Tere head klassikaraadio kuulajad. Eetris on 10. märtsi muusikauudistesaade helikaja, millest tuleb juttu järgmistel teemadel. Täna õhtul esietendub Tartu Vanemuises šakoffenbachi fantastiline ooper Hoffmanni lood Dmitri Bergmani lavastuses. Muusikalist juhtil lauri sirpi usutles Hedvig Lätt. Märtsikuu on rahvusooperis Estonia noorte kuu. Lähemalt räägib maakerale noortetöö juht Estonias Anu Põrk. Siis kuulete Marius Petersoni intervjuud Pärt arvasega. Tšellokvarteti C-Jam kontserdist, mis toimub pühapäeval Estonia talveaias. May'l sildas, tutvustab Corelli Music märtsikuu kontserte. Teda küsitles Kadri-Ann Sumera. Aare Kruusimägi on seadnud Frank Martin Taani missa rahvusmeeskoorile, kes teose peagi ka ette kannab. Kersti Inno annab ülevaate. Toomas Velmet. Ta räägib sellest, kuidas rahvusvaheline Tubina ühing tähistab Heino Elleri 100 kahekümnendat sünniaastapäeva. 14. märtsil toimub Estonia kontserdisaalis Peep Lassmanni soolokontsertpianist tutvustab lähemalt oma kava. 16. ja seitsmeteistkümnendal märtsil toimub Berliini ooperi puritaanid kontsertettekanne mandli agentsi juhatusel. Kontserdi tähendab Rahvusooper Estonia. Dirigendi ning solisti Matti Palmiga. Vestles Agera Bunder, räägib lähiaja Eesti kontserdikontsertidest. Produtsenti küsitles Mirje Mändla. Saate lõpul teeb Priit Kuusk ülevaate sellest, mis toimub praegu maailma muusikaelus. Kui kõigepealt kuuleme, kuidas Jaan Leppik mõtiskleb möödunud pühapäevase nüüd ansambli kontserdi Skaski teemal. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile kena kuulamist. Kuna kevad tuleb mürinaga, siis sellised talvised väga sügavat sisekaemust ei ole tõenäoliselt enam väga kohased. Inimesed elavad Ma pigem välja ja ootavad väljastpoolt uusi värskeid kevadisi tuuli, uusi emotsioone. Nii ka mina ja selle emotsiooni sain ma täpselt uhkel ja võimsal valimiste õhtul pühapäeval. Nimelt et siis võis kuulata nüüd ansambli esituses Tallinnas no teatris väga huvitavas kontserdikohas muuseas suurepärast kontserti, kus olid kavas ühendatud Stravinski ning Peterburi konservatooriumi lõpetava Galina Grigorjeva teoseid. Stravinski Grigorjev olid pandud sinna sellesse kontserdisse kokku lausa sulatavalt, sellepärast et Grigorjev oli seadnud ühe Stravinski passile ja klaverile kirjutatud teose. Kuidas seened sõtta läksid ka kestrile nüüd ansamblile. See kontsert oli minu jaoks mitmeti tähendusrikas ja mitmeti vapustav selles mõttes, et kuidas on võimalik. Kuidas, kuidas, kuidas on võimalik klassikalist muusikat Tuua läbi pisukese huumoriprisma palju laiemale kuulajaskonnale, kui seda on kindlad nüüd ansambli fännid või kindlad orkestrimuusika või üleüldse klassikalise muusika kontserdikülastajad. Ma arvan, et sellega puhul võiks vaadata ja teha sammu edasi. Ja ma julgustan nüüd ansamblit samasuguseid kontsert samasuguseid kavu kokku panema. Ja põhjus on see, et, et sellega kindlasti kontserdikülastajate arv tõuseb. Kes kord korra on käinud, see kindlasti tahab tulla tagasi ja vaadata, mida uut, et on või millise uudse nurga alt ühte või teist kontserti kava võidakse korraldada, niisiis kavas olid näiteks selline teos, mis juba ise eneses tõmbab pilku sipelgas John Jay klienti ja Rohutirts Dan ooperis stseenid lastele ja täiskasvanutele. Ja, ja see oli Galina Grigorjeva esiettekanne ning suurepäraste solistide Kaia Urb, Iris Oja ja Mati Turi ning Allan Vurmaga esitus. Fantastiline. Minu suu tõmbus kõrvuni, sest lisaks musikaalse elamusele, milles ma tundsin ära küll Eino Tamberg, Ita Lepo Sumerat ja selliseid elemente muusikalisi elemente, oli seal ka annus huumorit, mis aitas kahtlemata seda teost palju avaramalt mõista ja juhtis tähelepanu selle muusika üksikasjadele. Tegu oli sellise moraalil rooga, mille lõppu kõlas moraal, et kõigepealt räägime loo ja loo enda ja siis lõppu tuleb siis moraal. Moraal oli kahtlemata puänt. Ja see point läks nagu rusikas silmaauku. Ning üleüldse kogu see kava oli humoorikas, sest Stravinski Renaar oli lõbus etendus, kus osatäitjateks rebone kukk, kõuts ja oinad noh, valimiste õhtul oleks võinud selle ülekandega oravale või, või ninasarvik kuule, aga mitte Stravinski puhul muidugi. Aga vihje vihje erinevatele erakondadele ja suhtumistele selles kindlasti oli. Ja loomulikult Allan Vurma soologa suurepärane, kuidas seened sõtta läksid? See on ehe näide sellest, kuidas venelased suudavad ja oskavad Seeni panna muusikasse, kui nii võib öelda, et see on naljakas, aga aga venelased tunnevad seeni hästi ja kõik võimalik, et seeneliigid, nende välimus, nende iseloom oli võetud ning kirjeldatud neid seeni siis vastavalt sellele mürki olid vanaeided ja puravik oli polka Vik ehk siis väepealik, noh, siin on riimiga loomulikult vene keeles ka tegu kõige suurem, vähemalt sellise linnukese ma paneksin võib-olla selle kontserdi puhul ühte kohta, sellised Tõlge oli otsetõlge ning ei olnud literatuurne, ei olnud kirjanduslik. Mistap pisut läks kaduma, kuna venekeelne tekst ei jõudnud nii kähku kohale, sest venekeelses tekstis on kogu see lugu ja kogu see puänt Nende teoste puhul omas mahlas eestikeelne tekst seda natukene murdis. Andis võimaluse naljatada. Nüüd ansambel oli nagu ikka, täpne mast Richides ja, ja erakordselt musikaalne, seda oli tunda ka orkestris