Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab meelde Talgaberg, Aedkopikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet Vaat mis saadet saade nimega kohvik-klubi linn nimega kohvik-klubi nimega maailm ja saatejuhid nimega they reinkarnatsioon ja arrek süsteem, süsteem, Kasar. Tere kõigile. Janek kunagi ei luba ennast solistiks nimetades luba mina ennast reinkarnatsiooni sain, ma olen Rein Pakk, miks ma ei luba? See lihtsalt see ei ole niisugune saate saatepärane, klubide pidude kest listides, kui kirjuta Chaliikas, ma oleme kohvikulauast Salisse. No seda ma räägingi, vot nii käes on septembrikuu ja teadupoolest selles kuus on energiat rohkem kui mingis muus kuus. Et kui me eelmises saates rääkisime Tõnis Mäega Tartus toimunud interdistsiplinaarses kultuuri festivalist nimega eklektika millest ilma jäämine on lausa karistatav ja seda kompenseerib see, kui külastate seda festivali järgmine aasta või vaatata Alo-TVd alti iga õhtu festivali erisaateid siis täna on meil luubi all jällegi üks suur üritus, mis toimub ka siinsamas Tartus ürituse nimel, eesti teatrifestival Draama 2005. Ja on mul kõik õiguse. No vist ikka seks puhuks oleme külla kutsunud ka sellesama festivali usina mootori Margus Kasterpalu, tere. Tervist. Ja hakkame temaga varsti kohe kõnelema ka, enne nagu, nagu kombeks. Laseme törtsu muusiku oioi hullud. Esimene laul on muusika. Me valisime ise ja esimese pala on on loonud suurepärane artist nimega Britney Spears. Armas, R2 kuulaja läib saade kohvik-klubi ja puhume juttu mulli lavastaja ja teatrifestivali draama 2005 korraldaja Margus Kasterpalu ka veel ei ole puhkunud seda mulje, aga kohe hakkame kukkuma. Margus, oled sa lavastaja või rohkem korraldaja, igasuguste asjade omanik? Ega ma ei kuulu küll jah, lavastajate liitu näiteks kuhu põhimõtteliselt pääsevad kõik inimesed, kes seal kutseliste näitlejatega bar lavastust ära teinud ei arva, et seepärast, et mul mõni lavastus elu seal olnud ju ju välja tulnudki, just just lavastaja olen. Aga, aga see ei tähenda, et ma peaksin ennast metsikuks korraldajaks, kuigi kuigi see on juba kolmas teatrifestival järjest, mida, mida mina ja minu inimeste teod? Mina olengi läinud sinu lavastatud üritusi, aga ma pole kunagi näinud ühtegi sinu lavastatud teatri etendust, on näidud või on viga minu kultuurituses ja teadmatuses? Eks sa oled noor ka alles, et sa tegid siis, kui mina veel tead, seal kõhus keerlesin, sul on jah, et viga on selles mõttes vanuses, see ei ole muidugi mingi viga, see on, ainult solvus. Mina näiteks olen omal ajal Margusega teinud luuleteatrit nimis mürtsus. Tartus oleme seisnud ja lugenud Heiti talvikut. Noh, kas siin Draama festivali siis lastele ka midagi vaadata on või on seal terve lastehommik laupäeva hommikul, nii et laupäeval kas, kas selle, kas selle draamafestivali kava on kuidagi tihedam ka eelmistega võrreldes on see niimoodi aasta-aastalt kuidagi arenenud ja läinud ägedamaks inimvõimetele piirid? Selles mõttes on ta mahukamaks läinud küll. Et 2003. aastal oli umbes umbes sama palju nädala peale hajutatud üritusi, aga muidu on need varasemad festivalid olnud enam-vähem kolmepäevased. Sellised 10 10 kümmet lavastust koondavad aga nädalasse seadki piiri. See, et esiteks on Eestis praegusel hetkel ikka veel üks kindel arv sihukesi professionaalseid teatreid umbes umbes 15. Ja, ja selle festivali statuut näeb ette seda, et iga iga teater saab oma mängukavast valida välja just selle lavastuse, mida ta tahab, et rahvusvaheline žürii siis vaataks, hindaks ja, ja ütleks midagi