Helgaja. Tere head klassikaraadio kuulajad algamas on kolmanda märtsi heligaja ja siinkohal tutvustaksin siis tänase saate teemasid. Kolmandal ja neljandal märtsil annab nüüd ansambel kontserte pealkirjaga Skaski dirigendipuldis, nagu ikka. Olari Elts ja kavas on Galina Grigorjeva ooperis stseenid Sibergast John Glentija rahudelt stan Igor Stravinski, Renard kuidas seened? Ta läksid ja arrek taim. Ja meil on intervjuu helilooja Galina Grigorjeva. Seitsmendal märtsil on Heino Elleri 120. sünniaastapäev ning kui me kõneleme sellest, kuidas antud sündmus tähistatakse klassikaraadios teatri- ja muusikamuuseumis ning Tartus rahvusooperis Estonia on Pipi Nuki puhh hiti pidu esietendus. Intervjuu andsid lavastaja Neeme kuningas, dirigent Mihhail Kerts loodeimeile age raam, palun, Mattiiseni muusikapäevadest Jõgeval kõneleb peakorraldaja Marta Oja intervjuus Margali Roo käärule kaamerata. Plaadimärgi all ilmus Eesti riikliku sümfooniaorkestri uus plaat, kus kõlavad lebra oboe kontserdid. Nii tutvustab orkestri direktor Andres Siitan intervjuus Annika Kuudale. Üheksandal märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas Rudolf Jõksi sa teistkümnendale sünniaastapäevale pühendatud mälestuskontsert. Seda tutvustab Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori president Pille Säälik. Kaheksandal märtsil toimub sarja diplomaatilised noodid raames naistepäeva kontsert, et alapealkirjaga sulle üks laul. Esinevad Taaniel ponile Torres, Krista kao ja Jüri Aarma ja klassikaraadio stuudios tutvustab kontserti kitarrist Kristo Käo. Sellised on algava heliga saate teemad seas ja saate algusesse. Tahaks öelda seda, et klassikaraadio soovib õnne helile Arra pärgile, kes pälvis Taani kõrgeimaks muusikaliseks tunnustuseks peetaval Soningi fondi auhinna. See antakse talle ülem aastal 2008 tegemist anpreemiaga, mille suurus on 600000 Taani krooni auhinna üleandmist. Kontsert toimub aastal 2008 22. mail Kopenhaagenis Taani Raadio kontserdisaalis ja siis dirigeerib Taani raadio orkestrit vokaalansamblit. Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt pälvis auhinna. Kuna tema muusika on rikas vaimsetest ülemtoonidest. Maremon, saingi muusikapreemia võitnud näiteks Igor Stravinski tärbolees pensionini. Tänasest Dimitri Šostakovitši univernis jään mastaabis Huudi menochinyanqicharret. Samuti on meil põhjust õnne soovida teiselegi eestlasele laulja Juhan Trallale kes on esimese eestlasena jõudnud BBC kardist Singer of the World finaali, mille finaalkontserdid toimuvad selle aasta juunikuus. Finaali valiti 25 lauljat. Enam kui 1000-st soovinust ja lauljat olid pärit 64-st erinevast riigist. BBC Karlist Singer of the World. Konkursi abil on oma karjäärile aluse pannud mitmed juba praegu tuntud nimed nagu Dmitri harrastovski, Carita matile hingerdam Jensen või prind ärkvel. Nii et jääme ootama juunikuud ja soovime edu. Johan Trallale. Kolmandal neljandal märtsil annad kontserte Tartus ja Tallinnas, nüüd ansambel Olari Eltsi dirigeerimisel. Kontserdi kavas on esiettekanne, Galina Grigorjeva valt käesoleval hooajal, nüüd ansambli juures resideerivalt heliloojalt ja Galina Grigorjeva valt. Kuuleme Peterburi konservatooriumi lõputööks kirjutatud ooperis seene tuntud valmi teemal muretust, roodi, otsusta tublis, sipelgas. See on vaimukas Igi õpetlik lugu sellest, kuidas laulu ja viiulimänguta maalin, kurb ning mammona kogumine ei tee kedagi õnnelikuks. Igor Stravinski, Renaar, vene folkloor, setel tekstidel põhinev lugu petisest, rebasest ja teistest koduloomadest tuleb samuti ettekandele. Ja sellestki loost ei puudu moraal, et kurjus leiab oma otsa. Stravinski passile klaverile kirjutatud koomilise loo, kuidas seened sõtta läksid, seadis aga nüüd ansamblile Galina Grigorjeva, keda intervjueeris Natalja Sikema. Loomulikult see on väga tore, et selline idee sündis, kuna vaadates eelmiste aastate repertuaari, ma võiksin öelda, et midagi sarnast siiani pole üldse toimunud. Nii et see idee on minu arvates ülioriginaalne ja tema autor on Olari Elts, power Jelts. Otsin Järdinaernimine, nendest Ronny Jonny venede käid briti tõlkejõmm? Olari Elts, nagu me teame, on väga ebatavaline, mitmetahuline ja andekas inimene ning võib-olla selline ideevõistlust pähe tulla ainult emale. Teisest küljest see idee rõõmustab väga ka mind, kuna mul tekkis võimalus kanda ette teos, mis oli kirjutatud minu poolt väga ammu, 17 aastat tagasi, kui ma olin konservatooriumi viiendal kursusel. Ja kui Olari Elts tegi mulle ettepaneku võtta see teos oma tuleva kontserdi kavva, siis alguses mulle tundus, et see on isegi absurdne kuna ma arvasin, et kaasaegsel heliloojal on ebasoliidne ja veidi piinlik või isegi rumal tutvustada oma üliõpilasajateost. Samas see tundus mulle ka meeldivalt naljakas, kas kuna mul on selle teosega eriline suhe Nende sotsineerimini ostsin Tour deseltsi, nii jubedaks Taapne mai, siis nii see teos on mulle väga kallis, ta on mõnes mõttes minu elu ja loomingu uue etapi algus. Ma arvan, et see on mu esimene tõsiseltvõetav töö, millega ma töötasin kogu hingega ning kuidagi kiiresti, ettearvamatult ja julgelt. See oli ka nii huvitav minna tagasi selle Galina Grigorjeva juurde, kes elas 17 aastat tagasi Peterburis ja oli seal Peterburi konservatooriumi üliõpilane, kes noor tütarlaps täis põnevaid eeldusi eluvaateid, kes oli väga romantiline, naiivne ja väga avatud kogu maailmale, mis võib-olla nüüd ei ole mul enam nii omane