Tere, head kuulajad. Tänases saates räägime me aasta loomast kobrast ehk piibriste, kes on suurepärane ehitaja, aga ka tavaline jahiuluk. Kuidas need loomad elavad ja milline on nende roll ökosüsteemis, sellest räägib meile täna Ülot ulukibioloog, filmime, seremek, meel. Kristo Elias käis aga koos vardi metsaühistu juhi Taavi Eel paisiga lage Raiendikul ja räägib metsaelurikkusest, milline vaade on elusloodusel ja metsa ökosüsteemi hoidmisele praktiseerivale metsamehel. Seda kuuleme. Jaa, Kristel Vilbaste räägib seekord, milline on olnud veebruari teine nädal, mida ta on tähele pannud ja kui kaugel see kevad võiks olla. Talguhooaeg on algamas, Eestimaa looduse fond kutsub kõiki huvilisi ühinema talguliste ridadega. Täpsemalt kuuleme koskovi teises tunnis. Niisugused teemad, tänav, minu nimi, Krista, sain head kuulasse. Saadet toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Hommikul ärkan ja ladu pea ringi, käib raadios mari kalkunilt laat ka. Lootust abi võtta ei uuri, võiks tuua korvitäis puid. Kaasvaikuses käisime seal, käisime seal või kas sellest on kasu? Jääbki kaasumid, vea ehmatus summutab luukere osas ka. See oli puuluup, süüta mu lumi, lumega on Tallinnas lood juba sellised, et võiks öelda, et teda ei peaaegu et enam ei olegi. Kuidas on, aga Lõuna-Eesti pool meil on Tartu stuudios praegu Remmek meel, ulukibioloog filmimeestele. Kuidas teie kandis lumega ja talveks? Lund on palju, vahepeal sajab vihma, vahepeal lund. Üht-teist tuleb. No teie olete ka see inimene, kes aasta looma kobrast on jälginud, uurinud, vaadanud, aga igal juhul teieta, tunnete ära, teate, mis elu ta elab ja kuidas tal läheb. Mis aegse praegu kooperale võiks olla selline veebruar ja vesine? Cupra hakkab jooksuaeg. Kas see tähendab, et nad otsivad endale kaaslasi või on need juba leitud ja kuidas energiaid? Kaaslased on ikka juba ammu leitud, abielu on sõlmitud, Need on ainult vormistada siis uued kutsikad või uued koprapojad. Koprad elavadki niimoodi paaridena ja keegi enam otsima ei pea minema. Et nüüd lihtsalt isa ema siis hakkavad oma territooriumid nii-öelda tähistama ja sellega saadakse siis igal pool teada, et see koprapesakond on aktiivsed. Sõdima asunud kui territoriaalsed nad on selles mõttes, et kui nad on valinud omale elupaiga kuhugile, siis nad sinna jäävad või kuidas nad selle leiavad, kus elas. Ülimalt territoriaalsed on, kui üldse üks loom saab olla ülimalt territoriaalne, siis on see kobras sest ilma territooriumite tema elutegevust ei eksisteeri. See on nagu inimesel peab olema, ütleme siis vanasti pidi näiteks olema maja aed et ta saaks elada siis kapral peab olema selline v lõik kuskil jõel või järvel või, või muus veekogus, kus ta siis saab ehitada omale siis elamisega, siis kuhilpesa või lihtsalt urud ja võimaldada oma perele süüa. Ja kui ta selle koha leidnud, siis seda kaitseb ta oma elu hinnaga. Teiste kobraste eest. Teiste eest, aga ta ise on ju ka selline, et ega ta väga noh, ütleme nii, et ta on selline noh, söögi fikt paljudele kiskjatele mõeldis leidnud õiget sõnaga, ühesõnaga teda ju just Sagro Jah, ja noh, see ongi huvitav, et ta on loomulikult saakloom väga suur näriline ja ega ta teistega kellelegagi kakle kui ainult oma liigikaaslastega teistele anda saakloom. Aga kui ta saab teise koprakokku, siis läheb asi karmiks. Et ma olen ikka väga kohutavaid kaklusi näinud kobraste puhul ja ma ütlen, et kuna toorium on nende elu jaoks ainus võimalik ära minna siis ta kaitseb seda surmani ja saabki tihtipeale kevadel siis kui hakkab kobrastel ränne, noored koprad, siis lähevad kodust minema, kaheaastased, 200 kolmeaastased otsivad omale uut kodu ja siis nad satuvad erinevate territooriumite peale. Ja vahest on niisugune tunne, et võiks äkiga endale mõni hõivata ja siis tulevad verised, verised taplused. Aga see on huvitav, et nad elavad nii kaua oma vanematega koos kaks-kolm aastat. See ongi hästi huvitav, et kobrast tohutult meenutab inimeste minule eriti eestlaste, onju, et teeb palju tööd, podiseb omaette ja kallale läheb, ent oma liigikaaslastele. Et selleks, et see väike kobras saaks siis nii suureks, et ta saaks ise hakkama, peata ema isa tiival olema vähemalt kaks aastat. Aga kui on üleasustus ja ei ole kuhugi minna, noh siis ka kolm aastat. Ja miks see siis nii on, see näitab, see oli sellise pool veelise liigi, elu keerukust, poolil poolveeline ei ole lihtne olla, sa oled pooleldi vees pooleldi maa peal. Ja need väiksed loomad peavad saama siis nii tugevaks ja nii iseseisvaks, et nad on võimeline ise ellu minema. Ja esimesed aastad siis peavadki ema isa pakkuma neile siis seda turvalisust ja isa ema