Tere hommikust filosoof Edmund Russell, ütleb ajafenomenoloogia käsitledes. Me kuuleme laulu noothaaval. Aga meie tuleviku ja minevikutunnetus ehk mälu ja ootused muudavad selle meloodiaks. Aeg mõjutab mälu, aga ka mälu loob ja vormib meie aja kogemust minevikku, taju vormib aja kogemust olevikus, rohkem kui me arugi saame. Lisaks võimele soovi korral minevikusündmusi esile manada annab see võime autona eetilise teadvuse see tähendab ajaülese eksisteerimise tunda abil ka mõtelda, võimaldades olukorda mõttes uuesti läbi elada ning neist mälestustest Pole astuda. Et nende tõelevastavust kaaluda. Meie elu on pidev otsustamine ja asjade sorteerimise protsess lahutama oma mõtetes hea halvast, õige valest, selge hägusust. Kuigi me teame, et ei suuda tarkust rumalusest valgust pimedusest ega head kurjast eraldada jäädavalt. Et kõik vastandid on, kui kepi kaks otsa. Lõika kepp, kui lühikeseks tahavad on ikkagi jälle uuesti vaja lahutada ja kokku liita. On vaja otsustada ja tegutseda. Kui inimene sünnib, on tema ees palju võimalusi. Ta määratleb ennast oma valikute kaudu. Ent eksitava lootus, et võib jätta enda jaoks kõik uksed lahti. Ühe tee kasuks otsustades välistan samal ajal teised rajada. Kui avan ühe ukse, jäävad ülejäänud kinni. Ja ma ei saagi teada, mis nende taga on. Aga kui ma kõik uksed lahti hoian, seisan tuule tõmbuses. Elu suurtes elu tervikuna puudutavates küsimustes ei ole otsustamata jätmine võimalik. Kas otsustab inimene ise või otsustatakse tema eest. Ja tema üle? Inimese suurim šanss on leida uks, mis viib igavesse ellu. Jeesus ütles, minge sisse kitsast väravast, sest lai värav ja avar on tee, mis viib hukatusse. Ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse. Kui kitsas on värav ja ahtake tee, mis viib ellu. Ja kui pisut on neid, kes selle leiavad. Usk on inimese põhimõtteline otsus jumala suhtes. Jumala kasuks langetatud otsus kujundab teised otsused, mida ma oma elu jooksul tame ning mille kaudu me ikka ja jälle vormime ennast ja oma elu. Tšehhi teoloog ja filosoof Toomas Alik mõistab jumalat. Ukselävel seisnud filosoof Nikolaus, kus ahnuse vaimus kui võimalust. Jumal kingib ennast meile võimalusena. Kui nõustume enda peale võtma ülesande, mida jumal meid täita on saatnud, saame aru. Ta on selles koos meiega. Jumal tuleb kui võimalus. Inimene peab aga sellesse võimalusse sisse astuma. Sisenemine jumala loodud võimaluste maailmausk. Selle järgi tähendab usk jumalasse vananevate võimaluste kasuks otsustamist. Kui ma langetan otsuse, milleks jumal mind julgustab, kogen teda oleviku hetkes. Ma kogen, et tema on see, kes minuga koos käib ja avab järjest uusi minu eksistentsist peituvaid võimalusi. Palvetagem. Hea jumal, sina pakud meile võimaluse kadusest kadumatuses astuda. Ära lase kõhklema jääda, aamen.