Tere, hea heliga ja kuulaja tänast saadet toimetab Kersti Inno. Ta teemad. Muljeid barokkmuusikafestivali Leclerc grupi kontserdilt jagab Märt-Matis Lill. Estonia kontserdisaalis toimub pühapäeval juubelikontsert Gidon Kremer 60, Kremerata Baltica 10 kuus juubilari Gasoleerivad Tatjana krindenkoja, Andrei pus, Karjov. Kavas Pärdistsilvestrovi snitke Korn, Goldie, Beats Tooming, räägib produtsent Peeter Vähi intervjuus Karin koprale. Tartu Ülikooli aulas toimub pühapäeval Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert, kus esitletakse uut harfia kullast flööti ning solistina esineb Con prio võitja Riivo Kallasmaapoel. Dirigent Toomas Vavilovi tegi intervjuu Hedvig Lätt. 16.-st 18. veebruarini toimuvate Euroopa ooperipäevade raames tähistavad Estonia ja Vanemuine ühiselt ooperi neljasajandat sünnipäeva. Age Raa käis pressikonverentsil, kus ooperipäevadega seonduvaid tegemisi tutvustasid Rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma ning Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene. 21.-st 25. veebruari marini toimus kannis 41. muusika, mis Midem mõtteid seoses Eesti esindatusega messil jagavad. Eesti interpreetide liidu esindaja Marje Lohuaru, Marion Raudsepp ettevõtluse arendamise sihtasutusest ja muusik Monika Mattiisen. Nõrgenoope Ta eesotsas Tõnu Kaljuste esitas eeloleval suvel kolm kuud vältavad Nargen festivali. Eesti kui mereriigi suurimat suvepidu. 12.-st 18. veebruarini on klassikaraadiost Bukaresti nädal muusikalini Bukarest. See on euroraadio muusikalinnade kontserdisari, mis seekord keskendub Rumeenia pealinnale muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Soovin teile head kuulamist. Kes tahab Kaheksateistkümnes barokkmuusika festival, täna toimub festivali lõpugala, esineb Tallinna kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel. Kaastage Watson pranayle Assani pianist Andreas Fröölis, itaalia flöödimängija Massimo Mertšellid. Kavas Mozarti tonitseti, ülinõudlikud aariad, Vivaldi, Virtoosne flöödikontsert, Bachi klaverikontsert ja majesteetlik Brandenburgi kontsert number viis. Enne lõpugalale tulekut annab aga saksa pianist Andreas Fröölis kell 16 Tallinna raekojas soolokontserti Bachi, Mozarti ja Piet Solle loomingust festivali epiloobudega homme kell 16 Tallinna Mustpeade majas, kus saab kuulata vene ansambli kaariku esinemist. Festival on pakkunud muusikaelamusi paljudele kuulajatele. Sain telefonile Märt-Matis, Lille käisid kuulamas Tallinnas briti gruppi Vecleergs grupp. Kas kontsert vastas ootustele? Jah, no eelkõige jah, kuigi seal oli ka näiteks niisugune osa nagu natuke, mis, mis valitsus pettumus, aga ütleme riknemis puudutvus nagu renessanssmuusikat, mida see ansambel kuulsete esitabki, mille poolest ta tuntud on, et see oli nagu väga-väga kõrgel tasemel ja sellisel tasemel, mida võiski oodata, aga mis oli nagu minu jaoks ikka suur pettumus, selliseid kontserdi teine pool koosnes suures osas sellisest romatistlikust. Jaga uuest muusikast. Esiteks need lood olid uue muusika vallas olid kohati üsna keskpärased nagu ja teiselt, et noh, see ei ole nüüd küll kollektiiv. Tugevus oleks ehitada sellist täiskõlalist romantilist muusikat. Et see mõjus sellise Kätu siirupi lisandina sinna muidu väga ilusale kontsertile. Minu arust on ka natuke nagu professionaalsuse küsimus on tajuda nagu seda, et mida sa teed, hästi, mida sa teed, keskpärased noh, et ütleme, sellist romantilise repertuaari laulsid ikka üsna keskpäraselt, võiks öelda, sinna ei sobi selline renessansi, viimistletud kõlagu tuur, seal on vaja nagu hoopis teist lähenemist ja, ja teine asi, et seda niimoodi nelja-viiekesi laulda, seal ei tule selle muusika võlu üldse esinenud, mõjub nagu üsna lahjad. Pigem nagu see moment, et mul ei ole midagi selle vastu, kui nad oleks esitanud nagu lugusid, mis oleks paremini haakunud selle renessansiaja repertuaariga, siis oleks olnud selline ilus sild, oleks tekkinud nende kahe asja vahel. Et noh, oleks oleks kindlasti midagi midagi sellist välja mõelda, aga lihtsalt et nüüd ta mõjus lihtsalt sellise kompotina nagu teine pool. Aga esimeses pooles kumas siis inglise kuldaeg. Ja seal olid hallis ja oli pöördoli. No mina ise olen väga palju kuulanud muidugi taldiskolarsid, kes on teine, selline kuulus Inglise koor ja ja noh, see Kleer rub eriti elavalt kuulates tallist. Ma olen ka kuulnud, kui nad käisid mingi kümmekond aastat tagasi, et tuli väga selgelt välja, mis, mis vers grupi selline eripära, et, et neil on väga isikupärased hääled. Et nad ei pürgi sellisele kristalselt ühtsele ja, ja selgele nagu kõlale, vaid, vaid pigem nagu seal on rohkem selliseid eristuvaid tämbreid ja ja mingit sellist faktuurist siis ka nagu sellist pisarat üritust, et on väga hea, et ta on nagu mitmeid erinevaid võimalusi läheneda ja kuulata nagu niisugust seda nagu kontsert kindlasti tööstuse ja noh, ütleme taseme poolest tõesti paremaks enam eriti minna ei saa, et sa oled niivõrd filigraanne niivõrd läbi tunnetatud, niivõrd musikaalne, niivõrd palju oli selle taustal tunda sellist süvenenud teadustööd või ühesõnaga, väga põhjalikult ikkagi on inimesed ennast kurssi viinud selle muusikaga ja selle aja muusika esitamise problemaatikaga. Aitäh Märt-Matis Lill täna saatuslik löökgrupi kontserti kuulata jõhvi kontserdimajas, kontsert algab kell viis päeval. Eesti Kontsert. Kutsub 18-st barokkmuusika festival esimesest 11. veebruarini inglise kuldajastu muusika, deklars grupp Suurbritanniast, ansambel Klaarika Venemaalt ja palju muud erakordselt 19 kontserti Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Samaaegselt barokkmuusikafestivali lõpu kaalaga toimub Niguliste kirikus Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert, kus saab