selle kohta. Et, et sellest koosneb siis festivali võistlusprogramm ja mida ametlik žürii ja rahvusvaheline žürii vaatab siis ja ega nad üle kolme tükki päevas nagu eriti välja ei kannata ja see seabki piirid. Miks selline festival üldse Tartus teha, mitte Tallinnas või miks mitte Viljandis? Viljandis on oma festival olemas, mis täidab kogu linna, kutsub sinna muid inimesi, et ei ole mõtet ühte väikelinna, ei ole selle traumeerida rahumeelseid kodanikke. Jah, ülekoormus. Freedom Pareidid ja just oli, nagu ma siin alguses rääkisin isegi eklektika, et et kas. Kas arvad, et, et väikse Tartu kohta on juba nii palju üritusi, et kogu aeg testi, mingi festival käib? Kogu aeg on mingi imelik imelike riiete, imelike särkidega inimesed tänavatel festivali korraldajale maaga söandan küll väita, et Tartu formaat on väga festivalipärane, siin on, põhimõtteliselt on siin ikkagi teha võimalik teha olemasolevate vahenditega Eestis olemasolevate vahenditega niisugust festivali, mis ka linnas välja paistab. Tallinnas selle kahe miljoniga, mis trauma eelarve on, kaoks ära sinna, kuhugi kahe tänava vahele oledki läinud. Kas Tartu saab Euroopa kultuuripealinnaks? 2011? Ei tea, ei oska, üteldud võiks ju saada, tegelikult aga. Aga. Aga ma ei teagi päris hästi, kas ma seda praegu hetkel tahan mulle sellest festival Istki, magamata öid Küllima, aga mis, mis Euroopa kultuuripealinn nüüd tähendab, mis seal on mingisugune niukene rändtiitel, mis käib linnast linna, mis asi? See on igavene? Ükskord oled saanud ja siis jäädki kultuurseks, enam pole pääsu. Tallinn, Tallinn, kogu aeg on Eesti peale, mis, mis on näiteks praegu Euroopa kultuuripealinn. Kas keegi teab, milline linn? Pariis, ma ei tea. No vot. New York, aga siis mina tahtsin küsida veel draamafestivali kohta, enne kui äkki äkki prooviks selle muusikaga õnne. On niuke asi, et kas siin on, on ka mingisuguseid ja mis on ainult selle festivali jaoks tehtud või on, või on kõik kuskilt repertuaarist pärit mingeid eksklusiivseid esitusi, mida mujal ei näe, kui aint festivalil. On küll, et siin nüüd ju üksi ei näe, vaid ka vaid ka lihtsalt sünnib. Et see oli meil küll eklektika festivaliga kahe peale. Näitekirjanikud kirjutasid valmis surematut, surematut, uudist, uudislood, uudistükid ja praegu kahte neist lavastatakse parimate noorte inimestega kooli teatritest ja neid näeb Treffneri hoovis esma esmalavastustele esmaettekandes. Et need on, need on uued asjad, aga põhimõtteliselt on draamafestival oma olemuselt ikkagi selline ülevaatefestival, kus vaadatakse seda, mis kahes hooajas on, on eesti teatris paremat olnud? Jah, nüüd tuleb pausta vabandust. Nonii meie saatekülaline Margus Kasterpalu on jube pisimees, orgunn käib kogu aeg, vahepeal stab lihtsalt Business sisse, midagi pole teha. Aga eks praktiliselt on suur festival nüüdseks läbi ka täna veel üht-teist on ja kindlasti, kes ei ole kursis, soovitan bukleti sebida kuskilt kohvikust, soovitav oleks kohvikus maailm, aga ka muud kohvikud sisaldavad neid bukletikesi veel. Et viimane päev täna käib, on veel üht-teist vaadata, aga sina kui lavastaja, kas sina üldse suudad nautida teiste inimeste tehtud? Sest nagu ma aru saan, sinu tükke kanalil sellel festivalil ei ole, fotot tuleb jälle üks kõne, millele ma pean vastama, siis vastan ka küsimusele. Aga Rein, mina mäletan, me tegime Margusega küll väga ägedat luuleteatrit, see oli mingi heiti. Millest näeb see luule, teata selle välja, millest see tähendab seda, et mehed mehed teevad oma näiteks mingisuguse meil Heiti Talvikust üks üks väga tõsine