Sõnanäitus meile kõige paremat ülenduse teed, milleks on alandlikkus. Ta alandas end nõnda, et võttis sulase palge. Igaüks, kes tema jälgedes käib, saab ennast alandlikuks muutes ülendatud. Mu arvates alandlikkus on tõelise inimese olemus. See näitab, et uhkuse teekond on jäetud maha. See näitab, et ainitine pilk ei ole suunatud mitte ees terenduvale, materiaalselt progressile vaid kõrval sammuvale, inimhingele. Alandlikkus ei nõua teeneid ega pane inimest mitte kunagi orjaikkesse. Ma avan oma silmad, sinu päevakiirtes kristus. Ja asetan sinna seitse ilma kahetsuse ilma alandlikkuse, ilma andeksandmise, ilma suuremeelsuse, ilma kaastunde, ilma rõõmu ilma ja lootuse ilma. Pesema silmi kristus ning valgustanud kirkalt vaatlema et näeksin ennast ja omi mõtteid, sõnu ning tegusid läbi sinu valguse. Sest see ei tuhmu. Niisutama kuivanud huuli, millelt hakkaks tärkama laul silu kiituseks. Julgusta mind vaatama kaugele et näeksin inimesi mu kõrval säilitama taju, mis õpetakse päikesekiires hõljuv tolmukübe olen mina ise. Ja üksnes niimoodi nähtav teistele. Aseta mind kindlalt seisma maailma ookeanis, kust ei ole tagasipööret mõista mu õnge ja leevendaleid. Andestama möödalaskmisi ja tõrjumust, mõtted neid sinu võimukaaslaste ees millegagi õigustada. Julgusta, kui kardan. Ära lase mu pilku ähmastuda. Hoia mind tarkuse teel. Aga ära lase sellel saada ülemaks mu südameteest. Päästa mind mu surmahetkel, kui see peaks tulema. Ja luba siis sellele maailmale uinudes kuulda kõikide pühakute laulumist tulvaks ka minu huultele.