kuulata kreegi Ikviemi uues versioonis seatuna, koorile ja orelile, mille on teinud nimekas Briti organist ja helilooja Christopher Powers. Proten. Selle eel tuleb esiettekandele Poor's protendi sekvents orelile ja koorile sellel vööd, mis on kirjutatud pool hilieri tellimusel spetsiaalselt Eesti filharmoonia kammerkoorile. Sellest kontserdist teeb klassikaraadioülekande. Üheteistkümnendal veebruaril kell 19 algab otseülekanne Estonia kontserdisaalist, kus toimub juubelikontsert Gidon Kremer 60 Kremerata Baltica 10. Koos juubilari Gidon Kremer iga astuvad üles Tatjana krindenko ja Andrei Puškaarjev ning kreemeri oma orkester. Kremerata Baltica. Gidon Kremer on sündinud 1947. aastal Riias. Praegu on ta maailmas väga tunnustatud solist ja ta on esitanud väga avarat repertuaari, alates nii Paldist Bachist ning lõpetades klaasi ja Adamsiga. Kontserti tutvustab produtsent Peeter Vähi. Kui praegu Gidon Kremer on võib-olla tuntud viiuldaja, no eelkõige niisuguse natuke alternatiivse, mitte fil harmoonilise, mitte akadeemilise muusika esindajana või interpreteeriana. Seda on muide ka näha meie sellest Tallinna kontserdikavast peaaegu kogu programm on selline natuke alternatiivne siis, kui ta siiski esile kerkis, siis ta mängis ikkagi täiesti niisugust klassikalist muusikat, Bachi soolo sona Raamsi, Tšaikovski, Sibeliuse viiulikontserdid, niisugune standard, viiuldajat, repertuaar. 11. veebruari kontserdi kavas on Arvo Pärdi fraatres, Valentin Silvestravi Messenger süntesaatoril klaverile ja keelpillidele Alfred šnitke Concerto krossa number üks, Erich Wolfgang Korngoldi sümfooniline serenaad oopus 39 ja Astorbijad Solla kaks teost. Kõiki neid heliloojaid ühendab see, et, et see muusika on valdavalt loodud 20. sajandi keskel või teises pooles stiilid tõepoolest erinevad ja, ja samas nagu ma ütlesin, et, et see on selline, et väga akadeemilist laadi muusika siin ei ole näiteks ühtki niisugust, noh, ütleme, armastati koolkonna heliloojat, et kõik see muusika on, esiteks on tegemist ilusa muusikaga ja kohati ka grotesksed muusikaga noh, näiteks see kehtib kindlasti šnitke võib-olla mitte üksnes selle konkreetse teose Lohtawatchnice kui helilooja kohta üldse. Pärdist vist ei ole põhjust väga pikalt, äkki ta Pärt on meile rohkemgi kui, kui tuntud ja fraatress see versioon. On jah, loodud 92. aastal juba konkreetselt Gidon kreemerile ja sinna on lisatud suur trumm siis keelpilliorkester, varientiimsilvestrov jällegi muide sobib sellesse seltskonda kolm esimest autorit, Pärtsilvestrof snitke, nad on olnud justkui sellised muusikalised teisitimõtlejad ja ma vist ei liialda, kui ma ütlen, et kohati Nõukogude Liidu selliste järelevalveorganite silmis olid need sellised dissident heliloojad ja sinna väga hästi sobis juurde. Muide Concerto prosso esmaesitajad ongi Gidon Kremer koos tema eksabikaasa Tatjana krindenkoga. Niisiis need kolm autorit sobivad absoluutselt kokku. Tead, sallast võib olla vähem põhjust rääkida. Teda ka ju mängitakse nii palju, võib-olla tahaksin ainult nimetada, et arranžeeringuid on üsnagi sellised harukordsed. Pead sa olla teatavasti ju üldse kõiki oma teoseid, mida praegu väga palju mängitakse küll sümfoonilise ja kammerorkestri koosseisudega, ega ta neid enam Mikke, ise ju orkestreerinud ei arranžeerinud ja nii ka need kaks lugu on Andrei Puškarevi seaded, aga nüüd üks autor, kellest rääkinud, see on Erich Wolfgang Korn gold. See on nendest nimedest meie publikule kõige vähem ehk tuntud ja samas ta on teatud valdkondades selline midagi ülimat olnud, vähemalt teatud aegadel. See on mees, kelle elu mahub 20. sajandi esimesse poolde. Ja sümfooniline serenaad, mida sellel kontserdil mängitakse, on just loodud täpselt 1950. aastal, nii et 20. sajandi keskel. Kes see mees on? Kõigepealt Ta on olnud niisugune fantastiline imelaps, no ütleme, oma ajastu Mozart, peaaegu tema teosed olid väga edukad, aga siis ta nagu Euroopa jaoks kadust, ta läks Ameerikasse ja oli oma oma ajastu kõige kuulsam Hollywoodi helilooja üldse. Ja võimalik, et just selle tõttu, nagu ma ütlesin, et treeneril on niisugune huvitav nina, ta otsib selliseid imelikke autoreid. Kolm gold ei ole niivõrd Euroopa sellisel akadeemilisel kontserdil alal tuntud aga just filmimuusika loojana, aga muidugi, ta on loonud ka oopereid, sümfoonia, kirjutanud kammerteoseid, nii et ma ei imesta, et kreemeram kavasse just tema muusika võtnud. Sel kontserdil tähistatakse Kidankreemeri kuuekümnendat sünnipäeva, aga samas on veel üks juubel tema oma ansambli Kremerata Baltica 10. aastapäev. Jah, need juubeleid on isegi omavahel seotud, sellepärast et Gidon Kremer kutsus kokku selle ansambli just oma 50. juubelikontserdiks ja ei ole välistatud, et näiteks Madis Kolk ka festivali nüüd jaoks kutsus kokku ühe ansambli, mis jäi tegutsema nüüd ansambli nime all või siis ka mina olen mõned muusikud näiteks klaaspärlimängufestivalile kutsunud, lihtsalt ühte projekti lähevadki koos edaspidi esinema. Ei ole välistatud, et ka Kremerata Baltica sind on just niisugune pooljuhuslikult niimoodi, võib-olla üks orkester ütles ära, et ta ei saa esineda seal kontserdil ja aga see oli muidugi niisugune õnnelik, õnnelik juhus ja see orkester toimib tänaseni. Mitte ainult toimi, see tähendab, et ei virele, vaid ikkagi äärmiselt produktiivne on oma salvestuste poolest ja muidugi ka kontsertidele arv on erakordselt suur sellise orkestri kohta, mis on moodustatud eri riikidest kutsutud muusikutest, Kremerata Baltica annab igal aastal umbes 60 kontserti, mis on ikka päris palju rohkem kui üks kontsert nädalas. Aitäh tulemast stuudiosse. Kontserdi produtsent Peeter Vähi juubelikontsert Gidon Kremer 60, Kremerata Baltica 10 toimub 11. veebruaril kell 19 klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Vanemuise teatri sümfooniaorkester annab pühapäeval, 11. veebruaril Tartu Ülikooli aulas kontserdi, kus soleerib Eesti noorte interpreetide konkursi Con prio võitja Riivo Kallasmaa. Lisaks oboe mängijale Riivo Kallas Maale soleerivad kontserdil Vanemuise lased Kai Visnapuu hardilt ja lande lampe, kits, flöödid, kes mõlemad esitlevad oma äsja soetatud uusi hinnalisi muusikainstrumente telefonid on Vanemuise teatri muusikajuht ja dirigent Toomas Vavilov. Kogu see kivi hakkas veerema sellest hetkest, kui meie oboe mängija Riivo Kallasmaa võitis kond, riiul peapreemia, publikupreemia orkestri juubeldas muidugi Tartus oli väga suur ja, ja siis tekkis mõte teha üks lisakontsert, Riivo Kallasmaa võitis ka Vanemuise orkestri poolt välja pandud auhinna, mis oli siis soleerimine Vanemuise orkestri ees, kuna nagu oli selline juubeldama peaks, kohe sai hakatud mõtlema selle peale, et teha Rivolik. Selline austusavaldus leidis toredat vastukaja ja siis, kui me hakkasime vaatama, et mida sinna Rivo kõrvale veel mänginud ja sest et poega nagu õhtut ära ei täida, päris natuke üksluiseks, siis selgus, et Vanemuise orkestrile on tegelikult veel väga-väga mitu toredat sündmust juhtumas veebruarikuu jooksul. Tänu kultuurkapitali toetusele õnnestus Vanemuise orkestrilt endale hankida tuttuus. Ülikvaliteetne tegemist on väga-väga hea pilliga ja sinna juurde veel mõeldes ja vaadates nagu orkestris sellise pilguga, et mis siin veel siis väga huvitavat on, sellel aastal toimuvad, siis märkasin, maga, flöödimängija käes kullast flööti. Aga tegelikult väga tavaline asi ja, ja kuna oli selge, et, et kolm sellist, aga vahvad sündmust on siis toimunud üks oli siis riba vallasema võit, teine oli arhitekkiminek, kolmas oli siis kullast, löödi ilmumine meie orkestris ja siis sai need kõik kolm asja kenasti ühendatud ja pandud. Vahva ja tore kava kokku, mida me siis pühapäevasel kontserdil esitame, kava sai koostatud selliselt, et ta oleks nagu ühe poolega ilma vaheajata ja me alustame Wolfgang Amadeus Mozart kontserdiga löödile, harfile, orkestrile, Mozarti siia, flöödikontsert on tegelikult ka selles mõttes erandlik teosed Mozarti loomingut Mozarti kirjutanud palju teoseid pillile, mida ta eriti ei sallinud. Teada oli see, et Mozart ei armastanud eriti flööti. Ühes kirjas kirjutab ta niimoodi, et olen rumal kirjutada pidevalt instrumendile, mis mulle ei meeldi ja on teada, et ta pidas ka harfi pilli, mille peale ei ole võimalik muusikat teha. Aga kuna elu viis ta kokku nagu Räka rikka perekonnaga, kus isa siis oli flöödimängija tütrekene olis harfimängija, kes tellisid temalt suure rahastuse kontserdi, siis Mozart oli raha pärast nõus kontserdi valmis kirjutama, aga tundus nagu harfi ja flööti võime öelda, et ta pani ikka sinna kogu oma sellise, sellise võib-olla mitte kõige suurema armastuse nende pillide vastu tähendab seda tegelikult pillide partii ülivirtuoosse. Tegelikult see löödi arhiga otseselt on üks raskemaid teoseid, mis üldse kuna kaardile on kirjutatud ja tegelikult vaadata seda partiid, vaadates seda, kuidas hääl orkestri häälele sekundeerib. Kujutage pilti, kui arh sekundeerib, arh soleerib koos orkestriga või või on Antarhiga remont ilma kellelegi toetuseta, see näitab ka seda, et pill on pandud väga raskesse olukorda. Mängijad on väga raske ja see pinnas, algavuse, töö, mis peab mängija tegema, et see teos nagu juht täiuslikuna publiku ette, see on ikka väga märkimisväärne, kindlasti väga märkimisväärne, väga raske lugu. Aga sellegipoolest on teos ilus. Ülijuht ja isegi inimesed, kes on näinud kuulsat filmi Amadeus tunnevad kindlasti teise osa kohe ära, siis me esitame Erkki-Sven Tüüri teose insulades Ta keelpillidele ja siis astub lavale Ivo Kallasmaa, soleerivad oboekontsert, Mozarti Avaivad. Eks ta tegelikult ikkagi selline pidupäev on kõige rohkem Arci mängijale ja, ja eks tegelikult orkestri kõla muutub loomulikult, aga, aga tegelikult ikkagi piga pill käib mingisuguse mängijaga nagu, nagu rohkem kaasas kui orkestriga, et nii on täpselt nagu viiulitega tšelludega ja Lannetitega veid impanitega soovitaks ikkagi mängijale õnne ja see on selline just selline ühe persooni suursündmus. Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert Tartu Ülikooli aulas pühapäeval algusega kell 16. Age Raa käis pressikonverentsil, kus Euroopa ooperipäevadega seonduvaid tegemisi tutvustasid Rahvusooper Estonia peadirektor Paul Himma ning Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene. Sellel aastal siis ligemale 100 ooperiteatrit Euroopas on kokku leppinud selles, et püütakse teha kõik selleks, et noored ooperile lähemale tuua. Kindlasti ei ole olemas ühtset sellist retsepti, et vot nüüd teeme nii ja kõik noored tulevad, aga see on pikaajaline protsess ja ma usun, et kõik need teatrit pass kui ka Eestis üheskoos selle nimel tööd teevad, siis pikemas perspektiivis kindlasti õnnestub. Vanemuine on Euroopa ooperipäevade raames planeerinud Kaale kontserti, Toomas Vavilov on pannud kokku sellise kava, kus esinevad nii professionaalsed ooperilauljad kui ka noored, kes on sootuks teist saadi muusikaga avalikkusele. No tegelikult on see, et ooperimaailm on üks maailm on üks, üheksa muusika on ka tegelikult üks, et ega ega, ega need asjad nii lahutamatult ei tohiks olla, nagu nad on taastat praegu olnud ja ega meie juurest alustanud ka tegelikult esimene teeviit sinna suunas oli ju Freddie Mercury ja ma saan aru, et esitatud Barcelona, kus siis said kokku, eks ole käredahäälne vägaseks skandaalse kuulsusega Lokotisse laitmatu renomee ka selline ooperidiiva ja tulem oli ikkagi see, et saad kava, jõe sai, sai veel palju maailma kuulsamaks ja temast tuli