ja vahvateks, aga Margus lõpetas. Nonii. Oli Heiti Talvikust vastandeid. Sõitsime kõrvuti ja tõesti, lugesime luuletusi ja eriti naisterahvad mütsid. Aga nüüd nüüd oli siis see küsimus, et kas sa suudad nautida teiste tehtud teatrit, on olnud elus ja erinevaid perioode, ja ajal, kus ma kus ma töötasin Postimehe kultuuritoimetuses ja teatrist kirjutasin mingil kombel kriitiku ametit pidada siis sellise väga kohustusliku teatris käimise vastu aitabki ainult. Nautimise võime või, või, või ütleme isegi armastus siis elab üle küll ja muidugi ajab hinge täis, kui keegi sinu armastatuga kohatult ringi käib, aga, aga neid neid ei ole küll ju ju liiga palju. Näitlejad esinevad tihti reklaamides igal pool seriaalides kodus, kodus keset linna näiteks. Et kas pole ohtu, et mõne tõsise rolli puhul tulebki vaatajale esmalt meelde hoopis mingi margariini või hambapasta reklaam seal hästi, kas ta pidi jutt ju kogu aeg olnud, et kas, kas äkki see tundub näitleja nägu on, on, on kuskil reklaamis, toob inimese seda nagu vaatama aga kõivu näidendit või, või vastupidi, et devalveerib Sis Kõivu näidendi pärast vastab, söömas läheb. Et ei, mina tea, kuidas see tegelikult on, usun küll seda, et et piisavalt piisavalt võimast, eks võimas näitlejatöö paneb unustama nii enda kui kui muu elu ja selle, selle konkreetse tegelase tegelasega niimoodi kaasa elama, et, et mida see näitleja varem on teinud hiljem on teinud, et see ei olegi tähtis. Seda vist nimetatakse ümber kehastuda millekski selliseks, nii et on näitlejaid külges. Inimesel olla ja seltskonnas on tõelised kaabakad, aga, aga laval särab kuningana nii, et luu paistab. Sa seal draamafestivali žüriis ei ole hindamas ja see oleks juba puhastanud, eks ole. Sisuliselt ei saaks sinuga seda intervjuud, ma arvan, me võiksime sealt lahkesti küsida, et mis sulle endale seni on kõige rohkem meeldinud mis sulle muljet avaldanud. Mõju on sul aeg-ajalt vaadata, see on hea küsimus, sest tegelikult ma ei ole praktiliselt midagi siin Tartus näinud küll aga selleks, et, et ma arvan, et sa, sa oled näinud neid kuskil just eelnevalt nüüd siis kui nüüd välja valiti. Jaa, jaa. Ja ma arvan küll, et siin on väga erisugust teatrit. Mu meelest eesti teatri tugevus ongi see, et teda on väga erisugust. Teda on palju ja teda on piisavalt erinevad, et. Söandan jälle väita, et ma olen nii palju elustatus pidanud käima, et isegi kui mulle üks või teine asi meeldi, tunnen ma ära selle, kas on hea või halb see, kas see võib üldse kellelegi meeldida või puudutav sihtgrupp või mingisugune sõnum täielikult, et et siin selliseid tükke, mis millestki mitte millestki ei kõneleks või kedagi ei kõnetaks, ei ole. Aga mille järgi tunneb ära päris teatrikunsti. Noh, kuidas ma seda sulle seletan, kui sa ei ole näinud ühtegi lavastust, millal sa üldse viimati teatris käisid eile, mis sa vaatasid, Adolf? See oli siis selle suure Ervin õunapuulavastus järelikult siis kontroll jah, kontrollida. Ja tundsid, mingeid sipelgaid kuskil? Ei tundnud, tundsin ikka otse, et see ongi päris head. Öelge see tunne, kui kuskil hakkab natuke imelik, siis läheb kohale korda, selja pealt, läheb jahedaks ja hakkab nats kõdi ja minul on muusikaga niimoodi. Mina võib-olla ei ole niivõrd teatriinimene, mul on muusikaga niimoodi, sellepärast ma ta Pedasin oskuslikult võttu teema muusikale. Kui sul teatris sama tunne tekib, siis ongi hea teater. Lobjale. Me oleme, oleme üsna tihti oma kohviku vestlusest kohvikuvestlustes diaatrist rääkinud, et sellepärast, et eks elu olegi üks suur teater. Ja lavastaja on