Niisiis, kell 10 esines peaminister riigikogu ees pöördumisega, kus ütles, et tema valitsus hakkavad juhtima koroonaviirusest tingitud olukorda ja moodustatud on valitsuskomisjon, kui sul ei ole peaministrile kuulub kaheksa ministrit ja riigisekretär. See komisjon koguneb kell kaks ja võimalik, et täna tuleb sellelt komisjonilt ka juba uusi teateid, aga kuidas seda valitsuse käitumist hinnata, oma kutsusin stuudiosse õiguskantsler Ülle Madise. Tervist, tere. Erkki Koort, on sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja ning siseministeeriumi endine sisejulgeolekupoliitika asekantsler. Tervist. Tere. Kuidas ta siis seda peaministri pöördumist hindate? Oli see adekvaatne ja sisuline, mida ta välja pakkus, või on reageeringuga hiljaks jäädud? No minu arvates ei ole hiljaks jäädud ja ma arvan, et vabariigi valitsus, sotsiaalminister ja peaminister on käitunud täiesti õigesti ja mõistlikult, nii et nii palju kui jõudsin peaministri ettekannet kuulata ja lugeda, siis minu arvates seal on kõik õigesti öeldud. Erkki Koort, kas komisjoni moodustamisega ei ole hiljaks jäädud? Viirus levib Eestis, nakatunuid tuleb ikka päris kiiresti juurde. No ma arvan, et selle konkreetse komisjoniga ei ole hiljaks jäädud, sellepärast et ega, ega ta suures osas koosneb ju vabariigi valitsuse liikmetest, kes kogunevad niikuinii iganädalaselt ja, ja mitte miski mitte ainult ei keela, vaid ei ei, ei ole küll mingi takistus arutada muuhulgas ka koroonovi, koroonaviiruse küsimusi. Nüüd pigem on nagu täiesti puudu pildilt minu arust vabariigi valitsuse kriisikomisjon, mis, kui on ka kogunenud, siis tegelikult, et infot selle kohta et seal midagi oleks toimunud või midagi räägitud. Tegelikult ei ole, et see kriisikomisjoni puudumine on see, mis, mis pigem minu arvates on pildil täna valesti. No ükskõik kumb komisjon, aga kas need, et otsused on praegu ikkagi nagu veel puudu, et on siin vait soovitused, et noh, on küll, otsused kruiisilaevu me vastu ei võta, aga no näiteks nende paljuräägitud avalike üritustega, kus rohkem kui 100 inimest, et siin on hetkel nagu vaid soovitus, et need peaks ära jääma, kas ei peaks kuidagi rangemalt seda nõudma? Et siin tuleks vaadata kahte eraldi kihti, et üks on see, mida saab juriidiliselt ette kirjutada, mille eest saab karistada, milleks saab sundida. Ja seal on väga spetsiifilised sõnade terminid, mille kasutamine avalikkuse ees tõenäoliselt, et väga palju kasu ei anna. Nii et selles mõttes need sõnad, mida on kasutatud ja see lähenemisviis, ma arvan, et on suuresti õige. Ma usun, et õhtuks või lähipäevadel siis on ka täpselt selge, et milliseid ettekirjutusi tehakse ja, ja kes need täpselt teeb ja kuidas neid hakatakse täitma. Aga kui siin oli jutt Eestis, viirus levib, et siis jällegi olles täpne, siis hetkel terviseameti andmetel siiski kõik need juhtumid on tulnud välismaalt. Sealhulgas need inimesed, kes said nakkuse Saaremaal, said selle välismaalt selle haigusega tulnud inimestelt. Ja võib-olla on inimestele see oluline teada, et ka praegu ei takista mitte miski ja seda tehakse. Seda, et piiri peal vaadatakse, et kui inimene ikkagi haigustunnustega näiteks tuleb Itaaliast. Et siis see ei ole nii, et ta läheb linna peale trammi või kaubanduskeskusse. Ka praegu on seadustes olemas alused selleks, et see inimene peetakse kinni ikka siis, kui ta ise ei soovi enda läbivaatamist ja selgeks tegemist, kas ta on haige või mitte ja teda on võimalik isoleerida. Et selliseid meetmeid on tegelikult kõikides valdkondades ja mis nüüd puudutab väga karme keeldusid ja käskusid siis seal tuleb alati arvestada ka inimpsühholoogiat ja riigi võimekust nendest kinnipidamist järgida. Juriidilised nüansid on ka veel, et põhiseaduse kohaselt ei tohi mitte kunagi inimese vabadust piirata rohkem, kui selleks on objektiivselt loogiliselt alust, et lihtsalt mingi märgi või signaali andmiseks või selleks, et paista kõva tegija ei tohi ülemäära rangeid piiranguid kehtestada. Aga kui keelud ja