ooperiartist number üks. Niimoodi öelda, sealt need mõtted juba idanevad kõigil kõigil, kes vähegi nagu tänapäevasemal ajal kursis on ja nii ka meil Teie ooperipäev on seitsmeteistkümnes veebruar, kas see on siis teatrile lahtiste uste päev? Põhimõtteliselt küll, sest et esiteks terve päev toimub midagi Vanemuise majades, kell kaks päeval algab laste poolt või noorte poolt lavale toodav ooperimäng, hunt ja seitse kitsetalle. Kell neli toimub Vanemuise väikeses ovaalsaalis intrigeeriv väitlus, kus väitlevad Marko Reikop ja härra Kivisildnik ning teemaks, et kas ooper on iganenud teatrivorm. Tulemus on ilmselt väga tuline väitlus, sellepärast et Marko Reikop on väga suur ooperifänn. Austaja on vist külastanud kõik ooperid, mis Eestis üldse lavale on toodud. Härra Kivisildnik, teiselt poolt siis minule teadaolevalt rohkem selline negatiivse alatooniga väitleja antud teemal, et huviga ootama, et mis sellest välja tuleb, sest et mõlemad on ju väga lugupeetud persoonid Eestis, kelle arvamus võiks rahvale korda minna, mis siis seal, et see lõpptulem on, seda näeb. Näed, seitsmeteistkümnendal veebruaril orienteeruvalt kella viie paiku ja pool kaheksa õhtul, tõepoolest siis Vanemuise suures majas olen ooperiskaala, millest on võimalik osa saada, läheb Eesti televisiooni otseülekande ja Tartu linnas Raekoja platsil. Me avame Vanemuise ooperitähtede temaatilise näituse, mis saab olema raekoja platsi külgnevate piiravatel vaateakendel. Ja koostöös Tartu linnaga. Muutub natukene ka Tartu tänavapilt tervikuna ehk siis Tartu tänavapilti tekkivat ooperipäevadele spetsiaalset kaunistatud lipud. Et kõikide tartlaste lõunaeestlastele viie veelgi lähemale, see, et rahvusvahelist ooperipäeva Euroopas, sealhulgas ka Tartus tähistatakse Ooperi neljasajandat sünnipäeva tähistab Rahvusooper Estonia kultuurikonverentsiga 16. veebruaril. Aga järgneval kahel päeval, seitsmeteistkümnendal ja 18. on ka päevad täis sündmusi märkimaks ooperi neljasajandat sünnipäeva Paul Himma. Millist eesmärki üldse teenivad niisugused Euroopa ooperipäevad üleüldiselt mitte ainult Eestist. Euroopa ooperipäevi teha, see, see idee on tegelikult Opera Europa organisatsioonis küll juba kolm aastat vana. Kui me hakkasime arutama, et sest kõik tundsid, et midagi oleks nagu vaja teha, et saada, et saada, tutvustada oma tegemisi ja saada ka rohkem tähelepanu siis me jõudsime arutelu käigus sellise vormi, nii et peaks olema üks rahvusvaheline ooperipäevade konverents ja selle kohaks valiti Pariisiks ja selle nagu peoperemeheks või konverentsiperemeheks on siis prantsuse rahvusteatri paleega nii. Ja samas kõik ooperimajad siis võtsid nagu, kes ja kuidas võtsid oma kohustuseks siis teha midagi sellist sellel nädalalõpul fokusseerida tähelepanu just sellele, et see on selline euroopalik kunstivorm, mis, mis ulatub üle riigipiiride rahvuspiiride, kultuuripiiride ja maitseerinevuste on kuskil üks ühendav faktor. Statistikat täpselt ei ole veel tehtud, selle kooper euroopalas hakkab tegelema, aga esialgsetel hinnangutel on küll arvatakse, et ooperikülastajate arv ulatub aastas kindlasti üle 30 miljoni. Kui rääkida natukene selles 16. veebruari konverentsipäevast Estonia teatris siis mida see endasse kätke seal me ei räägi ooperis me ei räägi isegi seal ainult Estoniast, vaid ta on üks oluline valdkond, mis võiks äratada tähelepanu ja debatte ja diskussioone ja vaidlusi, on see traditsiooni avangardi vahekord ja suhe kultuuris. Tihti püütakse nagu neid traditsioone ja neid gruppe ja tegemisi, mis püüavad neid piire nagu nihutada, püütakse nagu vastanduda, aga mina ütleks vastupidi, see on just Eesti kultuuriruumi tugevused. Meil need mõlemad suunad on esindatud ja, ja lõppkokkuvõttes see spekter on seda laiem ja sellest võidab ainult vaataja ja kuidas nüüd siin edasi saaks minna, mõtlesin terve päev otsa, on diskussiooni, ma ei tahaks siin ühtegi neist esile tuua hetkel. Aga ma usun, et seal on väga palju tuttavaid nimesid, kes, kes nende teemadega tegelevad oma igapäevaõppetöös või, või, või, või mujal oma töös. Estonia teater on viimastel hooaegadel väga palju pööranud tähelepanu just noorele publikule. Ja kui käia vaatajana teatrisaalis ringi etendustel, siis tõepoolest on märgata publiku noorenemist. Tegelikult üks oper Euroopaga ühendab just ka neid teateid, kes mingil hetkel tundsid, et on vaja midagi tehasest. Kas ühiskondlik olukord, finantsolukord või mingitel muudel põhjustel tundus, et kas saalid jäävad tühjaks või, või mingi muu põhjus on, muidugi erinevates vaadates on see olukord erinev ja nendes riikides, kus on läinud väga kaua, väga hästi, see, need alles on praegu nagu ärkavad, et peab selle probleemidega tegelema ja tõepoolest, me kolleegid näiteks ka Saksa kolleegid, kes siin käivad, neil endil on valdavalt väga eakas publik saalis, nad on, ei suuda ära imestada, et kuidas, mis, miks, et miks ta nii palju erinevaid inimesi on saalis, noh, mina ütleks niimoodi, et see, et üheksanda aastate keskel ja keskmine külastatavus oli siin 35 40 protsenti. See oli üks põhjus, mis tegelikult sundis meid hakkama mõtlema, et miks see nii on. Kas noored ei taha või noorudele võimalus või ei ole teater huvitav ja, ja mis me tegelikult avastasime ka sajandivahetuseks oli see, et tegelikult kui sa lood neile võimalused ja kui sa teed teatrit, mis pakub huvi, siis tegelikult see on vale jutt, et noori ei huvita, huvitab küll ja nad tulevad, aga sellega on vaja tegeleda püsivalt ja, ja, ja pidevalt ja selle, selle tulemused ei, ei, ei tule üleöö, vaid see on selline pika vinnaga pika vinnaga töö. Ja nüüd me võime praegu öelda, et me näeme selle esimesi tulemusi juba ja ja need tulemused on rõõmustavad. Päeva üleeuroopaline kutse tulla ooperit