaid, koolkondi, arvamusi, mis võiks olla kõige olulisem, kõige tähtsam. Mingil määral võib-olla ka siin on oma roll mingi geneetilise taustal ka sool, teame seda, et, et mehed on, on, on raskemini haigestuvad ja siis ka kaasuvate haigustele, et siin on olnud juttu kõrgvererõhutõvest ja ka põletikust haigustest ja teistest. Te sirbis, kirjutate tsüklot tsetabkiinide tormist, kes need tegelased on, seda teinud, on, on soon osa immuunsüsteemist ja nad vahendavad sellist kommunikatsiooni või, või infot immuunrakkude vahel. Et immuunrakud, et on neid hästi palju erinevaid. Ja nagu nimigi ütleb, immuunsüsteem, siis sõnasüsteem nagu viitab sellele, et meil ei ole nagu väga lihtsa struktuuri või, või osa ka tegemist, vaid see on väga erinevate rakkude koosmäng koostöö ja, ja selleks, et omavahel nagu saaksid, teen siis talu kuidagi suhelda. Siis nad tahavad endast välja selliseid väikseid palku mis siis maanduvad nüüd teise naaberraku pinnale ja siis annavad edasise signaali ja neid siis nimetataksegi tsüto kiindeks. Ja see on üsna selline tavapärane protsessi või, või niisugune olukord immuunsüsteemis. Et selliseid kommunikatsioon toimub kogu aeg. Aga nüüd antud juhul sellises väga raske haige korral võib tekkida see, et korraga hästi palju aktiveeritakse neid seto kiine, see on selle protsessi selline nagu jäämäega pealne osa juba nimetus, tüdruk, torm aga, aga, aga tegelikult aktiga väga palju kõik meie, meie valgevere libesite ehk siis leukotsüütide ja et nad siis muutuvad nii-öelda kontrollimatuks ja see muutub siis organismile, aga raskeks tungivad kudedesse ja lõhuvad seal peamiselt veresooneseinu ja see nii-öelda lõhkumise ja laastamise käigus siis see kude enam ei saa piisavalt hapnikku ja ja see on selle koele saatuslik, aga kui oleksime vaktsineeritud, siis ei oleks seda ohtu. Ja selles mõttes, et vaktsineerimine aitaks juba kohe selle nagu protsessi vältida ebaväga algfaasis, et see ongi meie siis nagu tavaline tavaline viis, kuidas me reageerime mikroobidele, et kas me, mis varem põdenud seda haigust võime, on vaktsineeritud ja sellega, mis kaitseväe kenasti, et kõige, kõige lihtsam ongi see immo saavutada sildil. Teada on, et immuunsuse vastu töötavad ka selline stress või suur koormus, jah, nagu räägitud ka haigused, aga tegelikult ka võib-olla halb toitumine, kehv uni, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine aga nüüd, et kui me peamegi Sinima sellises karantiinis olema võib-olla siseruumides kinni ka ilma sellise füüsilise koormusega Ta võib ka tekkida inimestel stress. Siis need ju ka võib-olla soodustavad kõik? Nojah, loomulikult selline psühholoogiline stress hakkab kaasas käima sellist karantiini olukorraga, et see on nagu arusaadav. Aga peamine on praegu fokusseerida nüüd õpilasele ühele küsimusele, et see üks konkreetne viirus ja tema levik ja tema tõkestamine. Ja, ja see on kõige efektiivsem viis viirust nii-öelda takistada liikumast edasi. Ja, ja selles mõttes kõige mõistlikum on praegu siis hoida sellist distantsi. Viirused liiguvad ikka inimesi mööda, et nad ei liigu nagu haigused ei liigu, kändega kivisid mööda ning viirused mitte, et nad liiguvad ikkagi inimesi mööda ja, ja kui seda inimest ei ole, siis nemad lihtsalt ei öelda, surevad ära ja kaovad. Et neil on vaja vaja sellist peremeest ja kui seda ikka ei ole ja, või siis tekib olukord, et ta nakatub inimesse, kes kellel ongi tema vastane immuunsus siis on selle viiruse tupik, siis