Ja nüüd on meil hea meel tervitada stuudios Rahvusooper Estonia solisti Priit Volmeriga, tere päevast. Tere. No sel neljapäeval esitletud Giuseppe Verdi hotello ja teil on selles selles esitatavas tükist näituse osa. Kaks rolli, nagu ma aru saan ja kuidas siis nüüd niimoodi lauljaid vähevõitu lauljaid, väikeste rollide lauljaid on vist vähe jah. Et tegelikult see kaks rolli pandi, pandi lihtsalt niimoodi, üks roll on? Ühe lause roll. Aga noh, kodus peab välja tulema ja ütleme selle lause väga ilusasti. Ja teine roll on juba märksa vastutusrikkam. Seal ma olen Küprose ase endine asevalitseja Montaanov kellel on siis konfliktis suur roll, nimelt hakkab kassi, hakkab temaga tüli norima, kas ja kes on siis Abdel titt tiitliga mees ja, ja siis on meil üks kolmekümnesekundiline väga, väga võimas ja väga efektne mõõgavõitlus. A osa tööst või ma ei tea, kuidas teil need lepingud on, nagu vist on niimoodi, et lauljatele makstakse ooperis kuupalka, et kui kui osavalt makstaks, siis makstakse topelt raha või? Meil on niimoodi, et meil on Kuubal ja iga roll on siis eraldi eraldi? Jah, aga ma ei tee neid muidugi ühel päeval kaks rolli eraldi aga meil on lisapunkt tuleb selle eest, et vastavalt trolliraskusele, kui on peaosa, siis on 30 punkti mis on siin teatud summa ja sealt hakkab siis vähemaks minema. Ei, aga meile sobib, sest see on nagu stiimul pingutada, et väga mage oleksid ainult kuupalka välja võtta, ühtegi rolli ei tee aga sadamalt teatud suuruse raha, aga, aga siis, kui seal roll on, siis saad nagu lisa. Sa rääkisid siin mõõgavõitlusest, kuidas nad käib ooperilaulja ja mõõgavõitlus kokku ajada karjaähkima. Tegelikult mul on teile mõõgavõitlust ainult üks lause veel. Väga hull ei ole. Itaalia keeles pealegi tuleb seda lauset, mida öelda, ka laulda, nagu ma aru saan. No see on selline väga-väga-väga naljakas, nagu ma olen haavatud. Emotsiooniga ütled kama kõik, kuidas see kõlab. No ma loodan, et vähemalt kõrgus, millal sa seda laulma pead ei ole? Dramatismi jagub küllaga sinu mõlemas rollis ühes, kus on lausuda, siis ma olen haavatud ja mõõgavõitlus ja selge ja, ja teises, kas sul on üks lausenud Morozeni? See, see tükk on miskipärast lavale toodud itaaliakeelne sõna, mis selle põhjus on lihtsalt muusika kõlab ehedamalt itaaliakeelsena esitatuna või, või, või on küsimus nendest külalist solistideks? Ma leian, et et kui tegu on tõelise ooperiklassikaga, siis peaks teda ikkagi originaalis esitama originaalkeeles selle pärast, et eesti keel kõlab. Kas teda on laulda kindlasti ebamugavam ja itaalia keeles kõlab asjalist tihedalt, on muidugi teine asi on tõesti palju külalissolist, on jah, kes on neid rolle laulnud, laulnud igal pool maailmas, et et vaevalt nemad eesti keeles saab sellega hakkama ja ei ole ka mõtet, et eesti keeles ikka on ebamugavam laulda või kui mõnes teises keeles on siis eesti keele need need vokaalid ja nad lihtsalt istuvad kuskil taga, et me räägime tegelikult kurguhäälega. Nii olen mina asjast aru saanud, aga, aga Itaalias kõik see vokaal kõik istub siin sees resonaatorites ja itaalia keel on säravam ja, ja nendel on lihtsam lihtsam laulma õppida. Nonii nagu rokkmuusikas laulavad inglise keeles ja ei tea, kuidas nad seda põhjendavad. Kõlab ehedamalt lihtsam laulda. Nähtavasti sama või sama ooperis. Rääkides nüüd nendest külalissolistide, sest et sa ütlesid just one trolle varemgi laulnud ja küllap laulavad edasi muidugi, et, et kuidas, kuidas, kuidas sina nagu suhtud sellesse, sina oled saanud väga-väga erinevaid rolle teha, aga kui sul oleks selline üks kindel roll lauladki