vanni keskaski, printsi mure, kus leidsite, et ta nimi on enne vaheniescrazkympigantske Chardy selle muinasjutu, minu noorepõlve teose nimi on sipelgas, Jon blenti ja rohutirts ta on. Ja see on ka Ameerika kirjaniku Jon Chardy muinasjutu pealkiri Chardy Newsi populiarni pessaatilinesin, populaarne poed, muuseas ei ole väga populaarne kirjanik ja poeet. Võib-olla paljud raadiokuulajad ei olegi tuttavat tema loominguga, kuid ta on väga originaalne. Ta suri päris kõrges eas 1986. aastal ja ta oli eriti andekas oma huumorimeele poolest. Mõnes mõttes ta jätkas Aisopose ja vene kirjaniku vankri lovi loomingut kirjutades omapäraseid parudjaid põdedes Kärskeni ületis glütseriini tammustetas revolude Barroso. Ja see muinasjutt ei ole erand, kuna see on ka omamoodi paroodia Aisopuse muinasjutule rohutirts ja sipelgas Heinkrilovi teosele, kiil ja sipelgas. Tuletan meelde, et ai suppuse Jaak järgi oli tähtis mõte, et enne töö ja pärast lõbu ehk kes ei tööta, see ei söö. Kuid Jon Chart nägi seda olukorda hoopis teise nurga alt. Sörtsi probleemsaks triini vetika libedaks Saina. Ja nii paradoksaalne, kui see ei tundu, kuid meie pragmaatilisel ajal, kus kahjuks iga kaasaegse inimese põhisiht on lõputu ja mõttetu raha hankimine ja kõik ülejäänud elu põhimõtted on läinud kuskile väga tahaplaanile siis just selles mõttes on see muinasjutt imeline ja väga õpetlik, kuna räägib sellest, et me maailmas ilma lauluta ei juhtu mitte midagi. Pinglaunigi röödeiskaski Budoosnik Hudoosniksassimise toimib, niitsin selle muinasjutu peakangelane on vastuoluline ja probleemidega kunstnik, kuid kes toob rõõmu kõikidele ja peakangelanna eelistab just teda töökale Tipelgale. Niiet kunst palub üle rahateenimise. Ja see on väga meeldiv ning seda ei tasuks unustada. Maran, Askaskabuks. Loomulikult see on ainult loo moraal, aga muinasjutt ise on väga naljakas, vaimukas, seda esitab suurepärane kollektiiv, ansambel, lauljat ja dirigent ja ma arvan, et meie raadiokuulajad otse-eetris ja need, kes tulevad etendusele, ei jää ükskõikseks, vaid hoopis rõõmustavad. Kuid nendel kontsertidel kõlab ka Stravinski muusika, mis on jällegi seotud Galina Grigorjeva ka sümboli põrandaks Salni sümbolismi projekt over Jeltsin liminia, see on veel paradoksaalsel ja veel julgem projekt, nii Olari Eltsi kui ka minu jaoks kovi yldse presiidiumi Rekdaim Irenaard, Olari Elts, peale teiste Stravinski teoste võttis etega sellise väga huvitava loo võib õelda, et ta selle kuskilt lausa kaevas välja, mille Stravinski kirjutas samuti väga noores eas ühele tonile klaveri saatel. Ja see hiljem kuskile varju, nii et teda tihti ei esitatud ja ta ei saanudki populaarseks ütleme, poome kritse ka minu jaoks oli ta tundmatumat ja suur ning väga lõbus avastus. See on ballaad sellest, kuidas seened läksid sõtta uudiseid siis nii imepärane teos, mis on mõnes mõttes aktuaalne ka tänapäeval, kuna arengud, mis toimuvad praegu maailmas, panevad meid mõtlema, kas kõik need impulsid, mis tulevad inimkonna poolt ja mis muutuvad lausa farsiks või tragöödia, eks kas need on ikkagi meile vajalikud. Niisiis, ka siin on oma moraal ja selles mõttes on see suurepärane teos väga naljakas, oma esteetilisest küljest, aga teisest küljest väga õpetlik. Nii et ka paljud poliitikud peaksid veel kord mõtlema, kas tasub ikka seentel minna sõtta Noamüük õnnistuste. Kuid minu ees seisis tõsine loominguline ülesanne, kuna ma pidin kõikidele seentele ja neid oli palju, eesotsas pealiku tamme puravikuga, kes pakkus teistele oma kaaslastele otsekohe lülitad end sõjategevusse. Kuid iga seen otsis mingit põhjust, et hiilida kõrvale oma armee kohustustest. Kõike seda oli vaja kajastada väga peenelt ka orkestri arranžeeringus ja mis sellest lõpuks välja tuli, eks seda näe kontserdil. Kuid ma väga soovin, et see oleks tore ja lõbus. Tüüd ansambli kontserdid toimuvad kolmandal märtsil kell 19 Tartu Ülikooli aulas ja päev hiljem samal ajal Tallinnas teatris NO99. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio otse üle kanda. Seitsmes märts klassikaraadios Heino Elleri pääseb. Eesti rahvusklassiku ja mitme põlvkonna heliloojate õpetaja sünnist möödub 100. 20 aastat täpsem kava klassikaraadio kodulehel. Heino Elleri päev seitsmendal märtsil. Seitsmendal märtsil on eesti rahvusliku muusika suurkuju mitme põlvkonna heliloojate õpetaja Heino Elleri 120. sünniaastapäev. Klassikaraadios on sealpool Heino Elleri päev, päev kella 10-st üheksani õhtul saab kuulata Heino Elleri tema koolkonna Yeller preemia laureaatide loomingut. Alustame kell 10 tuntumate teostega Elleri loomingust. Kell 11 saab saates uut meie fondis, kuulata värskeimat salvestist Heino Elleri loomingust. Klaverisonaadi number kaks, siis mull mängib ja kommenteerib seda. Alexandra Joosep on ainult eesmaa. Kell 11 40 kuuleme Elleri viiulikontserti h-moll, mille eest helilooja sai. Vabariikliku preemia. Esitavad Vladimir Alumäe ja Eesti Raadio sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. Son kontserdivõtte 1965.-st aastast. Salvestuse helirežissöör Ron Kelleri õpilane Arvo Pärt. Kella ühest kolmeni kuuleme ka maestro ja tema õpilaste Eduard Tubina, Eduard Oja, Alfred Karindi, Johannes pleeve, Villem P, Jaan koha, Jaan Räätsa, Arvo Pärdi, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera loomingut. Kell 15 15 kuuleme muusikat issiiemmi albumilt Ninja kus Elleri loomingut mängib Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kell 16, null viis algab saade vaigulõhnaline muusika kus Heino Elleri loomingust ja tegevusest räägivad helilooja ise arhiivilindilt Heljo Sepp, Arvo Pärt, Alo Põldmäe, saate autor Kersti Inno. Kell 20. Me kuuleme Heino Elleri muusikapreemia laureaatide loomingut. Nimelt 1998.