lõpeb tema, tema selline lugu lõpeb nagu vastu seina, et ta vajab lõhist organismi, kes siis ei ole suuta endale tema suhtes kiiresti reageerima tema vastu nagu seda immuunsust tekitama. Ja, ja see, see aitab ta levitajat, et sotsiaalne distants on, on kõige parem 500 siis ka tagada. Nüüd ma tulen kõige intrigeerivama koha juurde, sest Postimehes ilmunud loo lõpus te kirjutate nii, paratamatult tuleb lähema aasta või aastate jooksul võimaldada mingil määral viiruse kontrollitud levi kutt, mis toetaks suurema hulga inimeste immuunsuse saavutamist edaspidi loomulikku kaitset. Seniks jääb immuunsus, olemasoleva vaktsiini puudumine ning vanurite nõrgem vastupanu võime uuele viirusele maailmas suureks väljakutseks tsitaadile. Ma loen siit välja, et te nagu mingil määral või toetate seda nõndanimetatud kari. Immuunsuse teooriad toetan üldist immuunsuse teooriat, et siin on nagu mitu mitu aspekti, et üks on kõigepealt see, et, et selleks, et ennast kaitsta viiruse vastu on meil kaks võimalust, et üks on siis töötada välja vaktsiinid või siis mingid ravimid. Ja teine on siis minna või ütleme noh, olla sellise evolutsiooniliselt evolutsioonis välja kujunenud kaitsemehhanismi kaudu, et selles lauses on oma oma tõde, aga seda, seda tõde ja siis tuleb nagu tõlgendada selles ajaraamis, et miks me praegu siis hoiame sotsiaalset distantsi on sellepärast et just leevendada tervishoiusüsteemi survet, et kuivõrd need numbrid lähevad praegu väga kiiresti väga kõrgele, siis surve tuleb tervishoiusüsteemile just haiglatele intensiivravi kõigi muude ja ja maailm ei ole, ei ole selleks loodud. Ja, ja et seda nagu tagasi hoida, selleks tuleb sellist distantsi praegu hoida, aga paratamatult mingil määral, nii nagu kõigi muude viirustega ajaloos on inimene õppinud koos elama, nii tuleb ka selle viirusega hakata kunagi koos elama ja, ja selles mõttes, et kui on piisavalt palju, kes on, on immuunsed, siis ka viiruse levik jääb alati Aadi piilatuks. Kui nüüd uus peaks tulema või tagasi peaks tulema, sest see viirus ei kao kuskile ära, et, et ta võib selleks ajaks minna juba nii-öelda peitu nii nagu klipi viiruski, millal ja millest see sõltub, millal ta ära kaob? Meil praegu praegu on kõige efektiivsem surutud alla sellise sotsiaalse distantsiga, nagu seda Hiinas on tehtud. Ja sõltuvalt sellest, siis see ongi see vastus, et millal, et kui me suudame saavutada seda, et viirus enam ei levi, siis siis, siis ta hakkabki kaduma. Aga tal on ju sellised nähtamatud või ta aga pikalt peiteperioodid. Mulle tundub, et ma ei ole haige. Aga võib-olla ma kannan seda ja siis on jälle mingi aja pärast levitada. Peiteperioodid on praegu kaks nädalat ja kaks nädalat tegelikult väga pikka aega ei ole. Et kui selle aja jooksul ikkagi haigust ei, ei ei tule, siis inimene on sellest viirusest vaba ja kui inimene on selle viirus läbi põdenud tal tekib immuunsus, siis, siis viilust selles organismis ka enam ei ole, et see inimene on siis viirusest ka ja puhastatud tegelikult seda immuunsüsteem teebki etete, puhastab organismi viirusest. Ja, ja selles mõttes ta ei kandu edasi. Nüüd mis on need ajaraamid ja kui efektiivselt suudetakse viiruse levikul nagu peatada on, on nagu on nagu see tulevikuküsimused aga, aga, aga siis kontrollitud nüüd ütleme noh, mingil määral nagu viilus lubamist saab teha ainult siis, kui on saavutatud see, et uusi juhtumeid praktiliselt Erki. Et noh, sarnane olukord on praegu tekkimas