Tere kõigile aiasõpradele, täna algas siis kalendrisügis. Aga nii nagu terve kevade ja suve läbi, oli meil ikka põhjust minna Tallinna botaanikaaeda vaatama tartlastel Tartu botaanikaaeda, nii on ka nüüd sügiskuul, kui ilmad ikka vähegi lubavad väljas jalutada, meil põhjust minna Tallinna botaanikaaeda ja mida seal näha on nüüd sügisel ka veel sellest palusime rääkima Tallinna botaanikaaia vanem aedniku Heli Rusaku, tere. Tere. Mis siis botaanikaaias nüüd veel eriti huvitavat on? Praegu on veel meile õitsemas suvelilled ja see aasta oligi meile väga eriline. Kuna oli ju Eesti vabariigi 100. sünnipäev, siis ka botaanikaaed tahtis seda eriliselt tähistada. Ja meie tegime seda siis kahel moel. Esiteks me tahtsime esile tuua ja tutvustada rohkem kloostrimetsa talu seansis Konstantin Pätsi talu, mille ta rajas nagu näidistalu selle maadel praegu siis botaanikaaed asub ja selle talu ajaloo tutvustamiseks. Me paigaldasime sellise stendi, kus on ka vanu fotosid, aiaplaane ja sedasi endi saab nüüd uudistama tulla ka järgnevatel aastatel, kes see aasta ei jõua. See on väga põnev ja, ja huvitav. Aga teiseks, kuna me nagunii igal aastal peame uuesti rajama oma suvelillepeenrad, siis sellel aastal me mõtlesime, et uurime natuke, milliseid suvelilli kasutati ja kas üldse 100 aastat tagasi ja tuli välja, et suvelilli kasutati väga palju ja need olid üsna moes. Ja tegimegi siis oma selleaastased suvelillepeenrad lähtudes siis Eesti aianduskultuurist 100 aastat tagasi võttes sealsele sortimendi. Aga tutvustame natukene siis tolleaegseid kujundusideid. No ma arvan, et see suvelillede sortiment ja kujundusideed, et eks need ikka olid mõisaaedadest pärit ja seal olid juba siis Saksamaal ja mujal Euroopas õppinud aednikud, kas oli nii, seda nüüd küll, et et ega see aiandus ja eriti selline iluaiana, see ei olnud ju väga-väga levinud taluaedades, seal kasutati võib-olla rohkem selliseid püsililli, eks ole, pojengid Lubiinid sellised vastupidavamad, mis väga nagu hoolt ei vajanud ja isekeskis, seal kasvasid, aga rohkem linna aedades, haljasaladel, parkides, mida siis tollel ajal hakati hoogsalt rajama. Seal kasutati suvelilli päris palju. Ja meie kogusele enamikku infot, mis me saime, kus on olemas ka väga põhjalik nimekiri ilutaimedest, püsililledest, puudest, põõsastest kui ka suvelilledest, mida tollel ajal kasutati on meil siis võetud sellisest suurteosest nagu tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamat. Selline kolmeköiteline teos, tema üks autoreid ja peatoimetajad oli Jaan Port aastast see kolmas osa iluaiandus on ilmunud aastal 1935 üks osa siis sellest kolmeosalisest suur tehasest, siis keskendub täiesti ilu aiandusele, kus siis antakse täiesti selliseid suuniseid, mismoodi tegema, mismoodi peab rajama millised peavad olema peenrad, milliseid lilli kasutada ja kuidas end siin hästi põhjalik. Koos nimekirjadega ja selle info me võtsime siis aluseks. Ja minule, kui juba 12 aastat olen ma suvelilledega tegelikult tegelenud, oli ikkagi väga suureks üllatuseks, et juba siis olid kasutusel sellised väga erilised lilled, mida me nagu praegu justkui arvame, et need on mingid uued ja moodsad ja nüüd justkui nagu avastatud ja tulnud siin meile linnapilt. D, aga need olid juba täitsa siis kõik olemas. Näiteks võiksime ka nimetada, mis praegu on eriti popsin linnahaljastuses kasutatakse seda kalevikepi, kui te teate, selline pikkade varte otsas sellised õrnad õhulised valged või roosad õied, et see taim oli juba seal nimekirjas olemas, siis lamav san Itaalia, mis on selline täiesti madal, pisikeste kollaste õitega Teie, olete vahepeal teda väga siin kasutusel, nüüd on jälle tulnud, on ka täiesti seal nimekirjas olemas ja ka ronitaimedest oli täielik üllatus, et on seal nimekirjas olemas mehhiko vanikkuljus. Selline väga eksootiline ja väga kihvt ronitaim. Nii et tegelikult tollel ajal oli ilmselt