endas ning loomulikult ka Olarieltsis, kes vaata, et dirigendipuldis ühe jala pealt teise jala peale mõnusasti tantsisklema hakkas. Hoog oli sellest kontserdis, selle kava pikkus oli õige ja hea tempo ja kõik muu tali professionaalselt tipptasemel, nagu nüüd ansambli puhul tavaks ning erakordselt hästi koostatud, niisiis pangem tähele, mida nüüd ansamblil järgmine kord ja millise nihvi või millise nurga alt pakkuda on igal juhul, kui teil on võimalus kuulata Galina Grigorjeva sipelgas Jon Jeyblenti rohutirtse Danny, siis seda teost, et on küll kõikidele Vanemuise teatris esietendub täna õhtul Jacques kohvenbachi fantastiline ooper Hoffmanni lood, mille lavastab Moskva ooperiteatri Helicon juht Dmitri Bergman. Hoffmanni lood ei ole mingid muinaslood, need on juhtumeid, mis võivad paista muinasjututänavaid ratsionaalselt mõtlevatel inimestele on lavastaja Dmitri Bergman iseloomustanud ooperit. Hoffmanni lood on kunstniku hingeline tsüklon Pedja, Vanemuise Hoffmanni lugude muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp. Lavastuse kunstnik Igor nees meie kostüümikunstnik Tatjana Tuloobjeva mõlemad Moskva Helicon teatrist. Valguskujunduse teeb Tõnu eenraja koreograaf empolina Žukovi Vanemuise teatrist. Ooperidirigent Lauri Sirbi sõnul on lavastaja Dmitri Bertmanil väga põnevad ideed. Kokkupuuted lavastajaga, ka mitmeri Bertmanniga on senimaani olnud napid, küll aga on väga sügava mulje jätnud tema ideed, mille on aidanud lavale tuua Bertnani assistent Jekaterina Pugatšova. Muljed on sellised, et ma olen väga õnnelik, et õnnestub osaleda ühistöös nii värvika ja nii originaalsete ideedega lavastajaga. Siin on kõik, mis näha on, tundub, et, et see on kuidagi nagu üllatav ja samas on kõik kuidagi nii täpne ja paigas, et mulje niisugune teistmoodi saaks olla juurde midagi pandudega lisatud, tegemist on ühest, ühega paljudest offnbachi versioonidest. Antud juhul ka lavastaja on ka selles mõttes idee mõttes ka kaasautor, et on sündmustiku, on oluliselt tihendatud, on kärpeid ja on ka mõni kaid rolli ümber jaotamisi ümbertõstmisest puhtmuusikalises sõituses. Süžeeliin on, on loomulikult nii nagu ikka, aga võib-olla just et sündmuste käiku on tihendatud poeet Hoffmann kirjeldab ja jutustab oma kirglikke armulugusid kolme naisega, kellest üks olümpianukk, keda ta peab elusaks inimeseks siis nooruke lauljanna, Antonia ja Curtis Andžileta. Tegemist on kolme eraldi, sellise väga kirglikku looga. Kolm väga suurt ja isegi staatilist kulminatsiooni minu jaoks. Kõiki neid kolme kirglikku lugu seob võib-olla natukene raskesti seletatav, aga ikkagi väga selgesti tajutav ja saalis vaadata, kes tunda, selline väga tugev lavastaja kontseptsioon ja personalile väga iseloomulik käekiri. Käekiri koosneb nii tohutust komponentidest esmapilgul ja võib-olla pealiskaudsemalt vastata, et ta on visuaalselt väga liikuv illustreeriv koor väga palju, kuigi ta võib-olla ei laula, aga ta Korograafias ja juuresolekuga ta väga osaleb ja kommenteerib, illustreerib sündmustikku. Kes on solistideks, palju on külalisi nii Estonia rahvusooperist kui Leedust. Kõigepealt on tegevad kõik Vanemuise Endo solistid. Lisaks on meil külalised Leedust Christian Benedict ja rahvusooperist Estonia Mart Madiste, kes täiendavad 11 eri koosseisudes Hoffmanni rolli tal Atlan Karp ja Leonid Savitski rahvusooperis Estonia Nik lause rolli peal Riina Irenne Estonia teatrist või Anna-Liisa Pillak juba Vanemuise publikule Tartu publikule ammu tuttav Svetlana drifonova rulata. Mul pearolli. Antonia on meie oma teatrist alla Popova. Osalevad Karmen Puis, Valentina kreemjanud, Merle Jalakas, Märt Jakobson, Taisto noor, Mati kõrts, Tõnu kata, Jaan Willem Sibul. Milline on Jacques kohvenbachi ooperi Hoffmanni lood, muusika? Esiteks on 1000 protsenti puhast ilu, mida rohkem see see lugu ja see muusikaline ülesehitus tuttavaks saada. Siin on väga palju kirgi, mis on tuha all ja mis areneb lõbuks, ikkagi plahvatuslikuks. Suur rõhk on selles ooperis solistidel. Sotsialistidel ja suur osakaal tegelikult on ka kooril Vanemuise ooperikooril peale selle mainitud vaikiva kommenteerimise ja koreograafia lihtsalt lavaloleku on ka väga suured vokaalselt nõudmised. Aken Bachi Hoffmanni lood on pise Carmeni kõrval üks enim mängitud ja armastatumaid prantsuse oopereid, mis võiks olla see, mis toob ooperisõbra teatrisse Afani lugusid vaatama ja kuulama? Mis see nüüd täpselt on, kes seda oskab kirjeldada. Ma arvan, et ooperi publik leiab selle üles siis, kui tuleb seda oma lugusid esimest korda vaatama. Ja ma olen täiesti kindel, et ta tuleb veel teist ja kolmandat ja nii edasi. Rakowen Bachi fantastiline ooper Hoffmanni lood esietendub täna õhtul Vanemuise teatri suures majas. Märts on rahvusooperis Estonia lisaks teatri kuulega veel noorte kuu. Jätkuvad noorteprojektid, millega alustati juba eelmisel hooajal aga sedapuhku on tegemist uute pakkumistega, jätkab Agera. Jätkub noorte projekt, mida alustati juba eelmisel hooajal. Rahvusooper Estonia noorte tööprojektijuht, Anu Põrk. Jah, kui eelmisel sügisel võis igal pool linna peal näha selliseid suuri reklaamplakateid, kus olid rulluisud ja nahktagi rippumas Estonia teatri nagis siis sellega me tahtsime öelda seda. Estonia teater on selline