lavastama. Ooper Estonia kutsub Kuueteistkümnendal veebruaril kultuurikonverents ja katalaani ooperil laval lee kontsertettekanne seitsmeteistkümnendal veebruaril Rossini ooper Tuhkatriinu eelnev infotunnis selle lavastuse sünniloost 18. veebruaril kell 12 perepäev palju üllatavaid ja põnevaid ettevõtmisi kogu perele. Täpsem info Rahvusooperikodule. Midemon kannist toimuv muusika, mis kus ka Eesti muusikud mitmel aastal osalenud palusin stuudiosse Eesti interpreetide liidu esindaja Marje Lohuaru ettevõtluse arendamise sihtasutusest Marion Raudsepa ja muusiku Monika Mattiiseni. Et rääkida siis sellest, mida, mida me õigupoolest endast kujutab. Aga mis kasu sellest on tõusnud või tõusmas eesti muusikat? No pigem on üks maailma suuremaid muusika meisse ja võib öelda ka, et pikaajalisemaid seekordne Midem oli juba 41. toimub väga atraktiivsus kohas, on Prantsusmaal Khanis ja toimub samas festivali palees, kus on siis kuulus filmifestival. Nii et ütleme, et see glamuur ja kogu see õhustik, mis on mingil määral, mõjutab ka kogu seda Midemit. Pigem on väga ja väga suur ja omamoodi ta nagu ühendab muusikuid, muusikaärimehi, muusikaprodutsente ja kõike, kes mingil määral tunnevad ennast puudutatuna muusikast ja tahavad osaleda selles protsessis. Ja ühest küljest see on muidugi hea, seda võib käsitleda ka nii, et mida annab nagu igaühele võimaluse samaaegselt on ta küllaltki komplitseeritud koht, kuna ta on niivõrd suur ja igaüks peab leidma seal ka omale võimaluse. Ütleks nii, et eks Eesti muusikud ja ärimehed on Midemil on olnud kindlasti juba pikemat aega, me ei teagi täpselt. Aga väljapaneku messiboksiga osales Eesti esimest korda neli aastat tagasi. Mis puudutab interpreetide liitu, siis Midemon lihtsalt üks meie välistegevuse sündmusi või osi meil on kaks rahvusvahelist organisatsiooni, kus me siis osaleme, mida meie organisatsiooniliselt, mis teine on siis jaamas seisnud Music mänedžer. Ja see on loomulik, et räägitakse väga palju eesti muusika muusikute ekspordist ikka öeldakse, et see on meie esimene eksportartikkel aga mida on siis selleks tehtud, et see tõesti oleks meie esimene eksportartit mida on teinud riik, mida on teinud teised üksikud muusikud kõik selle heaks? See on üks selline väga huvitav, ütleks ja ka mõnevõrra raske. Isegi kasutaksin praegu seda sõna väljakutse, kuidas me suudame siin koonduda, kuidas me suudame Midemil rahvusvaheliselt suurel muusikamessil väärikalt ja tulemusrikkalt esineda. No minul oli, mine meil käik esmakordne ja ma mõnes mõttes üleüldse suure muusikamessile käik esmakordne ja ma esmapilgul nagu võrdleksin seda ta poleks EXPO ka, kus siis paviljoni asemel igat riiki või, või siis igat firmat esindas pisikene boksa. Esimene mulje, võib-olla alati, kui ma lähenesina kas siis nüüd eestiboksile või, või soomeboksile selle omamoodi nagu riigi esindus ja see visuaalne kujundus ikkagi määras väga palju, kuna see paljusus nii bokside puhul kas olid siis esindatud erinevad riigid või siis väga paljudel suurtel firmadel, loomulikult ka oma boksa ikkagi esimene märk on see poksidisain ja kujundus. Ja, ja järgmine loomulikult, kui ma nüüd hakkasin kõnetama inimest, kes seisis boksis, et kui kompetentne see inimene, kelle selja taga seisis, siis loosung ka kas Soome muusika, eksport, Taani muusika, eksport, Eesti muusika eksport. Et kui kursis inimene, kes siis selle boksi esindas olija oma riigi ja muusikategemistega erinevates valdkondades. Sest ega igas boksis oli, ütleme, kaks kolm inimest. Ja siinkohal ikkagi tohutu kontrast oli, ütleme, eesti boksil ütleme see visuaalne pool, isegi niivõrd ei häirinud mind, kuivõrd ikkagi inimesed, kes seal boksid, seisid, tihtipeale ei osanud. No see on juba tagasiside, mis ma kuulsin, nad ei osanud vastata konkreetselt küsimustele, kuidas saab ennast kurssi viia erinevate festivalidega Eestis kuidas ta leiab ka Eesti televisiooni produktsiooni üles. Selles mõttes, aga peaksime rõhuma sellele, et inimene, kes seal boksis mingil ajahetkel nii-öelda tööpostil, on ta väga täpselt teab keda ja mida ta esindada. Näiteks kui ma täiesti juhusliku möödakäija Justin Tšehhi poksi sissehhi boksis. Ma rääkisin, et ma olen huvitatud, ühelt poolt ma nagu esindasin ansambel küberstuudio ja tema tegemisi ja teiselt poolt noorte heliloojate festivali korraldajana ma esitasin ka mõningate teiste heliloojate fonogramme ja lähenemist jahiboksile, ma tundsin huvi ja yushi noorte heliloojate tegemiste vastu ja mind suunati kohe tšehhi muusikakõrgkooli. Artsime näidžemendi juhataja juurde, kes oli muusikateaduste doktor ja kes oli absoluutselt detailideni kursis nii kogu balti riikide muusikaeluga kui loomulikult omama, et kui me suudaksime niisugust kompetentsiga järgmistel Midemitel oma boksis inimeste näol esindada, et see oleks juba tohutult suur Sammina. Edasi, et see oli väga ilmekas näide Monikalt, just et mida, me ei ole ainult see messi tegevus, müümine, Midemon, kontserdid, Midemon, muusikapreemiad, pigem on konverentsid ja samuti mida meil osalevad ka ju väga erinevad kooslused, väga erinevad organisatsioonid. Kui me praegu kuulsime tšehhi muusikakõrgkoolist inimesi, siis võib arvata, et see võimalus on ka meie akadeemilise kõrgkoolide inimestele, muusikutele ühesõnaga leida ka sealt mingisugust akte mida meil osaleb, mitmendat aastaid juba Euroopa komisjon, seal on võimalik saavutada väga häid kontakte Euroopa muusiku FIS'iga erinevate organisatsioonidega sõlmida kontakte uute projektide kirjeldamiseks, ühesõnaga pigem on selline, et sa pead suutma seda leida endale, saavad olema väga kiire ja väga professionaalne. Ütleme, selles suhtes on loomulikult Eesti palju teha, aga me oleme sellel teel ja meil on sellel teel ka abimehi