seda, seda, seda tegelast, kes kogu aeg mõõgaga võitleb ja ütleb klõbus siis, et ma olen haavatud. Et vaata, kui sa terve elu peaksidki niimoodi käima sõitma ühest punktist teise maailmas ja esitame ainult seda rulli. No hea küll, kui see roller pisut suurem Kindlasti sa sellega ei piirdu, et ainult ühe rolliga käinud, sellepärast et hääletüübid on ju. Et näiteks näiteks kellele sobib hotello hästi siis tegelikult hotell, mis on üks raskemaid dramaatilise tenori rolle, siis ei välista, ei võta, saab teisi sama sama väelaseid samasuguseid rolle laulda. Ja eks eks need erinevad lavastused Kaita kindlasti asja huvitavamaks teha, et näiteks no ma ei räägi endast, eks, aga näiteks padruni maisu raatse, kes on, kes on meil hotello rollis, kes on, ma arvan, et Eesti publik ei ole tükk aega nii head tenorit kuulnud, rahvusest on, ta laulab Moskva suures teatris, aga tegelikult on ta minust grusiin. Aga millise, millise häälematerjaliga ja milline muusik, et üks asi on teha, teha tugevat häält. Aga teine asi on see, mis ta selle häälega kõik suudab teha, mida väljendada, lihtsalt vapustav. Ja, ja kui ta laulab seda Moskva suures teatris, meie lavastus kindlasti erineb sellest ja ja ma usun, et tema jaoks on ka huvitav väljakutse. Nüüd külalisesinejale ei saa olla, on lihtsalt see, et on ühe rolli selgeks õppinud ja siis ta nagu noh, kobi jääb eestiga lihtsalt. Paneb selle teise situatsiooni teise riiki ja teiseks isegi mitte teise keelde. No ütleme, aaria aariat, kui ta esitab mandaariat, kontekst või mõte, on ikkagi üks sedasama eks tema puhul pole tähtis nähtavasti kus ta seisab ja, ja eks seal mingisuguseid siis siis harjutatud või sisselauldud. Mitte stambid, aga, aga mingisuguseid mooduseid, kuidas seda teha. Aga oleneb lavastajast, kes muidugi kui palju oleneb kontseptsioonis, kui palju ta lõhub seda, seda klassikalist, klassikalist lavast või kui paljude lugu lõhub, et kes toob tänapäeval igasuguseid muid nippe, on laulmist õppinud. Ma, mul läheb nüüd. Kus koha peal see kiiks niukse noorel mehel, te olete 10 aastat juba õppinud, te praegu ka mingisuguses erilises senises vanaduses ei ole kus koha peal see kiiks nagu ära käib, et minu pere Alan ooper nimetame seda klassikaliseks laulmiseks. Noored inimesed tahavad laulda džässi, hädapärast pigem poppi. Tinisena kidra ja Meerata mikrofoni. Ka mina tegin noorena seda teen siiamaani tambingitra vahepeal ja minu minu laulmise juurde sattumine oli tegelikult puht juhuslik. Keegi ütles, lihtsalt, priid sunni. Absoluutselt mitte seda, mul isapoolne suguvõsaisa ja vanaema ja kasuvanaisa, nemad on tegelikult kõik ooperiteatris läbi käinud. Aga, aga, aga siis, kui vanaisa ja vanavanaema oli seal surnud selleks ajaks, kui mina sündisin, ei saa ainult töötas seal teatris, sedagi Draamateatris, Pärnu Endlas. Et ma olen küll teatris üles kasvanud, aga mitte muusikateatris. Ja, ja ausalt öeldes enne enne laulma õppimist laulmise, õppimise õppimist. Kuidas öeldakse enne? Enne õppima asumist jah, ei olnud tegelikult praktiliselt muusikateatris käinudki, ühte balletti olin näinud vist ühte ooperit ka, millest me väga palju ei mäleta. Aga laste muusikakoolis õppisin ma igasuguseid erinevaid instrumente nagu klarnet, saksofon, natuke trummi. Ja kui ma laste muusikakooli ära lõpetasin, siis, Keskkooli lõpetamise ajal, et poiss, et nüüd sa viid küll oma paberit Ülikooli sisse, aga kasvõi selle muusika tegemise jäetudki sinnapaika mina ütlesin nähtavasti, et, et noh, pilli mängin oma lõbuks, aga mis ma siin enam mul on, ausalt öeldes siiamaale juba. Ta ajas mind poolvägisi