Tervist head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja, milles täna tuleb juttu järgmistel teemadel. Täna võib Tallinna kinomajas näha kontserdisarjas diplomaatilised noodid. Türgi päri filmi Mozart Türgis te kuulete, Kersti Inno intervjuud Heili pausiga. Ansambel paukenhest annab täna kell 18 kontserdi Tallinna raekojas. Vambola Krigulit intervjueeris maile nairis. Pärnus toimub praegu igav vastane Arbo Valdma talvine klaverikursus ja kontserdid. Ülle Hallik tegi intervjuu Arbo Valdma ja Ave sopaga. Eesti riiklik sümfooniaorkester annab üheksandal veebruaril kontserdi, mille kavas on Rimski korsakovi, Beethoveni partak teosed. Solist on pianist Antti siirala Soomest. Jää dirigeerib Stefan Rootsist. Kontserdi tutvustab Andres Siitan. Eesti filharmoonia kammerkoor pool Hilleri juhatusel esitab mitmes Eesti kirikus kaheksandast 10. veebruarini Cyrillus Kreegi reekviemi ja Christopher Boves protendi uue teose Seven Words koorile ja orelile. Lähemalt räägib Annely vaste Tartus. Elleri muusikakoolis toimub viiendast 14. veebruarini prantsuse muusikale pühendatud pidu. Nädal lähemalt räägib Hedvig Lätile. Kooli direktor Kadri Leivategija. 10. veebruaril toimub Tartus Miina härma gümnaasiumis järjekordne Tuljaku võistulaulmine Kersti Inno usutles sel teemal Katrin puuri. Saate lõpus kuulete Priit Kuuse muusikauudiseid maailmast. Kuid kõigepealt tutvustab barokkmuusikafestivali kunstiline juht Andres Mustonen tänavust festivali. Teda intervjueeris Mirje Mändla. Ja siin on mitmed liinid, on sellel festivalil üks olulisemaid liine, on baroki suurkujud, mis nagu ikka, kuid alati on olnud, aga, aga Bach on seekord väga ilusti esindatud, nii soolomuusikate kaudud sooloviiulimuusika, partiidad, puugad ja tšello. Samuti tuleb Bachi interpretatsioon klaveril ja tema töötlused siis putsiooni ja teiste hilisemate meistrite poolt nagu pahjad ja transkriptsioonis. Ja muidugi tänasel avakontserdil on kaks suurt Bachi teost, vahi, kuues kantaat, jõuluganda vattidest. Kuigi jõulud on möödas, aga tegelikult Euroopas ringi käia, siis kõik on veel neidki lillekesi ja kuuekesi täis, nii et seal viimascandad selleni kunagi ei jõua. Sellepärast et meie kultuurikontekstis ei tähistata peale jõulude teisi pühi, nagu Jeesuse templisse toomine või mis on nüüd veebruari alguses otiga ka kolmekuningapäeva, aga pahukirjutatud kõikides nendes päevades skantaate ning glooria Klooja, mida kanti ette väga mitmetel puhkudel, mitte ainult jõulude ajal. Ta on muusika, mis kõlab haavalmissis seal avakontsert. Ja muidugi šarbindie Tedeum ülistuslaul prantsuse ja saksa barokk ja algab siis tulevärgi, muusika grilt, selline barokne jubilatsioon. Mis peaks siis nagu inimesele, kes tuleb kuulama, andma niisugust muusikalist ja hingelist pühapäeva seda ja mida jumal meile andis, seitsmendaks päevaks, et me kiidaksime jumalat ja, ja pühendaksin ennast devale. Vot selline kavand. Teine liin on mitte otseselt Euroopa Brockiliinaga, mis selle ümber võis ja võib ja on praegu ningi lätted, nii. Hortus musicus toob sellise kava. Teda pole enne toonud Lähis-Ida muusika, juudi traditsiooni, Muskil juudi sünagoogi muusika, vana testamentide ja psalmide peale kirjutatud muusika. Araabia muusika, see, mis Lähis-Idas nagu tuleb prohvetite jälgedes, see on mulle väga-väga lähedane ja ja ma väga soovin, et meie muusikamaailma ka seepoolne osa kultuuripildis tuleks, eks me näeme ju iga päev uudiseid ja nagu juba naljatletult räägitakse, et uudised on see, et kui palju on, on Palestiinas juudimaal kedagi tapetud seal põhiainult niukestest positiivsetest asjadest, aga selle skulptuuri latest ja selles tähenduses, mis prohvetid kõik sealt sündinud on ja milline suur impulsi ja, ja mõju on temal Lääne kultuuri tekkimisele. Seda me võib-olla nagu ei taju, kuna me elavalt ei oska seda muusikat väga ette kujutada. Usbekistanist tuuakse, milles suvi muusikat ning mille üle mul on väga hea meel, on kreeka ortodoksi mentorite koorde Saloonikast. Et see on õnnestunud meil, kes siis annavad meile võimaluse viibida Bütsantsi maailmas. Aga noh, muidugi seda võib-olla võib igaüks ise vaadete lugeda lihtsalt lihtsalt, kui palju erinevaid soliste esineb sellel festivalil viiulit, klaverit, tšellot, lauljat. See on mulle väga lähedane seltskond, kellega ma liigun ringi, kellega koos musitseerin, kellega meil on suured loomingulised kontaktid. Ja selles selles sõprusringkonnast sünnib ka väga-väga südamlik ja hingeline interpretatsioon. Andreas lülis pianist, kes laia ampluaaga orkestrite solistina kammermuusikuna solistina, kes me oleme väga palju mänginud Bachi muusikat, soolamuusikat, romantilise rist Aleklassikat, tema esitamis lõpukontserdil nii Haydeni klaverikontserdi kui siis oma soolokontserdil Bachi ümber, mis ma rääkisin, Aleksander hülstoff, esimene kontsert enne siis juba eile tšello süütidega. Väga suur hulk muusikuid on, kes süveneb Bachi soolodesse, see muusika ei ole kunagi