teadupoolest Sist boss. Täna räägime kuulsa bossiga. Margus Kasterpalu ka, kes viimasel ajal küll eriti midagi lavastama pole. Aga tahtsin küsida su käestki sele elukohta, et mis vahe on teatraalsel reaalsusel järealistlikul teatreid, et kas elu on näitemäng ja kas lavaelu on elu? Enne kui ma päriselt aastal ma tegema korrektiive saueaugu teatritalus, sellel sügisel, valmis mul üks lavastus, kruusvalli, kustutage kuuvalgus. See tuli nimi on hea ja päris hästi välja ja, ja nüüd siis sinu sinu küsimuse juurde, noh, klassikaline mängumääratlus ütleb, et mäng peab olema piiratud ajas ja ruumis ja tal on aeg ja, ja tegelased ja ta peab olema vabatahtlik rõõmu tooma, et eks see kõik teda elust, elust eristabki seda realistlikku näitemängu ka, et ta saab üks kord otsa. Sa võid oma elu juurde tagasi pöörduda, ükskõik siis, milline ta ka ei oleks, sinna sisse ei saa jääda päriselt. Et. Ega eluga eluga teisiti ellu kahjuks ei saa päriselt jääda. Lähedale teatrisse tagasi jah, kui kui, kui üle viskab, see on ka võimalik, sa rääkisid, et sai lavastada viimasel ajal eriti, aga aga mis, mis põhjusel mingi kinnisideedel sellega lavastan küll. Ja ta just ütles, et ta laseks alles väli? Ei, aga see, see ei ole lihtsalt väga. Ma ei ole pea iga nädal. Ma ei pea ennast lavastajaks, ma ei tööta kuskil riigiteatris lavastada, tähendab, mul ei ole kohustust tuua välja ühte tükki teise järel, ilma võimaluseta sellesse süveneda ja ma olen selle üle päris õnnelik konsul mingi unistuste tükk, mida sa tahaksid lavastada, sul pole lihtsalt võimalust olnud või mingil põhjusel või keegi lavastas selle sinu eest. Me oleme üsna mõnda aega tahtnud krabatit teha. Ja seal ma ei tea, see on üks, üks selline minu ja vist ka sinu lapsepõlve kuuluv kuluv raamat, mis vastikud vanamehed. Lasteraamat heidan täis lasteraamat, vot Frepress lärmist, saksa autotross. Väikesele õia on kirjutanud see mees ja natuke müstiline lugu veskipoistest, saatanast ja. Ja asjadest, mis toimuvad inimeste vahel, kui nad armastavad ja ei usu või usuvad jaga, ei armasta, et seal on kõik, tead heale teatrile vajalikud kihid selles tekstis ja mingi saladus nii tugevasti olemas, et et sellest, seda saab teha ainult väga hästi ja ja see praegu ei ole nagu veel veel olnud võimalik. Tead, jah, mõtlen sellist, et sa aru saaksid tihtilugu, et sinu põlvkond mõistaks, et see on ühesõnaga meie kuulajad kõik, mõistad, jah. See on, see on nagu Harry Potter ainult ainult selge tükk tükk maad tõsisem. Piibin Garmini, palju ehtsam lugu, kus ühel poisil tuleb, tuleb võidelda, palju, palju võimsamate, palju realistlikumalt, ühesõnaga sihuke hea võtta mitt halves mõtlesime väljematele ise. Margus, kuidas sa suhtud sellesse nii-öelda vau-efekti šokiefekti, mis etendustes lihtsalt tehakse, mõni etendus lihtsalt selle soki pärast. Et kas see on sinu arust okei ja normaalne või. Et lihtsalt kunagi mõistad küll, kui ma rääkisin tõesti päris lavastaja Andres Lepikuga tegime mõnda Viljandist ja tema praegu on juba Pärnust või õieti enam mitte Pärnuski, aga, aga ta on omal ajal Viljandi teatrit juhtinud. Ja siis ta ütles, et kõik ideed sellest, kuidas kuidas lavastaja asi oleks kuidagi mingi mingi ideega tegeleda, et see on sellises elus tegelikult hoopis teisiti, et lavastaja asi on varjata ära näitlejate saamatus, nende võimetus midagi ühte või teist teha. Ja siis aeg-ajalt sellepärast, et, et näitleja ei saa hakkama sellega või sina ei suuda näitlejad kätte saada seda, mida see tükk eeldab. Panedki tulevärgi suitsumasina sellesse kohta tähelepanu läheb