koguvad suure talvevõrud talleks, et väiksed koprad saaksid ära elada. Mida koprad söövad. Koprad söövad siis roht ja puittaimi. Loomulikult enamasti teatakse puudesööjana kobrast. Puudest on talle kõige olulisem paju haab ja kask. Teisi puitu ka natukene sööb, isegi võib vahest kuuske närida, loomulikult mitte söögiks. Jumal teab, miks ta seda teeb, vahest. Aga kui need kolm liike on elupaiga juures olemas, siis ta saab talvituda. Suvel võib ta süüa ükskõik midagi muud, kasvõi veetaimi heintaimi angervaksa, aga kui puittaimi pole, siis talvevaru teha ei saa ja seal ei saa ületalve elada. Kui suured need varud võiks olla, olete te näinud kunagi koobast seest? No see varu ei ole koopa sees, ehk siis selle kuhila sees paru tehakse kuhila ette, see on üks suur oksahunnik, mis on kinnitatud veekogu põhja. Ja ta on niimoodi pandud siis kas kuhila või pesaurgude ette, et talvel pole vaja pikalt minna, tuled turvaliselt, närida oma oksa, lähed sinna urgu, siis sooja tagasi sööma ehk siis kobras on kõik selle kas teinud, et ei oleks talvel vaja tulla v noh, ta küll tuleb talvel ka välja, aga tal on väga ohtlik talvel jää peale tulla, tume loom paistab kaugele silma. Ja, ja siis ta võtabki sealt varust ja niimoodi sööb nagu inimene varuma toitu. Päris huvitav, see on väga huvitav ja selle järgi ka tehakse kopraseiret, et kui on talvevaru kuskil, siis on kindel, et sinu üks pesakond ja seal selle pesakonna tsenter Kas on teada, kui palju meil Eestis on praegu kopraid? Absoluutarvud on alati sellised saatanast, aga loomulikult neid on vaja välja anda, et noh, võiks öelda, et neid on 14000 loomaringis, aga braseire käib siis üle kolme aasta. Siis praegu värskeid andmeid veel ei ole, et seire aasta on läbi saanud ja andmed tulevad alles suveks, nii et tegelikult me teame nelja aasta taguseid andmeid. Aga on oluline, ongi nagu suhtarv, et me teame, et neid on umbes nii palju ja siis me saame näha, et kas nad vähenevad või suurenevad, sest kõiki üksikuid loomi siin Eesti peale on väga raske kokku lugeda. Mida aastad on öelnud, sest ma olen ka lugenud, et on olnud perioode, kus koprad on välja kütitud, et ei olegi Eestis kobrast olnud. Et see ongi ülimalt põnev. Mul õnnestus Lembi Lõugas loengut kuulata nädal aega tagasi Tallinna loomaaias kopra aasta avamisel. Ja ma küll teadsin kõiki neid fakte, aga seda on ikka nii huvitav, tuleb vaadata, et kuidas on siis eesti kliima muutunud 14000 aastat tagasi, kuni siiamaani ja kuidas on vahepeal olnud väga palju kobrast, noh, see on siis luude järgi kindlaks tehtud. Ja kuidas inimese intensiivistudes kobras kadunud. Noh esiteks koprad on superkarv, super nahk, mis on siis nagu absoluut kõigi karusnahkade kõige parem variant. Ja kunagi oli Eesti üks suur suur võimas koht, kus sai pra nahku ja sellest sai väga palju raha. Ja siis, kui inimesed hakkasid palju põldu tegema ja, ja metsi maha saagima 19. sajandil, siis juhtus nii, et kobras üldse kadus. Aga tegelikult juba ka ennem nende luunäitude järgi on ta tegelikult oli juba teda vähem. Et ehk siis kobras tuleb ikka meile siis, kui Eesti on niukene, metsik ja siin on palju puutumata maad. Aga kui hakkab inimene rohkem intensiivsemalt tegutsema, siis ta taandub. Las lihtsalt läheb hullude eest ära, et kes teda. Mitte ta ei lähe hullude eest ära, vaid lihtsalt me ei mahu igale poole, sest kobras on selline nagu inimene ta on ainukene loom, kes muudab enda elukeskkonna nii suurel määral. Noh, peale tema nadi inimene veel, kes suudab niimoodi tohutult teha tohutut tammi, paisutada üles kuivatada metsi, teha kraave, koprad on väga suured kraavid, mida mööda palke vahest isegi transpordib ja kaks nihukest suurt muud alati kõrvuti ei mahu. Ja siis ongi nii, et kui inimene oma tegevust intensiivistub nagu praegu põllumajandus, metsandus on intensiivistunud, siis ta taandub sellistele metsikumatele märgaladele. Ja kui tekib jälle selline auk, nagu oli nõukogude aja lõppedes, siis kobras hakkab rohkem levima. Aga öelge, kas tema ehitustöö käigus tekib juurde ka elupaiku teistele liikidele, on ta nagu sedasi ka ehitusmeister teistele. Mina nimetangi kobrast eluslooduse arhitektiks et kui vaadata Lõuna-Eestis siukseid väikseid lohukesi, kus on siis pisikene tiitlikene nii-öelda meil on kobras asustanud ja elad seal siis need on nagu pisikesed vääriselupaigad. Et kobras, lapp tohutult palju liikidele, noh, kas nüüd tohutult, aga kõik liigid, mis on seotud siis veega ja surnud puudega saavad kopra juurest endale pelgupaika ja kogu kobras paisutab mingi veekogu üles, mis siis suvel ära kuivaks, siis kujutage ette, kui hea on seal kõigil pool veelistel veelistel