-st aastast annab helilooja testamendijärgne pärija Eesti teatri- ja muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Selle aasta muusikapreemiad selguvad Elleris sünnipäeval, seitsmendal märtsil. Palusingi stuudiosse Eesti teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. Ja me kuuleme temalt uudiseid seoses Elleri 120. sünnipäeva tähistamisega Eesti teatri- ja muusikamuuseumis. Kuni aastani 1996 oli Elleri muuseumi kogu küll üsna põhjalik, aga sellele lisandus pärast Ellu Elleri surma väga oluline lõik sellest kogust nimelt Ellu Eller, Heino Elleri teine abikaasa, kellega Heino Eller elas kogu Tallinna-perioodist üle 30 aasta. Nüüd pärast selle testamendi teatavaks tegemist ja kogu nii materiaalse kui vaimse paranduse muuseumisse tulekut selgub Ellu Elleri väga suur roll Heino Elleri igapäevastes tegemistes ja väga suur roll selles, et meil on nüüd palju materjali mälestuste näol kirjas igapäevaseid Elleri tegemisi, tema jalutuskäike, tema The käike, tema reise, sest ellu Eller käis igal pool kaasas ja pani alati kirja need raamatut. Täied on neid mälestusi ja ühe annamegi välja. Heino Elleri 120.-ks sünnipäevaks. Selle esitlus toimubki seitsmendal märtsil täpselt Elleri sünnipäeval. Son Ellu Elleri mälestusi sort tavalast, see on siis Karjalas, kus oli loominguline puhkekodu, seal Nõukogude Liidu heliloojate liidu puhkekodu ja seal kirja pandud Ello Elleri märkmed, mälestused sealviibimisest ja see on päris huvitav algus meil. Nii et sellele loodetavasti tuleb järge. Aga Heino Elleri 120-st sünnipäev on esile kutsunud ka meie muuseumi poolt ühe albumi väljaandmises on nii-öelda raamat album Heino Elleri elulooga, tema loomingu ülevaatega ja ka väga rikkaliku pildimaterjaliga. Raamatu ilmumine jääb aasta teise poolde ja loodame sellega rahvusvaheliseks muusikapäevaks maha saada. Aga nüüd, seitsmendal märtsil, kui on Elleri sünnipäev, siis toimubki pidulik tseremoonia, kus me anname üle järjekordsed juba kümnendad arvult Elleri muusikapreemia rahalised preemiad seal 15000 krooni ja sellega kaasneb üks tore meene. Iga Elleri preemia laureaat, et saab kaasa Heino Elleri enda poolt voolitud jalutuskepi. Neid on eller teinud ligi 200, nii et meil neid laureaatidele jätkub jagada ja sinna saab ilusti peale graveeritud laureaadi nimi kes nüüd saavad järjekordseteks laureaatideks, see selgub alles seitsmendaks märtsiks ja seitsmendal märtsil, selgub ka nüüd. Teatri- ja muusikamuuseumi üks uue algatuse laureaat muuseum hakkab iga viie aasta tagant välja andma suurt muusikaauhinda. Selle muusikaauhinna saab väljapaistev eesti muusik, kes on mitte ainult Elleri loomingu propageerimiseks palju teinud, vaid ka üleüldse eesti muusika levitamise jaoks terves maailmas. Nii et esimene muusikaauhinna laureaat selgub seitsmendal märtsil telleri sünnipäevatseremoonia kell 14 teatri- ja muusikamuuseumis. Kõik huvilised on sinna oodatud. Anname üle preemiad, toimuv kontsert Elleri loomingust ja esitleme Elleri mälestusteraamatut, mille on koostanud ene kuljus. Muusime Moskvas, teete toimub veel ühteteist, üllatust. Kuidas tähistab Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool sünniaastapäeva, sellest räägib Kadri Leivategija. Ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis on juba väga pikaajaline traditsioon igal aastal seitsmendal märtsil just Heino Elleri sünniaastapäeval, pidada mälestuskontsert ka mõningate vajalike ettekannetega ja täpselt samuti kaasa sellel juubelil tähtpäeval tähistabki Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool seda sünniaastapäev. Ja me oleme sellel korral pühendanud selle kontserti tagasivaatena nii minevikule vaadates oleviku ja vaadates ka tulevikku, esitades sellega ka meie oma noorte heliloojate esimesi loomingu eksperimente. Nii ongi Elleri kooli kontsert siis, kus esimese osa moodustab Heino Elleri viiulimuusika, sest viiul oli Heino Elleri oma lemmikinstrumente just keelpillimuusikat suhteliselt palju kirjutanud ja samuti kuuleme me väikest sõna võtuurust Heinollerist ja viiuliloomingust meie õpilaste Maarja Einsteini ja Liisa Tauli ettekandes järgmise väiksemal kihven moodustate kaasaegsete heliloojate looming, Kusmin kuulemeni, Ester Mägi, Arvo Pärdi ja Eduard Tubina klaveriloomingut esitamas nii noorteosakonna kui keskastme klaveriõpilased ja kolmanda ploki, siis tulevikunägemust on sisustamas meie noored muusikud, heliloojad meie oma koolist ja ka meie õppejõud Katrin Aller ja Alo Ritsing. Et siis sisustada koos Liina Vilgatsi, Leena Peszonova, Anne-Mai, Edale, Märten karmi ja siis juba mainiti Katrin alleri Alo Ritsingu loominguga kolmas osa sellest meie tähtpäevale pühendatud kontserdist. Need on meie õpilaste uudisteosed, neid esitavad meie õpilased ja varasematest. Niisugustest kontsertidest on alati täheldanud hästi suurt huvi oma kooli õpilaste poolt sellele missis meie oma noor muusik kirjutab, samas ei lõppenud The Tartusse Elleri sünniaastapäev seitsmenda märtsiga, kuivõrd ootame 12. märtsil külla uus Tallinnat, Riiat, Marko Martinit ja Tallinna keelpillikvarteti, et väga huvitav kontsert veel Elleri kooli saalis kuulata. See on selles mõttes ääretult huvitava