Elleri kooli, et mine ikka läbi, vaata, vaata, mis seal pakutakse. Sattusin ma siis mingi kolmveerand viis Elleri kooli ukse taha, ainuke inimene, kelle kätte sain, oli noodikogu juhataja. Kelle käest küsisin, sisend tervist, kas teil siin, mis teil siin õppida saab? Saksofoni saab õppida või noormees, et kust see elanud oled? Saksofoni, sisseastumiseksamid olid nädal aega tagasi juba siis ma küsin. Mis teil siis teha saab? Viisi peate, mõtlesin, pean küll, tegid samal ajal bändi ja, ja mängisin kitarri, mõtles, et noh, et natuke võiksid laulda, aga tulge hommikul kell üheksa, kohal. Sisseastumiseksamid. No vägisi ooperilauljaks või nojah, hommikul ma tulin kell üheksa, vahele võtsin kaks, laul oli kaasas Nendel käinud sõnad paberi peale kirjutatud ja mõtlesin, et tänavad kitarri võiks olla. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust. See oli üks lugu. Teine lugu oli Marko Matvere repertuaarist üks rahvalik lauljaid, kordolimina, seakarjus. Ja siis, kui minu kord oli sisse minna, hakkasin kuulama, siis ukse taga, et mis seal siis tegelikult toimub ja üks härrasmees laulis samal ajal. Sina, Priit, oledki bass. Bassbariton no tavaliselt on ikka niisugust megastaarid, sopranite tenorid, bassbaritoni sellest väga ei räägita. Kas, kas on, on tõenäoline, et üks bassbariton või lihtsalt bass võiks ka megastaariks saada? Kindlasti kindlasti on, eks neid staare pole ju ju küll maailmas nagu. No ütleme, ütleme niimoodi, et selliseid staare keda keda, keda nüüd ainult ei tea, ooperiringkonnad, aga, aga ka tavaline niukene, üsnagi passiivne muusika, kuulaja. No vot seda ma ei tea, kas nad, kas nad Matti salmine näiteks kindlasti võib-olla ei pruugita ka teada? Kas passidele üldse on kirjutatud kandvaid rolle peaosi oopereid? Kes neid on, aga neid ei ole muidugi muidugi väga palju selles suhtes, et vene, vene vene heliloojat armastavat bassihäält ja vene vene No nähtavasti seal on lihtsalt seda materjali või passi passi lauljaid väga palju omal ajal olnud näiteks praegu Euroopas passide buum, põud siin meil Eestiski on väga vähe. Ja, ja Soomes on neid väheks jäänud, kui vanasti oli eksalmile salminen tall talvela rühenenud praegu siis praegu nagu väga palju neid juurde ei tule, ma ei tea, miks see nii on. Mingisugune areng toimub inimeste hääled. Kõrgemaks, või no see on võib-olla massi tsura, läheb kõrgemaks. Me oleme, me oleme arutlenud fantaseerinud õpetaja, et tegelikult võib-olla on selles selles oma roll muusikal selles suhteliselt, kuna väga palju tuleb, on ju tänapäeval seda pappi igalt poolt telekast, raadiost ja vanasti praktiliselt või noh, raadioid ja selliseid asju ei olnud, olid laagrid, kus, kus inimesed laulsid oma täie häälega noorena veergasid seal loodusest ja ma ei tea tüdrukule üle metsa mingeid armastuslaule, et siis nähtavasti need hääled kujunesid lihtsalt välja tugevamaks, tugevamaks ja ka praegu praegu. Kõik noored ju laulavad põhimõtteliselt mikrofoniga ja seal ei saagi nii tugevaks mille ja kõik kõik, nagu taandub selle mikrofoni laulupeole. No kas see ooperilaulja need teda teda nagu võib ära tunda sellest, et tal on võimalikult tugev hääl vä? Seal on sul eeldus, et saada saada heaks lauljaks on see materjal, eks? Nagu küllalt palju on ka selliseid lauljaid kes, kellel on imekaunis hääl, kes suudavad väga-väga-väga sisukalt asja edasi anda, aga nad lihtsalt kasutavad selleks mikrofoni, kas, kas need on siis vale ooperilauljad või? Ei ole, ei ole näiteks Andrea Bocelli on, kellel on ime, imeilus hääl ja kes on tegelikult väga-väga ilusat karjääri teinud. Et, et