kõigil muudel liikidel, kes on veega seotud, kui hea neil seal olla on. Ja sealt edasi tuleb must toonekurg, kes toitub neist ja nii edasi ja nii edasi. Seal edasi on rähni elupaiku, näiteks valgeselg-rähn on väga kopra elupaikade juures. Ehk siis kuni putukateni ja mikroorganismide nii välja, et kobras on tohutu elupaikade looja. Olete te neid käinud ka sedasi ütleme erinevaid vaatamas, et mismoodi ta on midagi loonud ja, ja milline on olnud kõige ägedam, siis teie meelest selline ehitis Ma olen kopraga tegelenud viimased 20 aastat, ehk siis kogu oma professionaalse põlve tudengist saati olen ma tegelenud kopraga, no loomulikult ka muude asjadega, aga kobras on siis minu elusa pealiin olnud ja üle Eesti olema ilmselt tuhandeid kopra elupaiku nende aastate jooksul vaadelnud, kuna. Jah, et lääne pool on natukene nagu teistsugused koopade ida poolteistsugused põhja poolteistsugused. Absoluutselt mitte oluline on ainult, kas on kõrgete kallastega veekogu, madalatega, lastega madalatega, kalastega veekogu ääres on kuhilad, sest ta ei saa urgu teha kuhugi kõrgete kallastega v kogustade puru sinna kaldavallitakuhilad ei tee. Nii et märgaladele on ikka ühtemoodi ja kõrgemate pervedega jõgedel teistmoodi, nii et ei ole vahet. Kuigi Lõuna-Eestis on, loomulikult ei ole selliseid pinnavorme Lääne-Eestis nagu Lõuna-Eestis tekivad siuksed, väiksed augud metsa sees, väiksed harukesed, kus on siis vesi ja kus saab kobras olla, Lääne-Eestis on natuke teine maastik, kobras on ikka kobras. Aga nad ei ole sellised rändavad, et enam ei meeldi Lõuna-Eestis lähen nüüd põhja eestisse vela linna. Kobras rändab ainult siis, kui ta läheb isa ema juurest ära. Siis ta tõesti rändab, et ma olen näinud keset metsa, kus ei ole mitte ühtegi veekogu kopra jälgi. Ja siis on tal niimoodi, et vaene mees peab lihtsalt tulema sealt oma kodujõest välja, kus ühtegi elupaika pole ja, ja nii-öelda võtma kompsud selga ja minema kasvõi läbi paksu metsamäe autode ääri mööda. Ja siis tulevad ka need uudised aprillikuus, kus nad on, ma ei tea, Konsumi uksest sisse läinud ja kus nad on kellelegi eeskojas on kobras ja siis inimesed kardavad, et äkki marutaudis ta lihtsalt rändab ja otsib omale uut kodupaika. Aga loomulikult need ränded ei ole niimoodi, et ta nüüd lõunast Põhja-Eestisse läheme Lääne-Eestisse. Ta üritab ikka, noh, ma ei tea, mõne kilomeetri või mõnekümne kilomeetriga hakkama saada, et kodust mitte väga kaugele minna ja nagu ta leiab selle oma elupaiga. Ja siis kas tuleb emakobras isase juurde või vastupidi? No ma arvan, et sihukeste tava ei ole, et kes kelle juurde tuleb kellel parem koobas on, üks loom leiab territooriumi, asustab selle. Ja siis, kui sinna satub, siis see vastassoost vaba loom siis toimubki. See peab ka ilmselt sobima, et päris nii see loomariigis pole, et peaasi, et oleks vastassoost isend ja teeme kodu. Ja kui nad siis sobivad omavahel ja kõik klapib, siis siis mõne aasta pärast oleneb kui kaua võtab struktuuride loomine, et kus see jõe peale tehakse, siis pole midagi, baar urgu ja kuhilpesa ja ongi kõik. Aga kui sul on kuskil väikse kraavi peal, kus tuleb tammid teha ja pesa ehitada ja siis võtab see ikka natuke aega, et esimene aasta kohe sigima. Kuulge, aga millest tuleb see, et kobra kopra isa peetakse kõige paremaks isaks loomariigis? Loodusmuuseumis just oli eelmisel aastal näituse isad loomariigis. Kobras oli seal eriliselt välja toodud kui kõige kõige kõige. No ma arvan, et see on siiski subjektiivne, kes on kõige parem isa aga ma kahtlustan, et see tuleb sellest, et ta siis hoiab perekonda ja monogaamia. Ja kuna siis tiiva Ripsutamisi arvatavasti siis nii-öelda ei toimu, kuna siis DNA-analüüsidega pole seda eriti palju avastatud siis raisa ilmselt on selle pärast kõige parem, et ta hoiab oma lapsi, kaitseb oma kodu ja vaatab, et neil oleks ninaesine kogu aeg laudrus kaetud. Ja loomulikult ei tasu mõelda, et kobras on sihuke tuim ja rumal loom ei ole absoluutselt. Et kui jälgida, kuidas pesakond siis õhtul kokku saab, näiteks ennem, kui nad hakkavad siis välja minema siis toimub hell nokitsemine, 11 puhastatakse parasiitidest ja pojad on sealjuures ja ma ise filminud sellist asja, et see on tohutult õrn moment. Et tegelikult loomulikult ta hoiab oma pojakese ja samas, kui tuleb liiga vana poeg ta juurest jutu närima, tahtma tema juurest toitu ära võtta, et ei viitsi ise kaldale minna, siis loomulikult ka kohe karistatakse, kohe naksatakse, aetakse minema, mine too ise omale toitu. Võib-olla sellesse hea isa tulebki. Et ei tee kõike ette-taha ära, aga hoiab ja kaitseb. Just kes on kopra peamised vaenlased. Lisaks inimesele? Jah, ma