piirangud kehtestatakse, nad peavad olema põhjendatud ja siis nad peavad olema ka järgitud ja täidetud ja näiteks nendele inimestele, kelle peres on juba nakkus, tuvastatud, et näiteks nendel on täiesti võimalik teha ettekirjutused, et püsivad kodus. Ja aga kuidas ja kes siis peaks seda täpsemalt kontrollima? Ega kõikide inimeste kõrvale politseiametniku seisma ei panda mitte üheski olukorras ega siin ei ole seda mõistlik teha ja veel kord inimese holooge kui riik peaks astuma senise, nii ei ole läinud, et ma tean, ka meie ametkond hoiab silma peal, sest et meie peame garanteerima seda, et rahva tervise nimel võetakse kõik abinõud kasutusele, mida on vaja. Ja samas, et need abinõud on ka põhiseaduspärased. Nii et vaatame seda mõlemat poolt. Ei, no aga seesama piirikontroll praegu, kas ongi alust ikkagi praegu siis rangemalt seda teha, te ütlete, et alus ja võimalused on olemas? Kas me peaksime, kui ikkagi see viirus on tulnud väljamaalt sisse ja siin tuleb neid juhtumeid aina juurde, et kõik, kes sealt Itaaliast või ka teistest ohupiirkonna riikidest tulevad, kõik kontrollime üle. Jah, seda saab otsustada, riigipiiri seadus seda niimoodi ette näeb. Jutt jäi pooleli selle koha peale, et kui inimesed ise ei taju, et mingid piirangud on vajalikud või tajuvad, et need panevad nad väga halba olukorda siis võib juhtuda, et nad hakkavad nakkust varjama. Ja näiteks kui sa keelad lendudel, millega eestlased näiteks suusapuhkused, tahaks koju tulla Eestis maanduda, siis ega nad tulemata jää, nad tulevad mujalt ja praegu ongi Eesti olnud senini edukas selle tõttu, et on täpselt olnud broneeringuinfo ja muu alusel teada, kust inimene tuleb, kuhu ta tuleb, ka inimesed ise on olnud, koos, öeldi, et see on olnud kontrolli all aga kui Eesti oleks käitunud rumalalt näiteks keelanud kõik lennud siis me täna ei teaks, kus nakkuse kandjad on. Erkki Koort, kuidas piirikontrolli paremini korraldada? Ma arvan, et Eestis on täna piirikontroll väga hästi korraldatud, mis puudutab välismaalt saabumist. Mis minu arvates on nagu oluline on see et see piirikontrolli taastamine, noh, kindlasti üks meede, aga, aga see sellega ei maksa ka nagu üle pingutada või sellega ei maksa, sellele ei maksa panna absoluutseid lootusi. Samas minu arust, et mis täna on puudu valitsuse tegevuses, on konkreetsus, et valitsus on ikkagi soovitanud, kaalunud, arutanud, samas me teame, eks kriis, Kristiine gümnaasiumi juhtum. Kui inimene see laps tuli kooli siis selle tulemusena pandi kool kaheks nädalaks kinni. Et minu arust on väga okei nendel puhkudel öelda, et, et see ei ole mitte soovitus väite peategi kodus olema, et et seda tuleb võtta pigem keeluna ringi liikuda kui soovitusena, sest noh, soovituse nõuanne, soovitus ei ole kohustuslik. See on noh, see ei saa nii olla, et kui üheksakümnealas on järsku üks lõikus on 70 kilomeetrit tunnis soovituslik kiirused, siis politsei seal taga peab kellelegi kinni, ütleb, et kuulge teie jälginud soovitust, et, et seda, seda, seda tüüpi tegutsemist minu arust on natuke vähe, mis puudutab neid ka lennujaamades tuvastamist, siis mäletatavasti on ikkagi olnud kogu aeg lennujaamas see jutt, et seal on nõustamislaud, kedagi ei sunnita kuskile minema, kõik võivad, et minna omale koju. Seal on termokaamerad. Noh, kui mina tulin eelmine nädal väliskomandeeringus, siis lennujaamas ei olnud mitte ühtegi termokaamerat. Tööpäev oli läbi saanud ja ju see oli kokkupakitud. Ehk et ehk et kriisis on hästi oluline näidata tegutsemist, näidata seda, et rahvast hoolitakse, rahvaga tegeletakse ja nende küsimustega noh, need ei ole kuskile nii-öelda kõrvale vajunud, vaid vaid need on ikkagi laual üle reageerida. Tõesti, seda meelt ma olen küll, et ei tohi, aga, aga täna ma näen, et tegelikult neid samme oleks võinud astuda. Mõnevõrra varem, kui tohib täpsustada, siis need termokaamerad tõenäoliselt sõltuvalt päevast olid olemas, aga nad olid tollel hetkel varjatud selleks, et inimesed ei saaks neid vältida. Nii, aga