koht, kuhu noor ei pea kartma üldse mitte tulla ja ja meil on ka siin noortele igasuguseid põnevaid etendusi, siis juhtuski nii, et noored tulid teatrisse ja küsisid, et, et mida te siis pakute meile vaatamiseks. Ja nüüd kevadel meie siis mõtlesime välja, et teeme sellised erinevad toredad meelelahutuspaketid, et noor saabki tulla teatrisse näiteks oma sünnipäeva pidama märtsikuus ja saab võtta ka sõbrad kaasa, palju erinevaid põnevaid soodustusi ja üllatusi ka väljaspool maja juurde, näiteks saab ta minna uisutama või siis ööklubisse sõpradega pidutsema, kui tal vanus juba lubab. Ja teine kett, mis siis ka just õpilastele ja üliõpilastele sobib, on selline, et kui noor ostab kaks piletit meie etendusele siis saab ta kolmanda pileti täiesti tasuta. Nii et iga päev selliseid väärt pakkumisi noortel ei ole, et märts on just teatrikuu ja kõik need pakkumised tasub ka ära kasutada. Meie selle märtsine kampaania on nüüd mõeldud noortele, kes on kuni 30 aastat vana. Noored tulevad väga hästi kaasa ja noortele meeldib, kui on mõeldud ekstra just nende peale ja nad tulevad väga hea meelega teatrisse, nii balleti kui ka ooperit vaatama. Märts on selline hea kuued, noor saab tulla kõiki etendusi, mis talle vähegi meeldib vaatama. Märtsikuus on ka kahele etendusele koguni poole soodsam pilet noorele, mis on siis Tuhkatriinu ooperiooper, Padaemand. Igal juhul tasub tulla Rahvusooper Estonia kassast läbi. Jah, noored, tere tulemast Estoniasse. Pühapäeval toimub Estonia talveaias tšellokvarteti C-Jam kontsert. Marius Peterson, kajab juttu Pärt arvasega. Teie olete pühapäeval jälle tšellot kätte võtmas ja seda mängimas ja sugugi mitte koduüksinduses, vaid Estonia talveaias kell 14 koosseisus, mille nimeks on tšellokvartett C-Jam. Mis nimi see nüüd siis on? Selle nimi on tulnud sellest, et meil on üks niisugune lugu ka kavas, mille nimi on sitkem. Kuidas see kvartett üldse on kokku tulnud, millal ja kaua te koos olete mänginud? Tähendab koos Me oleme mänginud nüüd üks neli aastat laias laastus ja kokku sai tuldud täiesti juhuslikult, saime ühe korra Eesti kongressis kokku ja mul olid need noodimaterjalid olid juba varasemast ajast olemas, siis tuli mõte, et miks mitte proovida ja võtsime mõned lood kätte, proovisime läbi ja küla väga hästi ja siis otsustasime, et hakkame tegutsema. Ma eile sain telefonivestluses arvu, et päris järjepidevat tegevust erinevatel elulistel põhjustel harrastada ei saa. Noh, jah, töötame erinevates kollektiivides, mina olen Airport, Margus Uus Tallinna Kammerorkesterit. Rangevatel õppis Sibeliuse akadeemias. Aastakese on Eesti vabariigi sõjaväes. Aga tuleme selle pühapäevase kontserdi juurde, mis seal kavas on? Kavas on meil kõikvõimalikku seinast seina muusikat, fon, vaagneritan tõsist klassikalist muusikat, aga on ka teiselt poolt isegi Alice Cooper repertuaarist on meil ühtteist kava. Palju sellest on nüüd sellist repertuaari, mis ongi kirjutatud just sellisele koosseisule neli tšellot ja palju seal seatud muusikat on. Sellele koosseisule originaalloomingut on suhteliselt vähe, et me katsume ise seada ja hangime ka teiste seaded ja on säilinud ka Eesti vabariigi ajast päris palju igasuguseid materjale. Vanasti oli niisugune baltisaksa muusika ühise ja seal harrastati. Tšelloprofessor õnnestus leida nende noodimaterjalidele. Te ütlesite, et spetsiaalselt repertuaar justkui nagu tšellokvartetile ei ole ja samas on ometi teada, nii tšellokvartett on ka isegi ühte klassikaraadio sünnipäeva peetud, küll vist suurema koosseisuga kvartetti. Küllap paljud teavad ka Berliini Filharmoonikute kahtteist sellisti, et millega siis seletada selliste sil listide koos mängulembust? Seal on selles mõttes tänuväärne kyll, et tema diapasoon võimaldab mängida ansambleid on olemas väga kõrged registrid ja väga madalalt registrid ja kõik kõlab kokku väga hästi. No suur tänu, Pärt, Tarvas ega siin rohkem väga palju rääkida ei olegi, eks peaks tulema kuulama ja kordan üle, et see kontsert, kus esineb siis tšellokvartett. C-Jam leiab aset pühapäeval, 11. märtsil kell kaks Estonia teatri talveaias. Kvartetiga koosseisus mängivad Pärt Tarvas, Villu vihermäe, Margus Uus ja Andreas Lend. Kontserdiagentuur Corelli Music ul on ka märtsikuusse pakkuda mitmeid põnevaid kontserte ning streigib lähemalt Mailsildes. Ja kõigepealt ma tahaksin väga tervitada kõiki kuulajaid. Ja nüüd meil ongi see nädalavahetus kaks toredat kontserti, mille pealkiri on kaunitele daamidele ja esinergson seal ooperikvartett ja Jüri Aarma omapärane kava on seal päris täpselt, lugude järjekorda mul ei ole isegi antud, aga kõik on seotud naistepäeva temaatikaga pakuvad nad näiteks prantsuse šansoone vene romanss, rootsi laul, epistlit eesti lembelüürikast. Nii et ma arvan, et see sobiks hästi meeleolukas ja tore kava. Ja seda ka nad teevad meie kahest kontserdisarjas siis laupäeval, 10. märtsil Vihterpalu mõisas, seal hakkab kontsert kell kuus. Ja pühapäeval, 11. märtsil on siis seesama kava võimalik kuulata ka Tallinnas Toompea muusikasalongis. Ja seal teatavasti kontserdid hakkavad kell viis ja juba siis kella neljast võib tulla rüütelkonna hoonesse ja natukene maiustada seal veini või kohviga trump ja seal on ka meil selline inimeste kokkusaamise ja äraolemise koht, mida me püüame nagu tekitada ja samuti ka peale kontserti. Me püüame tekitada sellise meeldiva õhkkonna, et inimesed ei pea kohe peale kontserdi lõppu ära tormama ja lihtsalt oleks selline meeldiv ja võimalikult vähe akadeemiline õhkkond ja see on nagu meie eesmärk seal. Kui nüüd rääkida lähemalt nendest muusikutest, kes siin 10. ja 11. märtsil esinevad, kelleks on siis ooperikvartett ja Jüri Aarma Siis on tegelikult täiesti klassikaline keelpillikvartett kaks viiulit, vioola, tšello ja ooper, kvartetti, nimi tuli sellest, et nad kõik töötavad Rahvusooper Estonia orkestris. Ja nad tegutsevad tegelikult juba 97.