mujale tükk iseenesest ei kaota. Aga ei võida ka. Ma ei tea, kas see on nii, et, et mõned mõned sellised efektid on kindlasti nende põhjuste pealt tehtud mõnele tegijale võib-olla lihtsalt meeldib veidi reedi vau, teha aeg-ajalt. Aga ma usun küll, et see on ikkagi ikkagi tullakse nende vahendite juurde siis, kui kui muud enam ei kanna. Vot, aga meil nüüd tuli jälle kõne sisse, mitte meile ja kuulaja Margusele jalgu kuulata tuleb muusika sellest, mida sa sellest kõnest ka kuulad, kui muusika on olemas. Nonii nonii, nonii jätkuvalt Tartus klubis maailm, siin me oleme, räägime juttu, Margus Kasterpalu, ka lugu, mis praegu kõlas, on Kraftwerki viimaselt plaadilt isolid duubelplaat täis erinevaid kontserdisalvestusi ja plaadi nimi oli miinimum maksimum ja need sõnad kõlasid ka siin loos. Ja muide, see lugu on Tallinna kontserdil salvestatud, nii et võime võime olla uhked rahvusvahelisel areenil. Jätkame uue jutuga. Wow, efektist. Margus, sa tahtsid sellest rääkida enne kui kõne? Just, sest enne kui enne kui reaalne elu telefonikõne näol kohvikusse tungis. Selle vahuga on ju see asi ka, et enne rääkisin määral tema selle halvad esinemise vormid, aga aga tegelikult täpselt samasuguse tunde sele wow tundeid tekitada see, mis seal teatris tegelikult olulisim või parim, et see seesama, mis, mis tekitab selja peale külma külmakihi. Ehk see, kui teatris sünnib ime. Et see, seda imet ei saa küll alati teha ja kindlasti ei ole ime noh, nagu nii-öelda ettevalmistatav, aga aga aeg-ajalt on küll niimoodi, et karp jääb lahti ja siis sisenime vau korraga. Kas lavastataksegi teatritükk otsast lõpuni valmis või sünnib seal ikke etenduse käigus midagi nagu spontaanselt, sootuks uut, et kunagi ei saa nagu lihtsalt selle lavastuse protsessi käigus teada, kuidas etendus nagu välja näeb, päriselt, kui tõesti, kui kõik see sünnib publikute publikuga. Taasviibimisel siin on erinevad lasteaia käekirjad, mõned proovivad selle lõpptulemus ikka nii ära fikseerida, et viimasel ajal ära timmida kindla peale värk, aga ega päris filmiks ei lähe. Teater selles mõttes ikka kunagi, inimlik moment teeb sisse tõesti kas või see, kuidas seekord publik saali seal või mis iganes. Aga, aga on ka on ka lõdvemaid ja fikseerima mattumaid lavastusi, kus kus jäetaksegi näitlejale väga suur ujumisruum ja ja ühest küljest on ime sünd sellistes tingimustes võimaliku, mingi, aga, aga altminekuga igavese tekkimine samamoodi, nii et kahe otsaga asi, õnnestumised on võimalik omada, ka turistid on suurem. No vot, ega lavastusprotsess käibki tihti nõnda, proovivad protsess, eks ole, et, et lavastaja vaatab, mis, mis töötab ja kirjutab tihti ka õhtul peale peale proovi ka teksti ümber. Alalõpmata võib seda kohata lavastatud filmis, näiteks seda teha ei saa filmisel niuke tegelane nagu võttegrupiseks väga tähtis tegelane, kelle nimi on skript, super Faizer kes peatab kõiki operaatoreid, režissööre, näitlejad kõigist topsdastab stsenaariumis ei ole nii, tema töö ongi, seejärelvaatajaid peetakse kinni stsenaariumist. Et teater selles mõttes ei ole nii karm, nii karm koht. Me oleme rääkinud ikkagi siin tavaliselt. Küsinud nendelt kunsti inimestelt, et kuidas selle äraelamisega lood on. Kas tasub üldse seda kunsti teha, mõtlen nimka rahalises mõttes. Kas sul tasub seda festivali siin korraldada? See on see mees, kes käinud nagu fondide sise või raha noorimas, eks ikka umbes nõndaviisi käib jah, aga rikkaks ju selliste asjadega muidugi ei lähe, sest see, et Lexusega sa siit minema sõidavad? Jah, sest kui ma kultuurkapitalist raha