ülesehitusega kontsert, et teadagi väga rikkalikke loominguperioodilt oli Heino Elleri just siis kui ja heas Tartus kuni aastani 1940. See kava Heino Elleri loomingust on üles ehitatud justajatele, start Tooperioodi heliloomingust. Siia kuuluvad nii tema klaverit riiule kirjutatud kaks lüürilist pala. Siia kuulub väga tuttav kodumaine viis liblikas kellad Marko Martin tõsest Averi looming tõesti siis aastast 1918 kuni 1929 siin kuulen Elleri keelpilli Teddy number kaks ja teised poole moodustab Heino Elleri praegu siis maailmas kõige tuntuma helilooja Arvo Pärdi looming, kus ka kõigepealt kuuleme tema klaveriloomingut Marko Martini poolt ja Pärdi salong Tallinna keelpillikvarteti ettekandes. Nii et niisugune kahest kontserdist koosnev kompaktne lugupidamisavaldus meie poolt Heino Ellerile temaga 100 kahekümnendat sünniaastapäeva puhul. Aitäh Kadri Leivategija selle intervjuu eest ja Heino Elleri 120.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert seitsmendal märtsil Elleri muusikakooli suures saalis ja teine kontsert 12. märtsil samuti kooli suures saalis. 1969. aastal esietendus Estonias Ülo Vinteri ja Ülo raudne muusikal Pipi Pikksukk, mille lavastas Sulev Nõmmik. Lavastus püsis Estonia repertuaaris 25 aastat ja seda mängiti 402-l korral. Tõnu Raadiku muusikali puh tõi 1995. aastal lavale Mike tagu ja see püsis repertuaaris neli aastat. 1999. aastal lavastas Neeme kuningas Olav Ehala muusikali Nukitsamees, mis püsis repertuaaris neli aastat. Ja nüüd, täna esietendub rahvusooperis Estonia uuslavastus lastele Pipi Nuki puhh. Lõbus ja vaimukas hitipidu, mille idee autoriks ja lavastajaks on Neeme kuningas. Pipi rolli mina nägin oma vaimusilmas kohe algusest peale, et ta ei tohiks olla meie trupist selline küps näitlejatar või lauljatar, kes siis üritab kehastuda liseks tütarlapseks, vaid noh, ta võikski selline tütarlaps olla. Meel, et Nele-Liis Vaiksoo haakus kohe selle mõttega ja tema peale mõeldes ka ma natukene seda lugu kirjutasin ja samuti Kelli Uustani iiris Vesik. Nemad olid need, kes päris mitmekümne tüdruku seast said siis ka valitud konkursi korras selle rolli peale. Kas sa ise oled kolm lugu kokku kirjutanud ühtseks aastaseks? Nojah, mul ei jäänud midagi muud üle, sellepärast et ühelt poolt oli see meeletult vastutusrikas, sellepärast et ikkagi Lindgreni Puhja autor ja Oskar Luts, Viiding ja, ja kõik need, meie autorid ja need tuntud muusikalid oma tuntud headuses ja oma kindlate süžeede ka. Aga noh, selge oli see, et, et siin ei ole võimalik ega mõtet kopeerida ühtegi nendest, vaid see tuleb ikkagi selline täiesti iseseisev lugu. Ja kui ma alguses võib-olla mõneti sellise pieteeditundega ja selliseid distantsi intsiga nagu alustasin selle kirjutamist, siis ma kujutasin ette, et sellest tuleb nagu selline revüü või, või noh, tõesti selline hitipidu, kus on võib-olla tõesti mõned ainult vaherepliigid, mis võib-olla mõjuvad pigem teadvustustena, kuid arenedes ja siis proovid käima läksid, siis ma nagu nägin, et temast hakkab nagu kujunema täiesti iseseisev lugu oma sündmuste jadaga, oma konfliktidega, oma alguse, oma lõpuga ja, ja kindlasti ka oma väga toreda ja sooja ja väärika ja tänapäeval nii olulise ruumiga. Mis on siis ikka needsamad vanad head väärtused sõprus ja kodu ja üksteisest hoolimine ja nii edasi. Koos rahvusooperi Estonia solistidega mängivad Pipi Nuki Bochis muusikalidest teatud-tuntud solistid ja ka lapsed. Mihhail Kerts, kas Pipi Nuki puhh on teile esmakordne kogemus seista rahvusooper Estonia orkestri ees? Päris esmakordne kogemus ta nüüd ei ole, sellepärast et oktoobrikuus koos rahvusooper Estonias sümfooniaorkestri, rahvusmeeskoori ja solistide ega me esitasime Johan Tambergi oratooriumi Taaveti koljat ning seeläbi on mul nendega kokkupuude olemas, kuid Pipi Nuki puhh on tõepoolest minu esimene etendus, esimene kokkupuude Rahvusooper Estoniaga. Mida ütlete selle kohta publiku hulgas võib olla väga palju neid inimesi, kes mäletavad kõiki lavastusi. Muusika on tuttav nii siit kui sealt. Mis tundeid teis see muusika tekitab? Esiteks on see minu jaoks väga suur vastutus seda materjali käsitleda, sest tõepoolest kõik numbrid, nii nagu ka ütleb Pealkiri hiti pidu, kõik numbrid on tuntud inimestele nüüd kõrvus ja see seab väga kõrged kvaliteedi nõudmised meile, mida me siis jõudumööda üritame ka täita. Ääretult suur rõõm mängida sellist muusikat, mängida Ehala muusikat, mis on väga meisterlikult kirjutatud hästi orkestreeritud mida ei ole sugugi lihtne mängida, mis on tehniliselt päris keerukas nii orkestrile kui ka lauljatele laulda. Aga selle mängimisest õhkub väga palju rõõmumängijatele ja ma loodan, et ka publikule. Tõnu Raadiku muusika on väga omanäoline, omamoodi huvitav, erinevates sugemetega popmuusikat kui ka võib-olla Mozarti mõjutusi, nii et väga mitmepalgeline ja ka kõige tuntumad numbrid. Ülo Vinteri pikki piksukest on samuti igal juhul ju uuesti ja uuesti mängimist väärt. Nii et üldiselt on kogu tunnetus väga positiivne ja palju rõõmu saab sellest etendusest. Kuidas sujub orkestri ja solistide kooslusest solistide hulgas on ju ka lapsed. See ei ole kaugeltki lihtne ja muidugi ükski koos kunagi sujub probleemideta, et ma pean kiitma eranditult tõepoolest kõiki neid lapsi, kes kaastegevad selles etenduses. Me väga hoolikalt valisime neid koos Neeme kuningas. Ja selle tulemusena ma võin ilmselt julgelt öelda, et laps, osatäitjad on meil tõepoolest erakordsed