mitte mitte tohutut laiale seltskonnale, sellepärast et see nõuab niisugust filosoofilist mõtlemist ja kaasatulekut. Aga väga suur õnn on see, et neid inimesi on, kes sellega tahavad ise tegeleda. Ja Ores Iisraeli mängija, kes meil mängib viiulipartiiga, Seafuugasid. Teist aastat pärast väga suurte menu omanud Aile assoni on viimasel kontserdil, kes laulab Mozarti enderit ja koos Itaalia flöödimängija massi magame. Me esitame Mozarti teemale kirjutatud andaani variatsioonid, mis küll vokaalne instrumentaalne eputamine. Aga ta on väga ilusa Mozarti teema peale kirjutatud ja sellele lõpukontserdile ta sobiks. Ühel hüüdena on moskvamuusikutel ju piimumi Gutmani järeltulijad, järgmine põlvkond esitavad Viini klassikalist muusikat. Hayden peetometi, Mozartit esitavad Andreile Pakovi ümber, kes on väga tugeva klarnetivirtuoos ja kõikide klarnetisortide suurtundja. Ta mängib Mozarti kahekse klarnetiga ja kogu see ansambel haamerklaver, domine, miiniklassikat, tema aegsetel pillidel. Kõneles barokkmuusikafestivali kunstiline juht Andres Mustonen. Täna õhtul teeb klassikaraadio otseülekanne Estonia kontserdisaalist, kus esinevad Kädi plaas, Helen Lokuta, Mati Turi, Priit Volmer, Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor, dirigent Andres Mustonen ning kavas on endale ja Bachi teosed Kaheksanda veebruari barokkmuusikafestivali kontserdi, millel esineb Sohvi muusika ansambel Usbekistanist. Klassikaraadio salvestab ning annab eetrisse hiljem. Kontserdisarjast diplomaatilised noodid on seekord ühinenud ooperikunstfilmikunstiga ja see programm kannab pealkirja Mozart Türgis. Tegemist on ooperifilmiga, mille tutvustamiseks palusin stuudiosse produtsent Heili Vausi. Ma arvan, et klassikaraadio kuulajatel on vast kõige põnevam see et saab väga mitmekülgse informatsiooni kokku. Vaevalt et nüüd keegi tõesti nii põhjalikult on süüvinud selle ooperi tegevustiku, nende karakterit eripärase ja samal ajal ka Mozarti enda elukäiku sel ajal ja just nimelt seda briti lavastaja laiemažinski selle ooperi filmimise käigus avab. Tegemist on Mozarti elu algkuulsamaks ooperis saanud koomilise ooperiga röövimine. Helista ja huvitav on just see, et filmitud saab see nüüd ooperi õiges tegevuspaigas türgi haaremi palees topkapi palees, kuhu siis laiemažinski, 2004. aastal sõitis Euroopa tunnustatud ooperilauljatega väga head näitlejatega, mis on muidugi filmi puhul ka oluline, et taasluua see atmosfäär ja ta ütleb ise filmi kommenteerimise alguses, et ta vaatas seda paleed, mõtles, kus on siin nüüd see konstants, mida ma siin hakkan tegema, et see oleks nagu lihtsalt illustratsioon, et ma suudaksin kuidagi hästi sellesse ajastusse, sellesse meeleollu sisse minna, sest Mozart ju ise Türgis ei käinud, kuigi tol ajal oli Türgi äärmiselt popp. Austrias. Filmis saab kuulata ka lavastaja enda kommentaare ja siin saab heita pilku kulisside taha, kuidas lavastatakse ooperit, kuidas tehakse filmi ja kuidas see siis kõik kokku välja tuleb. Muidugi päris see antakse ka edasi, nii-öelda Hailaids on, on olemas ja iga olulise aaria dueti eel käib ooperilavastaja kommentaar ja ütleme, tema nagu otsingud. Põnev on see, et tema vanaema kasvas üles haaramis. Nii et niisugune sisuline teadmine haaremi elust on olemas ja Možinski ise jällegi kasvas üles vanaema juures keerulise elukäiguga suguvõsa. Tal on lapsepõlvest peale olnud nagu lähedane ja põnev see valdkond ja sellepärast ta ilmselt ka võttis sellise tavatu tegevuse ette, et minna nüüd filmima ooperifilmi, mis oleks ühtlasi ülevaadata Mozarti elust ja ka nende karakterite otsing, tasin, kõrvutab selle saabula olulisemaid tegelasi Shakespeari tegelastega. Näiteks ta ütleb, et paša osmin on poolio sarnane tuntud Shakespeari tegelaskuju, kes on melanhoolne, negatiivne tegelaskuju ja vot talle tundub, et see on just nagu põnev. Ja Možinski ise lisab, et see on üks eredamaid vastu olulisemaid karaktereid üldse ooperiloomingus, et ükski teine helilooja ei ole sellise karakteriga maha saanud. Kas nende solistide hulgas on ka tuntud nimesid veel? Monte osas on polgruuspedrile Lyndon Johnson, Constance jeldaga talli osmin, Petrous, blonde, kes ire, rändan, tore Pasche lim. Oliver Tobias, šoti kammerorkester, koor, söör Chades Makerlase juhatusel on esitaja, et ma peaks ütlema, et minule kõige rohkem meeldib tenor Velme ounte väga lüüriline, väga õrn. Ja kui nüüd just neid karaktereid natuke järgida, siis on tema just see pühendunud armastaja. Nii nagu Mozartki oma kirjades isale mainis, et tema armastas oma konstantsi rohkem kui konstants, seda täpselt nii on ka selles ooperis, nii et võib isegi öelda, et see on mingil määral Mozarti enda abielulugu. Tema suhtumine oma naisesse konstants oli ka tema naine, nii et siin on äärmiselt selged paralleelid. Juba seetõttu oleks põnev sellele pilku heita. Prikid laulavad sageli klassikat inglise keeles. Kuidas siin on lugu? Siin on ikkagi originaalis, kuna see oli tellitud