üks üks ei välista teisteks. Aga miks me niisugusel tehnikaajastul peame, peame peitma need mikrofonid lülitama välja ja, ja tegema sellist ehedat valju häält, et milleks see hea. No need on traditsioonid, asi, käsi on nähtavasti lihtsalt tehes, et, et ma ei kujuta ette, oleksid väikses saalis muidugi ka nagu Estonia on, eks ole, näiteks mis, mida tähendab võimeline saadab mikrofoni taha. Akustika ei ole hea, aga nojah, aga ikkagi kui sa paned seal mikrofonid taas, hakkab kuidagi resoneerima seal mingil valel hetkel. Sisenemistasu vastas ooperi küsimus muidugi. Või noh, need asjad enne selgeks rääkida. Nojaa, aga teine kooliline asi, et ei, me ei pea olema, eks hääl peab olema, aga sihukest möirgab, mis tänapäeval väga palju enam ei, ei taheta, et kõik algab ikkagi koolist. Kuidas kostavad siis imeõhukest õrnade häältega soprani teks? Saali tagumises üritas on kõik, et neil on see lihtsalt nii paigas, siin kuuled nii õige, et, et ei pea üldse tugevat häält tegema, häälis eelise kannab. Nad olid alguses niisugune, ma saan aru kidramees ja laulumees, läksite sinna praktiliselt pool juhuslikult sinna klassikalise laulu peale enne sellest klassikalisest laulust või ooperist suurt mitte midagi, teadmata nagu ma aru saan. Teie kogemused ja kokkupuuted ooperiga suhteliselt minimaalselt, mis hetkel ta siis seda kraami armastama hakkasite? Ma pean ausalt ütlema, et, et mul on teatud probleemid ooperiga. See on minu probleemid, ooperiprobleem muidugi, kui on väga palju ja ma tahaksin sellest üle saada. Jumala pärast, ma tahaksin, et mulle meeldiks päriselt siiralt, et mida, mida selleks tegema peab? Ooperis käia, tuleb lihtsalt lihtsalt huvi tunda. Niimoodi kohe Laksti. Ei ei käinud absoluutselt. Kuna ma edev Jolene lavale lavale ma nagunii tahtsin saada, ma olen kogu aeg mõelnud, et, et oleks tahtnud lavakunstikateedrisse õppima minna. Ma olen kaks korda seal väga tõsiselt mõelnud. Ühe korra, kui ma hakkasin sisseastumine muusikaakadeemiasse, siis ma mõtlesin, et kuhu paberid lüüa, kas lavakasse või muusikaakadeemiasse. Aga kuna ainult ühele erialale korraga saab kandideerida, siis ma arvasin lavakas ei, ma ei pruugi sisse saada, eks see tõenäosus on kindlasti väiksem kui muusikaakadeemia lauluosakonda sissesaamine. Et siin ma panustasin nagu laulmise peale, ma ei kahetse seda. Aga, aga, aga see, see krõks käib niimoodi iga iga mida, mida rohkem sa teatris oled ja ja töötad seda rohkem, sa avastad enda jaoks nagu uusi oopereid. Et kuna minu enne laulma laulmise õppimist ma ei olnud väga palju õnne muusikaliteratuuri läbi töötanud mingisuguseid lõigukesi siit-sealt kuulnud, siis seda huvitavam on praegu, kui ma olen näiteks ühe lavastuse sünni juures näiteks sedasama hotello, ma tean sealt teatuid, numbreid, ooperit tervikuna. Umbes tean, mis seal sünnib, palju, aga näiteks väga vahva istuda, istuda saalis, lugeda teksti samal ajal ja vaadata, mis, mis toimub seal, see on võimas tunne. Ent avastad jälle endaks, vaadet ust, selline ooper, kirjutatud näiteks see, või kui ise õppinud mingit rolli, sa hakkad seda armastama järjesse sa armastus nagu suureneb. No kui sa lavaline täidab seda rolli, kas, kas teinekordse rolli täitmine võib saada takistuseks perfektsele laulmisele? Ja ikka ma siiamaani vahepeal olen enda peale vihane, et ma ei, laval ei käitu nagu professionaalne lauljad, mina tean, kuidas käite, professionaalne laulja. Näiteks, kui mul on tehniliselt mõni raske koht, siis professionaalne laulja ei, ei tee sel ajal nähtavasti tiritamme või ei hüppa saltot, eks, et kontrollida oma oma tehnikatega, mina