nii oma laulmise poolest kui ka üldse oma oleku poolest. Nagu teatris ikka on tavaks, et tegevad on mitu koosseisu, kuna tükki jääb repertuaari ja kõik koosseisud on erinevad. Nii et laste koha pealt ma olen väga rahul siiani selle etendusega. Nagu öeldud, Pipi Nuki puhh esietendub täna. Tartu publikul on võimalik Pipi Nuki Puhhi vaadata Vanemuises 22. aprillil. Märts on klassikaraadios. Ooperikuu viis otseülekannet New Yorgi Metropolitan operost, laupäeviti ooperiõhtud esmaspäeviti Estonia teatri artistide loomingulised portreed ja ooperigurmaanid pühapäeviti. Kuula muusikat, mida on armastatud 400 aastat. Klassikaraadio ooperikuu. Märtsis on klassikaraadio eetris kavas üheksa täispikka ooperiõhtut sealhulgas viis otseülekannet New Yorgi Metropolitan operast. Esmaspäeviti kell 19 on eetris helisalvestused maailma kuulsamate ooperimajade etendustest, teiste seas kõla vaatuslastakovitši nina Peterburi Maria teatrist, Bizee Karmen Londoni kuninglikust ooperist ja kaks ooperiõhtut Viini riigiooperist. Otseülekanded Metropolitan Opera stan eetris igal märtsikuu laupäeval kell 20 30, erandiks 10. märtsil. Paagneri Nürnbergi meisterlauljad, mis algab Eesti aja järgi kell 19. Neljapäeviti kell 12 30 on klassikaraadio eetris rahvusooperiuudised ja iganädalane kontsert eesti ooperilauljatelt. Pühapäeva hommikuti kell üheksa saab kuulata eesti ooperit kajastavad portreesaadete sarja Estonia tuntumatest lauljatest ja rikkusesse võetud Teo Maiste, Ivo Kuusk, Mare Jõgeva ja Mati Palm. Pühapäeviti kell 13 on eetris Neeme Kuninga sari Ooperigurmaanid, kus rahvusooperi pealavastaja vestleb ooperi sõpradega. Ooperisaateid juhivad klassikaraadiotoimetajad, Tiina kuningas ja Kerstin ja täpsem kava on loomulikult üleval klassikaraadio koduleheküljel. Liigaja. Üheksandal märtsil toimub Tartus Rudolf Jõksi 111.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestuskontsert. Kontserdil osalevad Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor Triin Kochi juhatusel, Eesti televisiooni noortekoor ja palju palju teisi külalisi ja selle mälestuskontserti tee eestvedajateks on Rudolf Jõksi lapselaps Teele Jõks, kes on samuti laulja, esineb kontserdil ja Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor. Naiskoori president Pille Säälik, kuidas oli seotud Rudolf Jõks ülikooli naiskooriga? Rudolf Jõks oli naiskoori pikaaegne hääleseadja, ta alustas tööd kooriga juba aastal 1956 ja tegi seda peaaegu elu lõpuni. Seetõttu on Tartu Ülikooli akadeemiline naiskooril suur au olla koos Teele Jõksi ka selle ürituse korraldaja Rudolf Jõks oli hariduselt ooperilaulja. Ta omandas hariduse Roomas. See oli aastal 1928, kuid kohe pärast kooli lõpetamist tuli ta Eestisse tagasi ja oli tegev Vanemuises ooperilauljana, kuid tema panus Eesti muusikal on ilmselt tuntavam läbi tema pedagoogide. Ta õpetas Heino Elleri nimelises muusikakoolis laulu eriala ligi 40 vastad. Tema õpetust saanud inimesed on praegu ise tegevate õpetajatena, näiteks Ivo Kuusk üks kõige tuntumaid ja samuti võib tema õpilastest veel välja tuua Helend Peebu, Jassi Zahharovi, Maarja Haameri. Neid nimesid on palju ja siis niimoodi selle töö kõrvalt tegeles ta ka koori täheleseadega ja samuti oli ta ka mingi periood Tartu ülikooli juures tegutsenud muusikaosakonna hääleseadja. Kas on keegi kirjutanud üles mälestusi, et milline hääleseadja või õpetaja oli Rudolf, eks? Neid mälestusi ilmselt avaldatud väga palju ei olegi, aga sellel kontserdil mälestavad Rudolf Jõksi nii pedagoogi kui inimesena Ivo Kuusk, kes on lubanud kohale tulla ja meie Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoori vilistlaskoori liige Heili Pullerits. Milliseks kujuneb Rudolf Jõksi 111.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestuskontsert? Üles astuvad kooridest, nagu öeldud, Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, Eesti televisiooni noorte ülikooli naiskoori dirigeerib Triin Koch ja Eesti televisiooni noortekoori dirigentide naastuvad üles Külli Kiivet, Jorma sarv, soololauljatena esinevat Teele Jõks ja Erik Jõks, kes on siis Rudolf Jõksi lapselapsed Teele Jõks, metsosopp, Iraan ja kes viljeleb ana muusikat, kammermuusikat ning Eerik Jõks on spetsialiseerunud liturgilise laulule. Klaveril saadab ETV noortekoori ja Teele Jõksi Piia paemurru ning siis, sõnalise poole pealt saab kuulda mälestusi sünnipäeva lapsest, tema õpilastelt, Ivo kuuselt ja Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoori vilistlaselt Heili Pulleritsuga. Ja samuti loeme mõningaid katkendeid ette Rudolf Jõksi enda käsikirjalistest mälestustest. Sina oled Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori president ja noor laulja, kui tähtis on meenutada neid inimesi, kes kunagi olid kooriga. See on ilma igasuguse küsimuseta hästi oluline, sest tegu on inimesega, kelle panus ulatub tänasesse päeva ja ka siit edasi. Ja see mälestuskontsert, mis me korraldame, on vähim, mis me saame selle mälestuse hoidmiseks teha. Aitäh Pille Säälik selle intervjuu eest ja Rudolf Jõksi 111 10.