Tere kõigile aiasõpradele. Me alustame tänast saadet mälumängu küsimusega, mis ühendab neid Eesti aianduselu tugisambaid mari ja Mati Laane, Arnold Hannust, Jaan Kivistik, Urmas Laansoo, Väino Eskla, Jüri annist, Harri Poom, Andres Vaasa. Vastus on see, et lisaks sellele, et nad on meie aia saateis esinenud eksperdid on nad kõik lõppema hakkava aastakümnel pälvinud ajakirja kodu ja aed aasta aiaedendaja tiitli ja tänavu lisandus sellesse ritta Tiina Paasik. Tere rikkust ja palju õnne. Suur tänu. Te, olete olnud pikka aega Räpina aianduskooli õpetaja, millal te alustasite? Ma alustasin 1983. aastal ja see algus oli üsnagi põnev, ma alustasin alles oktoobris õpetajaametit ja siis tehti mulle ettepanek minna aastaks Moskvasse stažeerima ja valikuvõimalus oli kas köögi viljandus, taimekaitse või puuviljanduse. Ja kuna mulle tundus köögi vihjandus nagu kõige sobilikum, siis selle ma valisin ja järgmisel aastal olin ma siis terve aasta Tineriaalsevi akadeemias. Estaseerisin siis veel lisaks põllumajandusakadeemia agronoomi haridusele Köögi viljandlase erialal ja sain ka siis tehnikumi õpetaja kutse, nii et see oli üsna põnev aeg ja väga kasulik. Sest selles akadeemias olid kasutusel juba väga moodsat tehnoloogiat, mille järgi meid õpetati nii et et elu on olnud selles mõttes väga huvitav. Ma tean, et köögiviljakasvatajad lausa hindavad Venemaal aretatud sorte. Seda teen minagi üsna tihti, ma ostan ka neid seemneid, mis on siis müügil tartus vastavates poodides ja on vene päritoluga, sest siin on üks selline tore lugu, et need ilmastikutingimused ütleme selle. Kas seal nüüd Leningradi oblast, jah, vist Leningradi oblast meil kõige lähemal, et need on meil enam-vähem sarnased ja nad sobivad meile ja eriti hästi sobivad kasvuhoonesordid, nii et et see on nii jah. No see on siis ikka peaaegu 45 lendu, aednikke on teie käe alt Räpina aianduskoolis läbi käinud ja te olete neid õpetanud. Jah, päris nii palju ei ole, sest ma olen juba mõned aastad ka pensionil, aga ma, kui kutsutakse, siis käin ikka vahepeal aianduskoolis ka mõnda loengut pidamas, nii et tegutseda tuleb ikka. No selle ajaga on köögi viljanduses ja koduses tarbeaias ikka tuu moevoolu üle käinud. Kõik suured katmik, kalad ja põllud näevad praegusel ajal inimese kätt üha vähem, et kõike teevad masinad ja koduaedades on ka vahepeal saanud peenramaast muru ja istutusalad, aga see omakasvatatud peet, porgand hakkab jälle tarbeaias rohkem ruumi võtma. Ja seda kindlasti ja mina olen selline aednik, kes kasutab väga palju selliseid vanu võtteid. Ja loomulikult jälgin ma pingsalt seda, mis toimub siis uuenduses. Et need kaks asja tuleb ühildada ja siis tuleb see asi välja ja ma kohe natuke selgitan ka, seda ma kindlasti igal sügisel kaevan oma peenramaa. Mul on ta jäänud nüüd nii väikseks, et ma saan seda labidaga teha. Et ma ei pea enam tehnikat kasutama, aga kindlasti kaevanud. Ja kasutan viimasel ajal hästi palju hobusesõnnikut ja olen leidnud, et need kaks asja sobivad väga hästi kokku. Mida te omatarbeaias kasvatate? See võtaks väga palju aega, kui ma nüüd kõike hakkan ette lugema, aga mõned tähtsad asjad toon välja. Kasvatan kindlasti arbuusi melonit, need on avamaal, minul, ma ei ole kasvuhoones kasvatanud neid ja kindlasti jään avama juurde. Siis kindlasti pastinaak, mitmevärvilised, seegi peedid, Pattis, noh, ühesõnaga kõrvitsialised, kõik, mida, mida pakutakse nüüd aeduba hernes ja siis juurde veel salatit. Salateid on hästi palju ja eriti meeldib mulle nüüdse rooma salat, mis oli, kui ma alustasin, õpetamist oli ta nagu raamatutes ja oli nimekirjas ja siis ühtäkki kadus ära, seemned ei olnud, aga nüüd õnneks on tagasi. Nii et ma teen selliseid valikuid alati jälgin ka seda, kui kasulik ta meile on. Ma ei vali köögivilja kunagi selle järgi, et kas teda on lihtne kasvatada või keeruline. Mille poolest rooma salat on kasulik? Rooma salat on sellepärast kasulik, et ta on selline krõmpsuv hea saagiga ja ei ole mina veel kohanud