Heligaja tere head. Klassikaraadio kuulajad. 24. veebruari heligaja pakub kuulamiseks järgmisi teemasid. 16. veebruaril kantist Estonia kontserdisaalis ette katalaani ooper La valliooperist ja selle ettekandest räägib Tiiu leevalt. Homme, 25. veebruaril on Pärnus kogu perekontsert. Esineb 21. sajandi orkester. Lähemalt räägib kontserdikorraldaja Toomas Cutter. Järgmisel nädalal tuleb Eestisse esinema Petersen kvartett Saksamaalt. Lähemalt räägib produtsent Neeme Bunder. Neljapäeval esimesena. Sil esineb sarjas Pravissimo Tallinnas Mustpeade majas Tallinna kammerorkester ja Pavel Vernikov Andres Mustoneni juhatusel. Kontserdikava tutvustab produtsent Heili paustam. Teisel märtsil toimub kolm kontserti Estonia kontserdisaalis ERSO kontsert, millega tähistati takse legendaarse pianisti Paul padura Škoda kaheksakümnendat sünnipäeva. Annika Kuuda küsitleb ERSO direktor Andres Siitan nyt. Pärnu kontserdimajas toimub teisel märtsil, orelikontsert esineb Hollandi organist Jean-Pierre stiivers. Pärnu uuest oreliste kontserdist räägib Eesti kontserdi produtsent Andres Uibo ning Niguliste kiriku Antoniuse kabelis saab reedel kuulata Loui Neljateistkümnenda aegset muusikat. Kadri Ta kutsus stuudiosse esinejatest saale metsari. Homme, 25. veebruaril toimub Valga kultuuri- ja huvikeskuses konkurss poistelaul 2007. Seda teemat vahendab Hedvig Lätt. Esmaspäeval, 26. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis Zürichi Ülikooli muusikapsühholoog Stefanit Stadler Elmeri loeng laulmise teooriast ning saate viimases lõigus räägib Priit Kuusk sellest mida huvitavat toimub Eestist kaugemal. Mina olen toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Möödunud nädalavahetusel tähistas kogu Euroopa ooperi neljasajandat sünnipäeva. Rahvusooper Estonias oli sel puhul konverents ja perepäev ning toimus Alfredo katalaani vähetuntud ooperi La vallikontsertettekanne. Oma muljeid sellest jagab lauluõpetaja ja muusikaajakirjanik Tiiu leevalt. 19. sajandi lõpuaastad olid ju oma meeleoludel üldse väga põnevad, ooperimaailmas oli ju toimunud väga suur revolutsioon, kui nii võib öelda Wagneri näol see, et Wagner ja Verdi omavahel, kas nad nüüd võistlesid, aga nad olid aegsed, nende mõjutused olid meeletult suured, täiesti uue voolu esindajatele, uus vool olid ristid, nii-öelda tõe peegeldajad, kellede eesotsas vastu oli Putšiini ja meile vähetuntud Alfredo katalaani tuleb välja, oli üks eredamaid selle voolu esindajaid. Tema eluaastad 1854 kuni 93 oli mõjutatud just nimelt väga vaagnerist. Ta õppis Pariisis ja mõjutajaks oli suuresti Mosmee sisulised muusikalises mõttes ütles mõjutused, oli üks külg. Teine oli emotsionaalne dramaturgiline mõju, mis peegeldus just nimelt tema selles Lawallis väga eredalt. Katalaani oli kopsuhaige inimene ja tõenäoliselt oli see üks faktor ja kuskilt lehesabast leitud juttu, mille oli kirjutanud Wilhelmiine fon, Hillern ja pealkirjaks oli Cayer valli. See lugu lõppes lehesabas õnnelikult. Aga katalaani soovil kirjutas libreto autor Luigi Illika lõpu väga traagiliseks ja vokaalpart. Tee on lauljannale lausa mitte üksi traagiline, vaid just lausa hulluseni minev. Tema ilmselt väga ere fantaasia ja erk kujundlikkuse võime seda muusikas väljendada oli väga mõjutatud nii mas nees isegi võib-olla meier Peeerrist siis vaagnarisk. Ja kõik see teeb muidugi selle ooperi küllaltki klektiliselgs oma muusikalises käekirjas. Aga peab ütlema, et see kõik kokku on niivõrd andekalt kokku kirjutatud, et ta mõjub väga emotsioonidele ja mõjub väga hea tervikuna ja ei ole ka liiga pikk. See kõik on väga kaunis tervik. Nüüd selles antud õhtu ettekandes oli kõik väga õnnestunud minu kõrvale. Estonia koor jättis väga hea mulje. Taas sai kogeda, kuivõrd paindlik lauljate suhtes ning heakõlaline on just rahvusooperiorkester dirigendiks Arvo Volmer. Koor kandis meeleolukaid koorist seene väga hästi, ettesaal oli täis nihukest toredat kumerad. Kõla ja koorid jätsid üldse väga hea harmoonilise mulje kogu selles tervikus. Solistid eesotsas heli Meskusega olid ma ütleks väga kõrgel tasemel. Peskus ära tähendab juba üldse viimasel ajal väga suurt lugupidamist enda vastu hubasemaks Bruhi suur vor. Mooses oli lauldud tema poolt äärmiselt hea tasemega. Vallivokaalpartii oli lauldud samuti väga veendunud põhimõttega meloodia voolas tiheda ja ühtlase joana ning kõik peensused kandusid täisväärtuslikult paali. Nil Leonid Savitski kui Aare Saal tõestasid järjekordselt, et riskid on nende tõeline pärismaa. Siin oli kirge, saali täitvat häält ja see väga selget karakterite tõepära eriti. Meil oli Aare saali üle. Tema puhul oli jälle kuulda seda kunagi Verdi Jernani aegset vokk algset vormi. Tavaline Cristina Kailite on väga hea laulukooliga, väga sümpaatne muusik ja lavaliselt väga veetlev, kuigi siinjuures ma oleksin väga tahtnud, et oleks võib-olla võinud kasutada meie endi noori soliste. Meil on samas hääleliigis väga tublid tegijad praegu Angeelika, Miki või Kristina Vähi, rääkimata siin romanovast, kes on Soomes ja kama Aluvast, kes on Saksamaal tööl, nii et meil on rikkalik valik selles hääleliigis praegu endil olemas. Emil Ivanov pulga sarjast on selgelt väga tenor. See, et inimene võitis 1986 põlvede konkursi, see ju kõneleb juba ise enda eest. Ja võib-olla nüüd see faktor, mis terve