Ja meil raadio stuudios hea meel tervitada Eesti nägemispuuetega inimeste fondi nõukogu esimees Eerik Loidetas, tere päevast, Eerik Eerik, mis vahet on nägemispuuetega inimestele, pimedatele inimestele? No esimene termin nüüd nägemispuudega inimesed käsitleb laiemat hulka suuremat hulka inimesi siis nõrgalt nägijaid, tegelikult ka prillikandjad võiksid sinna hulka käia, aga no üldjuhul kui nägemiskahjustus on piisavalt väike, siis selliseid inimesi siin hulka otseselt ei loeta. Külm ja pime on see inimene, kes kohe üldse mitte midagi ei näe. Seal on tegelikult olemas koma täpsemalt seerumid, loetakse pimedaks ka ikkagi seda, kes hästi pisut veel veel näeb, aga see on nüüd juba rohkem selline meditsiiniline. No sina, Erik, oled pime ja juhatad seda Eesti nägemispuuetega inimeste fondi juba õige mitu aastat. Palju hinnanguliselt neid inimesi, neid nägemispuudega inimesi Eestis üleüldse kokku on? See on väga hea küsimus, sellele on mul tulnud vastata juba aastaid, aga tegelikult korralikku statistikat Eestis ei ole. Pimedate ühingutes üle Eesti kuulub kokku umbes 1000 200400 inimest. Arvatakse, et tegelikult nüüd neid, kes võiksid nägemispuudega inimeste hulka kuuluda, on oluliselt rohkem seina tegelikult tuleneb rahvaarvust siis ja nägemispuudega inimeste suhtes võetakse tegelikult on võetud teiste riikide alusel. Kui palju tegelikult Eestis neid on, seda ei tea praegu mitte keegi. Kui mina käin tänaval, siis haruharva, kui ma näen mõnda valge kepiga või, või juhtkoeraga inimest, kellest ma võin aimata, et ta on pime. Miks on niimoodi, kas, kas Eesti elu on nii kohutavaid pimedad ei julge kodust välja tulla. Nii ja naa, ega nüüd ei saa ütelda, et see elu nii kohutav on, aga kodust välja tulema, seal peab olema ka mingisugune konkreetne põhjus, miks välja tulla võib niisama jalutama tulla, aga seda nüüd nii väga palju ei ei tehta ja sama on tegelikult ka inimeste puhul, kes ratastooliga liiguvad. Ega väga paljud ei tule lihtsalt niisama tänavale nii-öelda jalutada. No ratastooli inimestest räägitakse küll pidevalt, et peavad olema kaldteed ja liftid hoonetes ja nii edasi, aga pimedatest ma tean, ainult on püksuval valgusfoorid ja, ja muid abivahendeid just nagu, nagu ühiskonna poolt ei ole. Sõitsime koos seid raadio kahte üleskümnendale korrusele liftiga Eriku esimene tähelepanek oli, lift ei ole Accessi peal, oli. Õige termin ja mida see siis tähendab akval? No selline korralik, eks esse lift tähendab seda, et nuppude juures on nii pimedate kirjas numbrit kui reljeefsed korruse numbrid ja lisaks sellele veel igal korrusel peaks ütlema meeldiv hääl mitmendal korrusel. Me nüüd oleme teatanud. Palju Eestis on, läks ässi veel, lifte oled sa palju kohanud ja tegelikult nüüd juba oleneb uuematel liftidel on sellised reljeefsed numbrid ja isegi pimedate kirja numbrid täiesti nuppude juures. Sellised, selliseid lifte, kus nüüd öeldakse, mitmes korrus on seda nüüd ma ei ole. Me ei mäleta küll, et ma Eestis oleks selliseid näinud. Kas sina käid ilma saatjata väljas ja enamasti on sul valge kepp. Ma ei pannud tähele. On aga kuna ma tulin mihkliga koos, siis mul ei olnud põhjust teda kasvatada. Mihkel on sinivalge kepp, täna aga kas