Nüüd on meil telefonil Tartu kiirabi juhatuse esimees ja ühtlasi Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee. Koroonaviiruse mure Lõuna-Eestis on vist väiksem kui Tallinnas või Saaremaal, aga kuidas on Tartu kiirabi, tööpiirkondade töömaht ja intensiivsus viimaste päevadega muutunud? Meie mure ei ole üldse mitte väiksem selles mõttes. Meil praegu käivad tõsisemad ettevalmistused ja, ja juhtude arv ei ole tõepoolest väga suur. Enamus haigusjuhtusid on võimalik ka kodus ravida ja nii on ta läinud. Haiglas on tänase seisuga paar inimest ja see on kõik, aga ümberkorraldused selleks, et me oleksime suutelised. Nii kiirabi kui haiglapoolel haigeid käsitlema käivad ja. Nii et pöördumisi on rohkem Ei ole pöördumisi, visiitide hulk ja arv ei ole oluliselt suurenenud. EMOsse pöördumisi lõppkokkuvõttes EMOsse sisenemise on eelmise ööpäeva jooksul olnud oluliselt vähem, sellepärast et eel Reason saatnud neid patsiente kodusele ravile. On antud meile nõu ja nad on näinud kodusesse isolatsiooni. Eile teatas terviseamet, et fookus tuleb suunata riskirühmadele ja kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Mida see tähendab? Kui ma soovin, et kiirabi välja sõidaks, siis ta ikka ju teete seda. Kõikide patsientide kutsed ju prioritiseeriva ja no loomulikult kiiremat kutselt saavad teenindatud igal juhul ja, ja kui on tegelikult kutseid väga palju, siis võib juhtuda. Madalama prioriteetsuse kutsed jäävad ootele ja me oleme valmis neid ka telefoni teel konsulteerima. Muuseas paljudel puhkudel need konsultatsioonid lõpevad tegelikult arusaamisega, et patsient saab kodus ise hakkama. Aga mismoodi kindlaks tehakse, et inimesel on ikka vaja järgi sõita ja on kiire ja vajalik juhtum? Ei ka haigekassa ja ja siis ta vajadusel kiirabibrigaadijuhi. Konsultatsioon selgitab täiendavalt välja patsiendi seisundi ja meditsiinilised vaja. Muide, kuidas on teil erivarustusega jätkub seda teile? Jah, meil ütleks siis niimoodi, et esimeesteks no päevadeks nädalateks, kõik sõltub ju tegelikult haigete hulkadest ja, ja meil on lama võin kindlalt öelda, et varustust esimeseks nädalaks. Esimeseks nädalaks ainult. No võib-olla ka teiseks, aga tegelikult kui päris aus olla, siis Tartu kiirabil on võimekus panna 800 900 inimest täisvarustuses mundrisse. No te olete ka intensiivravi kliiniku direktor, kuidas kliinikumis laiemalt seis on näiteks sedasama erivarustusega. Ega seal ei ole olukord palju parem. Meil on üksikuid elemente võib-olla päris päris palju, aga loeb ju tegelikult terve kaitsekomplekt, mis meie inimesele selga saama. Kliinikumis moodustati, lugesin kriisijuhtimismeeskond, alles reedel on see nii, et miks nii hilja? Ei, tegelikult ettevalmistused käisid, täisid palju, palju varem, aga kriisijuhtimise meeskond võttis niukesed vastutusrikkamate otsuste tegemisel enda kanda ja peale tegelikult kõik kliinikud on enne seda ka. Tartu kiirabi esimene moodustasime ka alles üleeile kriisijuhtimismeeskonna, sest ennevat kõik kogu administratsioon tegeles noh, ettevalmistustöödega nii, meeskonna tekitamise kuupäev ei ole niivõrd oluline, kuivõrd see protsess läbi käiakse selleks ettevalmistada. Räägime nendest koroonaproovidest, seal Kuressaares moodustati nõndanimetatud Drive In punktid nendele, kas Tartus ja Tallinnas võiks ka midagi sarnast