ooperi ettekandmise juures natukene pani mõtlema, et kas on kõige otstarbekam ooperi ettekanne sellisel kujul, kus orkester ja lauljad on ühel tasapinnal, sest katalaani on ka olnud Wagneri nii-öelda mõjus päris oma suure orkestri ja orkestratsiooniga ja ega siis Wagner ilmaaegu oma Bayruti diaatrit ei ehitanud just sellel printsiibil, et orkester oleks mitu-mitu meetrit allpool lauljaid, et lauljad saaksid laulda kõiki pianissimofinaš sealjuures olla ikkagi üks osa kogu selles tervikus, et ükski hääl ei lähe kaduma. Selle tenori puhul oligi võib-olla see probleem, et ta oli ääretult dramaatiline ja väga hea, karakteri loonud ja hääl kõlas uhkelt, aga mingisugune niisugune forsseerimise pinge tuli võib-olla nendes dramaatilistes stseenides natukene peale just sellest johtuvalt, et lihtsalt orkester oli väga saali täitev. Ja üldse tahakski just öelda, et kõige köitvamad olidki need muusikalised numbrid, kus olid valli Josepe duett siis Josep, Stroomi Ingerisööri, Savitski lauldud ja vallija Vincenzo-s oli haare, saari lauldud, need duetid ja väga kaunis oli muidugi orkestri intermetso enne neljandat vaatust. Tore oli seda tajuda, et noored lauljad juuli Lill ja Priit Volmer olid täiesti võrdsed selles suurte tegijate ansamblis, nii et väga meeldejääv, väga huvitav tutvus täiesti tundmatu ooperiga. Väga hea kava oli seekord koostatud ja kui ma loen, et see libreto on tohutult huvitav seal on nii palju võimalusi, võib olla pisi. Karmen on nii tihedalt see välja kirjutatud oma libreto joonisega kui see. Ma olen tõesti täiesti imestunud, et tuleb välja, et seda ooperit Itaalias aeg-ajalt lavastatakse, aga miks teda mujal ei ole siiani mängitud? Katalaani ooperiloba muusikaline materjal oleks seda väärt, et seda palju rohkem ooperiteatrite laval näha saaks. Kindlasti ühekordse kuulamise järgi ei julge nii väga ka sõna võtta nüüd selle muusikalise materja Reali kohta, aga mul on meeles sealt üks väga tore orkestrilõik, kus ma kuulsin täiesti ehk maalerliku lendlevaid ja nii et kontraste on just väga palju ja see mind just meeldivalt üllatas, et mul ei olnud hetkegi igav. Kogu aeg oli põnev. Ja teisest küljest jälle, et kui seda kontsertettekannet siin Estonia kontserdisaalis ei oleks olnud, siis ei oleks ju meil põhjust ka praegu üldse sellest päris juttu teha, see on selge ja tähendab tahangi teha suure kummarduse. Ma ei tea, kelle idees on olnud, võib-olla see on dirigendi tee ja selge on see, et sellised ülesanded praegu nagu selle ooperiga langesid heli Veskusele Aare saalile. Need ikka meeletult arendavad, vaatavad lauljaid, ega siis miski muu ei vii edasi, kui esialgu võib-olla ületamatud ülesanded. Aitäh Tiiule valt. Rahvusooperil Estonia on sel hooajal kavas veel üks kontsertettekanne ja see on Johnson Berliini ooper puritonid. Pärnu kontserdimajas toimub pühapäeval kogu perekontsert veebruaril kristallid, klassikalisest orkestrimuusikast. Esineb 21. sajandi orkester Erki Pehki juhatusel, soliston Marko Martin. Kontserdikorraldaja Toomas Cutter. Millised pärlid olete te veebruari Crystallideks? Kohv põiminud veebruari pistallideks on kokku ühte lõnga ühte niiti põimunud, kõige paremad, kõige kaunimad pärlid ja tõepoolest kõlab maailma võiks öelda orkestrimuusika klassika ja parimat palad. Ning samuti ka ooperimuusika, mis on siis kirjutatud orkestrile alustame kontsert tee ooperi avamängudega ning kõlavad avamäng ooperile Sevilla habemeajaja samuti intermetsamascani ooperis talupoja au. Ning muidugi ka introduktsioon pärist Garmen ja näiteks klaverimuusika austajatele on võimalik kuulata 21. sajandi orkestri Erki Pehk ja Marko Martin esituses esimest osa Pratchett kovski esimesest klaverikontserdist ning samuti Rahmaninovi rapsoodi. Ning lisaks sellele veel muidugi kõik sellised palad, mida inimesed väga hästi teavad, tunnevad näiteks kriidihommik süüdist Berginud samuti hämmasne eleegia Sibeliuse Finlandia, mis on selle kontserdi Pub ala. Ning veel palju-palju huvitavat on kahe poolega täispika kontserdiga ning tõesti ainult orkestrimuusika ja kogu perekontsert. Seetõttu toimub päevasel ajal algusega kell kolm, 25. veebruaril Pärnu kontserdimajas ning loodame, et siis tulevad kõik need, kes vabariigi aastapäeva ajal vaba päeva ja kaunis, ma loodan, päikesepaistelist ja põhjamaiselt hakka sellist. Pühapäeva naudivad üks väike klassikakübe sinna päeva keskele kulub ära küll. Pärnu publik on harjunud sellega, et 21. sajandi orkester mängib ooperimuusikat või ooperi solistidele saateks, aga seekord on siis lausa soovikontserdi repertuaar. Täpselt niimoodi selles mõttes, et kontserdi toimumist toetavad väga paljud Eesti firmad ja me oleme teinud nõnda, et 14 lugu seal kõlab sellel kontserdil ja iga firma ühte lugu käsitleb nii, et 14 Eesti firmad on sellele kontserdile õla alla pannud. Ja nagu öeldud, algab kontsert pühapäeval, 25. veebruaril kell kolm päeval Pärnu kontserdimajas. Sarjas Pravissimo toimub esimesel märtsil kontsert. Esineb Tallinna kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel, produtsent Heili Faust on, mis sellel kontserdil ette kantakse, mille poolest see eriline on? See kontsert on eriline selle tõttu, et nagu on Kanšeeli esiettekandele, tulevad teose pealkiri, eks kontraario on ka kontserdi idee vastandite ühtsus ja ütleb laiemalt