saanud haru ka elektrit ei aksepteeri, ma arvan, et see tuleb ikka kuidagi teistele teatritegijatele laiali jagada, see raha, mis tuleb ükskõik linnalt riigilt, Kultuurkapitalist siis oskuslikult sehkendada paberitega. Sellest oskusest on mul siiamaani elus pist puudu jäänud pisut, nii et auto on siiamaani mõlki sihukesele. Sa oled Tartu poiss või okei, mees või vanamees, ma olen sealt Läänemaalt pärit, kus mul saueaugu teatritalu, aga mina lähen linna vahel iga päev praktiliselt tulin siia kunagi 82. aastal ülikooli ja siis ma jäin siia ja eladki Tartus ja sa oled seal Lutsu majas, vaata et omanik ei lase ikka nõndaviisi, et seda maja omab linn, aga, aga see sihtasutus, mis festivali korraldab, Eesti teatri festival on selle linna käest rentinud ja ja üritame seda natukehaaval pidada, aga praegu ei teagi päris täpselt, kas või, või kuidas seda, seda maja renoveeris ilma hakatakse. Igal juhul seal Lutsu tänavusel ta viimane katkine hammas, et et mänguasjamuuseumi ja Jaani kiriku kõrval, et küll ta tuleks korda teha, sest maja on väga kihvt. Kas draama on Eesti praegu kõige suurem, mahukam ja olulisem teatrifestival? Eesti teatri meile, meile meile meeldib mõelda niimoodi, et meil Baltoscandali rollid hästi ära jagatud, sest mõlemad festivalid toimuvad üle aasta ja ühel aastal on siis festival, kus või mida kus näidatakse välisteatrit, eestlastele tuuakse see koju kätte Baltoscandali funktsioon ja Draama festivali oma on siis jälle just näidata siin tehtavast teatrit võimalikult paljudele väliskülalistele ja saada nende käest siis võimalikult objektiivset tagasisidet. Sest see niisugune metatasandil tekitanud. Meie teatri juures on tegijatel hästi oluline, aga praegused ajakirjanduslikud formaadid nagu väga sellist süvenevat teatrikriitikat massiliselt ilmutada ei lase. Ja see on üks festivali funktsioone kahtlemata siin on. Kuidas sa suhtud nendesse hitt muusikalidesse, kas on sinu arvates ka teater või? Või on seal see midagi muud mingi hoopis sootuks teine asi? Ei, mul pole selle vastu midagi, kui neid teha vastu ja ma räägin, kas on nagu mingit vastuolu veel kellelegi. Jaan Toomik võib teha sittuda purki ja kõik võivad teha oma asja vastu ei ole kellelegi, aga lihtsalt, et kas ta nagu on sinu jaoks asel ka mingit nagu funktsiooni täidab teatris teatrilist funktsioon ja kunstiväärtus on, et kas tal on mingi kunstiväärtus, on jah täpselt? Ei ole paremat sõnastajate kaassaatejuht. Muusikal iseenesest on ju on ju tehtud selleks, et inimestel oleks hea meel, kergem hingata. Ilmtingimata ei pea olema kunstisündmus ju see, mis on, on ülikeeruline hästi igav ja, ja raskuse vaim lehvitab üle. Et igas eas muusikalis igas heas esituses on kindlasti kunstilisi momente, kas laulja laulab hästi või tantsija tantsib hästi, et selliseid selliseid detaile on, on ta Eestis tehtavatest muusikalidest küll jama, aga sina ei arva niimoodi, et need muusikalid ja kõik see on nii-öelda matkatraalne rämpstoit. Päris ei arva vist jah, et. Kunagi, kui alguses natuke rääkisimegi sellest, et päris hästi ei tea, kumba pidi see asi käib, et kas saab osta reklaami tuntud teatri nägu, toob inimese selle läbi äkki päris teatrit vaatama ja, või vastupidi. Et muusikaliga võib-olla ikkagi see asi, et üks osa publikut teeb oma ühe kohustusliku teatrikülastuse käigus jah, või, või aastase ära küll just selle muusikali peale ja ja sellest on võib-olla natuke kahju, et see, et see papp, mille ta on valmis teatrist üle pea välja käima, ei lähe, näiteks finis lihilile, aga aga, aga samas ma usun ka, et, et on