olemas. Mina olen siis nii-öelda riigi esinda ja ettevõtluse arendamise sihtasutusest. Meie poolt on siis nagu teist aastat järjest toetus, et eestlased oleks siis mida meil esindatud oma boksiga või siis mõtleksin täpsemini stendiga, et boksiks ei saaks seda nimetada, see on siiski nagu ühisstend. Mina olin seal ühisstendil nagu suht palju tegelikult ja nägin, mis seal tegelikult toimub ja kes seal käivad ja kuidas see asjaajamine nagu toimub seal. Et võib-olla tõesti see visuaalne kujundus jättis soovida, aga ma ütleks, et see ka väga halb oli. Ma olin üldse imestunud, seal midagigi oli organiseeritud või nii võttes arvesse, et tegelikult kogu seda organiseerimist teevad tegelikult mittetulundusühingud, et omast nii haldas heast tahtest ja suurest usust eesti muusikasse. Teiseks tahaks seda öelda, et kui seal stendil töötamine on, et võib-olla mõnele küsimusele, nagu võib-olla tõesti vastus vajaka on, võib olla tingitud sellest, et Ta ei olegi õiget inimest, kes siis nagu tutvustaks siis kas klassikamuusikat või, või džässmuusikat või siis Eesti levimuusikat või siis interpreet või muud taolist. Sai, on võib-olla see kodutöö, mis meil on nagu tegemata jäänud, et oleks organiseeritud tegevus seal stendil. See on väga oluline, et midagi siis müüa, täpsemalt või siis tutvustada. Mina leian, et kõige olulisem on, mis tuleviku seisukohast siis see, et oleks Eestis tehtud tuge kodude ja ettevalmistusminemine minemiseks. Oleks tugev. Eks see on vana tõde välissuhtluses et igasuguse eduka välissuhtluse aluseks on ikkagi väga hea kohapealne koostöö. Ja mida tugevam inimene seda teeme, seda edukam saab olema ka meie välissuhtlus. Aga siiski tahaks veel öelda EAS-ile, et see tema panus ikkagi, et ka muusikat käsitletakse kui ettevõtlust või kui ka eksportartiklit see on ikkagi meie jaoks väga-väga oluline, tähendab iialgi ei suuda kultuuriministeerium seda meil ju kõik kinni maksta, arvestades seda, millised võimalused on meil rahaliselt. Paratamatult tuleb ka rahalises mõttes õppida väga hästi koopereeruma. Et see on need jagatud finantsid ja see ökonoomsuse taotlus ja fokusseeritus on vist meil sellisel suurel üritusel ikkagi äärmiselt-äärmiselt oluline asi. Kui me räägime näiteks selle muusikamessist kui ettevõtlusmessist ja muusikast üldse kui pakendatud kaubas, siis tegelikult ikkagi oli Midemil näha üritused, mis olid ikkagi diferentseeritud, oli popmuusika levi ja ja teisel pool ikkagi klassik ja džäss. Ja mina kui muusikategija naha olen ikkagi täheldanud ka väljaspool seda missiet, pakend, kuidas need müüa klassikalist jazzmuusikat, et võrreldes ütleme need levimuusika, et see on ikkagi totaalselt erineva, aga samal ajal näiteks taanist end boksa, nagu oli minu meelest hiilgav näide sellest, kuidas on ikkagi võimalik absoluutselt kõik muusikavaldkonnad ühte brošüüri väga stiilselt ja teineteist nagu varjutamata. Kontseptsiooni küsimused ja et ütleme nii, et kui me lähme sinna oma Eesti stendiga, siis oleks väga hea, kui kõik žanrid oleks nagu piisavalt kaubandusliku välimusega mida siis nagu potentsiaalsetele klientidele presenteerida, aga kui me räägime Piisavas kaubandusliku välimuse siis ikkagi need on täiesti erinevad kategooriad meil loomulikult, milline kaubanduslik välimus on klassikalisel muusikal müügiks ja milline on levimuusikale? Siin ma tahaks selle jutuajamise juurde lisada, et noh, loomulikult me peame rääkima ka messikülastajate suvilistest ja kui me oleks seal niinimetatud teisel korrusel, kus on klassika, jääd siis kas messikülastaja, kes on huvitatud just selles valdkonnas, leiab meid paremini üles? Loomulikult meie võimalused, kõik piiravad meie soove, mismoodi me tahaksime seda teha, aga selge on see, et igaüks, olenemata žanrist tahab ennast ikkagi sellisel suurel messil võimalikult professionaalselt ja võimalikult adekvaatselt, et väljendada, mis ta on. Ja siin me ei saagi rääkida, müügis võime rääkida ka tutvustamisest, siin ei saa minna kohe ju müügini välja, see ei ole päris nii. Aga mis veel, mida meil oli päris huvitav, see aastaid tõesti oli toodud sellised omamoodi gurusi kohale ja muusikutest oli ka ju peegaaguusisto kontsert oli väga, väga huvitav ja teemuusika, selliseid teoreetikuid, gurusi, aisa loeng oli huvitav, samuti käsitleti nisukest teemat nagu kuidas ütleme, pakendada klassikalist muusikat ja, ja millised on need võimalused uute publiku sihtgruppide loomiseks. See on lihtsalt selline informatsioon, kus Eestil on alati kasulik, aga teada, mis toimub mujal maailmas ja siis leida ka meie jaoks see kõige õigem tee. See ei ole kahtlematult, et me peame seda kohe hakkame üle võtma, vaid pigem ikkagi olema selle muusika sees muusika nende protsesside sees. Ja see aitab meil ka teha õigeid valikuid. Kolmapäeval avalikustas Tõnu Kaljuste eeloleva suve Nargen festivali kava. Festivali programm on mitmekesine, sisaldades üritusi erinevas žanris erinevale maitsele. Festivali sündmused toimuvad Eesti rannikualal, Haapsalus, naissaarel, Laulasmaal, Tallinnas Hara sadamas. Jeviinistus esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Nargen festival, ansambel Rosa moondekvartett, saksa Nargen Opera koor, paljud eesti lauljad, instrumentaalsolistid ja näitlejad. Tegemist on ulatusliku kogu suve kestva festivaliga. Mereriigi suurima suvepeoga esimesest juunist 31. augustini. Suvefestival on piiritletud just nende kuupäevadega selle tõttu, et siis hakkab meie laiuskraadil meie kliimavööndis niisugune hetk, kus inimesed, kes tahavad merd sõita, hakkavad just siis seilama ja maailm, milles me elame, avaneb õige pea. Schengeni ruum võimaldab paljudel alustel sõita meie igasse randa meie maal, olles ise ka selle meresõiduga vähe seotud, tekkis omal ajal