üldse niisugune muusika näitamine, ühtsuses, erinevate muusikastiilide üheks liitmine ja huvitavate muusiku isiksuste liitmine ühte kontserti. Nimelt on siinsoleerimas praeguse aja üks huvitavamaid pingelisema tooli tekitamisega ja kõrgvirtuoosse tehnikaga viiulimängijaid tarelvernikov ning samas ka Andres Mustonen ise. Nad esitavad just nimelt neile kirjutatud jaganud Sheli kontserdi ekskandraario, mis veel aastatki vana ja mille esiettekanne toimus 2006. aasta juunis. Seda maailmas vast üks viis korda veel mängitud, nii et see meiegi oma on ka praegu maailma uue muusika ja pressi huviorbiidis. Kontsert põhineb kahe erimuusiku tüübi vastandusel. Üks neist on niisugune Akadeemilisem ja virtuoosi tüüpi muusik nimelt siis Paweł Vernikov ja teine on nagu maailma muusikaga rohkem lavale. Võib-olla karismaatilise avatum Belimanni tüüpi Andres Mustonen, kusjuures ei ole neid mitte nüüd niivõrd nagu kontrastseteks välja näidatud, vaid just näidatud seda ühtsust. Minu meelest on see praegu üldse üks maailma muusika uusi, nii et me enam ei rõhuta nii-öelda seda madalat ja kõrget tõsisti ja, ja levimuusikat eraldi, vaid me näitame nende kokkupuutepunkte ja näitame muusika tervikut. Selles osas on äärmuslikuks teoseks siin veel Bachi Kontsert kahele viiulile ja selle kõrvale kohe Nino roota, Bach ja filmimuusika. Kandschell ise ka on muidugi kirjutanud palju filmimuusikat nimelt sellest avangardi põlvkonnast, millesse ka ütleme varajane rääts kuulusid, temagi on leiba teeninud filmimuusika autorina. Tema loomingulises käekirjas võib nimetada just gruusia rahvamuusika religioon, kus see muusika ja siis kaasaegse helikeele ühendumist. Nino rota. Kontsert tuleb ettekandele ja siin on meil tegemist lausa filmimuusika autoriga. Ilmselt kõik teavad, et ta on seal liini filmidega kuulsaks saanud. Olla Dolce Vita, siis Ferell iroome, Juulia, milles me tema muusikat leiame. Ta on lisaks filmimuusikale kirjutanud ka orkestrimuusikat, millest nüüd siis Concerto ettekandele tuleb. Dirigent Andres Mustonen ütles selle kohta, et ta on nii-öelda Šostakovitši liini jätkaja. Ta ei läinud mitte peerija Janono uue muusika suunas, vaid jätkas nagu niisugust liini, mida Šostakovitši alustas. Mustonen ütleb, et see on selline kaunis uus muusika, keldriorkestri paraad, suure impulsiga kirjutatud, võimas ja, ja ilus ja neid siis kontserdi lõppu teos juudi helilooja Hoffmani Kontšerda fantasy Frylex juudi muusika põhivoolu Klesmer stiilis kirjutatud teos mis on sisuliselt pulmamaasika alguses melanhoolne ja siis läheb selliseks tohutuks juudipeoks lahti, nii et ta toob selle väga eheda juudi folkloori akadeemilise muusikamaailma ja kokkuvõttes just see kava näitab rahvamuusika filmimuusika baroki ja ütleme, meie aja avangardmuusika tegelikku sisulist ühtsust, mille peale me neid žanre eraldi vaadates isegi ei tule. Kontsert toimub esimesel märtsil kell 19 Mustpeade majas. Eesti Kontsert kutsub Petersen kvartett Saksamaalt täiuslik. Mängib sellise tunde ja täpsusega, et hämmastab nii silma kui kõrva uue generatsiooni keelpillikvarteti. Kontserdid toimuvad 28. veebruaril Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja esimesel märtsil. Tartu Jaani kirikus muusikaelamused, Petersen kortetilt ootavad teid. On ju läbi rännanud ju kõik maailma muusikamekad juba kvarteti selline pesa siis paikneb Saksamaal. Aga Henry David Icke näeb ja meil siin Eestis ka ikka aeg-ajalt mõistagi. Ja minu jaoks oli see kvartett selles mõttes väga suur nagu üllatus, et ma leidsin ta samalt realt maailma juhtivate kvartettidegantsesse, Alban, Berg või, või Isaiiv, ei too, või Warneeri või, või teised, sellised maailma tähtnimetused. Ja ta tõesti on väga kõrgelt kodeeritud kõrgelt hinnatud just nagu maailmas ja kui kes kuulab ka salvestusi ja kindlasti ka seda kontserdile läheb, et tegemist on maailma eliit kvartetiga ja siin mängib meie oma muusik, millest me nagunii väga ei teakski, minu teada ta õpetab. Muusikaakadeemias vist harvem mängib teatris aga vähemalt järgmise hooaeg ja oleme planeerinud mõningad kontserdid temaga. Üks nendest on siis just Ivari hiljaga, ta mängib, soleerib ja praegu käivad läbirääkimised, et tuleb ka üks trio kontsert, siis Anna-Liisa Beuroodnaja, Sten Lassmann ja tema, nii et, et ma arvan ta teda, me näeme siin ka aeg-ajalt ikka tegutsemas. Mis on siis selle kontserdi kavas, kuidas see kokku on pandud, see on täiesti klassikaline ka, võiks öelda seal Mozartsustakovits, Beethoven, Savon täiesti klassikaline. Üks kontsert on veel, Taavi Kerikmäe on ikka olnud juba üsna tükk aega seotud prantsuse muusikutega ja nüüd siis annab ta kontserdi nendega Isabel toa ja energia šampaar. Selline kontsert, mis kannab pealkirja kohtumispaiku. See on tõesti Taavi Kerikmäe kokku kutsutud selline projekt ja kuna on teada, et ta on tõesti ju seal Prantsusmaa poole peal õppinud, kui ka tegutsenud on ise osalenud paljudes projektides, teinud koostööd heliloojatega nagu Puleesi myy või murail, kedagi, kes on ka meil ju üsna teada ja siis on ilmselt nendest kokkupuutepunktides ka prantsuse muusikutega, me näeme seda vilja siis ka siinse šampaar, tegelikult on Eestis käinud üsna palju jätskaarel ja tegemist on vastu Prantsusmaa mainekama löökpillimängijaga just pillimängija, nii et, et see on väga põnev, Isabel