seda, et ta oleks putkunud ehk ennak õidunud ehk läinud õitsema. Ja ta on väga huvitava maitsega. Ma mäletan varasemast ajast, et kui oleme teiega aia saate jaoks intervjuusid teinud, siis te ütlete, et teie aias ei ole kahjureid ja taimehaigusi. Kuidas te seda teete? Sellega ongi nõndaviisi, et kui ma nüüd kaeval, siis ma mõnikord ikka näen ära ka, kes seal mullas on ja mis seal mullas on ja loomulikult kasutama väga palju või teadlikult kasutan külvikorda ehk viljavaheldust. Ja siis ma kasutan ka seda, et ma katsun sättida taimed üksteise kõrvale niimoodi, et see nendele on sobilik. Ma toon siin kohe ühe näite. Söögisibula kasvatamine porgandiga ühel peenral on väga kasulik sellepärast et kahjurid ei talu üksteise lõhna ja nad ei tule lihtsalt sulle peenrale. Neid näiteid võib hästi palju tuua. Et vot selliseid asju tuleks nagu tähele panna ja muidugi laeku aiapoed pakuvad väga palju abivahendeid. Näiteks kevadel ma avastasin küll üsna hilja, aga on üks selline tore võrk, mis ei lase kahjuritel taimi kahjustada. See võrk tuleb peale panna. Vihm ja muud asjad lähevad sealt läbi ja ongi sul võimalik kahjuritest vabaneda. Väga huvitav, üks tahk, teie väga pikas elutöös on aiandusalased käsiraamatud ja neid te olete kirjutanud ja avaldanud kümmekond kindlasti ja vaatasin internetist hetk tagasi, need on kõik ammu läbi müüdud. Kas kordustrükke ei tulegi? Ei, osad on ikka müügil ka veel, aga kordus trükkidest. Ma ei oska midagi öelda, sest see ei olene minust, oleneb kirjastusest. No igal juhul ma saan aru, et raamatus vahetuse portaalides inimesed ikkagi otsivad Tiina Baasiku käsiraamatuid ja ja eks need on niisugused mõnusad käepärased on hästi konkreetselt kirjutatud ja niisuguseid uue aja käsiraamatud. Ja ma peangi sellest kinni, et On üks kava, mille järgi aiakultuure iseloomustatakse või köögiviljataimi ja see on läbivalt kogu aeg mul kasutusel, et ma alustan ikka kõigepealt sellest, et mida see taim endast kujutab missugusesse sugukonda ta kuulub, miks me seda teadma peame ja siis liigun edasi, et mis on tema nõuded ja kuidas teda siis kasvatatakse. Ja loomulikult koristamine, säilitamine ja raamatutes on ka tabelid sortide kohta. Et lugejal oleks nagu kergem sellest aru saada. Ja ma ei ole essee kirjutaja. See tähendas seda, et asi peab olema konkreetne. Kui ma räägin ühest köögiviljataimedest näiteks kurgist, siis nii ongi, et on algus, kuidas, millest ta alguse saanud on, meense taim on, mida me tähelepanu peame pöörama, nii et noh, see on, see on minu juures nii, ja seda ma olen õppinud seda mulle õpetatud ja ma kasutan ikka ikka jah, üsna konkreetsust, palju. Ja siis te käite veel aiaklubides aia sõpradega kohtumas. Ikka käin. Mille vastu inimesed kõige rohkem huvi tunnevad? Tunnevad üsna palju huvi maitsetaimede paljundamise vastu. Olen üsna palju õpetanud seda, kuidas ladvapistikutega paljundada taimi. See on selline üsna tore töö ja loomulikult ka, kuidas taimi ette kasvatada. Et me saame ise ka kodus seda teha, kui me hangime endale taimelambi, kasutame kõiki selliseid uusi vahendeid, mida meile aiapood pakub. Mina ei kasuta ühtegi sellist piimapotti ja mingisugust muud kilekarpi, vaid ma ostan kõik vajalikud asjad aiapoest ja kasutan neid ja arvan, et see on kõige õigem. Ja teid siis võib ka praegusel ajal, kui nüüd jälle varsti hakkab see taimede ettekasvatamine ja, ja seemne mulda panek võib teid ikkagi jälle kohtumistele kutsuda. Ikka võib ja on juba kutsutud kevadeks. Nii et õpetaja töö ei jäta teid maha, aga sellest hoolimata, et enam õpetajana Räpina aianduskoolis ametis ei ole, aga huviliste ees te olete ikka valmis tulema ja rääkima. Absoluutselt ikka huviliste ees ja õpetaja töö on tegelikult päris tore töö. Kui sa oled selle valinud, siis teed sa seda nii kaua, kuni sa jaksad. Loodame siis, et te jaksate kaua. Täna oli aiasaates aasta edendaja, 2019, Tiina baasik. Suur tänu. Sellega on tänane aiasaade kuulatud ja järgmine ootab meid juba nädala pärast kuulmiseni.