-st aastast ja nendel on väga huvitavat kavad. Miks meiegi nendega hakkasime koostööd tegema näiteks nende Vivaldi, aastaaegade programmid, ma tean, talveaias on stabiilselt välja müüdud. Ja nendel on veel hästi palju igasuguseid selliseid hästi huvitavaid programme, millega saab tutvuda ka nende kodulehel. Kas siis ooperikvartett keskendub ka ooperimuusikakvarteti, seades mängimisele? Ja kindlasti nad mängivadki selliseid populaarseid meloodiaid ooperites, aga samas nad ka saadavad nüüd Jüri Aarma, kes seal solist ja see oli niisugune huvitav kooslustest Jüri armanni teatavasti meil näitleja aga hästi paljud näitlejad ju la tegelikult hästi vahva, täiesti meeleolukalt. Ja Jüri Aarma on üldse selline karismaatiline isiksus, tal on nagu öelda inimestele midagi ja kõik need vene romansid, francerson, tsoonid, kitsukese sisuga, neil on sõnadel on hästi oluline tähendus. Nii et see, et üks näitleja esitab see kindlasti lisaks sellele väga palju juurde. Ka 16. märtsil on oodata ühte päris huvitavat kontserti nimega Ungari kevadkontsert ja sealsed esinejad pole sugugi mitte-eestlased. Ja 16. märtsil, nüüd tuleb välja, et Ungaris on kaks rahvuspüha, üks on sügisene-kevadine eest, 15 märts on nüüd see kevadine rahvuspüha, mida Ungari Instituut soovib tähistada sihukese ilusa kontserdiga. Ungari kevadkontsert on selle pealkirjaks nagu pandud ja nemad kutsuvad siia Budapestist jällegi keelpillikvarteti. See on üks hästi noortest ja tundub, et sellistest väga võimekatest muusikatest koosnenud, et nende elulugu lugedes on neil seal hulgaliselt küll preemiaid, küll osalemise, igasugustel konkurssidel ja festivalidel ja vot see on nüüd jällegi tüüpiline akadeemiline kontsert, kuna nendel on kavas kolm sellist suuremat. Kilbi kvarteti lugu. Mozarti kvartett, jaht, osaki, kvartett nimega Ameerika ja ühe tšehhi helilooja laineri, kiiver, tsemendist kolm niisugust omapärast osa. Ja see kontsert toimub nüüd natukene erineval päeval, kui meil tavaliselt seoses nende muusikute liikumise ja nende võimalustega. Et see kontsert on reedel, 16. märtsil hakkab ta ikkagi kell viis ja toimub ta nüüd, mitte rüütelkonna hoones, nagu meil viimasel ajal tavaliseks on saanud vaid toimub Toompeal kõige ilusama saalis. Nii arvates ja see on maja, kohtu tänav kuus mis jääb sinna pika jala kohale, kõrgub seal, oleks niisugune tumeloss, maja, mis kunagi kuulus krahv Ungern-Sternbergi-le ja tema laskis kogu maja niimoodi sisustada, mis on õnneks ka säilinud meie päevini, seal on praegu Teaduste Akadeemia ja meeldivas koostöös, nendega ongi võimalik teha siis see kontsert selles imelises saalis. Ja nüüd nii palju võib veel öelda. Kontserdi eel pakutakse kõigile Terly vahuveini, mis on siis nagu ungari temaatikaga seotud, nii et ma arvan, et see tuleb üks hästi kaunis kontsert keelpillikvartetimuusika iseenesest on ju väga kaunis. Aitäh maid Hildes ning soovin ilusaid kontserte. Meie koorimuusikahuvilistele on avanenud mitmekülgse tutvuse võimalus ühe möödunud sajandil loodud suurima hakkab bella teosega Frank Martini, mis aga see on 1922. aastal kahele koorile loodud fantastiline teos mis ühendab katoliiklasest helilooja tunde, küllaselt isiklik religioosse mõtiskluse hetki võimsalt õndsuse pursetega. Teost tuleb nädala jooksul ettekandele mõlema meie kutselise koori Eesti filharmoonia kammerkoori ja Eesti rahvusmeeskoori esituses. Teose meeskoori versiooni on teinud rammi ridades laulev helilooja Aare Kruusimäe. Uurisin Aare kruusimäelt, mis asjaoludel sai see seade tehtud. See oli tegelikult Kaspar Putniši soov ja ma tänan teda selle julguse eest sellist soovi omada, sellepärast et tegemist on väga emotsionaalse ja, ja väga-väga rikkaliku armooniaga teosega. Aga loodame, et see nüüd õnnestus ka siis. Selles teoses süüvinuna oskab kindlasti seda ka kõige paremini iseloomustada. Väga emotsionaalne, väga emotsionaalne, eriti viimane osa on just ei mis hea interpreteerin korral võiks pakkuda sellist väga jõulist kontserdielamust kuulajale. Heakõlaline loomulikult, aga, aga just see emotsionaalsus seda peab ise kogema, lihtsalt seda kuulates, ma arvan. Mida sina arvestasid selle seade tegemisel? Et oleks võimalikult vähe kadusid, aga paratamatult tuli neid ette harmoonias. Meeskoor kõlab ja tunduvalt paksemalt kui segakoor. Et seetõttu tuli vahest mööndusi teha nagu kirurg eemaldab skalpelliga liigseid osi. Aga ma üritasin võimalikult võimalikult vähe sekkuda originaali. Lähenesin materjalile ettevaatlikult pieteeditundega, sest tegemist on ühe 20 sajandi mõjukama raal heliloojaga, kelle muusika emotsionaalsus ei tohiks olla kahtlust. Frank Marttani missa meeskooriversioon kõlas esiettekandel eile Estonia kontserdisaalis lõunakontserdil. Täna kell 17 esineb RAM Kaspars Putnentši juhatusel jõhvi kontserdimajas ja homme kell 18 Haapsalu Toomkirikus, kus lisaks martiini missale on kavas tema kuulsat eelkäijate mendel soni, Schuberti reegeri looming. Frank Martini. Tema originaalkujul saab aga kuulata tuleval laupäeval Nigulistes kontserdil, kus Eesti filharmoonia kammerkoori juhatab Hollandi dirigent Daniel Royce. Sülgaja. Seitsmendal märtsil möödus 120 aastat helilooja ja pedagoogi Eesti kaasaegse helikeelega instrumentaalmuusikale alusepanija Heino Elleri sünnist. Eesti interpreetide liit tähistab seda sündmust kahe kontserdiga. 