saksakeelsena, leiame õudsat ise väga suurt rõõmu tundis sellest, et ometigi saab saksakeelse ooperi teha. No ütleme, kui tahta väga head hääldust, võib-olla siis natukene konsonante jääb puudu, aga, aga üldiselt on neil siiski täiesti aktsepteeritav stiil ja hääldus ja filmil on eestikeelsed subtiitrid. On vahva vaadata neid karaktereid, sest kui me oleme ooperiteatris, noh, ikka päris kaugele on lava, kui just ei ole binoklit kaasas, siis jääb siiski teatud määral suureks plaaniks. Aga filmiga me saame minna päris lähedale, jälgida miimikat reaktsioone ja muidugi omaette. Tartus on sellel loodusel türgi paleele endal, nii et ei mingit papist dekoratsioone. Film on valminud 2004. aastal ja diplomaatiliste nootide õhtu on Türgi õhtu, son Türgi filmi eri. Kas te selle filmi saite Türgi kaudu? Me saime Türgi kaudu, sest Türgi on hiigla uhke ise selle filmi üle, et Mozart nii varga tahtis nende olustiku sisse tulla. Ja nüüd siis tekkis võimalus, et Türgi produtsente võttis no ütleme nagu selle tehnilise poole enda kanda ja, ja see on neil suur au ja uhkus, et neil niisugune film ja niisugune produktsioon on olemas ja seda te võite näidata ainult ühe korra. Seda näeb ühe korra, Pacino maja mahutab 168 inimest ja kolmandale veebruaril kell 19 on see võimalus. Ansambel paukenfest annab täna kell 18 kontserdi Tallinna raekojas. Lähemalt räägib Vambola Krigul, keda intervjueeris maile nairis. Heliloojaid on seinast seina, kui nii võib öelda, 20. sajandi muusikamaistes. Esid võiks öelda 20. sajandi viimase veerandi mõistes Eesti heliloojatest esindatud Arvo Pärt ja Tõnu Kõrvits nende teostest. Ta on kavas seaded, et see ei ole originaallooming. Siis on veel kavas Frederick ževski, kes on viie-kuuekümnendate aastate vaba improvisatsiooni üks võtmeisikuid aga, aga üks oluline nimi sellest perioodist, tema teos on kirjutatud neljale lillepotile ja see tulemus, millist häält võtaja neli lillekoti jahmatas mind ennastki. Esimest korda, kui ma seda mängisin siis on kaasel, kordan T1 teos soolo Marimbale korrast, auton. Aga löökpillitaustaga heliloojale, kes on kirjutanud valdavalt muusikat, löökpillidele monitorist täpselt ei tea. Aga minu arvates on ta ise ka löökpillimängija löögil muusikaga üldiselt ongi niimoodi, et seda muusikat kipuvad kirjutama rohkem interpreedid ise kes valdavad neid pillide tehnikaid ja oskavad kirjutada, aga pillipäraselt. Kavas on Steve Risi Nagoya marimbast, mis on tõeliselt võib öelda Krestomaatiline teos löökpilliansambli muusikas kirjutada 94. aastal kahele Marimbale. Võib arvata, et vast iga löökpillimängija teab seda. Teost on kuulnud korduvalt ja kindlasti on seda kuulnud ka inimesed, kes ütlevad esimese reaktsioonina löökpillimuusikast mitte midagi. Aga seda lugu nad ehk on ikka kuulnud. On kavas ka Anders Koppeli Tokaata, mis on ka duo vibrofoni marimba, aga ta ei ole nagu justkui väga kaasaegse klassikalise muusika helikeelega, vaid pigem on seal natukene selliseid nii-öelda kerge muusika elemente sees. Kontserdi lõpuks. Me mängime Bosja Šefčoviči, Annin, soul, mis on selles kontserdis ainuke selline lugu, mida inimesed käsitlevad tavaliselt löökpillimuusika all tehakse mürtsu ka ja Jan tugev helinivoo. Seal me mängime trummi teistes lugudes trummi ei mängigi. Kui sind marimba ja vibrofon on mainitud, mis pille siis veel võid kuulda? Ehk kõige lihtsam oleks öelda löökpille, aga neid on tuhandeid. Võib-olla ei olekski siin õige neid hakata üles lugema, sest neid väikseid vidinaid on nii palju, et nende üleslugemine oleks tõeliselt tänamatu tegevus, et lihtsalt ei jää meelde. Eesti heliloojate huvi on õnneks suur ja pidev. Võib-olla see nii otseselt ei väljendugi selles teoste hulgas, aga, aga nad võtavad väga tihti ühendust, kui neil on mingisuguseid probleeme, kuidas kirjutada näiteks teistes väiksemates koosseisudes kuidas mõnd pilli kasutada või kuidas jõuab ühe pilli juurest teise juurde, et ju vahepeal nuiad ära vahetada. Löökpilliansambleid konkreetselt on eesti heliloojad kirjutanud kokku kümmekond et neid teoseid ei olegi nii väga palju. Aga nii palju kui meil kontserte on olnud, nii palju, me oleme neid alati mänginud. Ja üldiselt huvi on suur ja tuntakse asja vastu huvi. Ja see on õnneks on see kasvav trend. Milles tekkis sinu enda huvi löökpillimuusika vastu, kas see oli lapsepõlvest juba selline salaunistus või? Või oli see puhtjuhuslik? Sellega on niisugune tore ja romantiline, lapsepõlvelugu selle minu trummi mängimisega pilli mängimisega, et pisikestest poistest peale me vennaga hirmsasti tahtsime bändi teha kogu aeg ja see seltskond, kelle sinna minu vend siis kaasas, kui vanem need olid kõik minust vanemad ja tollel ajal oli kitarri mängimine õudsalt populaarne ja mina kõi kõige noorem mind siis suunati trummide ligi. Toimeta siis seal ja siis ma jäingi trumme mängima, tükiks ajaks omal käel õppima, hakkasin kuskil 12 aastasena, muusikakoolis õppisin flööti, klarnetit, teisi puhkpille