küll selline, kes ühe korra vähemalt sellises päris teatrisaalis mitte ehk linnahallis muusikali ära vaadates läheb sinna teist korda veel midagi muud vaatama ja ja ei, ei tundu see teatrisse minek iseenesest nii kohutav, kui kui olla võiks mina sõrmega, mina arvan täpselt sama moodi, et Need on inimesed, kes võib-olla ei ole teatud kallinud ja hakkavad naguniisugust maitset meelelahutusmeelelahutuslahustes seda sisse võtma ja lõpuks jõuad, võib olla tõsiseid, head. Sellist sellist nõmedat-nõmedat paralleeli, nagu muusikas on meie mees. Teatris on muusikalid. Nimede paralleel igatahes. Väga tõmbame, meie tõmbame küll muusika, tõmbame arsti käima ja euro arfi ja jätkame pääle seda oma saatega, milleks on kohvikklubi, on. Siin on seal underground ja mainstream, teater, sihuke asi olemas, absoluutselt. Mis on andekam. Kas Draama 2005 oli ja on andegranud teatrifestival või on seal kõike nii Britney Spearsi kui? Eks meil ikka kisub, ütleme, selle meistri immigranti Eestis ost teatrit teha või off programmil Draama festivali praktiliselt võimatu, eriti offi. Et põhjused on erinevad, aga, aga üks selline praktiline on lihtsalt see, et sellised nendesse programmidesse kuuluvad projektid on nii lühiajalised, et nad ei jõua ära oodata, kuni festival toimub ja siis on inimesed laiali ja uued asjad olemas, et testis sünnib põhiliselt ikkagi teater institutsioonides ja, ja nende kaasabil või, või nende nende varjava tiiva all ja ja, ja see on Minuni on jõudnud informatsioon, et sa kirjutad koos Ilmar Raagiga koos stsenaariumis, räägib Tartu teatrielust. Varasematel aastakümnetel on sedasi olevat niimoodi küll tõesti jah. Kuidas sulle meeldib filmistsenaariumi kirjutamise töö istub. See osa, mida Ilmar hästi valdab, ehk ehk kuidas need asjad olema peavad. Ja kõverate pöördepunktide kolm vaatust, et seda teab tema eest. Mulle meeldib küll selle loo välja mõtlemise periood või, või see, kus, kus aisad asjade kus lugu kokkuleppima võetakse, kes mida tahab ja, ja kui selle toimimise keskkonnaks seal on teater kolmes erinevas ajas Eestis ja, ja kõik käib ümber libahundi, siis on juba piisavalt põnev küll tõesti, et selles kaasa teha. No aga äkki siis teil ongi hea sümbioos, et sina oled see, kes toodab määramatust ja tema määratust loominguliseks? Ise käib, vot head sõbrad, kaassaatejuht, higher, reinkarnatsioon, Margus Kasterpalu, meie saatekülaline, hakkama vaikselt kokku tõmbama. Ma otsisin oma saates mitte vaikselt, vaid lärmakalt jõuliselt, jõuliselt. Täna rääkisime sel nädalal Tartus toimunud Eesti teatri festivali draama 2005. Ei väsi kordamast, sest järgmine aasta toimub. Draama 2006 arvatavasti. Ei, siin sa oledki kõigest valesti aru saanud. Nonii toimuvad üle aasta, vahepeal on midagi muud, vahepeal on komöödia, järgmine aasta võid sa nautida Baltoscandali Rakveres, kui sa tahad teatrifestivali minna, ülejärgmine aastapäev, 2007, energiline, hullult tahan. Hakake juba pileteid ostma, ütlen ma kuulajatele otsast juba, sest kohad on piiratud. Nii, ja sellega me täna lõpeb. Kõlab nagu hea äri. Järgmine kord on meil uued külalised, minuni on jõudnud informatsioon. Rein sai tellitava toitu meile, miks teeme seda täna, seekord väljaspool saateaega? Lihtsalt ei juhtuks. Klient oli nii palju vale. Rein on dieedil. Sellest nägemast ei saanud. Head aitäh Margusele tulemast ja kohtumiseni, aitäh neid kuulamast ja kohtume järgmine laupäev. Täpselt samal ajal täpselt samade meestega. Küll Margus asemel on hoopis põnevam, kui mees on jumal, kus? Noh, oleks ta siis vähemalt naine. Hüva jahuga.