tahtsin just öelda, et kõige peamine vaenlane on inimene aga loomulikult see hunt ja meelega kobrast pilves ja meelega kobrast ja söökla kotkas ja meelega kobrast. Et noh, kõik nad võtavad selle kopra siis ära, kui nad saavad, aga teda ei ole lihtne. Ta saada kõige lihtsamini ilmselt kopral kobras kätte saada. Ja näiteks, kui talviti vaadata ilvese radu, siis tihtipeale lõpevad need siukse kopraaugu juures, kus kobras on just väljas, käin ja siis ta istub seal ja ootab hundile. Ilmselt on kobras rohkem suvine toit, sest talvel noh, hundid liiguvad karjas ja sellest ühest kaprast ei saa midagi. Energeetiliselt ei tasu ära. Aga suver, kui noored koprad on rumalad, siis noort kobrast võib ka rebane või ükskõik kes rünnata, sest nad on ikka päris toitu, et kuna ta on väiksed ja ema-isa läheduses pole, siis ta võib su kõrval rahuses süüa ja vaadata rumalate silmadega otsa. Kui kiired nad on, tundub, et nagu mitte väga kiired. No maismaal on nad väga kohmakad, kopra kehani jässakas taga on suured lestakujulised jalad, ees on siis sõrmedega käpad. Aga mõne meetri ulatuses võib ta väga kiiresti liigutada, kui on vaja vette minna, aga vees vees on ta kiire. Ta võib kiiresti ujuda, sukelduda kiiresti vee all ujuda ja võib väga kiiresti teha pöördeid ja selliseid manöövreid vees vees on ta omas omas elemendis. Niimoodi kui vanaks nad elavad. Kui, kui ei juhtunud midagi, et keegi nad vahepeal rajalt maha võtab. Kui mu mälu mind ei peta, siis vangistuses on pärast kolmekümneaastaseks kõige vanem loom elanud, aga noh, see on ekstreemum, loomulikult nad looduses ei ela nii kauaks, aga see näitab, et on võimelised väga-väga vanaks elama. Aga looduses pole ime ka üheksakümneaastased koprad, kes siis on jäänud kuhugi, keda pole ära söödud. Aga nad ikka ennem süüakse ilmselt varem ära. Kas on ka inimesed kunagi mõelnud neid kodustada? On võimalik? No ma ei oskagi öelda, kas see on võimalik, et noh, teda on peetud kinnistes kohtades, on ja Venemaal ja üle maailma paljundatud neid, kui need erinevad paljundusprogrammid siis olid eelmine sajand, milleks tehti, vabandust, noh, selleks et kobras taasasustada, talis pallita jah, ta oli välja surnud, aga kobras on hea liik ja sisu, et taasasustada pead, seda lihtsam on siis püüda ühest kohast välja tuua järgmisse või siis ise siis aedikus nii-öelda paljundada ja uurimise eesmärgil. Et Vorone, siis olid siuksed suured kohad vene ajal ja, ja see on päris äge. Aga kodustada ilmselgelt mina küll ei tea, et oleks kodustatud. Aga ma tean inimesi, kes üks kordades vana prantslane ütles mulle Prantsusmaal üks vanamees jõe ääres elas niimoodi, et andis kopra lõuna kogu aeg õun koprale nagu komm inimesele. Ja siis lõpuks oli ta nii ära treeninud kopra, et pani õuna nina otsa, kobras tuli, võttis ära. Aga tegelikult ega ta niisugune suurem asi kodu loomist ei ole, et kui ta isegi ma olen näinud videot koju inimese korterisse võetud Titana. Ja siis ta ongi koduloom. Aga mis ta siis teeb seal kodus loomulikult hakkab tegema kuhilpesaurge. Ja kuna kopra sellised hambad, mis võivad lausa meetri laiuse puu läbi närida, siis kujutage ette, mis korterist järgi jääb. Aga te ise ei ole proovinud mõnda sedasi endale sõbraks teha, et käite harjutate ja lõpuks tulebki kutsumise peale. Ei ole, ei ole, et mina olen eluaeg kobraste jäädvustanud ja, ja minu jaoks on väga oluline metsikut kobrast jäädvustada, nii et on siis oma metsikus keskkonnas. Et ma olen näinud tohutult vaeva, et saada neile nii ligi ja näha selliseid asju, mis siis toimuvadki metsikus keskkonnas, aga nad ei ole kodustatud. Et kogu minu energia tegelikult kulunud sellele ja, ja ma ei ole üldse püüdnud püüdnud sele kopraga nii sõbraks saada, et temaga ära harjuks. Aga näiteks siinsamas Tartu linnas olevat pesakondi, kes ei karda inimest, et 10 aastat tagasi tehti päris palju väga kenasid koprapilte, mis on mis on Eestis liikvel nendest Zeppelini taga olevatest kobrastega, kes siis ei kartnud, inimeste tulid lihtsalt kaldale ja suitsu kõrval puu ära läksid minema. Aga teda näha loodusesse nõuab ka siis nagu ilves pead ootama koha peale passima, tunneta nagu hästi ära, et kuskil on võõras, ei tule välja. Tema tunneb lõhnast ja kuuleb hästi, näeb ta väga kehvasti. Aga loomulikult peab tundma koprakäitumist ja tema aasta ringi tema päevatsüklite, siis ikka näeb kõigi loomadega niimoodi ka kõige raskemate loomadega, et kui sa tunned tema käitumist, siis sa ikka näed neid. Noh, ja kui sa veel paremini tunned, siis hakkad neid filmida, pildistada. Aga rääkige natuke sellest, kuidas ta päev välja näeb ja kuidas teda tundma õppida. Koprapäev jaotub erinevatel