ja muusikakoolis, ma hakkasin löökpille õppima 12 aastaselt ja siis asi läks kuidagi kuidagi loomulikku rada pidi Nõmme muusikakoolis muusikakeskkool ja ja sealt enam tagasiteed ei ole. Tänapäeval saab siis õppida muusikakoolis, laste muusikakoolis ja kui seal Laste muusikakoolist alates. Kas meil on piisavalt õpetajaid? Ei ole sa ise, õpetajad. Ma õpetasin enam kahjuks ei leidnud selleks piisavalt, et aega, et tegeleda sellise intensiivsusega, et mu südametunnistuse piinaks võib-olla suuremate lastega veel saaks õppetegevus olla natukene ebastabiilsemate üks nädal on seal ainult üks tund ja teine nädal on kaks või siis teed kolm eelmise nädala tunni järgi. Aga kui see seitsmeaastane poiss vaatab sulle suurte silmadega otsa, tal on jälle kõik meelest läinud, mis talle eelmine kord seletasid, siis, siis see tegevus vajab stabiilsust ja, ja seda ma kahjuks ei suutnud neile pakkuda. Seetõttu ma otsustasin ka sellest loobuda. Kas teil muidu repertuaari on lihtne leida? Muusikat on tegelikult palju palju huvitavat muusikat. Ma arvan, et edaspidi me üritame ka rohkem välisautoreid kaasata oma kavadesse. Siin kavas on tegelikult seitsmest heliloojast on ainult kaks, on eesti autorid see kontsert, need ongi pisut tavatu neil sellepärast et reeglina on meil anud enamuses eesti autoreid. Pärnus on terve nädala jooksul olnud tavalisest palju rohkem klaverihäält kuulda. Käimas on teine talve universiteet ehk klaveripedagoog, Arbo Valdma klaverikool Pärnust pärit ja Saksamaal Kölni konservatooriumi juures töötava klaveripedagoogi Arbo Valdma nädalasel klaverikursusel osalevad noored pianistid nii Eestist kui mujalt maailmast, Jaapanist, Koreast, Saksamaalt ja Serbiast. Traditsioonilise klaverimänguklassi kõrval saab osaleda ka klaveriõpetamise klassis. Professor Arbo Valdma kinnitas, et tema jaoks on Pärnus toimuvad meistrikursused erilise emotsionaalse kõla värvinguga. Talvel universiteeti teha, Pärnus on üks imeline meeleline ja vaimne ettevõtmine, mis minu jaoks on üks ilusamaid pingutuse viise, et elu OSCE tunnetada ja uut värskust. Ja mul on hea meel, et Pärnu kursusel on eriti võrreldes teiste kursustega, mida ma nüüd olen teinud siin enne Pärnu kursust oli lühidalt Saksamaal ja Sloveenias üks kursus põles nende kursustega, kus on ka palju seda vaimset noh, seda kaaskõla ja vibratsioon. Kaasa ja teine asi on see, et nähtavasti ja ka siis olen emotiilsem oma. Töötajatele, kes on huvi näidanud praegu juba peaaegu et 20 saame jällegi orkestriga mängida, see kõik jätab ühe niisuguse hästi kompaktselt dünaamilise mulje ja ma loodan, et sellega suudame elada kaks-kolm kuud ühes samas vaimus edasi. Talve universiteedi korraldaja väe sat võis tunda rõõmu, et professor Valdma meistrikursused on mõnusaks traditsiooniks kujunenud. Juba kuus aastat tagasi alguses saanud ettevõtmine, nagu Arbo Valdma klaverikool, nüüdseks võib tõesti öelda, et on saanud tõeliselt elujõuliseks ja järjepidevaks tegelikult oli elujõuline juba esimesel aastal, lihtsalt endal oli niisuguseid kahtlusi ja kõhklusi rohkem, aga nüüd tal on juba niimoodi kujunenud oma vorm ja oma nägu. Praeguseks on olnud juba viis suve universiteeti ja kuna õpilasi on palju ja, ja õnneks on ka professor Arbo valdmaal veel energiat, mida ta tahaks nagu Pärnu ja Eestiga jagada siis niimoodi, siis me laienesimegi talve see ei ole nüüd küll nüüd mitte ainult nagu talvele iseloomulik. Õigemini hakkab olema järjest rohkem suvele iseloomulik, et me ei õpeta ainult valmis pianistide klaveriõpilasi, vaid õpetama klaveriõpetajaid. Ma arvan, et see on nagu Pärnu kontekstis ikkagi kõige olulisem rõhutada ja, ja tõeliselt hea meel on sellest, et see niimoodi on läinud. See esimene õpetajatele mõeldud kursus oli siis aasta aega tagasi ja Pärnu muusikakooli õpetajatele kohustuslik ja see tõi kaasa nii mõnegi algselt pisara või vastuseisu või need olid pigem niuksed, hirmu, väljendused. Aga nüüd on nagu hea meel öelda, et me ei saanudki nagu kõiki õpetajaid, kes nagu tahtsid osa võtta, et me ei saanudki nagu vastu võtta ja ise tõesti tahtsid ka seda ja et nad kindlasti tulevad ka suvel välja ja nii ongi meil siis tegelikult väga jõudsalt see kursus viimase aasta laienenud nii õpilaste poole pealt, sest see suurendab kohe õpilaste mahtu. Kui üldse ka ikkagi sisuliselt, et kõik see õpetajate puhul on sealjuures kas seda on kohe naljakas isegi öelda, tegelikult on õpilasi liiga palju selles mõttes liiga palju. See professor Arbo Valdma tegelikult minu meelest töötab nagu võimete piiri peal või isegi üle võimete aga see käib tema stiili ja, ja, ja tema elupõhimõtete nagu juurde ja ma saan aru ka, et tal on väga raske ära öelda õpilastele, sest et iga õpilane noh, annab midagi ja, ja ja, ja on huvitav ja ta ja ta nagu harutab neid lahti ja see annab talle nii tohutult energiat. Üks asi on see, et sa sa õpikaid, tunnise harjutad ja teine väga suur harjutamise ja õppimise vorm on kahtlemata kontserdid. Kaks