see aiandus ka üsna üsna sellisel heal järjel seda mehhiko vanikkuljus. Ma olen korra proovinud kasvatada teda peadvistika ette külvama, sest hea aeg õitsemiseni on väga pikk ja teda peab kindlasti ette kasvatama. Mul on esiteks need seemned tärkavad tal väga kaua kuni kolm nädalat ja ta on üldse alguses väga aeglase kasvuga ja ta tahab ikkagi sooja suve ja, ja kõike seda, aga, aga kuidas siis ikkagi lõpuks õitsema läheb ja kasvama läheb, et ikka väga ilus mind huvitab siit, kas teil olid kuskilt käepärast võtta täpselt samasugused sordid ja seemned, nii nagu olid 100 aastat tagasi või nüüd tuleb juba leppida mingite aretatud sortidega? Vot jah, et see nüüd on küll teema, et kahjuks ei ole nagu suvelillede seemneid ja selliste sortide mõttes ei ole praegu kuskilt saada. Me ikkagi kasutasime praegu kas kaubanduses pakutavaid sorte või siis mida ajendit pakuvad, aga liigilises mõttes me jäime siis selle valikuga selle juurde, mida siis tollel ajal kasutati. Ja kui nüüd tulla Tallinna botaanikaaeda, mida nendest juba 100 aastat tagasi kasutatud suvikutest võib praegu õitsemas näha. Kui praegu õitseb veel seal päris palju asju, õitsevad kuuniad, õitsevad peiulilled, pääsmas, lilled, lillherned päev, kübarad, meil on tegelikult päris seal rikkalik see valik, et meil kokku on 68 erinevat suvelille. Et eks sügise muidugi teinud juba oma töö, et paljud on juba natukene sellist sügise nägu, aga me ei ole veel midagi välja tõmmanud ka. Ja osad me tegime siis kohale pilvidest, eks ole, osad lilled on ju sellised kiiremakasvulised, mida saab kohale külvata, saialilled, päevalilled, sametlilled, rõngas, lilled, neid saab siis kohale külvates teha, osad me muidugi oli vaja ette kasvatada nagu ikka suvelilledega on ja kui tulla vaatama sinna palmimaja ette seda suurt suvelillepeenart, et kas see on siis ka kujundatud 100 aastat tagasi kehtinud põhimõtete järgi. Me oleme kujundanud nende põhimõtete järgi oma ühe sellise suure sellise keskse ringikujulise peenra ja mis siis tollel ajal olid siis kujunduspõhimõtted sellised, et peenraid ei tohtinud üle koormata, ei tohtinud ühele peenrale panna liiga palju lilli, et tuli välja valida ja jääda siis pigem nagu lüüa massiga. Ja peenrad pidid olema siis sellised noh, nagu hästi lihtsakujulised tähtis ei olnud mitte see kuju, vaid ikka lilled, et nad olid tavaliselt kas olidki siis sirged oligas ring võib-olla kuskil mingi üksikkaar, aga see oli väga erandlik ja pidid olema üsna sellised tasased. Oli siis tolle aja põhimõte, et sellised tõstetud ja sellised kuhik peenrad, mida me praegu näeme, meil tehakse, sellised ei olnud moes, peenar pidi olema tasane ja selliste madalate tasaste lilledega saigi väga hästi teha selliseid musterpeenraid. Meil ongi sealse ringikujuline peenar ka tehtud selliste madalate lilledega ja sinna keskele oleme me pannud siis uhke kääbuspalmi, tollel ajal ka kasutati, selliseid eksootilisi taimi toodi nagu välja suveks kasutati palju agaavi, aga ka palme pandi sinna suvelillede keskele ja see oli ka tollel ajal trend. Siin ilmatargad ähvardavad öökülmadega tuleb vist kiiresti ära käia botaanikaaias Tallinnas, enne kui teil need kääbuspalmid jälle varju alla viide? Jah, et soovitan külla tulla nüüd lähiajal, et ei tea, mis eelmisin teeb, kuigi sügisel on taimed üsna sellised vastupidavamad ja võib-olla nad ikka kestavad veel võib-olla ikka ei tule seda külma? Tahaks küll loota, et seda ilu veel jätkuks, aga teistel peenardel. Me oleme nüüd küll keskendunud sellele liigirikkusele, et me ei ole, siis lähtun sellest põhimõttest, et ei tohi liiga palju panna, et me ikkagi panimegi palju, sellepärast et me tahtsime tutvustada neid lilli. See ülejäänud osa ei ole meile niimoodi kujundatud, muidu oleks väga igavaks läinud. Tallinna botaanikaaeda kutsus külla vanemaednik heli. Russak. Aitäh teile. Ja uus aiasaade jälle nädala pärast kuulmiseni.