12. märtsil kell 18 Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli saalis ja 14. märtsil kell 19 Alexandra Klaazonovi nime kandvas, Peterburi konservatooriumi väikeses saalis. Eesti noorema põlvkonna silmapaistvate interpreetide Marko Martini uus Tallinna Trio ja Tallinna keelpillikvarteti esituses kõlab kontsertidel Heino Elleri ja tema kogu maailmas tunnustatud õpilase Arvo Pärdi kammermuusika. Klassikaraadio stuudios on Toomas Velmet. Palun öelge, kuidas tähistab Tubina ühing Heino Elleri 100 kahekümnendat sünniaastapäeva. Rahvusvaheline Eduard Tubina ühing ei saa kuidagi sellest tähtajast mööda minna, sest teatavasti Eduard Tubin oli kui mitte just kõige esimene siis kindlasti üks esimesi õpilasi. Heino Elleri ja need sidemed kestsid kuni Heino Elleri surmani 1970. aastal. Me tähistame seda kontserdiga 10. märtsil, laupäeval kell 18 null null Kadrioru lossi saalis. Kontsert on päris huvitav, kammermuusika kontsert. Seal kantakse ette kaks viiulisonaati, Heino Elleri sonaat number üks ja Eduard Tubina sonaat number üks. Ja siis veel Heino Elleri viis erinevat viiulipala ja kaks Eduard Tubina viiulipala. Täismõõduline kontsert. Viiuliõhtu ja solist on meie, noh, ma võin ikka julgelt öelda, esiviiuldaja Arvo Leibur, klaveril saadab teda pianist Vardo Rumessen. Võib-olla on oluline veel teada, et neid sonaate ei ole liiga sageli Eestis mängitud? Ei oskagi öelda, mis põhjusel. Ja Arvo Leibur on üks nendest vähestest, kes üritab propageerida need sõnad ja need on hästi sisukad. Ja veel üks päris oluline asi on see, et sissepääs on tasuta ja ootame kuulajaid, sest Arvo Leibur solistina ei ole ka liiga sagedane külaline meie kontserdilavadel. Niisiis, head kuulajad, 10. märtsil Kadrioru lossis kontsert eesti kammermuusikast ja selle korraldab Rahvusvaheline Tubina ühing. Kolmapäeval, 14. märtsil esineb Estonia kontserdisaalis pianist Peep Lassmann kes on meil hetkel telefonil. Kuidas teil õnnestub Muusikaakadeemia rektori töö kõrvalt valmistuda kontserttegevuseks? Tõepoolest, ega see lihtne ei ole, tuleb leida lihtsalt selleks aega. Kasvõi poolvägisi. Räägime lähemalt kontserdikavast. Teil on kavas esitada Stravinski alisti loomingut. Miks just need teosed? Listi olema mänginud omal ajal päris palju millist on tegelikult ju ääretult palju arendanud klaveri käsitlemist heliloojate poolt. Tegelikult võib-olla, et kõige suurema hüppe ongi läinud klaverile kirjutamine läbi listi. Loomingu. Stravinski omalt poolt oli 20., see on teil üks kõige väärikamaid selles mõttes, et ta oli, nagu ka meile on, kes vahetas vastavalt sisetundele stiile ja suhtumist muusikasse. Ja samuti üks 20. sajandi esimese poole kõige olulisemaid erinevad. Lisaks on mul kavas ka üks eesti juurtega vene k salat, son, Irina dub kooba, kes elab Moskvas, kes on mingi osana, on ta ka eestlane. Vere poolest. Võib-olla veel paar sõna iga teose kohta eraldi. Esimeses pooles on kavas Stravinski sonaat. On see selline tuntud teos pianistide repertuaaris? Sonaat kuulub Stravinski niinimetatud neoklassitsistliku perioodi kirjutatud 24. aastal. Samale krõbe, irooniline, aga ka romantiline, samal ajal väga huvitav sulada. Ja kontserdi teine pool on täielikult pühendatud listi loomingule. Kuigi siin on listi Rossinistavad maanteel esimene teos, mida selle kohta võiks öelda? See on töötlus kas süüdistavat materjalist ühest aariast kujus animum vilja üldse listi. Niisuguseid vokaalsümfoonilisi ooperiteoste raskutsioonid on minu arvates tema loomingus on olulisel kohal. Süüdistavad materjalis kui ka Rigolettot parafraasis on tõesti lisaks niisugusele selle ja parkestraalsele virtuvastusele on seal ka väga palju kotileemi ja tegelikult see kandideerimisel on ka genestidele väga huvitav ja õpetlik. Kas sellest kavas on ka mõni teos, mida te täiesti esimest korda esitate? Te olete just selleks kontserdiks ette valmistanud. See on küll jah, koova sulab. Muidu te olete olnud väga innukas eesti muusika esitaja seal kontserdil nüüd päris eesti muusikat ei kõla. Selles mõttes küll, et Eesti kodanike muusikat ka Aitäh pianist Peep Lassmann, soovime teile ilusat kontserti. Niisiis kolmapäeval, 14. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis ja klassikaraadio salvestab selle kontserdi annab eetrisse 30. märtsil kell 19, null viis. 16. seitsmeteistkümnendal märtsil on Estonia teatris järjekordne ooperi kontsertesitus, sedakorda esitatakse esmakordselt Estonia laval Vincenzo Berliini ooperit puritaanid, mille toob publiku Itaalia dirigent man Leopensi. Mandrio pensi on Estonias dirigeerinud varem kahel korral, 1995. aastal madaam Paddar flaid ja 2003. aastal atraviata. Estonia lavale jõuab suurepärane heliteos, mida Eestis esitati viimati 19. sajandil. Eelmisel aastal võisime küll kuulda pilliini teist kuulsat ooperit norma, mis tuli ettekandele Pärnus ja seda esitas Moskva Novaja Opera teater. Kuid paljud sellele etendusele ei jõudnud ja seega on puritaanide esitus Tallinnas paljudele esimene kokkupuude Berliini muusikaga. On hea meel, et Berliini ooperi kontsertettekanne ET juhatab itaallane man pensi, kes on ise selle muusikaga hästi tuttav. Pean tunnistama, et mul oli hea meel tulla Eestisse puritaalne dirigeerima. See ei ole sugugi kerge töö, ma armastan väga Berliini muusikat, eriti Berliini viimast ooperit puritaanid. See on justkui kokkuvõte kogu suurepärasest loomingust ooperimaailmas ja on kahju, et Berliinini vähe elas. Ta oli ju vaid 34, kui ta suri ning ta jõudis kirjutada vaid seitse, kaheksa ooperit. Seda on väga vähe, võrreldes sellega, kuidas sel ajal komponeeriti näiteks tonitseti kirjutas igal aastal mitmeid oopereid. Fellini ei kirjutanud üle ühe oopri aastas. Pean ütlema, et Berliini on isegi itaalia ooperimaailmas täiesti ainulaadne. Ta on eriline. Pole kerge seletada, miks Berliini Belkanto on originaalne, seerineb tonitseti ja Rossini pelik kantos. Mina muusikuna olen täiesti lummatud sellest, kuidas basseini muusikas on meloodiani kesksel kohal ja kuidas meloodia annab erinevalt teleharmooniatele värvingu. Muusika ja harmoonia suhe Berliini muusikas on midagi erakordset. Sel pole mingit pistmist tema kaasaegsete heliloojatega. Kui me vaatame ainult meloodiat, ilma harmooniat, et võiksime sinna juurde ette kujutada hoopis teistsugust harmooniat. See annab võimaluse luua väga pikka jutustavat meloodiat, mis räägib karakteritest ja karakterite tunnetest. Ooperis. Isegi Wagner, kes vihkas itaalia ooperit, armastas väga Berliini muusikat. Beliinipuritaanid toovad kontsertettekandes lavale lisaks itaallasest dirigendile Manny Pencile ka Itaalia solist marjusseffiri ning Bernanda Bobru Saksamaalt. Mõlemad solistid esinevad eesti publikule esmakordselt. Lisaks külalissolistidena laulavad puritaanides kaasa veel Estonia omad solistid Leonid Savitski, Rauna, ilPryna Irenne, Urmas Põldma ja Mati Palm. Mul on väga hea meel, et on tulnud meile niisugune suurepärane dirigent, kes oma ala nii hästi tunneb, mis on ka täitsa loomulik, sest et ta on itaallane, on saanud Itaalias koolituse, on teinud rahvusvahelist karjääri ja talle väga Berliini muusika meeldib. Ta on ühtne. Ta pidi väga nõudlik, samal ajal parasjagu emotsionaalne ja kuidagi minu arust on ta väga heas tasakaalus kogu tema olemas töö tegemisel. Nõudlik on ta just niisuguse Itaaljalikus fraasi kujundamises, et laulmine tõesti voolab ja kena ja ühtlane. Muidugi, Itaallasena on ta nõudlik ka tekstialal. Sest kui ma kõnekeelena räägin itaalia keelt, siis ometigi tuleb ka laulmises ette vigu, mida tuleb parandada, ära märkida ja nii et ma olen talle väga tänulik, et ta teeb märkusi kõiges, mis puud on kas siis kolleegidel või minul. Igal juhul parimad muljed ja ma hea meelega näeks, et Estonia teater kutsuks sagedamini itaallasi meile just itaalia repertuaari väljatöötamisel. Mul oli väga ilus kuulata esimest kooriproovi, kui koor tõesti laulis ilusti tasakaalustatud hääled ja niiskuse, kena kerge, ütleme, sileda kantileense tooniga. Ma nii ilusat Estonia koori kõla ei ole mitte tihti kuulnud. Minu Osotšurtsu aar ja seda ma õppisin laskma õppeperioodi ajal ja ühe väga vana ja hea kontsertmeistriga kes oli olnud ka kuulsabeni, minu tšilli, klaverisaatja ja abistaja. Ta tegi sellessaariasse mõningad märkused, kupüürid isegi mõne sõna muutmisel ning kes ta teadis põhjalikult traditsioone. Ja nüüd, kui ma siis selle variandiga välja tulin maestro pensi eest, siis ta oli sellega täitsa nõus, et ja muidugi nii on. Vincenzo Berliini ooperi puritaanid kontsertettekanded on 16. ja seitsmeteistkümnendal märtsil rahvusooperis Estonia. Klassikaraadio stuudios on Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar ja meil tuleb nüüd järgnevate minutite jooksul juttu kolmest erinevast projektist, mis siin alates laupäevast Eesti erinevates paikades ettekandele tulevad. Kõne all on siis kõigepealt Trio vandar. Trio vanderiali on peetud vast maailma üheks tähtsamaks kammeransamblid ja, või ka öelda omast kogemusest, et ikkagi, kui kas või teleka kanaleid klõpsida, on see nimi küll nüüd üks, mis igalt poolt nagu nagu viskab nagu ette just see trio vandere, siis nad ongi nagu rändurid, eks ole, see vander on saksa keeles, on selline nagu vihje ja kindlasti seal vihjega Schuberti muusikale siis üldse romatismile. Ja võib-olla see klaveritrio keskmiku mõtlen ideoloogiline keskmik, kas kindlasti ongi romantiline muusika just ja nii ka kõlab, et siis laupäeval Tallinna raekojas ja pühapäeval Tartu Ülikoolis Johannes Brahmsi friends listi muusika ja teises pooles ka Šostakovitši neid tõesti nagu ainult ülivõrretes igalpoolnimetatud ja tänu sellele nad on ka igal pool esinenud nii Vigmorfool Londonis või Berliini filharmoonia või toona Halle Zürichis kontsert jääb au lisaks siis igasugused salvestused nagu Sonic klassikusse näiteks või harmoonia