kontserti on kursuslastele tänaseks juba seljataga, ees on lõppkontsert koos Pärnu linnaorkestriga. Meie kontserdid on nagu analoogsed nagu tunnidki endiselt Pärnu raekojas, kuna see on väga sobiv ja väga mõnus saar ja seal on väga hea klaver, pühapäeval on siis meie partneriks Pärnu linnaorkester, kes on tõesti siis olnud juba Rauniversiteedi ja ka eelmise talve universiteedi sõbraks ja kui suvel on olnud keskendatud Mozarti muusikale, siis praegu me oleme sellises talve unises romantilise mas laines, et orkestriga koos kantakse ette šopääni klaverikontserte kaks neid on ja, ja mõlemad nendest siis on ka õpilaste poolt ette valmistatud ja, ning orkestrid Talveuniversiteedi lõppkontsert Pärnu raekojas algab homme õhtul kell seitse, kontserti juhatab Jüri Albertin heligajale Pärnust Ülle Hallik. Reedel, üheksandal veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis ERSO kontsert, mida dirigeerib Stefan Solliam Rootsist. Andres Siitan, miks just Stefan solium? Kas see on tõesti hea küsimus, sest pidi juhatama seda kontserti Kristjan Järvi ja ma ei teadnud, mis meie publik meist arvab, sest meil on nii palju olnud viimaste kuude jooksul muudatusi just nimelt esinejatest. Oleme siin pidanud mitu, mitu solisti, mitu dirigenti välja vahetama. Ka meie töös on need muudatused kahjuks tabatud, sest tehakse plaane väga pika aja peale ette. Need kokkulepped tavaliselt sõlmitakse ikka mitu aastat varem ja inimestel võib tulla igasuguseid ettenägematuid asjaolusid ja kuna Kristjan Järvi peresse on oodata järgmisel nädalal juurdekasvu, siis ta otsustas olla kodus oma oma pere juures ja oma lapse sünni juures. Ja selle tõttu siis leidsime ühe teise väga toreda noore dirigendi, kes on maailmas juba ka üsna väljapaistvat karjääri teinud mitmete orkestrite juures ja ma olen kindel, et publik naudib selle dirigendi koostööd ERSO-ga väga. Kuidas sündis kontserdikava, kas on nüüd pandud kokku silmas pidades Christian Järvit või Stefan? Kui mingisugune muudatus tuleb, siis see muudatus peab olema nii väike kui võimalik, et kui mõnikord tuleb vahetada solisti või dirigenti, siis püüame ikka teosed samaks jääda, et tegelikult jah, selle kontserdiprogramm oli, oli tõesti kokku lepitud, Christian närviga. Aga see programm hästi sobib. Väga hästi meeldis Stefan soliumile, nii et ta ise kommenteeris seda niimoodi, et tal on väga suur rõõm tulla juhatama niivõrd toredat ja huvitavat programmi. Kavas on siis Rimski korsakovi, Hispaania kapridža, Beethoveni klaverikontsert number viise, stuuria partabki, orkestri kontsert, Beethoveni klaverikontserdis soleerib anti siirela, kes pole sugugi tundmatu nimi Eestis. Tuulikule anti siiralt on ja eelkõige just publik Pärnus kuulnud, et kõige rohkem tegemist väga-väga hea noor pianistiga ja, ja kindlasti tuleb hea kontsert temaga. Aitäh, Andres Siitan. Eesti filharmoonia kammerkoor pool hilieri dirigeerimisel annab järgmisel nädalal kolm kontserti. Kaheksandal veebruaril kell 19 Tartu Jaani kirikus, üheksandal veebruaril kell 18 Haapsalu toomkirikus ja 10. veebruaril kell 19 Tallinna Niguliste kirikus tuleb ettekandele Cyrillus Kreegi reekviem Other Boves Blood bändiseades, koorile ja orelile ning Christopher Bauer Blood bändi Seven vööd Secklents orelile ja koorile ja see on teose esiettekanne. Kontserdi tutvustab filharmoonia kammerkoori esindaja Anneliivaste, kuidas tekkis mõte tellida Christopher Bauer Blood bändilt uus versioon. Cyrillus Kreegi reekviem on kirjutatud ju tegelikult 1927. aastal ja see on mõeldud ettekandmiseks koori ja orkestriga originaalis. Aga tõepoolest, seekord siis Eesti filharmoonia kammerkoor poolhylieri juhatusel kannab ette reekviemi seatuna koorile orelile mille on teinud tuntud inglise organist ja helilooja Christopher Maurs prool bänd, moor, sproon, Bent on tegelikult ju väga hinnatud ja tuntud organist ja helilooja, aga ta on, peaks olema tuttav nimi ka Eesti publikule, kuna ta on siin varem korduvalt käinud ja peamiselt esitanud Arvo Pärdi muusikat, seda ka salvestanud Eesti filharmoonia kammerkooriga ja koostööd teinud poolhylieriga. Aga kui nüüd rääkida Cyrillus Kreegi reekviem-ist, siis tegelikult, et on ka ju originaalpartituuris orelil väga suur roll. Ja vaos president ütles ka ise et kreegi reekviem sobis suurepäraselt ümbertöötlemiseks orelile, sest reekviemi vaimulik olemus iseenesest sobiv, oreli kõlaga ja samuti on kreegi helikeel moonia väga soosivad seda. Aga sellel on ka teine põhjuse pisut pragmaatilisem. Nimelt Eesti filharmoonia kammerkoor sõidab maikuus kontsertreisile Suurbritanniasse ja seal on samuti kavas esitada sedasama kreegi reekviemi oreliversioonis. Ja nii suurt reisiettevõtte orkestriga on kahtlemata üsna keerukas ja seetõttu oreliversioon võimaldab esitada kreegi reekviemi sagedamini ja loomulikult rohkem ka väljaspool Eestit. Et see on ju suurepärane võimalus tutvustada jälle, et eesti muusika tähtteost maailmas. Kontserdi teises