kuidas siis avalike üritustega, kus on rohkem kui 100 inimest, kasvõi juriidiliselt, kui täna õhtul on kuskil ööklubis rohkem kui 100 inimest koos, kas siis keegi saab sinna minna ja öelda, et lõpetage see ürituse ära ja minge minge laiali kui samal ajal meil joon poed lahti, koolid töötavad, kus on ka palju inimesi koos. Samamoodi võib olla nakkusohtlik. Korrakaitseseadus sellised võimalused annab ja siin on härra koordil kahtlemata õigus, et ka minu hinnangul oleks võinud akte juba selgemalt vormistada ametlikumalt. Ja loomulikult on võimalik teha ka siis rangeid ja sunnimeetmetega tagatud ettekirjutusi. Aga riikide pikaajaline praktika näitab ka seda, et kui inimestele teha selgeks, et see on ka nende enda vastutus ja inimesed ise soovivad nendest piirangutest kinni pidada, et siis see asi hakkab ka ise reguleerima. Et selles mõttes ma arvan, et ka see töösuund, kus selgitatakse, et kui meedikute kõnepruugis on tegemist kerge haigusega siis see tähendab, et ei ole vaja hospitaliseerida ehk haiglasse panna. Et see inimese enda jaoks ei ole kaugeltki kerge ja niipea, kui inimesed saavad sellest aru oma vastutusest, et siis nad ka ei lähe nendele kogunemistele. Nii et see on niisugune tasakaalupunkti otsimine, range keeld võib teinekord tekitada protesti ja siis ust minnakse või siis just varjatakse. Nii et, et mulle tundub, et oluline on siin see, et inimesed saavad aru, et kergemeelselt suhtuda praegu ei tohi ja mõistlik, vastutustundlik on rahvarikkaid kohti vältida ja lausa keelatud peaks olema siis, kui tullakse riskipiirkonnast või on juba haigusnähud. Ja aga ma siiski küsin, et kas või kuidas selle ütleme keelu eirajaid siis kas peaks kuidagi karistama või, või kuidas see arusaamine ikkagi nendeni viia. No üks tegelikult on, on niimoodi, et ma arvan kui suur osa inimesi käitubki mõistlikult ja saab aru ja, ja tõesti, et kui, kui on kaks nädalat, et nii-öelda soovitatud kodus karantiinis olla, siis kui ollakse, mitte sel ajal käida kinos või kusagil sõpradega läbi, sest sellisel juhul ei ole sellest mitte mingit kasu vaid küsimus on alati selles, et kuidas jõustada neid olukordi, kui kui seda soovitust või mõistliku liitumist ei järgita. Sellel puhul on ka on, loomulikult on tavapärane käitumine või, või tavapärane õigusruum, aga ma kui siin on räägitud, eks ka näiteks eriolukorra väljakuulutamisest. Noh, mina ei kardaks seda väljakuulutamist sellepärast, et, et see annab teatud meetmed, mida tänases õigusruumis ei ole selles selles suhtes tegemist ongi selle olukorraga ütleme niimoodi, et eriolukord ongi selleks loodud, et teda teatud tingimustel kasutada. Ja kui vaadata Ta trende maailmas, siis ma arvan, et see ei oleks ülereageerimine, eks näha oled, kui kell kaks valitsus koguneb või ütleme, seal valitsuskomisjon siis seda arutab, et kas nad sinna sinna suunda liiguvad. No minu jaoks siiski selle juurde, et ka siis kui on tarvis tõrjuda nakkushaigust, kehtib Eestis vabariigis põhiseaduse edasi ja eriolukorra väljakuulutamine saab toimuda ainult teatud tingimustel ja need asjad, mida eriolukorras saab rohkem teha kui tavalises hädaolukorras. Et noh, need on põhimõtteliselt näiteks ravimite või või siis mingisuguste seadmete sundvõõrandamine, sundvaldus ja muud seda tüüpi asjad, sest kohustust olla kodus ürituste keelamist, kõike muud saab teha ka ilma selleta. Jah, selgitame inimestele ka ära, mis vahe on siis häda ja eriolukorrad? Hädaolukord on tegelikult seisund, seda ei kuulutata välja, vaid sellesse jõutakse. Et see on selline olukord, kus näiteks nakkus juba ikkagi väga jõuliselt levib ja tavameetmetega hakkama ei saa. Definitsioon ise seaduses on märkimisväärselt pikem. Hädaolukorra lahendamiseks on lubatud kasutada väga palju erinevaid meetmeid, millest mitmed siin juba mainisin, ka koole sulgeda, lasteaeda, sulgeda, üritusi ära jätta, piire ajutiselt kinni panna, laevu mitte sisse lubada ja kõik see muu. Nüüd, kui sellest kõigest ka abi ei ole, vaat siis on võimalik