aastaaegadel väga erinevalt. Et siis talvel on siis väga vähe teda väljas näha, tuleb ta siis võtab oma talvevarust natukene oksi ja läheb, sööb. Ja, ja loomulikult, kui see otsa saab või sulailmaga tuleb taga välja. Ja, ja kui nüüd päeva pikkus hakkab muutuma nagu praegu siis kopra, see rutiin ei lähe sellega kaasa. Et kus siis enemani pimedani ööloom tegelikult aga päev hakkab nüüd valgeks muutuma, siis me näemegi teda juba õhtuti päris valges suveõhtuti, me võime juba näha teda kella nelja ajal. Et tema siis käitumisega vanad eestlased, et talvel võtab rahulikult ja mida rohkem soojemaks läheb, seda aktiivsemaks energilisemaks läheb selle võrra, siis tulebki teada, millal minna kopra elupaika. Kas siis kell neli õhtul või kell 10 õhtul on jah. Ja kui sa seda tead, siis sa neid ka näed, loomulikult ilm korras ei salli tuultega vihma ja nii edasi tema tahab, et oleks ikka õhk klaar ja tunneks hästi lõhna ja, ja nii edasi. Päris huvitav, öelge, aga kui minna neid vaatama, siis milleks tuleks selles mõttes valmis olla, et ikkagi sa pead istuma ühe koha peal ootama, et ta ei. Ja, ja kuidas siis käituda, kui sa näed, et teda mitte kohe ära ehmatada, et on ainult hetk. No ei tohi liigutada loomulikult, et kui on näha, et on niuke aktiivne koht on mingisugused närimisjäljed või veekogu, kus ta on siis välja käinud siis ta asub seal passida, mitte liiga lähedal. Loomulikult peavad olema looma suhtes siis allatuult niimoodi, et sinule talle peale ei lähe. Aga kobras on muidugi nii tark, et kui tal on mingi objekti sääres, mis ta saab aru, et nagu ei ole päris õige siis ta üritab ujuda ümber selle kuidagi, et ta tunneks lõhna. Nii kuidas iseennast ära Reedata, siis ta paneb saba kohe hirmsa paugu vastu vett, millega ta siis hoiatab liigikaaslasi, et tegemist on ohuga kuskil läheduses. Pauk levib siis ümberringi vees levib heli päris huvitavalt, nii et kõik kuulsid seda, teavad, et olge siis ettevaatlikud. Ja, ja siis, kui ma selle paugu ära pannud, siis ta läheb minema ja siis ta see päev teda enam ei näe. Tuleb jälle järgmine kord tulla. Aga mis aegu praegu kobras Eestis elab? On need head või kuidas nad on? No head, väga head ajad olid siis üheksakümnendatel või kahe tuhanded datel, kui, kui, siis tahutult tuli vapraid, väga suur populatsioon oli ja, ja teda oli igal pool. Ja nagu ma rääkisin, siis oli palju hooldamata põllumaid, palju hooldamata kraave ja ta levis kõikjale. Nüüd elab ta ka häid aegu, aga teda ta väheneb, sest noh, ilmselgelt loomariigis toimub opolutsioonidel selline laineline, et vahepeal nagu laineharjal ja siis läheb laineid arvukus ja närilistele veel eriti kui kobras ei ole väga väike näriline. Et see ongi loomulik, et kui see tipp muidu oli kahe tuhandendatel ta ära, siis nüüdse arvukus langeb ei tea, kuhu ta langeb ilmselt kuhugi pidama, sest meil on päris palju veel metsikuid märgalasid. Aga teda ei ole enam nii metsikult kui siis 10 aastat tagasi. Aasta loomana igati tore loom, keda jälgida ja vaadata. Aitäh absoluutselt ja ka oluline, väga oluline. Katsete olulisust. Kui ei oska kõrvalt linnainimene nagu tähele panna Ilmselt jah, absoluutselt mitte. Et mina arvan, noh, loomulikult, kui ma kuna ma olen koprauurija, siis võib-olla ma natuke pingutan üle. Aga kõik see, mis nüüd on olnud, siis pärast vene aega see looduskaitse, meil praegu tohutult palju metsikut loodust ja me kõik teame, et Eestis on ju see väga võimas siis väga palju on süüdiga kobrast selles näiteks saarmas, mis on siis kaitsealune liik ja väga oluline liik, mida praegu väga palju saarmas otseselt mõjutatud kopra arvukust, Saarma elupaigad on seotud praegu nad elavad mõlemad vees saarmas vanas koprakuhilad saab elada, saarmas saab vee peale aukudest saarmas saab kopra igasuguste surgudes toimetada, tema ise ei kaeva niukseid urge mõningaid väiksemaid. Ja veel palju-palju liike, kes on kaitse all, on seotud kopraga ja kui siis kopra arvukus nende peota koppide maht väheneb, kus ta siis tegutseb, siis ilmselgelt hakkab ka nende liikide maht vähenema. Ülimalt suur hulk liike on kõik kaitsekategooriatega, kes tegutsevad tema kodus seal kõik siis ilmselgelt mingi intervalliga saame me ka tunda, et kobrast ei ole, sest inimene tänapäeval tohutult vaeva, et taasluua elupaiku, suured europrojektid on, võetakse tamme maha, teise koha peale pannakse tamme ette, taastatakse soid ja nii edasi ja nii edasi. Kobras teeb kõike seda tasuta, noh, lihtsalt seda õiges kohas tegema. Olla siis on mõistlikum mõne projekti asemel viie koprapere kuhugile jätta nad rahus sinna. No igale poole kahjuks ei saa, sest paljud inimesed ütlevad ka, et mis tal