tütoa, võimalik, et natukene vähem tunda. Ta on, kes siis laulab, mängib klarnetit, aga kogu selle programmi sõlm idee ikkagi improvisatsioon, selline odav, ütleb seal vaba improvisatsioon, ma kujutan ette seal ikkagi sellist nagu jätsu alget on ikkagi suhteliselt nagu palju sees ja nii nagu Taavi seda on kirjeldanud. Iga kontsert on absoluutselt kordumatu sündmus, mis sünnib ainult antud ajal ja antud kohas, nii et nii publik, saal, valgus, tuur ja kontserdipaiga hetke õhustik on see, millest kasvab välja stiili, piirideta koos improvisatsioon ja ma tahtsin siinkohal veel ainult seda võib-olla öelda, et mul on väga hea meel, et üks nendest kontsertidest toimub ka Kuressaare kultuurikeskuses teadaolevalt meie jäts, muusik Villu Veski on ju juhtimas just sedasama keskust ja korraldab seal džässmuusikaõhtuid, niiet et meil on nagu uus, jätsin muusika meka tekkimas Eestisse. Kuressaarde. Teisel märtsil toimub Estonia kontserdisaalis legendaarne kontsert, kus esineb Paul padura, Skoda ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. On nüüd hea meel juttu rääkida. Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori Andres Siitan Ingat ja kes on Paul paduraskoda? Palun põduraskodaneks need pianist, keda võib tõesti meie suurteks legendideks nimetada, tähistab ta sellel aastal oma kaheksakümnendat juubelit ja tähistab ta seda võrdlemisi suure kontsertturnee ka. Ja väga hea meel on, et ka Tallinn jääb selle tee peale ette, eks vähem neid interpreedid ette, kes veel 80 aastasena annavad aktiivselt kontserte ja on veel erakordselt heas vormis. Loomulikult Paulbaduraskoda hiilgeajad jäävad natukene varasemasse aega niimoodi mõnekümne aasta taha. Ta on omal ajal tõesti olnud erakordselt tuntud ja armastatud pianist kogu maailmas, ta on koostööd teinud kõikide tipp-dirigentidega ja tema plaadistuste hulk mis ta teinud on seal lausa aukartust äratav, neid peaks olema minu teada üle 200, kellega ta koostööd teinud. Pärast Austriast muusikaõpingute lõpetamist olid sellised 20. sajandi suurkujud nagu Wilhelm Burt Vengleri ja natukene hiljem Herbert von Karajan, need, kes Paul paduraga Skoda ka koostööd hakkasid tegema hästi tihedalt ja see tõi talle ka muidugi hästi kiiresti maailmakuulsuse võib-olla hilisematest dirigentidest, noh, tõesti kiri on pikk, seda ei jõua siin kõiki üles lugema hakata. Aga võib-olla mõned nimed lihtsalt loorid, maalsed näiteks Subin, Meeta, söör Georg Zolti ja tõesti paljud-paljud teised, nii et võib julgesti öelda, et kõik tipud on temaga koos töötanud. Ja kui see nüüd ka saladus ei ole, et kuidas siiski see Tallinn on maailmaturneel ette jäi. Tallinna eelkõige ette tänu meie peadirigent Nikolai Aleksejevile, kellega nädal hiljem on temal kontsert Peterburis. Siin on kaks asja lihtsalt omavahel ühendatud, et enne Peterburi filharmoonias kontserdi andmist põigatakse ka Tallinnast läbi. Ja mis on siis dirigent Nikolai Aleksejev sinna kontserdiga valinud? Minu meelest on see üks ääretult ilus kava seal Cap Veeberi avamänguga ooperile euriance siis koos Paul padurascodaga Mozarti klaverikontserdituur, kes selle numbriga 459 kontserdi teises pooles on vorsaki kaheksas sümfoonia. Ja reedel, teisel märtsil on Pärnu kontserdimajas uuel orelil kontsert. Esineb Hollandi organistraanbersteivers pärl kontserdi oreliesitluskontsert toimus kuu aega tagasi. Selle oreli võttis vastu kõrge komisjon, millesse kuulusid tega teie, Andres Uibo. See oli nüüd pilli lõplik valmimine. Aga tegelikult püstitamine algas ju 2002. aastal koos, kui Pärnu kontserdimaja avati, olid mitmed põhjused, miks see pill varem päris valmis ei saanud. Üks oluline põhjus on muidugi see, et orel peab olema ikkagi ruumis, mis on ikkagi lõplikult kuivanud ja lõplikult, ütleme valmis saanud. Kõik need niiskuseprotsessid ja, ja temperatuurid ja need mõjuvad nii kallile nii hinnalisele pillile niivõrd laastavalt, et tänaseks võib konstateerida fakti tõepoolest, et komisjon, pill valmis. Ja töö on teostatud ääretult kenasti professionaalselt resultaat on väga hea kogu selle protsessi käimalükkamiseks juuksuri siis kui muusikaakadeemias ehitatud orel, mis oli ehitatud väga kenasti, väga kvaliteetselt ja seetõttu otsustasin pöörduda ka Pärnu oreli ehitamisel Martide Rosenborgi poole. Te olete ka ise sellel orelil mänginud, mille poolest see erineb teistest Eesti järelitest? Eks seda orelit on võimalik mängida ruumis igast punktist see tähendab seda, et mängupult on ühendatud oreli endaga elektriliselt, see tähendab, et impulss antakse klahvi alt edasi elektrilisel teel magnetil, mis siis avab vastava klapi. Kuna neid punkte saalis ehitatud ettenägelikult päris mitu, siis võib orelit mängida saali tagant kui lavalt kui mitmelt poolt. Lisaks on sellel pillil mitu niisugust asja, mis on maailmas oreliehituses täiesti esmakordsed. Üks on see, et nõndanimetatud register Hispaania trompet, see tähendab register, mille viled tulevad otseruumi Need viled asetatud sõitva aluse peale, see tähendab, et viled sõidavad oreli sisse ja välja väga efektne. Ja teiseks, mis on maailma praktikas täielikult uuendus, on see, et prospektis asetsevad torukellad, kes orkestrit diab. Orkestris on väga kena instrument, mida vahetevahel kasutatakse niuksed erineva pikkusega metalltorud, mille vastu siis lüües