pooles on kavas üks esiettekanne. Jah, ettekandele tuleb Christopher Boves prorpendissev nagu õed ehk seitse sõna orelile ja koorile. Tegelikult tellis selle mõned aastad tagasi temalt dirigent haavad Aarma ja Laitsegi Ringhäälingukoor ja see koosneb 13-st osast, kus orelisoolod esialgses versioonis vaheldusid siis erinevate heliloojate kooriosadega. Aga Paul Hillier pöördus Christopher Pauls pruut penti poole palvega kirjutada spetsiaalselt just kammerkoorile eraldi kooriosad. Ja nüüd siis tuleb see lõplik variant ettekandmisele siin Eestis. Niisiis on hea võimalus kuulata, kuidas interpreteerivad kaks väga head inglise muusikut Christopher Paaversbroodend ja siis dirigent Paul Hillier kes juhatab Eesti filharmoonia kammerkoori, kuidas nemad interpreteerivad Eesti muusikat ja Haapsalus linnas, kus kreek elas, on kontsert tasuta kõigile huvilistele. Aitäh Anne Livaste filharmoonia kammerkoori esindaja, nii et kaheksandast 10. veebruarini annab kolm kontserti Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kontserdist 10. veebruaril Niguliste kirikust teeb klassikaraadio ka otseülekande. Viiendast kuni 14. veebruarini korraldab Tartu Heino Elleri nimeline muusikakool juba traditsiooniks saanud pidu nädala, mis sel korral on pühendatud prantsuse muusikale. Mida põnevat näha ja kuulda saab, sellest räägib kooli direktor Kadri Leivategija tõesti, sel korral meie trantsusel muusikale ja kultuurile pühendatud pidunädal toob meie juurde, et meie nelja rahvusvahelise partneri koolide noored muusikud oleme siia palunud Prantsusmaalt tuti jeeni mehelise Clamaardi konservatooriumi külalised, samuti tee Turu konservatooriumi Espo muusikainstituudi ja Medintsi nimelise Riia muusik, ka keskkooli ja muusikakooli külalised, nii et tegemist on ühtepidi küll hästi suurejoonelise prantsuse muusikale pühendatud pidu nädalaga, teisi pidime siia sisse, oleme planeerinud veel mitmete meie muusikuid hõlmavad ürituseda, kõigepealt on tulemas sellel ajal ka üks niisugune noorte diskussiooni projekt armunud klassikasse, kus meie külalised koos meie oma muusikutega uurivad, et miks siis noor inimene tuleb või ei tule kontsertile, vaid miks nemad ikkagi muusikat ise tahavad õppida, mis on see magnet, mis neid siin hoiab? Ja eks see magnet, mis haaraks nendevanuseid, noori inimesi ikka enam ja enam kontsertsaalidesse. Ja teine oluline asi, mis selle suure pidunädala sees on, on see toimub ka prantsuse kammermuusikale pühendatud tud kammermuusika festival, festari, mis on ehk nii-öelda tähtede järgi ühtki festival Espordo, too riigiga, kus siis meie külalised esitavad koos meie noorte muusikute ja ka meie õppejõududega ka prantsuse muusikat. Ja kas effesdari festival on oma nelja kontserdiga selle prantsuse pidu nädala suurejoonelise programmiks osa, millega prantsuse pidunädal algab ja millega lõpeb prantslase pidunädal algab nüüd siis, viiendal veebruaril Tartu Ülikooli aulas, kus esitavad Tartu muusikud siis Tartu keelpillikvartett, Kristel Eera oja, Kadri Sepalaan, Kadri Rehemaa, Reet Mets ja sinna juurde Pille Taniloo, Foreek klaverikvintetti tuleb ettekandele sansoonsio poesonaat Rivo Kallasmäe esituses, mis jääni variatsioonid Kadri sepalane Jorma Tootsiga ja veel jornatoodsade müntel esitamas Ravelia tsüklis ane ema kahele klaverile, nii et on tulemas suurejooneline avakontsert. Enne seda veel esmaspäeva hommikul kuuleme väga huvitavat avaloengut, mille siis meile Hillar Palamets ette valmistab. Java loeng on pealkirjaga siis Pariisi linnas Londonis ehk prantsuse kultuuri mõjust Eestile ja eestlastele läbi aegade ja üldse neid loenguid on meil siin kolmel hommikul planeeritud, kus me kuuleme, Galina Kulik koovalt ka teisipäeva hommikul Prantsusmaa muusikast ja muusikutest loengu ning kolmapäeval on palutud Jaak Kangilaski rääkima Pariisi koolkonnast maalikunsti ajaloos ja väga uhke lõppkontsert 14. veebruaril on Vanemuise kontserdimajas, kus sellel suurejoonelisel kontserdil osalevad koorid nii Elleri koolist kui meditsiini imelisest Riia muusikakeskkoolist, samuti Clamaarti, konservatooriumi üliõpilased. Nii orkestris kui kooris solistidena prantsuse, 19. ja 20. sajandi muusikaprogrammiga tulemust on ääretult suurejooneline, uhke, palju huvitavaid ka lausa uudisloomingut Eesti kuulaja jaoks kaasa haarata ja kindlasti väga põnev, töine pidu nädal. Kas nendest loengutest võivad osa võtta? Ta kõik huvilised? Kindlasti ta, nad on vabad ka kuulajale väljastpoolt, aga ehk ei ole need loengud sedavõrd nüüd reklaamitud väljapoole, kuna ei saa enam paraku, suhtlesid väike ja kuna meil koolitöö sellel ajal ei toimi tavapäraselt, siis on muidugi eelkõige sinna palutud kõik meie oma koolipere, aga väljaspool külaline loomulikult leiab ikkagi koha, et neid huvitavaid loenguid kuulata. Kust leida infot, et selle prantsuse pidu nädala kohta kõigepealt informatsioon on olemas kooli koduleheküljel www punkt tee MK-punkti samuti tuli aknas. Loomulikult võib