selle valge kebi kasutamist peab kuidagi kuidagi eriliselt õppima või piisab, mis valge kepp tegelikult tähendab, sa ei toetu ju sellele? Ja ei, muidugi ta ei ole tugikepp ja nüüdseks ajaks on ka Eestisse ikkagi see normaalne koolitus jõudnud valget keppi kasutatakse, mitte tugi kepina. No see on lihtsalt nagu käepikendus, ei saa ju, käsi, ei ole piisavalt pikk, et kogu aeg katsuda kõnniteed või mis iganes ja see on valge kepp on käes ja siis sellega saab katsuda teed et mitte kusagile otsa joosta serva, näiteks kui seina lähedalt lähedased piisaval kaugusel oled sellest seinast ja nii edasi. Ja muidugi kui nüüd üksikasjadesse laskuda, siis isegi ka saatjaga koos käies. Tegelikult peaks valge kepp olema siis teises käes niiviisi rippuma. Et vastutulijad saaksid aru, et nemad peavad pisut kõrval hoidma. Sa nimetasid pimedate kirja, mis sa ütlesid, et nendes nõnderdataksessi veel liftides on nii reljeefselt korruse numbrid kui ka pimedate kiri. Kas pimedate kiri on niisugune universaalne kiri, millest saavad aru absoluutselt, et kõik vaala pimedad, sõltumata sellest missugusest kultuuriruumist pärit on, või see on ikka samamoodi umbes siis nagu noh, nagu eesti keel, et seal on mingisugused tähed ja eestikeelsed sõnad moodustavad seal või, või on ta pigem niisugune viipekeelele sarnane keel. Ei, ta on ikka täiesti iga täht, on üks selline sümbol ja, ja välja arvatud nüüd spetsiaalsed, lähed, noh, ütleme näiteks eesti keeles õ, eks ole, mida paljudes keeltes ei ole siis need on erinevad märgid, aga tähed on täpselt ühesugused, mis keeles iganes selles pimedate kirjas. Ma olen näinud neid neid kirjutatud pimedate kirjas kirjutatud asju. Neid kirjutatakse mingite spetsiaalsete masinatega vä? Mismoodi seda kirre tekitatakse, no selleks on mitmeid meetodeid, saab käsitsi kirjutada, on vastavad mingilgi naaskel ja, ja selline raam, kuhu siis auke toksitakse klaveri. Aga mul on rumal küsimus, et kui Mihkel saatis sulle meili ma saan arusaam, on selline programmis, mis loeb selle ette või. Aga kui sa näiteks oleks tahtnud selle meili need välja printida, kas siis on selliseid printereid ka olemas, mis, mis, mis tekitavad seda pimedate kirja? Ja tegelikult on jah, hästi palju. Eestis on neid nütel üsna vähe, aga üsna tavaline on, et näiteks kuskil sellistes arenenumates riikides, nii Euroopas kui üsna palju Ameerikas on inimestel endal ka kodus need pimedate kirja printerid. Kui palju tehno tehnoloogia teatavasti on õudselt palju arenenud viimaste viimaste aastatega veel 20 aastat tagasi käisime Harju mäel, eks ole, vahetasime neid suuri vinüülplaate, ma võtan oma oma 60-ga iga Bailise Aipoodi ja topin absoluutselt kõik plaadid endale rinnataskusse. Mil määral tehnoloogia on nägemispuuetega inimeste osas edasi arenenud, et kui missugused kõige ägedamaid noh, see kõlab nagu jaburalt, aga moodsamaid vidinaid on nägemispuuetega inimeste elu lihtsamaks muutmiseks tehtud. No sellel on üsna raske vastata, on tehnoloogia muidugi viimase ütleme kümne-viieteist aasta jooksul ikka kohutavalt kiiresti arenenud ka selles vallas ja üsna tavaline on juba ütleme isegi nii, et internetist saab täiesti tema demoversioone download, detaja installida