viga, et kõik lepa on siin kraaviääred täis, et miks ta ei võisin olla habras, ei söö lepa. Võib-olla üks protsent toidus sööta lepa ja ta närib seda siis, kui see, kas siis lihtsalt talle ette jääb või siis kasutab ehitusel. Et tegelikult, kui see peota open ikka läbi töötatud koprapesakonna poolt ja ta saab nii vanaks öeldaksegi, et ta võikski seal üks, 10, üheksa aastat olla, siis saab see nii-öelda tühjaks. Ja siis, kui see pesakond sealt ära kaob, siis on see huumuskiht nii paks. Seal hakkab jälle see tohutu Paju ja, ja kõik see lehtpuuvõsa kasvama ja on kõik nii võimas, et mõne aasta pärast või mõnede aastate pärast võib siis kobras jälle tulla, et see on selline looduslik tsükkel. Ja kui sa nüüd kokku panna, siis selle inimese tsükliga tiimine, paljud kohad, kui inimene hooldab oma kraavi ja seal ei ole pajuvõsa ääres seisis kobras sinna minna. Ja tänapäeval inimene hooldab oma kraave sellepärast et inimene tahab näiteks põldu harida, nii et traktori vaju kuhugi auku. Ja kui see nüüd kõik kokku panna, siis toimubki praegu vähenemine. Aga ma ütlen, et see ei ole kindlasti drastiline, et ma arvan, et ta jääb mingi normaalsuse piiresse pidama. Nii et meil on põhjust koprast rääkida veel veel ja teda ka jälgida, absoluutselt aitäh selle väga põneva jutu eest. Remmek meel ja küsin veel, et kas kuskil saab näha nüüd ka teie pilte veel koprast filmi. Et kellel on suurem huvi? Pilte, ma ei tee juba ammu pildimehena, alustasin mitukümmend aastat tagasi, aga nüüd siis oleme filmimees juba palju-palju-palju aastaid, aga aga kindlasti kaplateemalisi klippe näeb looduskalendrileheküljel. Ja kes vaatab minu kahte viimast dokumentaalfilmi Eesti loodus, Alam-Pedja ja Emajõe veemaailm, siis seal on väga suures rollis kobras esindatud. Ja, ja mine tea, võib-olla mõne aasta pärast saab. Milles on ka siis koppel küll mitte nii suur, aga ka oma roll. Vinge. Lumine. Rohelus. Vaeva. Pihiski maadel. Õigesse. Toole kevade poole. See oli siis võiks veel päevad lähevad, varsti tuleb kevad. Kaugel ta pole, nüüd aga Kristele segaja metsa. Ökoskoobi saates räägime taas metsa juttu. Kui eelmisel nädalal rääkisime noorendiku hooldusest, siis nüüd hakkame rääkima elurikkusest ja minu kõrval on vardi metsaühistu juht Taavi Ehrpais, kes on praktiseeriv metsamees tervist, tere elurikkusest. See on üsna keeruline teema ja tänasel päeval erinevate huvigruppide poolt hästi kõrgele tekitatud ja tähelepanu alla tekitatud teema. Ja sina tõid mind nüüd sellise lageraielangi peale. Esmapilgul mina metsamees mõtlen, et mis elurikkusest me siin räägime, kuidas sina kostad? Ja eks Eestis ju on lood sellised, et et seda elurikkust säilitatakse mitmes erinevas astmes, et kui me räägime kaitsemetsadest, siis ju kuskil 11 protsenti on sellist metsa Eestis, kus mitte ühtegi liigutust ei tehtud, ehk siis range kaitse all ja seal me saame seda elurikkust siis väga edukalt säilitada ja pole probleemi, loodus teeb omatahtsi. Kas seda peab olema 11 protsenti, kas seda peab olema 15 protsenti või piisaks ka kaheksast? No see ongi kokkulepete küsimus, see on ühiskonnale väga kallis. Aga kui me oleme nii rikkad, siis, siis oleme, ega me ei olegi vaesed annus, aga siis on veel teine kategooria on siis selline piirangutega mets, kus ei tohi näiteks teha lageraiet, näiteks ei tohi seal väga laia lageraiet teha, ehk siis kaitsemetsad neid on veel omakorda kuskil 15 protsenti. Et seal on ju ka elurikkus noh ilma igasuguse jututa tagatud ja rohkem ka veel, aga räägime majandusmetsast, mida siis järgi jäänud on veel siin napp 70 75 protsenti, siis see, see küll järjest väheneb kahjuks iga aastaga, aga ka siin kehtivad reeglid ja neid reegleid jälgitakse ja, ja meie Eesti oma metsaseadus paneb teatud reeglid paika, viis tihumeetrit peame jätma puitu, langile, seemnepuud peavad olema ja nii edasi, aga väga suur osa Eesti majandusmetsadest on veel omakorda võetud vabatahtliku kaitse alla. Ehk siis sinna on võetud sertifikaat peale. Kas on siis Peetseeveeeffessi ja siin kehtivad siis omakorda veel karmimad keskkonnanõuded, et ei piisa enam viiest puust, siin peab juba kuskil olema 10 puude langi peal ja, ja nii edasi, et kui see on omaniku poolt vabatahtlikult võetud ja milles küsimus, siis täidame ka neid reegleid. Aga noh, et tihti see, kui oled juba veel rohkem natuke vaatama seda, et nad ikkagi, millised need puud on ja kus kohas need asuvad ja kas nad asetsevad gruppidena, mis puuliigist nad on, nüansse on palju ja seda nüüd ühe saate kõike ei jõua ära rääkida, aga aga noh, kui mesi langi peale on tulnud siia nagu nagu jube hea näide, et millised võiksid need olla, et me siin kõrval