välja kuulutada eriolukord, sel juhul läheb juhtimine antud juhul siis ilmselt sotsiaalministri kätte ja ta saab hakata andma üle valitsemisalade korraldusi. Et mis puudutab inimestele näiteks väga rangete liikumispiirangute seadmist, siis nende jõustamist viisil, mida kasutavad autoritaarsed riigid, siis selleks ei anna mitte mingisuguseid võimalusi, ka eriolukord. Ja, aga noh, ütleme niimoodi, et noh, valitsus on täna tänaseni hoidunud ikkagi kriisikriisiks nimetamast, et selleks noh, üks asi on üks seesama juriidiline termin, et kas me oleme jõudnud hädaolukorda või mitte aga fakt on see, et kui me vaatame täna tänast maailmapilti ka Eestis toimuvad, siis me ei ole ka enam tavaolu ja, ja noh, öelda sinna juurde, et et kas me peaksime sealt välja kuulutama eriolukorra või mitte. Ja mina ütlen, et, et kuna eriolukord on, on seaduses ette nähtud täiesti selge kogum meetmeid, tõsi, millest osasid on võimalik rakendada ka ilma eriolukorrata. Aga ma arvan, et ka selliste olukordade väljakuulutamist ei peaks kartma selle pärast, need annavad väga selge sõnumi. Me ei olegi tavaolukorras ja ei ole ka päriselt Kusjuures on, aga seda ei ole ka mitte keegi väitnud, ka peaminister ütles riigikogus ja minagi täna hommikul, tegelikult hädaolukord on käes, sellest võib aru saada, siin ei saa olla kergemeelne. Aga ikkagi lihtsalt sõnumina välja kuulutada olukord, mille kuulutamiseks põhiseaduspärast alust hetkel veel ei ole. Et niimoodi õigusriigis asjad ei käi, nii et ma siiski soovitaksin olla siin väga täpne ja mina ütlesin olukord proua madise et see tekibki siis, kui peaks selguma, et ilma nendesamade inimestelt asjade äravõtmist suurte piirkondade karantiinipanekute ja muud taolised, ta ei ole võimalik massilist nakatumist peatada. Et hetkel selles olukorras ei olda, aga seda olen ka mina öelnud korduvalt et kui on alused olemas, siis eriolukorra väljakuulutamist karta ei maksa. Et seda olen ka mitmesuguste teiste olukordade puhul selgitanud, et minu arvates see mingit eraldiseisvat paanikat ei teki tekita, et see on üks mõistlik meede, mis on seaduses ja põhiseaduses ette nähtud ja seda tuleb kasutada siis, kui selleks on alust. Aga siis, kui alust ei ole siis õigusvastaseid samme? Õnneks vabariigi valitsus ei ole seni astunud ja mul pole ka vähimatki kahtlust, et ta kavatseks astuda niipea, kui see põhjus tekib, küllap siis eriolukord ka välja kuulutatakse, aga senimaani tuleb inimestel olla väga vastutustundlik, tuleb terviseamet, Dell, ma arvan, hakata tegutsema märkimisväärselt jõulisemalt, muuhulgas kehtestada üldkorraldus, mis, mis ütleb selgelt ära, et mis üritused ära jäävad, kauaks ära jäävad ja nii edasi, et kõik see on praegu kohe võimalik. Aga lõpetuseks teile mõlemale, homme on üks Tallinnas üks suurem venelane, popstaari kontsert tulemas, meil hetkel ei ole eriolukorda välja kuulutatud. Me ei tea, mis seisukohale valitsuse komisjoni jõuab, mida siis teha selle Filipp Kirkorovi kontserdi homme Tallinnas näiteks. Et kuulaja seisukohast, minul ei ole sellele piletit ostetud, aga ma soovitaks inimestel mõelda nõnda ja see käib ka tegelikult kino ja teatri ja välisreiside kohta. Et raha on teil niikuinii läinud. Aga kui kohale lähete, siis pisut erineva tõenäosusega läheb tervis ka, et kumb siis hullem? Ja ma arvan ka, et, et tegelikult noh, ei ole väga mõistlik täna käia nendel rahvakogunemistel päriselt ka et suurematel, et pigem pigem vältida seda, aga minul on lõpetuseks küll üks soov, et, et ma väga loodan, et peaministri paremal või vasakul käel või kusagil on keegi, kes paneb kirja kõik need asjad, mis on hädaolukorras, aga kas valmisolekul aastatega planeeritud, kuid ei ole rahastatud või ellu viidud sest neid on omajagu, on see siis. On see siis meditsiini varud või on see siis plaanide koostamine, et ma loodan, et me suudame sellest kriisist õppida nii palju, et me järgmisse kriisi sisenedes oleme märksa paremini ette valmistanud? Suur aitäh tulemast, Ülle Madise ja Erkki Koort.