Ja nüüd oleme helistanud Marek Strandbergi, tere hommikust hommikul. Mis asi on õhuauk ja miks õhuaugud tunduvad, et on ainult ülevalpool ja andmeid ei ole, sest eks ole, kui lennuk lendab, siis sageli on, tekib seal selline olukord, et sa nagu sina väitis, ühesõnaga kogu see lennuk, nagu kukuks korraks No põhjus on lihtne. Tere hommikust kõigepealt. Tegemist ei ole loomulikult mitte auguga õhus, vaid õhuteistsuguse liikumisega, nimelt turbulentne liikumisega. Lennuk püsib kohus teadupoolest selle tõttu, et tiib on kumera kujuga ja liikudes tekib tiiva pääle siis alarõhk ja see tekitabki olukorra, kus lennuk õhus. Kui lennuk liikudes satub õhuvoolu, mis küllaltki kiiresti ja keeri selliselt liigub siis tekib olukord, kus kandevõime järsult väheneb. Tiiva all, kui tiiva peale ei ole lennuki nii-öelda energia kulutamisest tol hetkel väga palju abi ja lennuki kandevõimeliseks. Aga õnneks need turbolents tsoonid ei ole. Ei ole väga ulatuslikud, need on sellised lokaalsed, neid on tõenäoliselt nii pilvede sees, pilvede peal kui pilvede all. Enamgi veel, turbolents sanktsioone on ka täiesti selge tõlvitust taevas. Et see ongi õhu liikumise omapära. Ja kui siis lennuk sinna satuks, siis hoogada sealt läbi lendab, aga niikaua pude turbulentsis tsoonis on siis märkimisväärselt lennuki tiival olev tõstejõud väheneb ja lennust. Aga miks need, miks neil ainult üleval on, miks need all ei ole kuskil üleval kõrgemal õhus, miks need ei ole neid lennujaama? No ma arvan, et igal pool, lihtsalt me ei näe seda, et lennukid lendaksid siin linnatänavate kohal ja kui mõtleme nüüd, no ma arvan, et neid on ma haledalt ka, sellepärast et turbulents, te ju märkate isegi isegi noh, siin öelda maaelus, kus tolm, pöörisinagi läheb ja mis iganes loomulikult turbulentsi ulatus niukses koolis koonilisel moel, nii nagu nagu vesipüks kujutab endast sellist boonust, et mida kõrgemale, seda suurem nii-öelda sooja ülespoole liikumisest tulenev nii-öelda see energia, seda seda ulatusliku maksja turbulentsi tsoon muutub, nii et ma maa ligidal lihtsalt suurele lennukile ei tekitas turbulentne tsoon nii suurt mõju kui kõrgemal. Ahah, nii et ühesõnaga, meil ei ole vaja karta, et Ülemiste järve ja ja siis Tallinna lennujaamavahele sinna Tartu maantee algusesse tekiksid turbulents, mis lennuklesine maha. Klient siis seda peaks olema näha, et see kisub rohtu, vett ja kalasid sellest järvest ja vaevalt et ükski piloot sellisesse järve maandud trombi sellisesse trombi tahaks sihtidega. Selge aitäh, Marek Strandberg ja, ja ma loodan, et ka kõik ülejäänud 100 riigikogu liiget said nad teada, kus kohas on õhuaugud ja mis need üldse endast kujutavad. Ja ilusat hommikut tald. Üks tark mees on riigikogus, seda on hea teada.