olen selline spontaanne ja kui mul ikka mingisugune mingisugune välkidee tuleb, mis nüüd teha, siis ma teen selle ära, ise vaatan, noot võib-olla ei olnud ja no minu niisugune täie täielikku ignorandi, ignorand ja arusaam asjast on nii, et shoppamine peaks siis nagu te ütlesite, tehniliselt raske koht, tehnilised, raske koht olema, see, et tuleb mingid hästi kõrget nooti võtta, kas siis bassil on vastupidi, et mis on teie tehniliselt raske, kas mingi väga madala noodisaamine või mis asi see on, mis oleks teie jaoks on tehniliselt keeruline? Nii üht kui teist tegelikult madalam. Kui oled madal hääl, siis madalad toonid on tegelikult lihtsamad, eks, kui, kui laulda kõrgeid noote. Aga probleem võib olla sellest, et kui sa kõrget nooti loonud valesti näiteks liiga lahti või liiga kinni, siis tahes-tahtmata enam või näiteks instituudi istub istub kuskil üleval, siis sa enam ei saa sinna alla nii mugavalt, kui tahaks, et seal läheb kuskile üles ära ja see on pidev, pidev kontroll. Kas sa harjutad iga päev? Ma tahaksin harjutada igapäevakava, aga ma iga päev harjuta, aga suurem osa nädalas küll vähemalt käin garderoobis läbi, teen oma kohustuslikud Nonnid ära ja garderoobis, garderoobis või proovisaalis. Hääleharjutused. Ja ma umbes kord ma olen kuulnud tehtavate toredad Pipapepopood. Lihtsalt ütles, et seal on mul piparpuud, ei ole. Telgis rääkima, hakkavad, proovin vokaalide peale. See on nagu sport või jõusaalis käin. Mina vähemalt ei kaifi mingisugust 10 kilo 10 kilo üles sikutamist või kahe ütleme 70 kilo sikutamist 100 korda järjest, et laulmisega on sama natuke teedega ühte harjutust, ühte harjutust päevast päeva, siis vahepeal jälle varieeritud teisi. Aga no seda peab tegema. Minu mäletamist mööda selle aasta kevadel saa pälvisid Harjumaa omavalitsuse liidu teatripreemia Don Juani osatäitmise vokaalse stabiilsuse eest ooperi ooperietendustel mise vokaalne stabiilsus on, et, et ei lähe, ei lähe halvemaks ei lähe paremaks ka vä? Küsimused nimede vokaalne ebastabiilne. Seda peab küsima nende käest mõningad särad ja teisel päeval Hani. Ei, see tähendab võib-olla seda, et päris nagu sinna Kohtla järve keeranud ühtegi etendust. Aga, aga seal see, mul on väga hea meel, et ma selle preemia sain. Sest ma sain ka suure rolliga hakkama, aga, aga muidugi rolli nimetus on valed. Johnnyt, ma ei ole kunagi laulnud, et tegelikult ma sain selle Leporello rolli eest aga mul on tähistanud Johnny ooperidistants, jonni jah, aga nüüd on mul seina peal või seina peal. P peal siis selline tore aukiri preemia rolli eest, mida ma ei ole veel sooritanud, et kui ma veel selle kunagi ära laulaks, ma ei tea, siis saaks, et võib-olla 10 korda suuremaks. No aga kuidas sa siis oma häält vormis hoiad lisaks nendele garderoobi, Nonnidele? Kui teil nimetatakse kohanonnidekski, ei tee, see on minu nimelt hääleharjutused. Kuidas mina-vormis hoian. Mingitel meistrikursustel või, või kuidas, kuidas see üldse sinu igapäevaelu välja näeb? Jõusaalis kätte, nagu ma aru saan Hääle jõusaalis. Kange häälepaeltega on, selle kuulub sinu igapäevaelu hulka, nagu ka kuskil arstlikus kontrollis käimine näidata, näitad kurguarstile oma häälepaelu. See tuleb, tal ei kuulu. Ilmad lähevad külmemaks, vahepeal, vahepeal on ka seda juhtunud muidugi või või niisugune. Niisugune hirm on, et kui on väga palju laulmist, on väga raske partii või vastutusrikas, siis on alateadlik või alateadvuses mingi hirm, et äkki ma tea, laulab mingisuguse sõlmekese häälebaelale või asjale annab, kunagi ei ole meestel. Et et võib juhtuda, aga tegelikult kui õieti