Aafrikas aga tekib niisugune kella Helivat need asetsevad siis oreliprospektis nähtava koha peal ja on väga-väga uhked ja. Pärnu orelit saab siis kuulata reedel, teisel märtsil, kui seal esineb siis Hollandi organist mida mängib Shan pers. Ehkki et MS-i öö ja teiste loomingut, aga see on nüüd ma lisan veel juurde, et oreli juures oleks uuendus see, et orel on valmistatud mängupulte varustatud MIDI süsteemiga, seda seda, et on võimalik panna omal mängu ajal nii-öelda diskett või ketas on vaja sisse ja siis juba teist korda ei ole vaja muud teha, kui nupu peale vajutada. Ja seesama lugu kõlab uuesti, aga siis juba ilma organist, aitäh. Aga kõik täpselt samamoodi nagu lugu mängiti. Šamaan bears Tiiverst, mis muusikaga tegemist on? Olete teda varem kuulnud? Olen küll jah, tegemist on noorema põlve väljapaistva mängijaga, kellel siis nagu veel kontserdikarjäär on ees. Ta on käinud väga paljudel nimekatel konkurssidel noppinud rida esikohti võiksid nimetada kõigepealt väga kuulsat konkursi saad rühm Prantsusmaalt, Margus on ta saanud Grand Prix võitnud tablini väga nimekas konkurss, kus ta on võitnud teise ja kolmanda preemia ja Kaliningradi konkurss me siin lähedal, kus ta vaid peapreemia ja, ja tema eriline huvi ja kirg on just vene muusika vastu, ehkki teame, et Venemaal väga palju oreliliteratuuri ei ole, aga uuemas muusikas teda siiski on ja vanaklassikast vene klassikast on ta teinud väga palju Traspirsioone kaasatud Tšaikovski, Prokofjevi, Šostakovitši ja kõik nii edasi ja neid väga edukalt mängib ja just ma vaatasin, et üsna-üsna varsti tal on vene kavagandus turne ja Ameerika ühendriikides, noh, nii et, et ma loodan seda, et võib-olla kui ta tuleb nüüd Eestisse ja siis leiab eesti muusikaga põnev olevat. Ta teeb ka Eesti orelimuusikale maailmas rohkem propagandat. Pärnu konstruktor, reedel kell 19 ja Tartu kontsertosis pühapäevasel päeval kell 16 on Vanemuise kontserdimajas. Aitäh Eesti kontserdi produtsent Andres Uibo. On siin saali metsar. Järgmisel reedel on sull koos ele Raiki ja Tõnu Jõesaarega kontsert ja selle kontserdiga niisugune huvitav nimi, nagu luin 14 10. õukonnamuusika. See ütleb ilmselt täpselt ära, mis ajastu regiooni muusikaga tegu. Jah, tegemist on siis 18. sajandi lõpu prantsuse muusikaga ja miks selline valik võib olla sellepärast et päris palju kõlab siin eriti Eestis just itaalia ja saksa barokkmuusikat. Meie otsustasime sellest kõrvale jääda seekord ja ja võtta siis luid, 14 kümnendat, ümbritsenud muusika esitusele. Siin on nüüd kavas tõesti ainult prantsuse heliloojad, kuigi nagu teada, Ta lõi Neljateistkümnenda õukonnas töötas Itaalia päritolu helilooja Lil lee. Aga meie oleme piirdunud prantslastega võib-olla heliloojatest mõne, aga et siin kõlab näiteks François kopere, Nonii kontsert opoele ja passagantiinoled, Kuperään on kindlasti rohkem teatud oma klavessiini loomingu poolest, aga meie oleme siis ka temast võtnud natuke erilise tahu. Siis on näiteks veel Luimad šamaan, kes minu teada küll ei töötanud õukonnas, aga ta on ka nende heliloojate kaasaegne. Ja ja temalt kuulame siis ühte klavessiini sõiti, kusjuures temast rohkem ei olegi järgi jäänud kui kaks klavessiini sõiti, ainult et see on kogu tema pärandmuusika ajaloole. Ja samuti nüüd ta minna kamba heliloojatest. Et seekord siis ma rään Maree, et temast võib olla niipalju, et õukonnas töötas kaks kambavirtuoosi, heliloojat ma Rämmaree ja teine oli siis portree ja neid armastati võrrelda niimoodi, et tiks pidavat mängima nii ilusti nagu ingel ja teine pidavat mängima nii ilusti nagu kurat. Aga nüüd ma küll ei mäleta, Komneid veegahta käis ta käest järgi uurima, selleks peab võib-olla kontserdile minema, et kuulda, kas tegemist ei Osgeliku või kurat muusikaga justkui rääkida nüüd barokiajastu pillidest, näiteks kolleeg Ele Raik Oboist on mänginud ja nii kaasaegset kui selles kavas ka barokkoboe, et kas äkki sina oled ka tähele pannud, et mis on nende kahe poe vahe? Ma räägin nende hästi primitiivselt majale oboemängija siis kaasaegsel poelanud pid ja barokkpoel on augud, naturaalne pill, et seal ei saa mängida ilmselt grammatiliselt kõiki helisid. Ilmselt on tänapäevasel poel tehniliselt lihtsam sooritada teatud võtteid kui barokov vahel. Sa ise mingit klavessiini, kuidas te õieti Ele Raik ja Tõnu Jõesaarega kokku saite, ele Raiki ka, me õpime koos muusikaakadeemias ja kui aus olla, siis ega see ringkond, kes Eestis muusikaga tegeleb, väga lai ei ole, nii et tahes-tahtmata mäe põkume oma kontsertidega. Nii et see kontsert, mis toimub, siis järgmisele reedel, teisel märtsil Tallinna Niguliste Antoniuse kabelis, kelle muusikat seal on oodata? Kõlavad Jacques Otete, R-i, Sansa Kuperääni, Michel, Mondecleeri, Luimashani ja ma rämmari teosed. Pühapäeval, 25. veebruaril toimub Valga kultuuri- ja huvialakeskuses poiste laulukonkurss. Tegemist on poistele mõeldud laulu konkursiga Valgamaalt, mille eesmärgiks on populariseerida laulutraditsioone poiste seas. Konkurss viiakse läbi juba teist aastat. Telefonil on konkursi peakorraldaja Siiri Põldsaar. Asi sai tegelikult alguse sellest, et panime tähele, et need niinimetatud laulu korrussellid on väga tüdrukutekesksed ja uurisime natukene tausta, et miks siis nii poiste eelarvamus oligi selles, et see konkurss ongi rohkem nagu tüdrukute