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestuskontsert üheksandal märtsil kell 18 Tartu Ülikooli aulas. Järgmisel nädalavahetusel toimuvad Jõgeval Alo Mattiiseni muusikapäevad. Lähemalt räägib telefoni teel muusikapäevade korral. Kevad on juba väga hullusti teel. Seda näitab meie ilm ka õues ja kõigil on kevadväsimus hinges, aga Jõgevale ikkagi tahetakse tulla ja ootame järgmisel reedel noorist kevadekuulutajaid. Me lõpetasime 15. veebruaril ja selleks ajaks oli registreerinud 59 ansamblit üle Eesti ja kuskil 400 lauljat. Ma arvan, et see fenomen on see kokkuhoidmine, et kõik teevad nagu ühte asja. Siin on tekkinud sõpruskond. Et kui mainitakse sõna Alo muusikapäevad Jõgeval, see on nagu mingi võlusõna, lavale läheb võib-olla 15 last esinema, aga kaasa tuleb veel 20 või 30. See on sõpruskond. Ja noored on väga palju, uusi tuttavaid saavad ja teine asi on muidugi ääretult ilus ja hea ja soe õhkkond. Ja kolmas asi on muusika. Kolmas asi on muusika, loomulikult see ühendab. Ma olen alati öelnud oma lastele, kes laulavad, et see inimene, kes tegeleb muusikaga laulmisega, pill, mänguga, see ei saa olla halb inimene. Ma arvan, et sul endal olid kontaktid Alo Mattiiseni-ga. Ja mul olid väga tihedad kontaktid. Me käisime väga palju läbi omavahel kuidagi klappisime, sest et kunstiinimesed on ikka enamasti igaüks oma iseloomuga kaasa arvatud Alo ja loomulikult ka mina olevat küllalt tugeva iseloomuga ja võib-olla vihased, aga mingil hetkel. Aga meie saime mõnuga. Mis oli alone omane, mis teda eristus teistest? Ju erinev ja omamoodi omanäoline omas ajas et eesti rahvas tunneb alalt läbi selle viie isamaalise laulu. See oli ka see hetk, et tal tekkis selline mõte. Aga ta on selline trotsimeelne olnud kogu aeg ja otsinud nagu väljapääsu läbi muusika. Need on kõik niisuguse väikse pilt. Samas on tal väga palju sellist uudsust ja sügavust. Keegi kunagi ütles, et noh, mis asi see siis on kirjutada mingi kahe noodilisi viibikesi, aga tegelikult kõik need ano laulud, need on nii erinevad ja seal ei ole kaks nooti ja meloodiameister olnud olnud kaasaegne, ütleme see Uude otsimine, süntesaatori, arvuti muusikaga tegelemine, põnev, otsiv vaim, temas olnud kogu aeg. Tegelikult veel üks asi, mis alale on omane, õigemini tema muusikale, sest Alo Mattiiseni ka mina isiklikult ei ole mitte kunagi kohtunud, küll aga tema muusikaga. Ja see võiks olla võib-olla siirus, need lapsed ja noored ja muusikaõpetaja, sõnad ja muusikaarmastajad ja publik ja Jõgeva inimesed tulevadki kokku sinna kooli järgmisel reedel ja laupäeval, just ka seetõttu, et osa saada sellest siirast rõõmust ja muusikaarmastusest. Jaapani päritolu plaadifirma kaamerate all on ilmunud Eesti riikliku sümfooniaorkestri uus plaat. Sellel albumil kõlavad kuus Ludwig August lebra oboekontserti tegemist Mozarti kaasaegse heliloojaga ja neis soleerib Toomas intervjuu üle ning Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit dirigeerib Toomas Vavilov. Sellest paadist kõneleb lähemalt Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. Siin tahaks muidugi küsida, et palju on neid inimesi ja, ja palju neid muusikuid, kes on Ludwig, kust ka nime üldse kuulnud ja ma arvan, et need ei ole eriti palju. Võib-olla neid kõige rohkem leiab oboemängijate seast, kellele üks või teine kontsert on, on aeg-ajalt ette juhtunud, aga tegemist on ääretult põneva heliloojaga, kes tegelikult oli eelkõige oma ajastu julgelt võib öelda kõige parem oboemängija kõige paremas tolle aja orkestris, mis oli Mannerheimi õukonnaorkester sai tema selle orkestri esioboemängijaks siis 15 aastaselt. Ta Mozarti kaasaegne stiil on Mozarti ka väga sarnane. Ega neidki klassitsistliku ajastust pärit oboekontsert nii väga palju ei ole ja see on igal juhul erakordselt huvitav repertuaar, mida on Rõõm kuulata tõesti erakordselt ilus muusika ja sellepärast sai see plaat ka tehtud. See plaat ilmus nüüd 2006. aasta lõpus. Me lindistasime seda tegelikult kahes jaos. Üksjagu kontserte sai lindistatud 2005. aasta lõpus ja teine jagu sai 2006. aasta maikuus tehtud välja, on selle plaadi andnud jaapani firma kaamerata ka võib-olla mitte niivõrd tuntud kaubamärk siin selles maailmajaos. Nad müüvad oma plaate hästi palju Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Euroopas mõnevõrra vähem, kuid, kuid Euroopa riikidest näiteks Austria ja Inglismaa on need, kus nad hästi palju müüvad. Väga soliidne plaadifirma teeb koostööd väga soliidset interpreetide ka nii et meil on rõõm selle koostööle ainult kes selle plaadimehe siis mängijad mängib reso küll väikses koosseisus, sest lebra ei eelda suurt orkestri koosseis, nii et seal on tegemist, noh, ERSO kammerkoosseisuga juhatab Toomas Vavilov ja oboesolist on Thomas intervjuu üle, kes on praegusel ajal üks olulisemaid tegelasi oboemängijate hulgas, võib-olla natukene vähem interpredina ka paljud peavad teda praegu üheks kõige olulisemaks õppejõuks maailmas, aga tegemist on ka väga-väga hea oboemängija, aga kas ta on ka varem Hersaga koostööd teinud? Meil on päris tihe koostöö olnud ja eriti just 90.-te aastate esimesel poolel ja 90.