näeme ühte hooba, mis on kolme-nelja Tihune haab siia löönud välk sisse. Siin kõrval asetseb ka üksteise rinde kuusk, mis on ka jälle väga hea, annab niuke veidi varju siia haavale, et kui mis iganes siia tekib, mingi õudus, õigemini siin juba näha on, et sellest välgust kunagi, mis paarkümmend aastat tagasi löönud on õõnsused hakanud lekkima annab sellist külg varju ja selline asi peaks nagu metsa alati jääma. Aga kui nüüd vaadata jällegi sellise pilgu pealt linnainimesi piduvaldis nad lageraied, ehmatavad inimestel selline tohutu suur muutus eriti kui see on sinu kodumets, eks ju. Ja räägitakse, et sa nagu kõrb, kuidas sina suhtud lageraiesse, on, siin on siin elu. Lageraiele on elu, kui me räägime, siin ju saavad elada teised liid kohe on ju, ega siis see küps mets ei anna ulukile ju mitte mingisugust varjumite toitunud, siia tekib kahe aasta pärast uus noor lehtpuu mets näiteks peale kohe on siinse söödabaas ulukitele läheb veel viis, 10 aastat mööda on juba variebas ulukitele, ma ise olen oma viimase viie aasta jooksul trehvanud kokku nelja kohaga, kus karu pesitses, kust karu oma talveund magas ja mis te arvate, kas see oli suures paksus laanes? Kuuse juure all ei olnud kõik erandid kõik neli korda, mis on juhuslikud karu ikkagi jahi käigus millegi metsatöödega üles aetud siis alata, see magamise koht on olnud just noorendikus, just seesama kahekümneaastane noorendik, kuhu on jäetud näiteks lageraie käigus selline alusmetsa, teise rinde väikene järelkasvu ja see on muutunud selliseks lopsakaks, oksad on läinud laiaks ja no enam paremat magamise kohta karule ja ka metsseal ei ole kui selline kuusetihnik ehk siis ikkagi raiudes algab elu. Et peab olema hästi eri Metsa just nii ongi, et eks meil see probleem ja ta enam, mis see probleem on, neil on see vanuseline struktuur Eestis natuke paigast ära. Sellest on on palju räägitud ja kõik me teame, millest see on tulnud, kuigk esisad, Siberisse, saadeti siis põllud sööti, jäid midagi teha, pole sinna kasvas metsis, et täna juhuslikult just on kõik küpseks saanud. Natuke kahju muidugi, et ta niivõrd ebaühtlane on, aga küll ta ühtlasemaks natuke läheb. Kuidas metsamees vaatab ikkagi metsa kui kooslus, et hästi palju pannakse rõhku puudele, aga siin on hästi palju teisi organisme veel, et alates putukatest lõpetades, eksju, suurulukitele ja kõik, mis vahepeale jääb, et kuidas seda elu nagu vaatad ja, ja mida sa sellega pead arvestama? No eks ju, seesama haab ja kõik see teema, mida me siin ümber näeme, kõike puime, mõtlesin, et ei saa midagi teha, ei ole plastmassi, ei taha kasutada puud, me peame saama, me peame siin seda tasakaalu otsima. Kui palju neid siia jätta, Ta nii-öelda putukatele, kelle ja nii edasi eelkõige on ju selleks just seesama see 10 protsenti, et jäävad need puhvertsoonid on ju siis me räägime veel lisaks ju vääriselu kadest, mis on justkui nagu omaniku vabatahtlik kaitse siiani olnud, kahjuks on jälle seda loogikat muudetud. Siis need on ka just selles majandusmetsa sees siuksed, väiksed eraldused, kus on väga huvitavad kooslused sees, jätame need sinna kui selliseid puhvertsoonideks ja nii-öelda mitmekesisust saab seal säilida, on ju selle vastu, ei ole nagu midagi, aga, aga täna on ta maru niimoodi jälle käsu korda läinud, et, et see tekitab metsaomanikes, selliseid tõrke käid ja, ja metsaomanik täna enam ei saa olla kindel, et jälle mingi uus osa. Homme ei ole jälle selleks vääriselupaigaks tehtud, et, et noh, see on ikka üks, Ma ütleks, keskkonnaalane, kõige suurem kuritegu on loodud kahjuks selliste organisatsioonide poolt, kes on tekitanud mingid kahtlased nimekirjad siia metsandussüsteemidesse ringlema ja, ja kõigil on hirm nahas, et tema metsseal homme ei oleks nagu kaitse all. Et käib niisugune võidujooks ääretult ääretult plastik, et tunnistan, ma olen ise ka oma käitumist muutnud viimase paari aasta jooksul ka ise olen hakanud võttamatakseer andmeid, kus on mul need ohud, nüüd jälle pannakse mets kaitse alla, kuigi ma ise meeldiv väga niimoodi looduslähedaselt majandada väikeste lankidena. Mis tasakaal peaks olema metsamäe vaatevinklist? Tasakaal on ikka juba ammu käes ja ületatud ka, et oleme jälle sellel salas ka Euroopas eesrinnas, et meil seda kaitsemetsa protsentuaalselt. Ta on ju jube valjuks läinud, et minu nagu nägemus on see, et me võiks majandusmetsas anda mingitele reeglitele veel järgi. Kas lagedale peab olema seitse hektarit? No arutame siis natukene, aga arutame ka seda, et kas konkreetne konkreetne mets ikka vajab sellist nii ranget kaitset, nagu ta täna on, eks ole, et arutame neid kahte asja koos. Ma arvan, et Eesti inimene