ka vajaduse kooli lihtsalt helistada, informatsioon on ka pandud Tartu linna välja. Kui tekib huvi ja seda informatsiooni kätte ei saa, siis kindlasti on otstarbekas kooli lihtsalt kasvõi helistada. Aitäh Kadri Leivategija selle intervjuu eest ja viiendast kuni 14. veebruarini Tartu Elleri muusikakooli vallutanud prantsuse muusika, sest toimumas on pidunädal. Kümnendal veebruaril toimub Tartus Miina härma gümnaasiumis järjekordne Tuljaku võistulaulmine, sedapuhku juba viieteistkümnendat korda. Võistulaulmist korraldab Eesti segakooride liit Katrin puur, mis oleks nagu selle võistulaulmise märksõnad. No kindlasti juubel 15 pole küll teab mis suur number aga arvestades seda, et igal aastal koguneb märkimisväärne hulk koore Tartusse, et jälle ja jälle ennast proovile panna, siis on 15 täiesti arvestatav aastaga. Kui palju on seekord koore osalemas? Seekord osalejate arv ei ole väga suur, mis ühest küljest on kurvastav. Teisest küljest on see jällegi loomulik, et kogu aeg jälle võimalik 25 kolmekümnekooriga konkurss Eesti tingimustes pidada, aga kuna Tuljaku traditsioon on mõeldud iga-aastasena, siis me korraldame teda igal juhul, ükskõik kui palju neid koore on. Sel aastal on meil neli kategooriat. A, B ja C, tasemekategooriad ja D-kategooria on koolikooride päralt ja osalevaid luure on 13. Tuljaku võistulaulmisel lauldakse Tuljakut, mida veel Tuljaku võistulaulmisel ei pea Tuljakut laulma. See nimetus käib võistlemisega kaasas. Tuljaku laulmine on koordele vabatahtlik, aga võistlemine Tuljaku laulmises on eraldi hinnatav, kes on seekord žürii koosseisus? Žürii on minu meelest väga soliidne ent traditsiooniliselt kuuluvad sinna kaks antsu. Ants Soots ja Ants Üleoja. Neile sekundeerivad Tartu esindajana Riho Leppoja ja natuke noorematest Andrus Siimon ja naispoolt esindab Maarja Soone. Terve Tuljaku konkurss on publikule avatud. Loomulikult me alustame hommikul 11 30 Tartus Miina härma gümnaasiumis ja kõik huvilised on teretulnud, see on kõigile tasuta. Ja mida rohkem pöidlahoidjaid, seda parem. Philip Glassi juubelinädal kestab otse kolmapäevasel sünnipäeval tegi Ühendriikide oha José regi Bowling Greeni ülikool koos oma uue muusika ansambliga juubelikummarduse maestro kohal viibides. See oli läbilõige mitme aastakümne kammerloomingust. Venne andis Müncheni riigiteatri balletitrupp viimase etenduse Karolin Karlssoni uuest balletist Mishima. Ehk kui lahkumine meenutas American Pällid siiaatri Pariisis Atlee teatris etendusega inse Aperruum. Ikat appi lavastatuna. Kui enne mängiti saksofonikvartett neti-kontserti Pariisis, siis eile juba Glasgow's täna Edinburghis. Need on väga tähendusrikkad ettekanded, sest koos šoti kammerorkestriga mängib kontserti selle pühenduse saanu. Rosseeri saksofonikvartett det dirigeerib soomlane Hannu lindu. Tore on lisada Etka kaalukana esitus. Soomes läks nagu meilgi Mihkel Kütsoniga sümfooniast number kolm ja seda juhatas tapjale sümfonietta ees Eili õhtul Espoos joon stuur koors. Eile õhtul Philip Glassi Essteenekaima Dennis rassel Davis Austrias Lintsil, andes teate risk aga 93. aasta koktooperi Orpheus järjekordne etendus Davis ega palju koostööd teinud Danielle kurtsi uuslavastuses. Helilooja töölaual on praegu kaks suuremat teost. Vokaaltsükkel Leonard Coveni poeesijal kestmise raamat ning kuues ooper Christopher Hamptoni libreto Ameerika kodusõja teemal. Esietenduseks sügiseks San Franciscosse. Rida uudiseid on järjepannu uute heliplaatide vallas oktoobrist jaanuarini viis plaat. Aga suuruudiseks peaksin Filipp klassis seni viimase ooperi oodates farmereid, külalisetendusi, Erpordki teatrit Saksamaalt Need saanud õnnelikus Austini lüürilise päris Ühendriikide esiettekandena. Kuni seitsmenda veebruarini, aga ka täna on Saksamaal karsruues laval veel üks uus balletiklassi viiulikontserdimuusikal nüterents cooleri etenduseni. Ja viimasena tooksin esile Twailat Haapviib oma lavastuse balletist in ruum ikkagi ka Moskva suurde teatrisse ja esietendus tuleb veebruari keskel. Philip Glassi filosoofiline, suure maailmahaare tähelepanu ja toetusvägivaldset hääbumisele määratud kultuuridele on ta nüüd lähedaseks teinud ainas suuremale ringile. Kuigi tema muusikalised teostused alati igaühele ei pruugi meeldida. Aasta kaalukamaid juubeleid on möödas, aga kestab uhkelt enam kui 30 kaaluka ettekandega. Lähemal kolmel nädalal. Prantsusmaal kannis kuulutas klassikaline myydenn välja oma arvukad laureaadid. Alles kolmandat korda kokku 12 CDd ja kolm teeveedeed, mis ilmunud 2000. Uus elutöö preemia sai prantsuse helilooja Andrei tüti aasta plaadifirma Manfred Archeri ECM ning aasta kunstnik pianist Christian Sacha Riias. Galaõhtul oli laval aina rohkem tuntust kogu Luksemburgis sümfooniaorkester, maestro tüti kontserti ühele akordile mängiti ja noorima näoli laval 12 aastane venelanna Juulia vanniussina. Ükspireemiatest tuli kas Soome firmale unliin. Kas Sovile isokaski esitab Sibeliuse, Helsingi