rida, et see ei ole ka nende moodi ja siis mõtlesimegi, okei, teeme siis poistele päris poiste moodi konkurssi ja püüame siis poisse rohkem motiveerida, laulma ja nii ta alguse saigi, et eelmine aasta osales ligi 30 poissi, see aasta isegi üle 30 poisi, et mõtlesime õiges suunas ja maakonnapoisid aitasid meil selle suuna valida. Me oleme praegu maakondlikult välja kuulutanud, mine tea, kui mõni teine maakond märku annab, miks mitte koos naabermaakondadega, seda siis siis korraldada. Mainisite, et poiste moodi korraldatakse seda lauluvõistlust. See üritus pole kaugeltki mitte akadeemiline, et me ootame poisse niimoodi laulma, nagu neile meeldib laulda eelmine aasta näitaski, et tulid poisid koos oma bändidega ja tulid poisid, kes saatsid ennast ise klaveril ehk ei eelda seda, et poistel on lauluõpetaja, kuigi nooremad poisid muidugi tulevad oma lauluõpetaja saatel ja nii et eelmine aasta oli, et hästi tore näha, et, et tegelikult seal tekkis lausa üks bänd, kes tuli küll sõu peale, aga nüüd aasta aega nad vastu pidanud ja esinenud ka muudel lavadel poisid on nagu selle konkursi nimel ennast kokku võtnud. Kuna näiteks noortebändidel ja noortel muusikutel, kes teevad alternatiivset muusikut, tegelikult on väga vähe esinemisvõimalusi, siis tegelikult on see ka üks näitamist, väljund see konkurss, kui eelmine aasta oli jah seal kaks bändi, siis see aasta on juba kolm bändi pluss poisid ise saadavad ise kitarril ja klaveril ja seda on väga ilus kuulda. Mida poisid laulavad, milliseid laule? Väga erinevaid kuule, see aasta kõige noorem poiss on meil kuueaastane ja kõige vanem 20 aastane, siis võid ise arvata, et see, see repertuaar on väga erinev, aga tore on tõdeda seda, et enamus laulud peaaegu enamus laulud on eestikeelsed. Siin on kolm vene rahvusest poissi, kes laulavad vene keeles ja kaks laulu, mida lauldakse inglise keeles, aga ülejäänud kõik on eestikeelsed laulud, et seda on jällegi tore kuulda, aga eks nooremad ikka lastelaule ja suuremad ikka selliseid tuntuid eesti laule. Valgamaa poiste laulukonkurss toimub kahes vanusegrupis, neid hindab žürii. Mis on see stiimul, mis poisse sinna võistlema toob? Meene ja suure suure tänu saab, saab iga poiss ja auhinnad, oleme meie valinud sellised poistepärased, esemelised ja lisaks sellele valitakse välja Valga maakonna esindajad Eesti meestelaulu seltsi poolt korraldatud poiste-solistide konkursil. Et see nagu konkurss sellel aastal ei jää siis ainult ühe pärjaga, vaid võib juhtuda, et ta pääsevad edasi ka Lõuna-Eesti voorust ja võib-olla ka suurele Eesti konkursile. Loodame, ja kui veel rääkida, siis kahel aastal oleme püüdnud seoses selle konkursiga kohale kutsuda ka siis tõelised poisid. Staarid võib nii öelda kui eelmine aasta olid meil žüriis ja ka esinesid Jaagup Kreem ja Elmar Liitmaa. Sellel aastal oleme kutsunud Kristjan Kasearu koos ansambliga paradiis kõu, kes ka ta olevat žürii töös, kui ka siis esinevad publikule ja poistele nagu eelmine aasta, nagu me kogesime, siis poisid olid väga aktiivsed pärast nende staaridega suhtlema ja koos pildistama, nii et see on jällegi omamoodi stiimul poistel sellele üritusele tulla. Võib öelda, et Valgamaapoisid on lauluhuvilised. No tahaks küll tunnistada, see on kõigest üks selline üritus aastas, aga Akuv poisid sellele tulevad ja vähemalt eelmine aasta oli väga positiivne tagasiside, siis ma julgen küll tunnistada. Valgamaapoisid on muusikahuvilised poisid. Aitäh Siiri Põldsaar selle intervjuu eest ja 25. veebruaril algusega kell 14 toimub Valga kultuuri- ja huvialakeskuses poistelaul 2007, kus osaleb üle 30 poisi Valgast ja Valga maakonnast. Esmaspäeval kell 16 annab Tallinna Ülikooli uus sadamahoones loengu Euroopa üks väljapaistvamaid muusika, psühholooge, Stefani Stadler Elmer. Lähemalt räägib Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna muusikaosakonna Riho Pätsi nimelise teadus-arenduskeskuse juhataja Tiina selke. Patsikeskus asutati möödunud aasta aprillis ja Riho Pätsi keskuse üheks põhiideeks on tutvustada muusika pedagoogilist uuemat mõtlemist kindlasti uusi suundi muusikapedagoogikas, sealhulgas ka selliseid interdistsiplinaarsed suundi nagu muusikapsühholoogia, muusika, sotsioloogia, kognitiivne, muusikapsühholoogia, akustika kahtlemata Need valdkonnad, mis nagu eesti muusikapedagoogikas üldse eesti muusik ka uurimuses on nagu nadi, hõredalt kaetud ja muidugi teine oluline suund, et kuna selle keskuse nimi on Riho Pätsi keskus, teadvustada Riho Pätsi osa meie muusikapedagoogikas ja tema innovatiivseid suundi kahtlemata sest teha päts on ikkagi oma ajastu nähtus mitte ainult Eestis, vaid laiemalt kogu Põhjamaades kogu Baltikumis. Sihtur Ta on meie oma üliõpilased, põhiliselt siis magistriõppe üliõpilased, aga ka bakalaureuse võrsed ja kahtlemata muusikaõpetajad. See teaduslik toetuspind on ühelt poolt Eesti väljapaistvad lektorid ja kahtlemata lektorid välismaalt, mis puudutas nüüd seda kognitiivset, muusika psühholoogiat, et neil oli Jyvaskyla ülikoolist väljapaistev uurija Yucaloughivoori, kes on üldse ülemaailmse kognitiivse muusika Lotuse ühingu president, siis muusikalise taju uurija, psühholoog Jelena ta viidava Lätist. Et ühelt poolt siis välislektorid ja teiselt poolt meie oma eesti lektorid, kes on teatud uurimispiirkonda või uurimisvaldkonda