mis tahes arvutisse siis selliste programmide demoversioone, mis, mis tuvastavad, mis on ekraanil ja teevad selle siis selliseks sünteetiliseks kõneks. Ja noh, lisaks muidugi hästi palju igasuguseid noh, nagu sa ütlesid jubinaid ja asju, mis, mis aitavad elu elu kergemaks teha, kaasa arvatud rääki kaasa sinna pessa arvatud rääkivad mobiiltelefonid ja nii edasi. Kaugel me sellest oleme, lähed ostad vastavast poest või kusagilt kaamera, kinnitad selle klemmidega kuhugi külge ja põhimõttelist hakkab nägema. No ma arvan, et see on suhteliselt küll kaugel, aga sellist kaamera kaamera varianti on üsna palju arendatud ja nõrgalt nägijatel on üsna palju juba ära tehtud, selleks et nad tõepoolest saavad kõndida tänaval kaamera käes ja, ja tuvastada siis majanumbreid ja, ja nii edasi, et see on siis selline noh, hästi-hästi, palju elu hõlpsamaks tegev vidin. Ma leidsin internetist pimedatele mõeldud raamatukogu kodulehekülje. Vaatasin huvi pärast, et mis, mis teoseid siis pakutakse, kas siis helisalvestise kujul või, või siis pimedate kirjas. Valik oli üsna väike. Jätaks selle küsimuse vahele, tähendab, lõikes ei ole ja seletan kohe peal kahe sõnaga selle ära. Ma ei tahaks sellel teemal rääkida, sellepärast et see on üks igavene tüliallikas ja selles mõttes on väga huvitav kuulata, et sa ütled, et sa käisid ja vaatasid, et seal on õpikuid, noh, ma lugesin, mis seal, eks ole kirjas et seal on õpikuid ja värki, et kas siis noh, niuke siis opakad ja neid ei olegi tegelikult, et seda on selles mõttes huvitav kuulata, et kui täiesti asjast kõrval seisev inimene seda vaatab. Et noh, on olnud pidevalt jama sellega, et kuna see tarbijaskond on niisugune noh, enamus 80 protsenti umbes on on 40 50 ja vanemad siis tegelikult toodetakse sihukest noh, täiesti niukseid, kuradi šopakaid. Jah, ja ma ei tea mida iganes, et ma, ma ei tea, mis neil seal ma ei ole käinud, ma ei tea, kui kaua aega seda lehte vaatama. Et, et ärme ärme age ja et ma võin sellest rääkida paar sõna seoses näiteks õppimise või? Noh, see on niisugune teemakohane tuli teema juba 10 aastat. Oke. Me oleme filmidest näinud, et kui pime inimene kohtub mõne uue inimesega, ma ei tea, kas kusagil baaris või, või kus iganes, siis ta siis ta põhimõtteliselt, sest nii-öelda katsub inimese üle, et luua endale mingisugust kujutlust sellest, missugune teine inimene välja näeb, silitab nägu ja, ja, ja maid katsub kõrvu ja nii edasi. Mil määral see päriselus tõele vastav pole, see paika peab, kas, kas tegelikult ka pimedad niimoodi inimestega tutvuda? Ja meie täna surusime ainult kätt, kuigi me esimest korda kohtusime. No, ma ei tea, ma olin ausalt öeldes, ma olin, ma olin, ma olin hämmingus, et seda ei juhtunud muidugi. No see on tegelikult, eks, kõik sõltub ju inimesest, aga üldiselt on, vabandust, aga see on suhteliselt niisugune. Noh, ma ei leia seda viisakat sõna, kuidas nad selle selle kohta ütelda? No ma ei tea, millised on mihkli kõrvad ja ma pean tunnistama, et mul ei lähe see korda. Ja niiviisi nagu filmides näidatakse, noh see on film, seal peab ju midagi näitama, see peab olema vaatajale atraktiivne, eks ole, ta peab kuidagi millestki aru saama, aga aga tegelikult, et noh, küllap