laulda või ikka päris päris nagu ei röögi mõttetult, siis niisuguseid asju juhtuda jääks. Enesekindlus tekib ka ikkagi aastatega ja mida rohkem sa asjaga tegeleda, mida rohkem harjutad, mida rohkem sa laulmisega tegeled, seda enesekindlamaks muutunud õppinud lauljad muidugi laulavad puhtalt nagu öeldakse, laulavad väga täpselt nooti, popmuusikat teatavasti vähemalt 90 9,9 protsendi mahus on ebaprofessionaalsed ja nad laulavad kuuldavasti väga mustad. Kuidas te, kuidas te seda kraami välja kannatada, mis raadiost tuleb? Ja ma mõtlesin muidugi mingit mingit klassikaraadiot, vaid just nimelt neid samu podcaled, vanade kahte, mida me siin teeme. Miks ma ei peaks väga mustalt laulda, vokaal kretiin veel ei ole, kes ma ei tea nüüd intoneeris valesti ja mõnikord küll, kui muusikalide, ütleme popmuusikas see see kraam on, mis sealt tuleb, on ju ehe või selles suhtes emotsiooniga nooti või ei ole ja mille järgi sa võrdlete asi kõlab, see fiiling on õige ja siis asi hea. Mõnikord live live kontserdid küll näiteks lives on alati, eks raskem laulda kui, kui kui stuudiosse maid linti laulda, jupp jupi haaval ümber teha õigeks õigeks keerata. Ka live kontserdite puhul küll mõnikord vaatan, et näed, et ta võib-olla ei kuule väga hästi monitori või et siin võib-olla ei ole nii nii puhas, aga, aga need mõttetu norimine. Aga seal hakkab endal kuskil seal sees hakkab, hakkab kaasa ka midagi suus. Mehhanism tööle ei hakka. Nii palju professionaalsekretilismi sinus ei ole. Mõned algaja, loodan, et saava. Priit Volmer aitäh sulle tulemast natukene valgustamast ooperimaailma telgitaguseid väga põgusalt ja üleväsimus, et ühele võib siis neljapäeval Öelge mulle, kas üks põhjus ürituse norida, vaid ma just nagu üritan anda talle võimalust teha reklaame etendusel, öelge üks põhjus, miks, miks inimesed peaksid tulema vaatama seda teie hotello tüki? Ja mitte mõnda teist ooperit. Põhjusi on mitmeid, aga üks ainult. Esiteks see kõlab muidugi natuke hirmutavalt, eks, et ooper tennisehallis, aga võrreldes eelmise aasta aida projektiga on see kõvasti edasi arenenud see publiku pool või ütleme, et nähtavus on kindlasti kõikidele ridadele paremaks tehtud. Akustika. Siis teiseks seda ooperit hotello ei ole ju väga palju Estonias või üldse Eestis, Vanemuine tegi küll jah, aga Vanemuise väikses majas aga ooperit lõuapea ja, ja, ja tingib sellise sellist suurt koosseisu ja suurt lava ja trennisaalis on selleks ideaalsed võimalused loodud selliselt. Esiteks tõesti mina ei ole näinud nii laialava Stahli eel kui praegu kui praegu tennisehallis on, ütlen, ma ei tea, palju ta 40 meetrit sai ja see on väga uhke, väga uhke lavakujunduses on aga, aga uhked massistseenid väga-väga head lauljad, noh just nimelt. Eriti padri raatseja Sergei Leifercus ja ja Klenskaja ja Oksana tiika, kes on tõesti käin Metropolitan Opera laulmise kommentaardamise. Selliseid lauljaid nagu iga päev siin kuule. Ma arvan üldse Mihkel, et ainuke vastus sinu küsimusele ongi see, et, et igatahes hotelle ooperite sellises koosseisus ei kuule ja, ja kes teab, millal üldse hotellud. Järgmine kord mängitakse Eestis. Just põõsad ei, ei, ei veennud, siis lisage see, et üks naine tapetakse pärast ära, selle. Suur tänu, Priit Volmer tulemast. Me oleme ikka oma külaliste käest üritanud pitsitada ka mõne mõne lemmikloo. Mida te kuuleksite laupäeval kella 12 kella ühe vahel raadiost häälega kella 12 ühe vahel, vot siis sobib just see plaat, mis ma kaasa võtsin mulle kingituse kolm päeva tagasi ja ja, ja sellelt plaadilt laseksis näiteks Nooratsioonzi žanris. Selge aitäh, aitäh.