põhjalikumalt uurinud. Ja meil on ka väljund õpilastööde näol selles mõttes, et me kaks korda aastas ühel sügissemestril ja kevadsemestril korraldame siis üliõpilaste teadusseminari, kus nemad ostavad siis oma uurimustega üles. Esmaspäeval astub meie ette Zürichi Ülikooli kasvatusteaduskonna psühholoog, Tanistasini arengupsühholoog kui ka muusikapsühholoog. Stefani Stadler Elmer ja tema loeng kastab laulmise teooriaid ja laulmise arengut väikelapsest täiskasvanuna. Laulmisarenguastmeid taan tõepoolest teinud palju uuringuid, küll väikelastega, küll lausa beebidega ja, ja uurinud kõne arengut ja kõne üleminekut laululiseks tegevuseks ka siis vokaalide hääldamisest laululiseks tegevuseks, nii et tal on tegelikult mitu teooriat, kuidas üldse laul kui selline tekib ja küsimusele, et mis on laul, vastab ta väga pika ja, ja väga mitmekülgse vastusega. Laur on mäng ja ühelt poolt on ta mäng siis teatud reeglite piires, mille seavad meile siis meenuks kultuurilised tavad. Teiselt poolt on ta lingvistiline ja meloodiline kõlade organisatsioon, kõige primitiivsem kujul võib laul olla ka täishäälikute pikendus ja nii edasi ja nii edasi. Tänan neid definitsioone selle kohta, mis on laul väga. Meid aga, mis mulle tema teooria juures väga meeldis, oli see, et on välja toonud kolm põhilist teooriat. Lauluvõime arengu juures. Et ühest küljest on tal siis nõndanimetatud lingvistiline teooria, teiselt poolt on tal siis nõndanimetatud Kaare teooria või fraasi teooria ja kolmas oli intervalli teooria ja minule kui muusikapedagoogile on see just väga oluline need kolm teooriat seetõttu et ma leian nendele kolmele teooriale vastaga muusikapedagoogikas ja selles, kuidas me koolis laulu õpetame. Et ühelt poolt siis lingvistiline teooria, et laul on tekkinud kõnest. Sellega haakub väga hästi Orphy teooria Orphy õpetus, kus me tõepoolest alustame kõnest kõnemängudest mängudest häälega ja läheme sealt edasi meloodia õppimiseni poolt intervalli teooria, mis sisuliselt kajastub koday kontseptsioonis mis tõepoolest arendab meil intervallide sisemist kuulmist, meil ei ole seal absoluutselt intervalle vaidluste helisuhete kaudu õppimine sealt edasi siis meloodia, õppimine ja kolmas on see nõndanimetatud kaare teooria sisuliselt pakub ju kuulmise järgi õppimise, kas see on see, mis mind tema teoorias väga köitis ja mille poolest teda ka väga palju maailmas tsiteeritakse, tema on alustanud oma teadustöödega juba kaheksakümnendatel aastatel esindab Stefani Stadler Elmer saksakeelset uuriaskonda. Tema veebileheküljel on need kaks raamatut ka välja toodud. Kaks sellist monograafiat, lisaks sellele hulgaliselt artikleid. Nii et on ka küllalt viljakas autor. Üritus on eelkõige mõeldud Tallinna Ülikooli üliõpilastele ka Tallinna muusikaõpetajat, tele ja kõik huvilised kahtlemata tagasi ei saadeta kedagi. Esmaspäevane loeng toimub Tallinna Ülikooli uues õppehoones aadressiga Uus-Sadama ruumis U 213 ehk teisisõnu Riho Pätsi auditooriumis. Jätkame tänagi ooperitähtpäeva asse puhul tema sünnimaa teatrimajadest, itaalia tuntumaid traditsioonide rikkamaid festivale, muusikaline May Fire sees on juba mõnda aega loominguline ühendus oma matši musikaalse Fiorentina, koori ja orkestri ning teatri trupiga, kes kevadsuvise festivali kõrval tegutseb pea aastaringselt. Nii tasub teatriafessid otsidega sügistalviseid etendusi. Oktoobris dirigeeris Roberta väedoasse vilja habemeajajat. Järgnesid Mozarti aastased lõppema temas armastuse aednik ja neli väga põnevat õhtut nendelt soni oratooriumi eelias lavastusega dirigendiks seisi on sõjaväe ning nimirollis José Evan TAMM. Jaanuaris Välbutsiini poeem, ooperietendused reeglina teatro, kommun hääles. Vahepeal aga pilkuköitvad kontserdid musikaalne koori ja orkestriga. Veebruaris on olnud rida etendusi ballettmeister Aurell, Millossi mälestuseks, teatrocoldooni laval, Millossilt endalt, Võlumandariin ning kohvredo Petrassi muusikat lavastatud Estheri tähed. Samal ajal atro kommuna alles toredad kontserdid just eile orkestri ja koori ess Mihhail jorovski meie ois track'i festivalide täht, antis siirale, Beethoveni viienda kontserdi solistiks ning Prokofjevi Aleksander Nevski järgmisena tulemas noor dirigent teor Gustavo Darnell ja solistiks tšellist sean Lang. Samuti hoids, track'i festivalid, tõttav. Et muusikalisel May festivalil on ees suurejooneline täht. Festivali 70. aasta tasub hetk sinnagi sisse vaadata. Avaõhtu põnevaim ana juba 24. aprillil festivali tellimusena uus ooper antiigoni heliloojalt Ivan Tseedel, mis Seltabasnik maailma esiettekannet dirigeerinud Monika Patšelli esimesena nimiosas Ivan teedele saab ka autorikontserdi esimese orkestri na tuleb lavale Baieri raadio sümfooniaorkester maris Jansons siga. Ning ooperiajalukku viib meid teine lavastus. See on kui Lucy Orpheus diaburjediikest Riccardo Muti dirigeerimisel solistideks kuulsed Danielle Barcelona ja Andrea Rost. Nende esietendus 28. aprillil. Festivali suur juubeli puhul on kontserdipoolel veel enne pidustusi Firenzes rida kuulsaid dirigente, soliste tähtsam raadio olin Rooma kõrval. Torino saab oma esindusteatrile teatro reisijale septembrist uue peadirigendi Yann Andrea nosseeda kes sai tuntuks juba 97. aastal Peterburi marjad. Tere. Esimese külalisdirigendina oli ka Rotterdami filharmoonias Valeri kergivi kõrval läinud aastani samas ametis Torino raadio orkestri ees. Ta on, kas Theresa muusikafestivali kunstiline juht. Ooperipoolelt väärib meenutamist Peterburi kõrval Andrea nosseeda debüüt New Yorgi disProkofjevi sõja ja rahuga 2002. Just itaalia ooperiga on ta seal aina enam hinnatud, sest tulemas on maskiballi trubaduuriks atravi jätta etendused. Peamine amet on tal juba kuuendat hooaega peadirigenditöö Manchesteris BBC filharmooniaorkestri ees. Torino teater Oreisi osana ooperiaasta tähistamas maskanni talupoja au paaris Stravinski, kuningas Oidipus heegel, sest märgib 100 aasta möödumist talupoja au esmalavastusest selles teatris. Väga sisukalt valmistatakse publikule uuslavastusi ette ja näiteks kuningas Oidipuse eeldutvustajate hulgas. On ka Arvo Pärdi uurija ja Torinos septembri festivali kunstiline juht, ent saarestalju teater, reisija selle aasta kontserdisarja avaski jaanuari lõpul Jan Andrea nosseeda. Põneva valikuga säri Tyler Monica eksas 100. Eelmisel sajandil loodud tippteostest Napolis Karl ooperiteatri kodulehelt juhib meid kohe ka ooper Euroopa lingile mis praegu ühendab endas 91 ooperitrupi 28-st riigist. Sügisel majandusse viis Badenis üle oma lavastus preemia 2007 ja selle vääris Läti rahvusooperietendus voolsaki ooperis Näkineid. San Carlo teater tähistab tänavu oma asutamise 200 seitsmekümnendat aastapäeva. Peadirigendiks on praegu inglise maestro jefreitor teid ja ka neil on kohe lavale tulemas talupoja au. Siin paaris Putšiini siiani Skikiga. Jaanuaris oli laval Leonard Bernsteini viid ja Mattias körnes Schuberti imeilusa möldri neiuga. Pelgab ja teatra kommuna alles kus eile homme laval mussaski Boriss kodunov Daniele kati dirigeerimisel. Nimiosas Vladimir vaniew. Danielle kati juhatab täna ka sümfooniakontsert. Kuu algul dirigeeris siin Jukka-Pekka säraste. Põnev on ette aprillist tuleb Poloniasse juhatama ka Nevil märgner ja toob ettekandele haru kord sõna Arvo Pärdi kreedo. Koori ja orkestri, kas samas kavas on veel ka Pärdi festiina Lente. Ent Itaalias on praegu kontserdireisil Paavo Järvi koos Frankfurdi raadio orkestriga reis algas teisipäeval Horvaatiast veel rebist siis Udine man toova eile Ekremonasponkjelli teatris ja täna viimane kontsert pavias. See on neis Itaalia linnades suursündmus Loen sealsest ajakirjanduses. Kaasas on neile üleni Richard Straussi kava, Don Juan ja kangelase elu ning viiulikontsert renokkab maniga solistina. Pärast Hollandit käis Neeme Järvi juhatamas oma vana armastust Jöteboris sümfoonikuid. Kontserdid olid kolmapäeval neljapäeval Beethoveni kolmikkontserti, Rootsi solistidega jäetroosaki üheksas sümfoonia ja veel siit-sealt prantsuse raadio mainekas nüüdismuusika festival prezanses valis oma heliloojaks toomas säädeeessi. Neljal nädalalõpul, neljanda märtsini kõlab kokku 23 Adissideost. Helilooja kaastage pianisti ja dirigendina. Samas kõneldakse Toomas, saad EAS-ist ka, kui oldi põri. Festivalijuhist. Prantsuse rahvusooperis on sündmuseks ballettmeister Roland tee tagasitulek. Ta tuleb oma uue balletiga marssel Pruusti elust. Esietendus märtsi algul. Ajakirjandus meenutab Kuulsa koreograafia eelmisi nii-öelda kirjaniku balletti Götest Victor Hugo või prospermerime elust. Uskuge või mitte, aga see on Rolantii juba 22. ballett Rahvusooperilavale naabruses Atlee teatris oli seitsme etendusega külas American Pällis siiaatri kaasas ka juubilar Philip Glassi ballett siinses Aperruum Twailathaapi lavastuses. Esse lõppesid siin süljedge Recoov varieteeetendused, muuseas esmakordselt saat Lees pühendatud lauljatari 80.-le sünnipäevale. Ja täna on ka helilooja, mis seal kraani 70. sünnipäev. Meie lavastaja Arne Mikk teeb proove Verdi Iidaga Tampere ooperis Teatri 60. aastapäeva puhul. Esietendus kuuendal märtsil. Peaosades laulavad Kirsi Tiihanen, Marianna Tarassova kaludika luudov ja Jaakko rühenenud. Hamburgis Elbe jõesadamakail algavad uue, eriliselt suurejoonelise kontserdiga Ell filharmoonia ehitustööd. Kogu ettevõtmine läheb maksma 240 miljonit eurot. Šveitsi arhitektide plaanitud filharmoonia avab uksed 2009. aastal ja. Linnateatris sündis eile õhtul uue muusikali Thorin vasaramaailma esiettekanne. See on tükk eestlaste Aivar Joonase muusikal ning Villu Kanguri ja Mario kivistiku libreto. Peaosades Sepo kohanen. Vallu Luka sari on Katerina lahti lavastuses. Rotterdami filharmoonias tuleb peadirigentide vahetus augustis 2008. Valeri keri Kiievi asendab orkestri üksmeelsel valikul 31 aastane Jan režeeesse Queen. Meile peaaegu tundmatu kanade tirige. Berliini ja Ungari ühisettevõtmisena kuulutati välja esmakordne Jörts liigeti mälestuskonkurss noortele heliloojatele. Oodatud on kuni 20 minutilised kammerteosed. Tähtaeg 15. mai. Pariisi Rahvusooper saab samuti uue peadirektori. Selleks saab aastal 2009 säravama Chee järel 53. aastal sündinud Nicolás Joel kes on rohkem kui poolteist aastakümmet tegutsenud Duluusi Kapitooliumi kunstilise juhina. Sülgaja 24. veebruari ülikajale tegi kaastööd Kersti Inno, Hedvig Lätt, Marcheli huuger, Merje Mändla, Kadri-Ann Sumera, Annika Kuuda ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas. Operaator oli Katrin maadik. Täname teid kuulamast ja soovime teile head vabariigi aastapäeva. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Heligaja.