suur soov ühendada oma suvine tegevus muusikalise tegevusega ja see raamistik siis on saanudki nagu algtõukeks, et laiendasime eesti kultuuripinda 10 kilomeetrit põhja poole, haarasime sealt ühe väikse lapikesega Naissaarest. Naissaare temaatika on viimase viie aasta jooksul viinud kokku taoliste valdkondadega, mida tavaliselt dirigendid oma igapäevases töös ei taju ja see on andnud mulle hästi palju niisuguseid kogemusi ja huvitavaid tähelepanekuid meie oma riigist. Tahan vaid öelda seda sooviks, et meie mereriik hakkab tulevikus neid, neid inimesi, kes elavad meie saarte peal samamoodi kohtlema nagu neid inimesi, kes elavad siis maismaa peal, et ei ole Eestis ühtegi ruutmeetrit pinda, mis on teisejärguline, et kõik on võrdselt koheldatud. Nargen festival algab esimesel juunil Haapsalus Cyrillus kreegi päevadega. Kreegipäevadeks on tellitud üks uus teos on Tõnu Kõrvitsa teos kreegi vihik, mis põhineb kreegi suurel kogul. Teatavasti tuli üliõpilasena, sajandi alguses tegi suur ekspeditsioone mööda Eestit ja kogus väga palju rahvalaule, mitte ainult eesti omi. Ta Rootsi, Eesti ja niisuguseid väga omapäraseid nähtusi tõi välja eesti folklooris ja see kõik kajastub tema muusikas ja selle festivali, me tahaksime seda veidi avada. See ei ole ainult want koorimuusika, vaid standaga hästi palju teinud imeilusaid, orkestriteoseid, mis on vähe kõlanud ja Haapsalu linn pöördus mu poole seal linnas, kus ta põhiliselt tegutses, tema mälestust jäädvustada niisuguse festivaliga ja nad olid nõus tulema nagu Nargen festivali alla sellega, et see tähendab seda, et iga aasta hakkab Nargen festival alati Haapsalust pihta ja Cyrillus kreegi päevadega peale haapsalu avapäevi. Esimesel juunil läheb festival edasi naissaarele naiste lauludega ja juulis etendub Laulasmaal Andrus Kivirähki uus näidend, uljas neitsi. Ja seejärel Tallinnas saab kuulata Erkki-Sven Tüüri autoriõhtut ja järgmine kuu ka vanas allveelaevade sadamas tuleb ettekandele üks näidend viru pisarad, milles räägitakse piiritusevedajatest ja lõpeb festival siis, nagu ütlesin, viinistus Beethoveni epideemiaga, mis räägib armastusest poliitiliste vastaste vanglasse, panekust ja vabadusest. Seda ooperit ei ole meil pikka aega lavastatud, see oli vist mingi hetk kunagi Vanemuises ta on esitatud, aga siin sellel laiuskraadil see pole kõlanud. Selle aastalauseks ja märgusõnaks on torm ja tung. Son tuntud sõnadepaar nii kirjanduses kui kunstis ja tähendab ka muid uut, loovad dialoodusele lähedast tegevust siis tormi ja tungi otseselt on seotud juulikuu naissaarel, kus publik kuuleb palju kammermuusikat ja lisaks ka Haydeni tormitungi sümfooniaid väliskülalistest. Sellel festivalil on maailmakuulus Rasamundekvartetkes naised. Sellel paaril elusal õhtul esitab Schuberti keelpillikvartett ja tormitungi Haydeni kartete saab kuulata juuli kuuses noorte muusikute ettekandes. Muusikuid on maailma eripaikadest Inglismaalt, Rootsist, Venemaalt, Eestist, Lõuna-Koreast ja see suund anda ka kohalikele kammermuusikutele. Esinemispaik saarel on selle aasta niisugune omapära. Selle kultuurifestivali pearõhk sel aastal on rohkem näidenditel, ooperitel, muusikatükkidel ja kammermuusikal. Need on põhilised valdkonnad, milles festival tegutseda. Nii et kutsun teid kõiki suvel mööda maad mööda vett sõitma ja loodame, et torm ja tung tooteid õnnelikult kohale. Eelmise aasta menukatest suurprojektidest tulevad naissaarel kordamisele Veljo Tormise Eesti naiste laulud Jaan Krossi näidend Vastutuulelaev. Piletimüük naistelauludele on juba alanud, muudest projektidest teavitatakse edaspidi. Nargenfestival toimub esimesest juunist 31. augustini. 12.-st 18. veebruarini on klassikaraadios Bukaresti nädal. Tegemist on euroraadio kontserdisarjaga citys of Music, mis tutvustab muusikaelu Euroopas ja keskendub seekord Rumeenia pealinnale. Klassikaraadio vahendab nädala jooksul seitse eriilmelist kontserti lisaks Giuseppe Verdi ooperis difeeljo kontserdit. Ettekande rumeenia ooperiartistidest. Bukaresti nädalal esinevat Rumeenia tuntumat solistid ja muusikakollektiivid Rumeenia Raadio koor, Kammerorkester, sümfooniaorkester ja bigbänd, profil, ansamblil ja luuser. Kavas on nii klassikat kui rumeenia heliloojate George'i Jenescu, Mihhail suura, Jonskaralt, Esku, Paul Konstantin eskus, Stefan nikul, Esku tiividudanš onu ja teiste loomingut. Pühapäeva hommikul on kavas saade legend Rumeenia kuulsamast muusikust Jordse Jeneskust. 1881 kuni 1955 elanud Jenesk oli helilooja, dirigent, pianist, viiuldaja ja õppejõud, kelle kuulsamad pillane Yehudi Menuhin on toonitanud kinescu eriliselt inspireerivat mõju. Muusikalid Bukaresti täpne kava on klassikaraadio internetileheküljel. Tänagi kõigepealt ooperimajades eileõhtune Jevgeni Meiegi. Nii koosseis New Yorgi Metropolitan Opera oli muidugi hetke tõeline tippdirigendipuldis Valeri kergiev Tatjana Renee Fleming, renski Ramon Vargas oneegin twitriforuzdovski ja kreemin, Sergei Aleksaskin. Solistid Läänes ole teatuks olnud ikka kõigepealt tänu Peterburi Maria teatri aktiivsetele külalisreisidele kergieviga, seal on higini, lavastus on aga Robert karssanilt risti nagu erandlik, sest Frank ütles, EPL-i on Metropolitan Is peaaegu et suveräänset võimutsemas. Kuna Itaalia ooper ometi laval valdav, on see ju ka koos Itaalia dirigentide käe all keel, siis etendus siis üsna loomulik. Tänane talupoja au ja pajatasid samaviisi, seftid puhastus, aga ka kostüümid ja lavakujundus. Peaosadest Doloresajaidik ja klassini, Jaanova ning Salvat orelit Citre õhtul Janatšeki Enufa peaosades, soomlased karitama dile ja Urmas Silvasti ka Londonis kõrgelt hinnatud Jerzy Belov lävel dirigendiks teisipäeval veel kord täpselt sama koosseisuga Jevgenia niigin ja seegi