natukene nagu Hiinas kus, kus uusi juhtumeid ei teki, surmajuhtumeid ka praktiliselt ei tule enam juurde. Ja siis siis võiks hakata mõtlema alles selle peale, et kuidas, kuidas võib-olla avada natukene ühiskonda rohkem ja, ja et et inimesed saaksid sellega kontakti ja selle kaudu leviks seega immuunkaitse ühiskonnas laiemalt. Aga paari nädala pärast ma võiksin siis teiega näiteks kätt suruda ja ka teiste inimestega ei arvanud, et nii kiiresti ennustamine selles teemas on üldse väga tänamatu tegevus, aga aga Ma ei oleks nii optimistlik, selles. Aga täpsemalt ajaraamide ei oska ka öelda. No ennustamisega tegelevad inimesed, kes on ennustajad, et et meil on tegemist täiesti uue tundmatu olukorraga. See on tundmatu meile kui immuunsüsteemi immuunsüsteemile ja meie tervishoiusüsteemile ja meie riikidele. Et jah. Hoiame siis seda vahet distantsi suur aitäh tulemast professor Pärt Peterson, aga kuulame ära ka hommikul salvestatud intervjuu Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarstiga ja uurisin, kuidas siis haiglat praegu just. Ravimisega toime tulevad. Nüüd on meil telefonil Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving. Perthis küll hetkel koroonaviiruse haigeid ei ole, aga te olete loonud vastava Covid osakonna doktor Talving, milliseid ravivõtteid ja ravimeid siis raskelt või raskemalt haigestunute suhtes kasutama olete valmis hakkama? Praegu hetkel ei ole ju, eks ole, Covid üheksa itta haiguse vastu ei ole. Ravimiameti ega efti ei poolt Ameerikas kinnitatud ravimeid, tähendab, on olemas viirusvastaseid vahendeid, aga see on, see ei ole praegu kinnitatud. Parim toetav ravi on see, mida pakutakse neile haigetele, kes tulevad, neil on tavaliselt kopsupõletik, on domineeriv probleem, parim toetav ravi, see, kes vajab hapnikuravi, saab hapnikuravi, kes vajab juhitavat hingamist, saab juhitava hingamise peale viidud ja hetkel meil ei ole spetsiifilist ravi, on olemas, nagu ma ütlesin, viirusevastased ravimid ja neid teatud hetkel katsetada, tanud paljud teised maad, Hiina katsetas paljusi HIV, näiteks HIVi ravimeid ja nii edasi. On olemas reumavastased vahendid, nagu klorokk, liin, mida on katsetatud. Kokkuvõttes on mitmeid asju, mida võiks proovida, aga midagi ei ole nagu ütleme kinnitatud, et ta on tõhus. Nii et te kasutate neid võtteid, mõnel see toimib, mõnel ei pruugi toimida. Tähendab, meil veel ei ole kogemust, aga teiste kogemusel, et me hakkaksime mõtlema seda, jah, Covid osakond, mille me avasime, on 37 voodikohaga osakond. Ja seal on 28 tavavoodikohta ja üheksa on teise astme intensiivravi voodikohta. Sinna osakonda satuvad need haiged, kes ei vaja intensiivravi. See on tavaosakond teatud suurema võimekusega, nendel üheksal inteisad Me intensiivravikohtadel, et sinna satuvad haiged, kes tulevad siis intensiivravi osakonnas, nagu öeldakse, allapoole tagasi tavaosakonda. Ja sinna satuvad haiged, kes, kes tulevad, kas on traumaga tsoni sõlkas on südameinfarkt. Ja kui nad on menetletud, opereeritud või, või, või ravitud, siis nad tulevad sinna ja kirjutatakse sealt koju. Samuti lähevad covid osakonda. Tallinna lastehaiglas olevad lapsed, kes vajavad kirurgiat, lähevad sealt Covid osakonda. Aga kas või kuidas siis mõjutab see teisi haigeid, keda te peate ravima? Me oleme ju piiranud plaanilist tegevust, see tähendab seda, et meil on tekkinud voodiressurss Covid haigete jaoks kõik, kes vajavad erakorralist raviga, teised haiged. Selleks on ressurss