linnaorkestri ja Leipzee kestamisaatel sümfoonilise žanris sfääris loorbereid maris Jansons mitme orkestri ess juhatatud Šostakovitši sümfooniad kogu välja firmalt Iiemmaiglassiks. Veel preemiaid. Saksa raadio Arnold Schönbergi preemia vääris Berliini helilooja Harri Petter. Aiman ka läinud aasta juubilar kogu oma senise loomingu tegevuse eest. Preemiat annavad väljas sönbergi keskus Viinis ja Deutsche Symphony orkester, Berliin. Alles neljandat korda. Eelmistes laureaatideks on subt siin George Benjamin ja Jörg Viidmann. Tseremoonial juhatas orkestrit selle kaudu pane muusikadirektor akent Nagano ja kõlas räimanni 2005. aasta Salzburgi festivalil menukalt esiettekandel olnud teos sait insel. Peatselt tehakse Cardiffi Saint Davidi hallist teatavaks BBC kaardiks Singer of the World konkurssi 25 võistlusele pääsejad. Tseremoonial viibib 2005. aasta konkursi võitnud ameeriklast sopran Nikolka Well kes enne annab Londonist santsioonis ka soolehtu. Veneetsia biennaali esmakordse Kuldse Lõvi muusika alal said ootamatult Austrias tegutsevad muusikud. Helilooja Friedrich tsirka oma elutöö eest ja teisena Viinis kodunenud šveitslane, helilooja ja ansambli juht pead furrer teose Fama eest esiettekanne Donauessinganis 2005 kui innovatiivne nähtus nii laval kui kontserdisaalis. Väljapaistvate saavutuste eest. Bachi elu ja loomingu uurijana sai Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia Bachi preemia latsigi Bachi arhiivi ameeriklasest direktor Christoph Wolf ning roomlaste vihurifondikaalukast. Sibeliuse preemia värske laureaat on Taani helilooja PR-nöörkoor. Preemia suurus on 100000 eurot. Neur kord on ka tänavune juubilar oma 75. sünnipäevaga jaanuarikuu plaadi ajakirjaga grammofon. Editor Chois on rahvusmeeskoori praeguse peadirigendi Kaspars Putninsi tehtud Rahmaninovi plaat Püha Chrysostoomuse liturgia firmad Klossa esitajaks flaami raadio koor samas kõrval alles 29 aastasse. Peamiselt Peterburi Maria Teatris juhatava Osseedi dirigendi tuhansohhijevi esimene autoriplaat aga just Prantsusmaal Duluusi Kapitooliumi orkestriga salvestatud firmale naiiv mussaski, pildid ja Tšaikovski neljas. Ja veel üks konkursi võit Leedusse. 24 aastane Evelina põõsaid. Ta on võitnud teistkordse Landori pianistide konkursi Londonis. Saanud kutse mitmele Briti festivalile ning lepingu firmaga Läändorid koos alles võitis taga Rubensteini kursil Pariisis. Õppinud on ta Leedu, muusikaakadeemias ja Londoni kild, hooli koolis. Dirigentide poolelt. Ameerikast löökilist pärit Kent Nagano lepetas septembrist 2006 oma ametit hoidses Symphony orkester Berliini ning Los Angeleses Peri ees ja asus samast Baieri riigi job Berlin ning Montreali sümfooniamuusikadirektoriks ka jäida sünnilinna pöökelisse vaid sümfooniaorkestri audirigendiks. Täna juhatab Nagano Münchenis kaksiklavastust, kus Straussi Salome ele eelneb Wolfgang riimi lavalugu aedik. Laske hiigi. Photo Straussi libreto, tulen kohe lavale tulemas ka Britteni ooperipillipaat nelja vaata sellises versioonis. Ja homme on ka Baieristants, orkestri kontsert Nagano käe all. Haiivse täieriks. Suuman Aga Mandereolist tehakse kohe Wagneri Tristani ja Isolde kontsertkorras kus pea solistideks Wen Hepner ja Kristiine bluuer. Dirigent Andrei Moreiku praegu peadirigent Hamburgis ja Berliinis on palju teinud endiste idaeurooplaste ka Arvo Pärdi tutvustamiseks Läänes. Stuttgartis, kus ta on raadioorkestri peakülalisdirigent, tõid aasta lõpul esiettekandele leere au verbahhi kaksikkontserdi viiulile ja klaverile solistideks meilgi ois track'i festivalid, tuntud Vadim pluusman ja Angela viiuldaja, dirigent Emanuele kurvits on lahkunud 87 aastasena. Ta oli ka inglise kammerorkestri ees 20 aastat ning mängis 16 aastat kuulsas meelas kvartetis. Teinud koostööd Benjamin Britteni, mänginud ennast sõjareekviemi esiettekandel. Kauaaegne Kuningliku Muusikaakadeemia professor. Ja lõpetame täna kahe nimeka lauljaga. Bass Teo Adam lõpetas oma lavakarjääri Dresdeni Semperooperis remiidi osas Veeberi näidki siis kui sedasama ka 1949. aastal debüteeris. Ja nüüd oli laval 80 aastane maestro maailma sõpramonserraga paljee debüüdi tähtpäevaks kordades skaala kontserdi paasseli ooperis Šveitsis. See oli maestro lavategevuse 50. aastapäeva puhul. Just siit ta seda teede alustaski. Augene pidanud teatriintendent polnud selleks hetkeks veel sündinudki, märgib ajakirjandus. Galaõhtul oli peaesinejateks lauljatari tütermansserra märg tiim ning kaks valitud Cavaliers enda meistri kursustelt vene tenor Nicolai pastskoop ja ukraina bariton oligo romaastasin. Ja ometi tuliga masserraga ise veel lavale laudes Kerubiinid Ühe sars veela tütrega duetti ooperist läkmee. Lugege sellest pikemalt jaanuarikuu ajakirjast open vält. Ta veebruari heligajale tegid kaastööd Mirje Mändla, Kersti Inno. Maile nairis Ülle Hallik, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Helioperaator oli Helle Paas. Toimetas Karin kopra. Tänan teid kuulamast ja.