teha? Ja tegijaid ja kõike, kõike muud, tähendab mina, ma üldiselt ei ole kindel selles, kas selline lausdiagnostika üldse mingit mõtet oma, sest selge on see, et ühel hetkel on neid viirus haigeid nii palju. Ja oluline on ju tegelikult see, kuidas nad pärast haigestumist käituvad, et nad isoleeruksid ja ei levitaks nakkust ja Hoveli sageli. Paljudel puhkudel on selle analüüsi tegemine lihtsalt. No siin on olnud juhtumeid, kus inimesed on ikkagi üllatunud, et nad on osutunud positiivseks viirusekandjaks ehk algselt nagu ei ole neid tunnuseid eriti märganud või, või on see teie meelest õiged. Kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine pole enam otstarbekas. Ma arvan, et see on õige kergemate kaebustega viirus, haigete diagnoosimine ei oma suurt tähtsust ja, ja noh, laste puhul samamoodi jah, tõsi kui inimesed haigestuvad, siis nad alles hakkavad tegelema, öelda viiruse edasi kandlusega ja siis viirus levib nii et kui igal juhul, kui haigestumine on toimunud, siis patsient isoleeruma ja mitte kontakteeruma teiste inimestega, see on küll kindel. Aga ega see käitumises väga paljudel juhtudel oluliselt midagi ei muuda. See teadmine Lõpetuseks Ago Kõrgvee, millised on need teie soovitused nüüd siis hetkeolukorras käitumiseks ja milline see kiirabi tegevusplaan järgmisteks päevadeks on? Peaksite te kindlasti jääma koju ja kindlasti mitte tööle minema, mitte suhtlema, võib-olla isegi oma perekonnatuttavate liikmetega kindlasti mitte. Nüüd, kui küsimus on selles, et ka tööandja on sellest huvitatud, et tuleksite võimalikult kähku tööle, siis võib-olla tõepoolest, kui on see koht ja võimalus. Ja kui see draiv in lahti läheb siis võiks ise autoga sõita sellisesse kohta, kus saab selle analüüsi teha. Kui see koroonadiagnoos. Kui see on koroonapositiivne, siis te peaksite seal olema vähemasti kaks nädalat. Jaa, jaa. Et ma arvan, et nende tõsisemate juhtumite hulk hakkab suurenema ja Me pühendame kogu oma tähelepanu tegelikult ikkagi tõsistele patsientidele, nende hindamisele, nendele läbivaatamisele ja vajadusel hospitaliseerimist. Iga kiirabi visiit võtab oluliselt rohkem aega, kui meil on tõsine kahtlus viirus inspektsioonile, sest me peame panema endale kaitsjaid Redžeka. Peame patsiendi haiglas üle andma, mis võib võtta kauem aega ja selle järgselt kogu personali ja, ja autovarustuse teekond domineerima, ehk siis koristama-puhastama desinfitseerima võtab täiendavalt aega ja, ja kiirabibrigaadi hõivatud saab olema oluliselt pikem, kui see muidu tavapäraselt on. Et siin inimesed suhtuksid mõistlikult. Kiirabi kättesaadavus ei pruugi olla selle pandeemia ajal sugugi mitte nii hea, kui te tavapäraselt olete harjunud. Aga me teeme endast parima. Et siiski kiirabi õigeaegselt teieni jõuaks. On teil võimekust tööjõudu kuidagi juurde saada? Jah, ma ütleksin niimoodi, et me peame, võib-olla isegi mitte tööjõudu mitte mitte niivõrd juurde saama on ju väga tõenäoline, kiirabitöötajad võivad haigestuda. Aga me peame sel juhul rakendama kolmeliikmeliste brigaadide asemel võib-olla kaheliikmelisi brigaade. Aga kui vaja on, siis me teeme trigaardiaga juurde selleks, et, et nende patsientide hulkadega toime tulla. Selge jõudu ja jaksu ja head tervist ka kiirabitöötajatel, aitäh selle intervjuu eest. Ago Kõrgvee, Tartu kiirabi juhatuse esimees.