oleks palju õnnelikum, keskmine keskmised, mõtlesime, et kui oleks, võib-olla see majandusmetsas annaks natuke järgi, aga seda üldist piirangutega metsa oleks veidi vähem. Eesti asub metsavööndis, mets on meie rahvuslik rikkus ja kõigi koostöös tuleb seda teha niimoodi, et see jääb, et see oleks liigirikas tulutoov ja kõik see No see tasakaal peab jääma, et, et seal ei ole kahtlust ja seda keegi ju ei ole ükski metsaomanikega metsamees seda kahtluse alla seadnud, et elurikkust peab jääma ja kindlalt ta jääb. Ma olen selles enam kui veendunud Suur tänu selle intervjuu eest vardi metsaühistu juht Taavi Ehrpais. Ja see on v proua. Ja ore kuudes räuskavad Pajo emm südame nõnda ära meelde. Mõtle, kui üksi ja valge elab seal maa Mayama suunanud peegaaria. Ja tumedad? Ja ore kuudes elus kaovad paju. Enn söödamees. Ära? Meelde päeva ju? Milline on olnud eelmine nädal ja mida meil looduses oodata, sellest räägib kohe Kristel Vilbaste. Nädal looduses. See, mismoodi vesine ollus praegu taevast alla tuleb, on küll tundide küsimus. Ida-Eestis enamasti langeva lume lääne pool, särava jäite või suisa vihmana. Küll on kindel, et allapoole tab tilkudes vaikselt mööda jääpurjekaid kuni nende ninad juba maani ulatuvad. See on hetk, kui me vähemalt korra peame krõmpsuvad jääpurikad hambal proovima. Üks päev tuli, mu tütar laotas tuppa peotäie purikatega ja kurtis, et tänavu on jääpurikad kibedad. Tegelikult ei maksagi neid talv läbi katusel seisnud lumest tekkinud kurikaid proovida. Ega see õhk meie linnades nii puhas ole. Aga metsa minnes peks puupurika ära kõrgistada. Veel paremaga oleks aianurgas vahtrale mahlajooksu ava teha või oks murda. Lõuna-Eestis jookseb juba veebruari algusest vahtrates kast, vahtramahla võib vahtra jää purikaid. Ühed maitsvad mõlemad. Midagi imelikku selles ei ole, sest vahtrad jooksevad ikka ka südatalvel suuremate suladega. Kasemahlani on aga veel mitu head kuud. Kuigi kauguses kumavad kaasikute ladvad on hakanud juba kergelt õhetama tee ääres kasvavad pajud suisa punastama. Kevad ei ole enam mägede taga. Suured linnud on tasapisi hakanud pesaehituse peale mõtlema. Merikotkas viib sel ajal pessa esimesed rohelised oksad. Rongad on ilmselgelt paarilised. Aga rongad on ka näljas sest hukkunud loomad kaovad kiiresti lume alla. Üks kaaren oli eelmisel nädalal suisa linna tulnud ja varese rahvalt toidu ära näpanud. Nägin teda oma kodu lähedal paksus lumes, midagi hakkimas. Varesed karjasta, pea kohal tiibadega kõrvakiile jagamas. Uurija veri minus lõi keema ja üritasin uurida, mis Kaarlane niivõrd maitseb. Või ehk on see salapärane kaarnakivi, mida vaid kaarna pesast leida võib ja lindude keele mõistmise oskuse annab. Aga lühikeseks jäi mu tee, sest teeäärse lumepalli otsast kõnnumaale hüpates sattusin üle põlve lumme. Nii paksu läbi ronimine päris keeruline. Nii kõrges ehk pelga pole nagu 2010. aastal Peipsi ääres kus kalda tuisk-lumi ulatus kõhuni. Järve paksemale lume koorikule pääsemiseks tuli see ala õrnal koorikul roomates läbida. Siiski on Eestimaa kagunurgas lund praegu juba 60 sentimeetri jagu. Ainus lohutus on, et see iga sulaga madalamaks vajub sest inimjalg selles enam pikalt käia ei jõua. Aga külma öödega tekivad lume koorikul on alanud iga-aastased karva kandjade pulmajooksud. Nende põnevaid tantsusammusid võiks hommikul mäelt uurida meie tantsujuhid. Uute tantsupeo tantsude välja mõtlemiseks. Pargi videvikus kostab selle tantsu tralli saateks meie metsade võimsamate puhkpillide öökullivilede hääl. Traat. Läheb alla ja paljapäi, ojade ja kraavide talul ja pall ja Päll Eksivad varblased lumi ei pruugi siiski ei, ta seedub silmi ja Õppa nii hinna ja kätte vea peanahas. Olla. Sügava. Aspektiga Pärt kruusakannuga vee ja ta ei jõua tuut ja. VSP jelda päikest, punase kuive. Loevad tulbaikal ja pereema või. Loevad pulgi Laajast live rin. Saada uudi. Sõime kevadel eriti juuste ja näe Äkki? Juhtiva käsiimerskemale. Ökoskoobi jätkub järgmises tunnis ka, kui oleme ära kuulanud, virgutusvõimlemise selle kaasa teinud, siis räägime talgutest, mis tulemas ja juba otsitakse vabatahtlikke. Nii et sellised lood, aga nüüd tähelepanu, kellel on raadio kuskil kõrval ja fotoaparaat, siis olge valmis. Hea kuulaja. Nii on hästi hea kuulaja pussaa praegu raadiot, kuulad kodus, tööl, metsas, juuksuris, kontoris, spordisaalis, lumesaha, roolis või kus iganes. Saada meile foto, kus ja kuidas sa raadiot kuulad? Kirjuta aadressile Vikera TRUE, loosime saatjate vahel välja magusaid auhindu. Kolmapäeval, 13. veebruaril tähistame koos raadiopäeva. Keeride. Sinist. Sinistori. Igal suvetunni. Ajal. Üks. Laulda karjuda ja mitte teha.