täiesti välja müüdud Siskabelleni puritaanid, mis toodi detsembrist taas mängukava Elvira osa sensatsioonilised menuga laulva annan trepko pärast. Muidugi ei laula ta kõiki etendusi, sest on hõivatud ka mujal. Milano La Scala algasid eile selle hooaja alles kolmanda lavastuse etendused. Putšiini madaam mate flai Iida jal loengrini järel. Jong on muusikajuht nimiosas eile Diorentsadžeedolins publiku oodatud debitandine, laskalasem tõesti jõuline generatsioonide vahetus paid ehk kohalik, kes suure kaasaelamise saatel homme on nimiosas juba hiinlanna huvishee. Aga aprillis laulab siinses jäänufas Carolka osas ometi ka meie Annely Peebo samas köstriproua tema kõrval Anjazzilia ning nimiosa Ameerika sopran Emily Nadži. Annely Peebo, kes on väikelapse pärast lavalt veidi eemal olnud, oli detsembrikuuni vini folkse ooperis Lehari Pukkadcio nimiosaline jaanuaris eriklassi kutsel Novaja ooperis Moskvas. Oratooriumi solist. Itaalias on kontserdisaalid suurepäraste pianistide päralt ja lauljatest soolokavad lähevad traditsiooniliselt teatrimajades. Nii kallas valas selle kuu lõpul päraferitolli soolokontsert. Viini riigiooperis saavad itaalia ooperit teha aga mitte itaallased. Eile laval olnud Putšiini mano olles. Soomes Smartiines juhatab aga nimiosas itaallanna Danielle DSC tänase siin Verdi falsdafi nimiosas, kuulda Priin terfelit ja teater Anderwinis viimaseid moodsad Tiidomenio etendusi Peters, näideri dirigeerimise aga Viini riigiooperi afizzil võime rõõmuga näha mõnda aega juba eesti passi ain Angerit ja seda juba homme Donizzietyllafavoriites Baltesseri osas. Dirigent viiekas Lars Uteigejal. Peaosaliseks on noore itaallanna lutše On tintiino, kes suvel Verona Arenal ka juba Carmenit laulis. Ain Anger, On's Rastrona kaasa teinud pea kõik moodsad tehaste võluflöödietendused. Selle aasta juunis on taas laval nüüd naisdirigendi Julian Jounci juhatusel. Detsembris olid siin aga Mozarti reekviemi solist Christian kiilemanigajal kõrvuti Timi metsosoprani Elina garanghiaga. Ja kui nüüd kolmandal märtsil jõuab Riigiooperis publikule Teeemmas neemanooni esietendus Andreis serbani lavastuses ja Bertrand dirigeerimisel on laval tõeline peaosaliste tippkoosseis Annanid, trepp Ko, Roberto Allannia, Ain Anger ja Adriana. Kiisseni linnateatris solist on 2005.-st aastast Kohtla-Järvelt pärit sopran Alphiaga Maalova olnud sel hooajal moodsate Sébastien ooperis Tien uuslavastuses muusikalis viiuldaja katusel tütre Hodelli osas, suvel ka Orphy karmina Borana soliste ning märtsis on talgisseni sees Rossini Tuhkatriinu esietendus. Marja kallas 30. mälestusaasta puhul elustati Šveitsi alpides staadistas muusikalised promenaadil, nende algatajaks prantsuse pianist liin haapneer. Nüüd esinesid nädala lõpul Kreeka sopran Elena keelessiidi koos kaamerattaliisiga ning 14 aastane Kreeka viiulitähtjooni Ann Gadjessa. Karolin Hopneri enda klaveri saatel. Järgmisel promenaadil. Aasta teisel poolel astub koos orkestriga üles sopran Kreis mandri. Ooperi ilmale värskeks kaotuseks on areid Itaalia Ameerika helilooja Jean Carlomenotti lahkumine esimesel veebruaril 96. eluaastal Monacos. Maestro, kes kinnistel aegadel juhtus meie Estoniasse Ki alu kaaluja Voldemar Kuslap piga oma ooperit telefon kuulama oli kahtlemata. Ta on mõjukas isiksus 20. sajandi teise poole ooperielus. Peale selle festivali idee algataja ja nende juht Itaalias, poleetos Ühendriikides, Charlestonis ja lõpuks veel Austraalias Melbourne'is. Toetada ja tutvustada noori andekaid muusikuid kolmel mandril. Tema ooperid, konsul ja pliikeri tänava pühak olid väärinud koduma, hiilgab Pulitzeri preemia. 82 aastasena tuli ta tagasi Euroopasse roomama, oopereid juhtima. Nüüd elas vaheldumisi Monacos ja Šotimaal rinnavähid Don lavalt eemal. Kahjuks nimekad lauljatari toon abso ja Ruts, Ans Winston kes on romantilise muusika enim köitev ja helgeim geenius, küsib Ameerika muusikakirjanik David Hurvits, kahe Mozarti raamatu, Haydni, Mahleri, Šostakovitši, raamatute menukas autor. Ta vastab küsimusele oma viima dise raamatuga Antoninud voolsakist mis paistab silma värske vaatenurga, hea ja põhjendatud analüüsiga. Kõik tema raamatud kirjastuselt Amadeus press. 2002. aastal asutatud noorteorkester filharmoonia kammerorkester, Berliin koordineerib Jon ess Mysica alliga koostöös noorte dirigentide meistrikursusi. Üks neist algab täna Moskva sümfooniaorkestri baasil ja seal professoriks Colin Meters Londoni kuninglikust akadeemiast. Maestro Jorma panula meistrikursused tulevad samas liinis, aga aprillis Peterburis meilgi ois Drake'i festivalil käinud akadeemilise sümfooniaorkestri baasil. Entena toimub noorteorkestri korraldatud esimene üritus sel aastal ka Berliini kontsert Houssis kui Mihhail Köleri dirigeerimisel ning lätsigi Kammer, Filharmoonikute ja Berliini konsortsium muusikumiga. Koostöös tuuakse ettekandele Haydni Loomine Lätini noor pianist Laumas kriide esites Hamburgi kõrgemas muusikakoolis oma esimest sooloplaati firmalt Sony millele ta oli tänulikult valinud fänni nendes Enseli klaveritsükli endas. Jaar Laumas, Gride BBC on aastast 2000 folker Bansfieldi käe all ning valmistub hetkel lõpusirgele. Kontsert, eks Ameniks taan esinenud orkestrites solistina Tuues oma viiuldaja, stree Baibask riidega ka Pärnus ois traphil Tallinnas, Tartus, samuti trios, kus kolmandaks liikmeks veel tšellist solga veeta. Hamburgis sai ta tuntuks hiljuti John Main Mayeri Tšehhovi balletikajastus. Kas pianistina, aga just homme õhtul on õekstel duo kontsert Kanadas Vancouveri kuulsas play Houssis klassika kõrval Games Jeanne ning Alfred Snibki esimene sonaat viiulile ja klaverile. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internet. Stiili sobival ajal sobival ajal.