pundiga, koostöö saanud mitmeid salvestuse alaseid preemiaid, nagu šokk, tümoon, tulemuslik fanfaari, haar Wood Listja kriitik, Johiste grammofon näiteks. Ja kes seal siis mängivad, ütleks võib-olla need nimed ka. Vähemalt saakkok mängib klaverit viiulile, šamaan, Mark Philips varjab end ja, ja tšello Rafael pidu. Trio vander esineb laupäeva õhtul kell 18 Tallinna raekojas ja pühapäeva õhtul kell neli Tartu Ülikooli aulas, kuid kontsert annab ka eesti pianist Peep Lassmann. Tõsi, ta on, et Peep soostus soolokontserti andma, sest eks tema sellisest graafikus kõrvalt nüüd soolokontserdi mängimine on kindlasti väga suur ettevõtmine, aga noh, nagu me näeme selle kevadel juba päris mitu väga head kontserdi juba mänginud, ma mõtlen just siin oli grimaliga näiteks väga hea tuua õhtujal tulemas Schweigest sooniga tšello klaver ja tõesti on meil käes klaveriõhtu, kus ta esitab Stravinski loomingut ja teises pooles on siis vigasest parafiini gaasid Listrossini, helist, Verdi, siis samuti on üks selline huvitav teos. Irina dub koova sõnad ja tegemist on siis Peterburi kodus oleva heliloojaga ja usaldan Peebu maitset. Kindlasti on see väga huvitav teos. Peep Lassmann annab kontserte kolmapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja neljapäeval Pärnu kammersaalis ja mõlemad kontserdid algavad kell 19 neljapäeval ja reedel dirigeerib Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit Aga legendist dirigent, söörnevil Marener Inglismaalt. Sõõrnevil Marener on kindlasti üks kuulsamaid nõutumaid dirigente maailmas kogu maailm tunneb teda siis see eeskätt tänu kammerorkestrile akadeemiasse Maardus, nende fiils, mis on selline kammerorkestrite, taas maailma esinumber ikka juba väga palju aastaid tegelikult tema, selle vaimne liider olnud algusest peale, siin on ta nüüd tegelikult projektiga, mis on meil koostöö ja ma mõtlen siis Eesti kontserdil koostöö erzoga, märgner juhatab siis Ersot ja sellel kontserdil on ka klarnetisolist, kelleks on tegelikult tema oma poeg, ändjumarryner ja programmikson, Perli ost. Avame Cooperi Beatrisse Benedict, Mozarti klarnetikontsert, A-duur, mis on minu meelest väga fantastiline lugu, et me saame seda taas kuulata ja loomulikult siis klarnatistid kõik paluks saali tulla, sest kõlab Veneetsia karneval, see on ikka selline Virtoosne lugu, mida ikka ja iga Krarratist nagu ka Mozarti klarnetikontserdi kindlasti mingil hetkel peab ikkagi maha nagu mängima. Ja siis kahjuks Beethoveni varajane sümfoonia number kaks. Aga kui nüüd veel rääkida natukene sõõrnevil märlinerist of maalsensofiil, siis tuli nagu jutt Donald ka Los Angelese kammerorkestri, Minnesota orkestri, Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestri juht, samuti dressennist scapele ning amsterdami kontsert CEV auorkestrit, külalisdirigent ja juhataja tõesti väga paljusid orkestreid, tema Elis alistusse rida on lihtsalt suur 600 heliplaati. Suur osa sellest siis kõik kammerorkestriga Academy of Saint Maarten indefiils kindlasti on ta paljuga filmi muusikat mänginud, siis see on siin võiks tõesti ära tuua selle oma teose formani film pea nagu mäletan, sealt tuli sellele filmile väga hunnik rida Oscareid. Tänu sellele on ta muidugi ka söör alates 85.-st aastast, sest iga tavalise lihtsurelikule on see teenistusrida noh, ette näidata, nagu mitte sageli. Need inimesed on ikka vähe, kes suudavad oma elus niisuguseid asju korda saata. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdid Sõrne VEEL Marniori dirigeerimisel toimuvad neljapäeval Tartu Vanemuise kontserdimajas ja reedel Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Mõlemad kontserdid algavad kell 19 ja Tallinna kontserdist teeb otseülekande klassikaraadiot. Suurel ooperiaastal pole ka Itaalia olulisemad ooperimajad teinud praegust suuri kummarduse oma varajasele ooperile. Näiteks Milano La Scala mängis veebruaris peamiselt putsiine Madame pata flaid dirigendiks. Lavastusbrigaad küll üleni pani oma solistid, aga mitte. Märtsis on laval tonitseti rügemendi tütar. Siit nimetaksin Kamari osatäitjana prantslanna Natalid esseed tooniot laulmas. Toores ja 72 aastane ameerika metso Merilin Horn on markisi osas veebruari kuulsai sooloõhtu Barbara Fritooli ja nüüd märtsis Debora Polaski. Ta laulis Isoldet festivalil las Palmases ja on üsna sageli nüüd Viini riigiooperilavale laskalasem, teisipäevast mängukavas aga veel Richard Straussi Salome juus, lavastus. Koostöös Salzburgi festivaliga. Luck Bondi lavastust dirigeerib Daniel Harding. Šostakovitši juubelil aastast on siiski elavam huvi taastama leedi Mc deti vastu. Seda dirigeerib siinlas skaalas kasus, Joona koostöö aga Londoni Kuningliku ooperiga, kuigi seal juhatas üsna Šostakovitši sünnipäeva lähistel seda ooperit Antonio papp. Piano. Skaalasse tuleb tänavu latele jäetad juhatama. Harukordselt ka Loreen ma selle New Yorgist, kui peaosas on ansile Georgi ju. Ja tahaksin etteruttavalt ära öelda ühe päris uudisem, see on Itaalia helilooja Fabio vakki uuso Peri türgi Literaadi särki, emalili pretele kirjutatav per Teneeke. Mitte ammu sai Firenze May festival 55 aastaselt Fabio vrakilt endale tema kuuenda Peri illetodellastoria. Ja pisut helises ta Covid siis tema ooperiga Tsenski maakonnale leidis, et just