tagatud. Aga me oleme plaanilise töö arvelt, me oleme suurendanud võimekust ravida Covid haigeid. Haigla infektsioonikontrolli talituse juht Mait Altmets ütles 11. märtsil aktuaalses kaameras, et varude tase peab võimaldama haiglal ka tarneraskuste ilmnedes vähemalt kaks kuud tavapäraselt toimida ja ütles, et neil ei ole kindlasti kõikides gruppides tase olemas. See sõltub välispartneritest, tarnijatest, aga eesmärk on kaheks kuuks hoida varustust koha peal. Poolteist nädalat ütleme, on möödas nüüd sellest olukorrast. Kas tänaseks on seis paremaks muutunud, on teil piisavalt kaitsevahendeid? Mul on kaitsevahendite ülevaade reedese seisuga ja täna hommikul on meil operatiivstaabi koosolek, kus kõik need teemad käiakse üle, meil oli, reedese seisuga oli meil kaitseprille 2500. Me ootasime reedel tarnet SKT kolm respiraatoritele, mida pidi laekuma 2000. Ma selle saan kinnituse hommikul, meil on aegunud Effpeegolmedi 10000 umbes FSB kahtlasi laos meil praegu ei ole. Kirurgilisi maske on meil üle 90000, kaitsekitleid tsirka 60000 ja kinnastega ei ole probleeme. Paljud tarned on hilinemas. Aga midagi tundub nagu hakkaks tulema, kui peale seda, kui Hiinas hakkas olukord kontrolli alla minema. Nii et ikkagi vahendid siin järgmiseks paariks nädalaks on kindlasti olemas. Me saame hakkama ka kõik oleneb sellest, kui palju haigeid peale tuleb ja mis toimub kiirabitegevustest, sest et seal ütleme, et proovide võtmisega kõik vahetavad kogu aeg ülikondi emos samamoodi. Inimene ei saa töötada kauem kui kolm kuni neli tundi selles varustuses ta peab vahetama. Tähendab seda, et iga töötaja peale läheb neli, viis komplekti päevas. Lõpetuseks, professor Talving, öelge, millest sõltub siis selle haiguse kulged, kellele ta kergemalt, kellel raskemalt võib minna ja miks? See on ilmne, et kaasnevate haigustega vanemad haiged on kõige suurem riskigrupp ja see on selle pärast lihtsalt, et nende, ütleme kopsupuudulikkus sellel foonil, kui sa oled 60 70 on kiirem tekkima, sest ta on kopsupõletik sisuliselt, millesse inimesed haigestuvad ja kui gaasivahetus on kehva, siis, siis mõjutab see kõiki rakke kehas. Kui sihtgrupiks on vanemad, esmalt aga on ka ka laps haigestub, nii et see ei ole täiesti niimoodi, et ainult puudutab vanemaid, vanematel on halvem prognoos. Aga ka lapsed võivad haigestuda, nii et ma tõesti, ma ütlen eesti rahvale hoidke ennast isolatsioonis, kes seda tõesti tõsiselt vaadates eile päikselise pühapäeva inimesed on igal pool koos, lapsed mängivad väljakutel koos ja grupid liiguvad, inimesed istuvad autodes koos, seda ei tohi teha. Hoidke ennast koduses isolatsioonis. Aga kaua see kestab või millal võiks siis kergemaks minna, millest see sõltub? See on modelleerimise küsimus ja natukene ka, kui agressiivne see viirus on. Stiiruse mutatsioone on täheldatud, kui ta on hakanud liikuma ja mis see, mis on jõudnud Euroopasse ja, ja Ameerikas on mõnevõrra teistmoodi viirus. Raske on modelleerida, kaua ta võiks kesta, kui me vaatame Hiina andmeid, siis Hiina on nüüd kontrolli all, nii et see hakkas pihta, ütleme jõuluajal Hiinat. Ja praegu me oleme jaanuar, veebruar, märts kolm kuud hiljem on Hiina kontrolli all itaalias lokkab ju haigus täiega ja väga raske on modelleerida. See oleneb kõik sellest, kui, kui hästi me ennast isoleerinud, kui karmi kontrollime peale paneme iseendale ja ühiskonnale, kus haigus levib. Aitäh nende selgituste eest PERHi ülemarst professor Peep Talving.