-te aastate keskel käis ta ERSO võis solistina pea iga aasta vähemalt korra. Nüüd on siis see koostöö rohkem plaate tegemisele suundunud, aga mõnes mõttes on see väljundplaatide kaudu palju suurem, sest kuuleb ja kontserti võib-olla võib-olla tuhatkond inimest heal juhul saalis ja ja raadiokuulajaid sinna juurde, aga, aga plaatide väljund on, on tohutult palju suurem ja üle kogu maailma. Aitäh. Kaheksandal märtsil toimub kumu auditooriumis kontsert sarjast diplomaatilised noodid. Kõlavad laulud Puerto Rico ja iber Ameerika heliloojatelt, Kariibi mere, neegri, rahvalauludest pead, Solla kardellita Angodeni. Õhtu peategelane on Tanja Boneljal Torres, Puerto Ricos sündinud laulja ja näitleja, kes on kuulsust kogunud nii Euroopa kui ka Ameerika lavadel. Eesti publikule on ta tuttav Birgitta festivalilt, read Solla Opelid, marjade Buenos Aires, meespeaosalisena kontserdid. Kõlavatest lauludest on teinud kitarriseadet Kristo Käo, kes siis ka neid kontserdil esitab ja lisaks kuuletega tekste Jüri Aarma esituses. Klassikaraadio stuudios on Krista ka, et tutvustada 100 kontserte ning valminud seadeid. Tanel Vanilla Torres, olles ise Puerto Rico päritolu, on väga hästi kursis ka Ladina-Ameerika muusikaga ja see on tema teine kontsertreis Eestisse esimene kord Huldisena siin suvel, kui ta tegi kaasa duenne rollis pead, sa oled anga ooperis Maria de Buenos Aires ja ta on selle rolli üks tuntumaid tegijaid, maailmast on sellega kokku puutunud väga palju aastaid ja minu teada ka ühes täisversiooni esiettekandes seda rolli teinud. Aga see ei ole laulu roll, seal sõnaline roll tegelikult ja tantsu loll. Nii et nüüd on esimene kord võimalik ka kuulda teda reaalselt laulmas, mis on tema amet. Ja loomulikult on kava siis temale iseloomulikult Ladina-Ameerika muusikast ja suurem osa kavast on koguni Puerto Rico heliloojatelt tema kodumaalt ja Puerto Rico muusikast. Ma ei usu, et keegi siin väga palju teab aga olles nüüd selle muusika ka tihedalt kontaktis olnud kuude kaupa, võin öelda, et see ei erine väga palju stiililiselt näiteks Argentiina muusikast, ta erineb päris palju Brasiilia muusikast, Brasiilia muusikasse, võib-olla vähem selliste kraagilisust. Saurus stiil on enamasti küll teksti poolest traagiline, aga vormistatud rikka õhuliselt. Kuid nagu minema pead Solla muusikast siis sellises Mirongaja tango stiilis on tihti just väga palju dramaatilisest ja nii on ka Puerto Rico erinevate ja see mõte, et mitte laule tahate klaveriga tuligi minu teada Danieli enda poolt. Ja nähtavasti ta kitarrimängija oli tunne, nii et tuli leida kohapealt. Ja siis selgus ka see, et tegelikult ei ole olemas kitarri ja hääleversioone nendest lauludest. Suurem osa originaalis kirjutatud klaverisaatega ja mõnest teosest on olemas ka orkestrivariandid. Näiteks Sawyer, Monservadke, hispaania helilooja, kelle muusikas kõlab ja nimelt tema tuntuim tsükkel viis musta laulu singugatsioones neegras millest on nii klaveriversioon, orkestri versioon ja ainult üks lugu kavast on selline, mis on kirjutatud originaalis tarrisaatega Ernesto kordero fenobja ja tähendab siis seda, et ülejäänud teostes tuli kitarriseade teha ja kitarrivõimalused on klaveriomast hoopis piiratamatu mõnes mõttes. Aga tal on muud võimalused, võib-olla paremal näiteks rütmi elas andmise võime kitarril, Kozarmooniaga on võib-olla kohati efektsem ja see tähendab seda, et midagi sellest faktuurist tuleb ära kaotada. Aga midagi tuleb sinna siis juurde anda ka selle eest. Kui laulja üldiselt harjunud klaveri saatel lauldes sellega, et meloodia liine dubleeritud siis kitarriseadetes kunagi nii olla ei saa, ei saa olla harmoonia bass, meloodialiin korraga, nii et laulja oma intonatsiooniga ise hakkama saama kitarri poolt saaretena siis peamiselt bass ja akord ikka. Nii et see töö on poolenisti komponeerimise töö ja õnneks on see muusika selline, kus klaveriroll võib-olla ei ole nii läbikomponeeritud kui mõnest klassikalise ajastu helilooja teoses. Kas on midagi ära võtta, ka juurde panna, on teadet Schuberti talvisest teekonnast möldri ka kitarri ahele versioonid ja need on ülirasked mängida, sest seal tõesti ei ole midagi ära jätta. See muusika siin, mille hulgas on ka pead salla muusikat peale partneriga, heliloojate on selline, kus on põhiline harmoonia ja rütm ja loomulikult on ka instrumentaalvahemängija soolalõike, siis seal tuleb rohkem võime mängu panna. See käib tõesti kitarrimäng ametioskuste hulka osata seadet teha ja seda ei saa õppida kuskil mujal kui ainult praktika käigus. Kahjuks. Nii et see on klassikaline juhtum praegu. Kas sa ise ka sattusid eelmisel aastal Daniel Vanilla Torrest kuulma või on see puhtalt nüüd filharmoonia kaudu tekkinud koostatud? Ma täiesti juhuslikult sattusin sellele kontserdile, ma ei olnud sellest ooperilavastusest sugugi vaimustatud, aga Daniel oli nende esinejate hulgast kord ainukene, kes minu silmis oma omale häbisele teinud, kuna ta ei teinud absoluutselt häält, tema häält, ma kuulen nüüd esimest korda esmaspäeval, mida me siiamaani pole veel maininud, on see, et peale meie kahe on selle kontserdil ka kolmas esineja, kelleks on Jüri Aarma, kes loeb vahetekste. Kuna see on mõeldud naistepäeva kontserdiks, siis stiililiselt see muusika on väga romantiline kõik, kui osaliselt on siin ka pisut uuemat muusikat 70.-test ja 80.-test, siis see helikeel ei ole mitte kuskil väga raskelt kuulatav. Ta on ikka ilus igal pool. Daniel ponile Torres Krista kao ja Jüri Aarma esinevad kaheksandal märtsil kell 19 kumu auditooriumis. Kuna klassikaraadio just sellel nädalal tutvustas Arvo Pärdi, Paul Hillier ja Eesti filharmoonia kammerkoori Grammy võitnud plaadi tapaatsem vaatame, kus see, kes Arvo Pärdi teosed kontserdisaalides kirikuid sky viimasel ajal kandnud. Kõige enne soovime õnne Pärdile kogu Euroopa ühe kaalukama Leoni Sonningi preemia võitmise puhul. Pärdi loomingu äsjasest ettekannetest vääriksid nimetamist Tabula Rasa müanssis ja teedeeoo Moldemburgis. Kantust käis oma kontserdireisil Šveitsis mängimas ka Läti rahvusorkester Tris saagi on, kõlas Müncheni raadio orkestri kavas. Teede jõu ka Inglismaalt tassis Hamburgis. Fonikud on kahel korral Essitanud, las