praegu on see jaga täna Genfis suure teatri laval Šveitsi romaani orkestri ees Aleksandr Lazarev Moskvast. Ka mitu vene solisti on kaastegevad Katerina osas noor ameeriklannast Stefani riide, kes nüüd laulud ka Korn Koldi ooperis surnud linn nii Barcelonas kui Berliinis. Varasemat pärit Londonis esindab hetkel endale Orlando maestro Charles Makerrast, dirigeerib dirigent Subin mehhto vennapoeg Contra. Terror versioon meheda laulab siin nimiosas. Aga põnev on loomulikult Londonist toomas essis Shakespeari ooperit karm helilooja enda dirigeerimisel. See on kuningliku ooperi koost Kopenhaageni kuningliku teatri ja Strasbury ooperiga. Taanis käis seda ooperit vaatamas jõuga klassikaraadiotoimetajaid. Tomassades astub dirigendipulti taas ülehomme. Kuus etendust tuleb jälle märtsis. Rida nimekaid briti lauljaid käenssi lavastuses Gazas saiman kiinilisaid postrits Filipp Läängreitš või Sindi assiden. Jube ligigi. 10 aastat tagasi tulid omassadestsi torn siin esmakordselt lavale ja äratab siiani publiku huvi Londonis aga ka Kopenhaagenis Strasbourgis ja Ühendriikides Antafees. Peruust pärit Janar fon. Diego Flores, kes praegu last skaalas rügemendi tütretooniot laulab, annab täna sooloõhtuga New Yorgi kaarnegi hoolist lisaks Sterni auditooriumis. Endla skaala õhtute kohta on kirjutanud Londoni Times. Toores on võtmas endale Luciano Pavarotti krooni nii aplausile kestvuse kui ka kõrgete nootide puhul. Seda siis Londoni esinemiste järel jaanuaris, kui nüüd ka Milanos, kus publik oli sundinud Flores toonio populaarsed aariad keset etendust kordama. Tenor Roberta Länia, kes detsembris las skaalas iidas peaaegu et välja vilistati. Londonis olnud Carmeni osas väga menukas. Ja seda ka praegu Viini riigiooperis, kus tema partnereiksmas neemanoonis anna need trepko ja eesti bass Ain Anger. Manool populaarseima prantsuse oopereid läbi aegade läheb siin eelmisest laupäev. Rumeenia teatrimehe Andrei serbani lavastuses. Serban lavastab praeguni Pariisis, Chicagos kui Viinis. New Yorgi metis läheb tema Faust. Ta teeb koostööd sageli dirigent Bertrand hiiga, nii ka nüüd Viinis. Täna on net Repkol Alenial ja Ain Anger Ilvinis uuslavastuse kolmas etendus, 19. märtsini, veel kolm Alooni peaosaliste koosseis on, jään, kõik manuaalid on Viinis lõpuni välja müüdud. Eile õhtul oli siin laval ka jonka ränko ballett oneegin, mille esimesi etenduse siin dirigeerisid. Vello Pähn tookord riigiooperi debitandine praegune dirigendiks ungarlane Andras leeri. Uuel nädalal juhatab Bertrand iimusicterainis Viini raadio orkestrit, ta ongi selle peadirigent ja Beethoveni missa C-duur. Neljas solistist laulab metsosopranipartiid. Annely Peebo. Nii palju märg, Eesti märkieviinist vaidlema Siitveräänis sageli juhatav Kristjan Järvi on praegu siit puudu sest ta dirigeerib oma toon Köstner orkestrit homme Kölni filharmoonias juba vindiski mängitud kavaga, kus John Adamsi Chermen tantsis. Beethoveni viies kontsert anti siiral aga solistina ja paar tokki kontsertorkestrile. Siirale mängisid äsja Beethoveni viiendat, ka Firenzes Mihhail jorovski käe all. Tahaks vaadata, kas saalidesse, kus uus teoseid esiettekandel olla. Inglise helilooja Robin Holloway juba neljas orkestri kontsert kõlas San Franciscos. Charles voorinenil on valminud Kaheksas sümfoonia ja see oli esiettekandel bostonis. Nimetame veel Karsten ningi suurt orkestriteost masson Münchenis ja kindlasti kävinber Airsi utoopia laving. Laiklusessan kahele solistile ja kammeransamblile, mis esitati Stratfori Aponeerivenis. Inglismaalt Praytonist algas kuueetendusega reis, millele. Teatritükiga Chaplin operes lisaksin, et Benedict Meson'i populaarsed jalgpallioopereid pleienguvai juhatab tänavusuvisel peregentsi festivalil ka Kristjan Järvi. Lavastaja Arne Mikul oli teisipäeval esietendus Tampere päris etendused uhkes Tampere Tallos trupi kuuekümnendat aastapäeva sarjas tõi ta välja Iida dirigendiks Jean Karl Andreta. Peaosalisteks nimekad kirsid, ihane Jaakko rühenen. Kaludika luudad Marianna Tarassova Tampere filharmoonia orkestri uus jooni kaebaineni autoriplaat. Kolmanda sümfoonia fagotikontserdiga, mida juhatas Hannu lindu, osutus tuks ajakirja grammofon märtsikuu 10 parima plaadi hulka. Pärast 15 aastast võtamist tuleb lõpuks Soome esinema ka kuulus Sitsiilia partoli. Ta põikab siia oma populaarse plaadi opereprayybita esitus reisil lauldes Finlandia talus 20. mail. Muusikakriitik saab tagantjärgi austatud, mälestuskontserdiga juhtub väga harva. Ent kui Peterburi Maria teatri orkester tuleb, Valeri kergiviga eraldas Mikkeli festivalile Soome, pühendab kergi orkestri ühe kontserdi Soome muusikakriitiku ja kirjamehesse Po Heigin Heimu mälestusele. Kergi jääb ise, on uuest aastast London Symphony Orchestra peadirigent ning teeb teoks seal oma Stravinski TPS-i Prokofjevi suur särje 500 orkestri, sellega peatselt ka Pariisi play Ellis saali. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Ageraam Jaan Leppik, Hedvig Lätt, Kadri-Ann Sumera. Kersti Inno, Marius Peterson, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Helioperaatorid olid Katrin maadik ja Helle Paas. Toimetas Karin kopra. Aitäh kuulamast ja kena laupäeva jätkusülgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi. Teile sobival ajal.