seda ikka juhtub ja maailm on suur. Aga noh, nagu ma ütlesin, see ripub ikka põhiliselt inimestest endist ära ja ega see on ikka kui, siis väga vähe levinud võte tutvunemiseks. Näiteks. No aga ikkagi, oletame, et on suurem seltskond kusagil kohtute saged palju mööda maailma ringi, konverentsidel ja nii edasi, kohtuda väga erinevate inimestega, inimesed on mingis suuremas seltskonnas. Inimene tahab pöörduda sinu poole, aga noh, ta vaatab sulle küll otsaga, sa ju ei näe ta sulle otsa, vaatab, kui ta ei tunne sind, ta ei suuda. Ta ei oska jobule nimepidi pöörduda, mismoodi ta, mismoodi ta peaks sinuga kontakti otsima? Ja see on väga õige küsimus ka selleks on tegelikult sellised omamoodi noh, kas nüüd nõksud, aga selle peale mõeldud ja, ja, ja on sellised üldised nagu üldkasutatavad moodused, noh näiteks kas või kui võõras inimene ja noh, tõepoolest ei tea, nime tahab pöörduda siis lihtsalt puudutab õlast käevarrest ja ja pöördub, et inimene teaks, tõepoolest, tema poole pöördutakse, kui on mingi suurem jutu juturing seal vestlusring ja siis ei pruugi alati teada See puudutamine sind ettevaatlikuks ei tee, et võib-olla mõni ajab käe liiga kaugele ja lahkub koos rahakotiga. Noh, kuidas, kuidas sa talud nagu selliseid võõraste inimeste füüsilisi puudutusi Noh, kui see on nüüd selles mõttes eesmärgistatud kontakti luua ja tahab, et ma paneksin tähele, et ta tahab minuga rääkida, siis on see täiesti normaalne. Noh, nii nagu Eesti inimesed ikkagi, eks ole, mingi selline oma oma ruum peab igal inimesel olema. Mina näiteks küll, kui ma kuskil kaubanduskeskuses keegi haarab mul küünarnukist, siis ma siis ma ennegi, ma aiman kõige halvemat. Õnneks ma ei ole selliseid situatsioone läbi elanud, kuidas see, kuidas see rahatähtedele vahetajad Eestis küll. Erineva suurusega formaadiga ka ei, ei tegelased rahaga. Tegelikult minu meelest need ei ole erineva suurusega, a-. Tundub niimoodi ja no ütleme, ma pean ausalt ütlema Iga päev ka rahalehti käes ei hoia tänava, palun, avaldaks plastmassplasmas raha ajastu. Nii see on, jah, aga ei noh, eks noh, see on tavaline niisugune niisugune moodus, et keegi tuttav inimene siis ütleb ära, mis, milline kupeer on ja siis sa paned nad lihtsalt selles järjekorras noh, kas või näiteks suuruse järjekorda, siis sa juba tead, ei mäleta. Käid sa toidupoes ka? Aga kuidas sa saad toitu valid, noh, mina lähen niimoodi näljasena alati siis ma niimoodi silmadega õhin, vaatan külm, kuumaletid ja, ja kõik, mis asjad üle ja, ja, ja, ja täidan niimodi mu ostukorvi, kuidas, kuidas sina käid kokku kõik ebavajalik. No tegelikult ma tean, mida ma ostma lähen ja kuna ma käin kodu juures tihtipeale sellises väikeses noh, võib öelda isegi suisa nagu külapoeg, kes ja kuidas kõik müüjad on ju tuttavad ja, ja nii ja siis ma saan ju alati küsida, kui ei ole pärast seda, mida ma tahan, siis ma lihtsalt küsin, mida, mida ta soovitab ja noh, ma ei, mul ei ole tulnud pettuda, nii et ega noh, miks, miks, miks ta peaks nüüd ütlema, et see on hea ja ja kui see tegelikult pole suurt midagi väärt, siis ma lihtsalt järgmine kord enam ei taha raha talle nii palju tuua. On siit ära kasutatud või ära kasutatud, pigem noh, seda, et sa ei näe. Ei, ma ei oska seda küll niiviisi, kui sa nüüd täpsustaksid. Kas keegi on sulle andnud raha vähem tagasi või on sulle aegunud toitu müüdud või öeldud, et ma ei tea, sa näed kena välja, aga tegelikult on, on, ma ei tea, sul kole pintsak seljas. Sul ei ole pintsakut? Ja. Ei, tegelikult noh, ei, ei ole niiviisi ja, ja, ja lõppude lõpuks on ju tegelikult asi selline, et et noh, ja kui nüüd keegi ka, eks ole, otsustab mingisuguse summaga suurte summadega ju nagunii ei aja niimoodi üksipäini asju tõesti suurt suuremate summadega ja väiksemate summade puhul modi mõningate kroonide nende puhul, noh, ma ei tea, kas noh, hea küll, see on küll kaotus, eks ole, sellest rahast. Ma võin sellest rahast sel juhul ilma jääda. Aga kas ma jään nüüd sellest nii oluliselt vaesemaks, et, et nüüd ja teine saab nii õnnelikuks oluliselt rikkamaks, et noh kui, kui keegi otsustab seda teha, sedakorda läheb. No see on, see on tema probleem, see ei ole minu probleem. Rääkisime sellest, kuidas filmides pimedad inimesi puudutavad, sülitavad ja kõrvu katsuvad ja kuidas tegelikult sellised elus niimoodi ei ole, teine niisugune levinud müüt või, või ma ei tea, kas see on müüt või tegelikkus üritamegi välja selgitada on see, et et pimedate nägemispuuetega inimestele on vastavalt mõni teine meel. Tavaliselt arvatakse kuulmismeel väga hästi arenenud, palju see paika peab, ma tean, sa oled aastaid tegelenud muusikaga ja olete olnud suur muusikaarmastaja ja ise ka pillimängust vist isegi klaverihäälestaja haridusega, kui ma õigesti mäletan või vähemalt oled sa. Oi, Alaver. Professionaalne klaverihäälestaja, noh, võib öelda nii et see kutsetunnistus mul küll on, jah, just, palun. Paika peab, et on sul siis kuulad, sa kuulad sa paremini kui ma samas on rumal küsimus. Millega kõrval jah, me läheme kõik kõrval. Nojah, ütleme nüüd, et kas ma kuulen paremini, ma tõesti ei oska nii-ütelda, tegelikult jah, peaks olema, et inimene saab nägemismeele kaudu kusagil isegi üle 80 vist kuni 90 protsenti informatsioonist mis tähendab seda, et siis mingite teiste meeltega loodus lihtsalt kompenseerib selle noh, nii täielikult või mitte täielikult, kes seda nüüd oskab ütelda, aga see on nii, et ega selle jaoks ei tule mingisugust spetsiaalset treeningut. No küll tegelikult lastele tehakse. Et nad harjuksid siis ümbritseva keskkonna geni, aga tavaliselt lootus pidavat ise selle eest hoolitsema, et siis nagu, kas kuulamine läheb teravamaks, aga ta läheb. Ütleme, võib-olla täpsemaks ja, ja samamoodi, eks ole noh, naha tundlikkus, eriti sõrmeotstes tundlikud, tundlike punktide hulk suureneb ja ja see on, enamasti on see loodus enda niisugune asjaajamine No aga näiteks mina hommikul ärkan. Ma võin ärgata külla kõrvale kaudu, ma kuulan mingit mütsakad kuskil või äratuskella helinat tuletad, kas meeldib mulle ebameeldivaid asju, aga, aga, aga siis ma teen silmad lahti ja ma kõigepealt nagu fikseerinud selle kas väljas on juba valge ja, ja, ja kas päike paistab või sajab vihma. Kuidas, kuidas sina nagu aru saad, mis mis ümberringi toimub? No kui kell heliseb, siis ma juba tean, mis kell, aga sellele on, on mul ju olemas ka igasugused muud käekell näiteks ja ma saan vaadata kella Praegu vaadata, kasutad selliseid terminina. Tähendab noh selles mõttes on see suhteliselt tobe, kui, kui inimesed, kes hakkavad rääkimata, et siis ma saan katsuda, kellena ennast ikka katsuti, jälle vaadatakse just televiisorit, vaatad. Enamasti ja uudiseid ja selliseid arukaid. Tööstuse vaatamine seisneb siis selles, et sa käiad televiisorimõtteliselt lahti ja tegelikult ju kuulatada saaja. Aga siis on muidugi, eks ole, kui ma hakkan nüüd mõtlema, et noh, et mis, mis saateid pakutakse niimoodi, mida, mida annab kogu informatsiooni kuulmise järgi kinni püüda, siis ega ega see valik vist ei ole väga suur. Aga ta ei peagi olema televisioon. Õige tuleb kuulata ära. Näiteks räägime nüüd, sa juba mainisid pimedate laste puhul ja üldse pimedatel inimeste puhul nii-öelda ühiskonnaga või ümbritsevaga kohanemist sellest väga suur oluline osa sellest on haridus. Eestis antakse pimedatele jooma eripärast või, või siis neile otseselt mõeldud. Haridust milline see olukord on? Antakse haridust, Eestis on üks pimedate kool, mis annab siis tegelikult ka keskhariduse. Küll üks aasta kauem on see see kooliaeg aga diplom või ütleme siis kooli lõputunnistus on selles mõttes täiesti võrreldav teiste koolidega tehakse samamoodi riigieksamid, lõpueksamid. Ja, ja nojah, haridus selles mõttes, et mitte ainult nägemispuudega inimestele, vaid ka mis iganes, puudega inimesed. Selles mõttes äärmiselt oluline, et ilma selleta ei tee nüüd ikka küll mitte kuskil midagi ära. Kuidas saavad nägijad inimesed pimedaid inimesi aidata? Nii ma mõtlen, igapäevaelus mitte, ma ei pea silmas siin niivõrd kuskil mingi arvelduskontole summade kandmisest, aga tavaelus. Sellele on raske vastata, sellepärast et noh, aidata, see sõltub alati väga konkreetsest konkreetsest situatsioonist kukub võtmekimp maha, noh siis on selge see, et kui keegi keegi nägijal ligidal, siis ta võtab selle kohe üles, eks ole, hakkame otsima, kuhu ta kukkus ja tähendab need on, need on sellised väga-väga-väga konkreetsed situatsioonid, milles saab ja noh, loomulikult alati ka inimene saab pidevalt mõnda teist inimest, milles iganes aidata. Aga kas vaenulikkust või kohmetust või sellist kohta palju? Tulles tagasi nüüd selle valge kepiga käimise jutu juurde, siis mulle meenus, et, et mulle tundub Tallinna linna vist küll suur osa bussi- ja trollijuhtidest võiks kuuluda Pimedate ühingusse. Aga siin ei ole tegemist nüüd mitte sellega, et noh, olen suisa teinud mõned niisugused eksperimendid, et lähen pika sammuga valge kepp käes või niiviisi nagu pead minema üle tee. Buss on just jõudnud minust mööda peatusse ja noh, selge, et valge kepiga sa ei hakka jooksma bussi jälle järele, ehk ta peab kinni. No ütleme vähemasti pooltel enamikel juhtudel. Aga see ei ole mitte selles jutt mitte sellest, et nüüd just nimelt, et ma valge kepiga tulen vaid vaid enamikel juhtudel lihtsalt noh, iga inimene tahab suur olla, noh, tema on nii suur. Ta lihtsalt jätab selles mõttes suur, et ta lihtsalt ei viitsi oodata, ta paneb uksed kinni ja sõidab minema, teda ei huvita, noh ja, ja noh, miks mitte. Aga aga selle juurde nüüd tagasi tulles vaenulikkus tõi? Ei, ma ei usu seda, et kohmetus noh, võib-olla jah, sõltub jälle ju inimestest situatsioonidest, aga aga noh, võib-olla pigem osadel juhtumitel kohmetust, vaenulikkust. Ma ei ole küll tähele pannud, aga muidugi noh, teine asi on jah, see et ega Eesti Eestimaal nüüd veel see olukord ei ole absoluutselt mingilgi määral võrreldav sellega, mis ta on teistes Orenenumates maades puuetega inimeste, ütleme kohtlemisel või, või selles, et kas on harjutud neid nägema kuskil üksipäini reisides ja käies ikkagi konverentside kõrval ka linnas ja ja vaadates seal, kuidas inimesed hakkama saavad, siis seal on täiesti iseenesestmõistetav, et inimesed käivad üksi, saavad täiesti üksi hakkama, teenindajad Nad ei pea oskama natuke, oleme saanud mingisugust spetsiaalset koolitust, mis iganes suheldakse täiesti normaalselt, nii nagu inimesena, inimene inimesega. Ma kahtlustan, et Eestis kui nüüd mul tuleks pähe kasvõi seal oma kodu ümbruses kuskile mingisse baari sisse astuda ja tahta seal istuda ja ja et Baaripidaja, või siis teenindaja nüüd hakkama saab ja, ja, ja tuleb, pöördub mu poole, küsib, mis ma soovin ja nii et noh, ma arvan, et meil või mulle tundub, et, et meil on see vist siiski veel suhteliselt kaugel selline või selline roosiline olukord. No see on paljuski palju paljudes muudeski valdkondades, aga kui raske on pimedal inimesel tööd leida? Ammugi vist on möödas need ajad, kui ainult pimedad, harju ja uksematte valmistasid. Need ajad on möödas, jah, no tegelikult tehakse muidugi natuke ikka veel harju ka, aga aga on igasuguseid amet. Eelmisel suvel just ühelt konverentsilt sai ostetud su pildiraamat, kus on hästi palju erinevaid nisukesi fotosid, mis töid siis nägemispuudega pimedad inimesed teha saavad. Noh, ma nüüd hakkaks neid üles lugema siis saada ja veel mitu saadet jõuaksid enne lõpule. Aga noh, ma poleks jälle ühe lausega sinna tagasi, et selle hariduse juurde, et on keskharidus ja, ja see on tore, aga aga igal juhul tuleks muidugi püüda minna edasi õppima, sest et noh, midagi ei ole parata. Ühiskond ja kõik on nii palju edasi arenenud, ootan noh, tehnoloogia, mis iganes, kuidas midagi tehakse, et et, et see on oluline ja, ja see annab vähemasti mingisuguse mingisuguse suurema võimaluse tööd leida. Mil määral internet neid samu hariduse omandamisega seotud probleeme on, on pimedate jaoks lahendanud. Niisugune asi, nagu e-õpe on, on pimedatele tuttava. See on suurepärane asi, mul on endal praegu testimisel seitse e-õppe kursust Eesti infotehnoloogia sihtasutuse jaoks siis testimisel selles mõttes, et kas nad on kasutanud, võtavad nägemispuudega inimestele pimedatele kasutades spetsiaalseid abi, abivahendeid abiprogramme ja ta on ka liikumist kätega inimeste jaoks see õppesiis hästi-hästi oluline, sest no kui inimene peab, ütleme semestri jooksul auditooriumisse kaks-kolm-neli korda tulema, siis on see talle oluliselt lihtsam, kui seal seal iga päev käia. Et selles mõttes on nagu e-õppe puuetega inimeste jaoks küll üks väga-väga-väga oluline ja siukest väga suuremat tulevikku tõotav võimalus. Jutu lõpetuseks Eesti nägemispuuetega inimeste fondi nõukogu esimehena puudutuse loomulikult kokku ka igapäevaselt, et tõenäoliselt sotsiaalministeeriumi ametnikega ei ole üldse Eesti riigiametnikega