syndoned taas Andrei Pareiko juhatusel passi kolmapäeval ja üleeile Inglismaalt Arkhami katedraalis jälle andsigi Concerto vokaalilt, kes passi otsinguga 2005. aasta Bachi festivalil esitas. Homsest väärivad märkimist kaks teost, Peterburi filharmoonia akadeemilised orkestrid akadeemilises Cap Bella saalis. Need on tabatsem toomine ja tüür Lennart invemooria. Kontserti dirigeerib Andres Mustonen ning Haydni solistiks on veel Peeter Laul. Tore kontsert, millel küljes neli Eesti märki. Tõnu Kaljuste poolhylieri Arvo Pärt lendavat Kopenhaagenisse kindlasti tuleval kevadel. Aga eelmisel pühapäeval dirigeeris Kaljuste hoopiski Dortmundi kontserdimajas Saksamaal. Orkestris kuulus Salzburg Haydni sümfoonia number 59, Mozarti klaverikontsert ka 450 üheksas solistiks Herbert Su ja Mozarti serenaad number kolm. Peaaegu sama kava juhatas ta Salzburgi Camera täies ennega Wolfsburg is. Aga siin mängis Mozarti kaks metsasarvekontserti, kuulus Radovan jätkavitš. Uuel nädalal on Kaljuste Riias proovid Läti raadio kooriga ja Haydni loomisega. Kontserdid tuleval laupäeval ja pühapäeval Riias ja Liepajas tagasi Läti rahvusorkestri juurde. Nende äsjane Šveitsi reis oli üpriski imposantne. Algas Genfi Victoria hallist, siis mon röös, Stravinski saaled Zürichi toonhalle, Berni kultuur, kassino baasel ja friibuur kokku kuus kontserti. Aga milles aga kõigis oli Arvo Pärdi kantus Britteni mälestuseks ja Sceri häbeni ekstaasi poeemi solistiks oli ameerika Tanistreerinudkeemser. Kogu selle reisidirigendiks oli meie Olari Elts orkestri endine peadirigent. Detsembri algul käis orkester esinemas Varssavi rahvusfilharmoonias. Ka siis oli dirigendiks Olari Elts ja läti muusikast kaasas. Just täna on Riias suure Gildi saalis orkestrile solistiks lätlaste uus tipplauljatar metsosopran Elina garansse. Bryaariatega kava kannab pealkirja vene muusikapärleid ja seda juhatab gibraltari Stari dirigent Kaarel Mark. Jackson. Lauljatar Einar oranž sõlmis äsja lepingu firmaga Deutsche grammofon ja tema värske aariad. Plaat there Estoni riigi kapellija dirigent Fabio Luiz iga on väga menukas. Ta on palju laulnud juba Pariisi rahvusooperis ja Viini riigiooperis, Mozarti Cosi Tore Bellat. Uuel nädalal taas aga Adam Fischeri dirigeerimisel Viinis Straussi roosikavaleri Octavia nii ja seejäreltasse vilja habeme rosinat siingi dirigendiks Fabio Louisi. Aastavahetusel oli ta kõrvuti meie aina Angeriga Viini riigiooperis Mozarti reekviemi solist kuid dirigendiks oli Christian kiilemann. Kuid just täna toimub Viini riigiooperis Massweeemmanooni uuslavastus esietendus, kus ühte neljast peaosalistest graafini tiigri öö osa laulab Eesti bass Ain Anger. Ja kus selles osas on Adrian Erred aga siis Manoonijasse vällja tiigriosades tõelise tipplauljad Annet trepp Ko ja Roberta Alanya seonandreis Serbia lavastust dirigeerib Bertrand JAAN TPI tänasele lisaks märtsis sedakorda veel viis etendust kõiksama uhkes solistide koosseisuga. Ja kui Pariisi rahvusooperis on täna veel alevi juuditari etendus samuti noore ooperitähe Annigmas, siis iga nimiosas siis kohe on tulemas Pankje operi luid esietendus Mireidele Unssiga peaosalisena. 20. sajandi ooperist on laval kalaianatusegi Macropul see lugu aga veel ka põnev uudis on tulemas. Salvatore Serrano itaaliakeelse pealkirjaga lavalugu tahtis Cheelov talvest talvesse pani ainestikus 11.-st sajandist ja Pariisi ooper teeb selle maailma esiettekandekoostöös Svetzingeni festivali ja Genfi suure teatriga. Kanadas resideeruv, nüüd 10 aastat tegutsenud mainekamat, aja kirjuga veebis lassi enamus sikaale valis oma veebruarikuu kolmanda nädala plaadiks Paavo Järvi poolt Cincinnati orkestriga salvestatud Rahmaninovi teise sümfoonia firmatel ärk. Paavo järvil endal on homme tema kodulinnas Londonis hommikukontsert festival hoolis kuulsa orkestriga filharmoonia Straussi Don Joann Nicola Benedict mängimas Brufi esimest viiulikontserti ning Tšaikovski kuues vahepeal sind disja viinud asja Frankfurti raadio orkestriga turneele Itaaliasse. Lähete sellega peatselt lihavõttefestivalile Varssavisse. Kristjan järvil on neil päevil kaks erikava viini toon künsleritega neljapäeval eile Rossini Sevilla habemeajaja kontsertkorras sankalt seni festivali majas. Homsest aga uus põnev kava kahel korral vini music therainis ja tõni festivali maja 10.-ks aastapäevaks kõlamas John Adamsi tantsis Beethoveni viies klaverikontsert Hois track'i festivali tegite antis siiral aga ja paar tokki orkestri kontsert. Nädal hiljem viiakse sama kava veel kalli filharmooniasse. Praeguse suusapeoga seoses väärib lisada, et 23. märtsil juhatab Kristjan juba saparos sümfooniaorkestrit Jaapanis ning esitab nendega kahel korral Eduard Tubina neljanda sümfoonia. Lõpetuseks. Praegu suurejoonelisi festivali Pariisi musi, koore eeltutvustusi täiest festivalilt endalt üheksa kontserdi otseülekanded, semaid üks nädalalõpp, aga festivale on klassikaline, äärmiselt sisukas. Näiteks tuleval neljapäeval kõlavad eeltutvustuses Marcantonio Pankjeaarjad. Samal päeval tehakse saad lee teatrisse Stakowitzi Katerina Izmailova kontsertettekanne Solveic ringelborniga nimiosas tugenzo Kiiev dirigendina ja samuti raadio-otseülekannetega. Tänasele helikajale tegid kaastööd Annika Kuuda, Age Raa, Marge-Ly Rookäär, Natalia sitleme, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saadet mängisid kokku Helle baasia, Katri mõõdik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla.