Tere kõigile aiasõpradele. Mõni aeg tagasi sai teatavaks ajakirja kodu ja aed, käesoleva aasta kaunima aia ja kaunima kodu konkursi võit. Lisaks peapreemiatele andis žürii välja neli eripreemiat ja üks neist. Aiakultuuri edendamise auhinna sai oma elurooside kollektsioneerimisele paljundamisele ja aretamisele pühendanud Mart Ojasalu palju õnneauhinna puhul Mart Ojasalu. Aitäh, ja kena teada, et kodu ja aed, kes viib juba aastaid läbi sellist meeldivat konkursi sellel konkursil on juba küllalt pikk ajalugu ja et ära märgiti ka roosikasvatuse osa. Ja ma tahaksin märkida seda, et Ma võtan seda mitte kui isiklikult mulle omistatud tähelepanu, vaid eelkõige ma näen selles meelespidamist sellele seltskonnale, kes 31 aastat tagasi lõid Eesti roosiklubi ja töid roosid üldse eesti koduaedadesse ja töötasid välja vastava metoodika, kuidas saab kauneid roose Eestis kasvatada. No kindlasti on paljud Roosi sõbrad käinud teie Harjumaal Kose vallas asuvas rosmacory Roosi talus, kus on igal suvel, kui oli eestlase rooside õitsemise kõrgaeg, on peetud roosipäevi ja nendel päevadel saavad huvilised näha uusi sorte Teie küsida nõu, kuidas siis oma koduaiaroosidega paremini hakkama hakkama saada. Kuidas teie Roosipäevad tänavu läksid? No tänavu oli selline olukord, et oli erakordselt suure põuaga ekstreemne aasta meil ei sadanud üldse väga pikal perioodil vihma ja tulemuseks oli see, et lihtsalt rooside kasv oli kolmandiku võrra väiksem. Ja õitsemine sellises kuumuses oli ka muidugi häiritud, sellepärast et lihtsalt kuumusega, need õied väga kiiresti nagu pleekesid ära. Aga rooside arenes küllaltki hästi, sest roosi teil on ikkagi pikad juured maa sees ja roosid on siiski visad taimed ja kui neid on hooldatud, siis nad tasuvad alati oma õierikkusega selle töö ära. Nii et tänavudel kogu suvi kulus rooside kastmiseks No meil oli siin niisugune olukord, kui on ühe hektari peale on need roosid laiali ja see rooside hulk on nii suur, siis loomulikult Well isegi tiikidest ei jätkunud selleks. Aga ma tahtsin veel kord toonitada, et vaatamata põuale siiski roosid on sellised taimed, kelle juured lähevad meetri sügavusele ja vaatamata halbadele tingimustele nad siiski õitsevad ja pakuvad kõigile rõõmu. Ei ole kapriissed, nagu arvatakse. Olge kena, jutustage palun oma aiast, kui ammu see on rajatud. No põhimõtteliselt eraroosiaedadest on võib-olla meie aed esimene. Me rajasime antud Roosiaia ühe hektari peale 91. aastal ja hakkasime 2001.-st aastast korraldama siin üle-eestilisi Roosi päevi viimasel ajal, noh jäin Põhja-Eestis sellepärast, et peale seda, kui meie siin korraldasime troosti päevi Roosi kontserdil ja neid üritusi siis veel mitmed Eesti roosiaiad hakkasid analoogilisi üritusi korraldama. Kas seal oli juba ennem niisugune parandatud mullaga aiakoht seal ühel hektaril võid ei tuli hakata tavalisest põllumaast rajama viljaka mullaga roosiaeda. Täpselt nii ta oli, see oli lihtsalt põllumaa põllumaa ja kuna ta oli lage, siis sai istutatud mitmesuguseid okaspuid tuule kaitseks, et luua niisugune sobivam mikrokliima. Ja nüüd on juba need nende aastatega juba kasvanud, väga kõrge, ilus, ilus haljastuslikus on. Lisaks roosidele loetlesin 31 puu- ja põõsaliiki. Kas te mäletate, mis olid esimesed roosisordid teie aias? Ma saan öelda küll seda, kui ma üldse roosidega alustasin, siis see oli sellel ajal, kui roositaime oli väga raske saada, siis mu esimene roos oli oli tolleaegne maailma kõige kuulsam juhtivsort Bacara. Aga kui ma siin roosiaeda siia Harjumaale rajasime, siis olime juba meie kollektsioonis siin juba viis, 60 sorti ja sellega me alustasime ja jõudsime siin 300 peale. Need suuremaks ei ole ajanud ja me lähtume ikka nendest sortidest, mis siin Eestis arenevad ja mis pakuvad. Mitu roosisortide ise Mart ojasalu olete aretanud? Tinglikult 15 on niiviisi, aga peale selle on veel hübriide, mis on nagu veel katsetes ja kuidas nüüd öelda selle taimse aiakultuuripärandi sisse, mis Tartu ülikooli juures fikseeriti, sinna läks 12 sorti. Kui aeganõudev ja kui suurte tagasilöökidega võib ühe uue sordi aretamine üldse olla? No on üldiselt teada, et roosisortide aretamise juures on vaja ka õnne, see on ka mitte ainult rooside puhul, see on kõikide taimekultuuride puhul nii, et tagasilöögid ja enamus muidugi nendest seemikutest ei ületa eelmisi ja nende seast tuleb kogu aeg valida välja, et mis sobib ja millel on, ütleme mingisugused puudused, siis need jäävad kõrvale ja nii neid tasapisi koguneb ja parimad jäävad siis ellu ja levivad ka siis teistesse meie koduaedadesse. Missugused on kõige armastatumaid roosid värvi poolest, kas ikka punased ja roosad? Väga õigesti küsitud, millised üldiselt ikkagi rooside juures domineerib punane ja roosa värv. Kollaseid roose on üldse sortimendis võib olla käe 20 protsendi ringis, see on ülemaailmselt niiviisi. Põhimõtteliselt on nii. Kollased roosid on siiski osutunud veidi kapriis semateks, kui punased ja roosad sordid samuti on juba. Kuna see värvipalett on niivõrd kohutavalt suur, siis on väga palju selliseid värve, mis on seal vahepeal, ütleme, pastelltoonid, pastelltoonides roosid on ka tavaliselt veidi õrnemad. Te olete Mart Ojasalu ju kirjutanud elu jooksul mitu Roosi raamatut, kas teil praegu ka midagi käsil on? Jah, oleme kirjutanud kolm Roosi raamatut ja kuna see huvi on suur olnud ja viimasest Roosi raamatust tuli ka järeltrükk siis praegu võtsime tööst see veel ühe Roosi raamatu, mille tahaks nagu pühendada sellele, mis on seoses meie vabariigi 100. aastapäevaga, et anda väike ülevaade ka selle 100 aasta jooksul siin Eestis roosikasvatuses on tehtud sellepärast, et ma ise loen meie aretuse ja roosikasvatuse oluliseks täht päevaks 1930 seitsmendat aastat, kui Eesti vabariigi presidendile Konstantin Pätsile aretati. Roos oli 81 aastat tagasi ja see oli temanimeline roos. Ja peale seda on meil kultuuriinimestest meie poolt. Ta on roos olemas, Ilon Viikland, mis oli Haapsalu rahva initsiatiivil meie poolt aretatud, siis meil on Johan Köler värvi roos. Varem on aretatud Friedebert Tuglase roos, kuna see on hävinud, siis on meie uus roos, on väike Illimar ja nii, nii ta on läinud, nii et roosid on seotud 37.-st aastast Eesti kultuuri ja riigitegelastega. Aga siis praegu te kirjutate uut raamatut, mis selle sisu on? No umbes selle sisu on see, et kuna roosi tulid Eesti aedadesse sisuliselt alles 70.-te aastate alguses, selles mõttes Operatiivaedades, mis linnade ümbruses olid ja see on hämmastav, et juba ka ajal niinimetatud tehti Roosi klubi inimeste poolt selline uurimus ja me avastasime, et Eestis kasvatati juba siis üle 2000 roosisordi ja tahaks anda ka ülevaate sellest, et millised need roosisordid, meie vanemad ja kaasaegsed kõige paremini siin Eestis on edenenud ja kes meie roosikultuuri siin on arendanud. Samuti on väga oluline on ära märkida, mis on sellinegi meeldiv asi, et Eestis on ju tekkinud väga võimsaid ja kaunid roosipargid. Ma mõtlen siin nagu Kadrioru roosimägi siis Haapsalu kuursaali Roosipark ja väga meeldiv on see, et Luunja Vallavalitsus praegu rajas võimsa Roosi pargi mõisa norgu jõe äärde ja, ja sinna tuleb juba üle 2100 roosi. Nii et roos on jõudnud, et ka avalikus haljastuses väga kaugele ja kui Tallinnas sõita mööda Mustamäe teed ja nüüd isegi Lasnamäe kanalis, siis me näeme ka suvel seal õitsemas väga palju roose. Ja see tuleb sellest, et on aretatud niisugused sordid, mis peavad Eesti talvele, mis on väga heitlik, paremini vastu, mis nõuavad suhteliselt vähe hooldust ja näevad selle kõige peale vaatamata ikkagi ju väga head välja. Täpselt need omadused ongi kõige olulisemad. Roost peab olema ilus, seal peavad lehed olema ilusate ilusasti õitsema ja teine asi tal peab korras olema. Ainult sellised roosid võivad siin meie Eesti tingimustes, kus meil on väga heitlik talv siis meil tuleb väga-väga-väga uurida ja katsetada, millised sordid meil just avalikus haljastuses edenevad, sest ei ole midagi hullemat kui avalikus haljastuses. Rakendada kui koduaias, kui need roosid käest ära läheb siis mõjub juba väga kurvalt. Mis muud siis kui rõõmsalt ja julgelt ikka edasi kõikide roosisõprade ja rooside heaks? Jah, me omalt poolt soovime nüüd roosilist uut aastat ja roosilist jõuluaega. See oligi aasta viimane aiasaade ja uus saade on meil eetris juba uuel aastal. Kuulmiseni.