Eesti riigiga kui niisugusega. No me rääkisime, et ühiskond on veel, ütleme suhtelises lapse suhteliselt lapsekingades pimedate, ka läbikäimisel. Milline on Eesti riigi nii-öelda valmisolek teid täiel määral aktsepteerima? Et. Tegelikult noh, see ühiskond lapsekingades, et need on võib-olla natuke karmilt öeldud, et ega kui nüüd vaadata igat inimest eraldi, siis on ju kenad ja toredad inimesed, et tihtipeale lihtsalt juhtub nii et teatud olukordades Puuetega inimesed kusagil linna peal või mis iganes ei tunne ennast piisavalt mugavalt. Naerdakse Eesti raadiolehte ei olnud Access'i peal. No ma arvan, et tegelikult see nüüd ei ole nii suur probleem. Et vaevalt, et need hordide kaupa pimedaid hakkas siin Eesti Raadio liftiga sõita. Käima võiks, võiks hakata, rahade tööd võiksid pimedad samuti teha. Sinagi oled teinud valdades. Jah, aga noh, ka selleks on vaja ikkagi mingisugust haridust, mingisuguseid oskusi, mingisuguseid teadmisi, et lihtsalt ma loodan, et nüüd enam ei ole tee tänavalt eetrisse nii lühike kui kunagi. Et ei tea midagi aga seda ei ütle kõva häälega välja. Aga okei, et nüüd riigi seisukohast vaadates, et jah, no on on loodud igasuguseid teenuseid, võimalust mingite teenuste saamiseks, isikliku abistaja, teenus, mis kõik iganes, eks ole, kohalik omavalitsus osutab neid. Ja ma olen sellega nõus, et raha on vähe, raha on alati vähe, igal pool vähe. Kui nüüd mitte vaadata, eks ole, seda, millised kümned ja sajad miljonid lihtsalt kuhugi maha laristatakse. Aga noh, tegelikult, mis teeb nagu selles mõttes nukraks, et et üsna paljudest samamoodi endistes sotsialistlikes riikides nagu Eesti, eks ole, oli siis areng just ka sellise sotsiaalpoole pealt, ma ei pea silmas seda, et inimesed kullataks üle ja hoitakse, ma ei tea, mannavahu ja mille iganes sees. Aga selline areng on, on paljudes riikides olnud siiski selle poole pealt kiirem kui Eestis. Mis tähendab seda, et nendel inimestel on tagatud mingisugused võimalused nendel, kes tahavad ise midagi teha, sest et Eestis kipub praegu olukord minema sinnakanti kõige mõnusamalt või vähem probleemitult elavad need inimesed, kes tegelikult puuetega inimesed, kes istuvad kodus, kes suurt midagi ei tee. Üldiselt niisugusest initsiatiivi ja teha tahta mist ja asjade edasiviimist ei olema juba viimaste, päris mitme ja mitme aasta jooksul näinud, et sellist asja kangesti toetab. Tahate, tahetakse? Noh? Selle peaks ütlema, et sellise opti optimistliku noodiga tõmbamisest tänase jutuajamise jutuajamise kokku aitäh sulle, Erik Loide tulemast nii nagu tiga teisegi langevarjukülalise käest uurima niisugune sinu käest. On ta mõnda muusikalugu, mis sind ühel või teisel eluhetkel kuidagi aidanud või, või mida sa nagu oluliseks oled pidanud? No sina oled niuke hevi metal mees olnud. Olnud läbi aastate, oleme ausad, eks hevi metal oli ka, oli veel suuresti see, mis meil siis 20 aastat tagasi kokku is, nii see oli. Ja mis muusikat sa kuulad? No tegelikult ma olen läbi aegade kuulanudki igasugust muusikat, aga hevi ma kuulasin ja üsna palju ja ma arvan, et ma ei tea. Täna võib-olla siis võiks ronitseinstioga äkki lõpetada, lõpetame ronimise insti, aga veel kord. Erik lainet, aitäh.