Heligaja tere, seitsmeteistkümnenda märtsi heliga ja teemad on sellised. 20. märtsil esineb kumu audit toorimis küberstuudio Tõnu Kaljuste juhatusel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. Kontserti tutvustab protestija küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiisen. Temaga tegi intervjuu Mirje Mändla. Seitsmeteistkümnendal märtsil esineb Niguliste kirikus Eesti moonia Kammerkoor Hollandi dirigendi Daniel Reussi juhatusel. Intervjuu dirigendiks tegi Kersti Inno. 23. märtsil esineb Estonia kontserdisaalis Eesti riiklik sümfooniaorkester Jüri Alberteni juhatusel. Solist on tšellist Pärt Tarvas. Intervjuu dirigendi kadegi Kadri-Ann Sumera. Eesti kammerkooride liit korraldab 17 10. märtsil Tartu Ülikooli aulas ja 18. märtsil Estonia kontserdisaalis. Koori kontserdi Mart Saar 125, Ester Mägi 85. Neid kontserte tutvustab Marge kärule. Katrin puur. Kammerduo Urmas Vulpia, Heiki Mätlikesinesid seitsmeteistkümnendast veebruarist kuni neljanda märtsini USA-s ja Kanadas kontserdiga sajand eesti viiulimuusikat. Järelevaate reisile teeb Heiki Mätlik. 21. märtsil esineb Eesti rahvusmeeskoor Norra dirigendi Karl hoogsati juhatusel Estonia kontserdisaalis. Marge-Ly Rookäär tegi intervjuu dirigendiga. 22. märtsil toimub Viljandi Jaani kirikus ning 23. märtsil Niguliste kirikus sarja diplomaatilised noodid. Kreeka teemaline kontsert. Kontsert kannab pealkirja taeva all ei ole õrnemat kui vesi ja sellest räägib Helivaustam Karingooprale. Möödunud nädalavahetusel toimus Tartus üle-eestiline noorte solistide festival. Tagasivaate teeb festivali peakorraldaja Reet Mets, teda intervjueeris Hedvig Lätt. Seitsmeteistkümnendal märtsil annab Trio romanss Vene Teatris oma 10. juubelikontserdi. Seda teemat vahendab Natalja Sykemäe. Ja saate lõpus kuulete muusika välisuudiseid Priit kuuselt. Saadet toimetab Elena Lass. Elektroakustiline küberstuudio kumus 20. märtsil kell 19 kavas Eesti heliloojate multimeediateoste esiettekanded. Küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiisen, dirigent Tõnu Kaljuste. Kaastegemata ansambel Vox Clamantis. Kontserdi kavas kõlavad Timo Steineri kontsertidele jazzgrupile löökpillidele ja elektroonikale, esiettekanne Tõnis Kaumani Montes Kelbo esiettekanne, Mart Siimanni kadunud sõna- ja Toivo Tulevi teine kallas vaikuses hommikune vihm. Kontserdil tutvustab küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiisen. Idee iseenesest tuli minu juurde, olles ise muusika, püüan ma olla nii DVD režissöör kui kogu ürituse lavastajad. Professionaalselt lahendused mõtetele ideedele annavad ikkagi oma ala spetsialistid ja läbi aastate on küberstuudio nüüd tegutsenud ja tellinud eesti heliloojatelt elektroakustilisi teoseid. Aga kuna läbivalt Ta on küberstuudio koosseisus ka eesti videokunstnikud kujutavad kunstnikud valguskunstnikud osalenud, siis sellest inspireeruvalt on eesti heliloojad soovinud akustilistele pillidele, isanda, elektrit, tehnikat, ka muid visuaalseid vahendeid juba oma teostes kasutada, nii et ongi sündinud päris mitmed multimeediateosed näiteks Toivo Tulevi suurteos, teine kallas vaikuses hommikune vihma, mis valmis juba neli aastat tagasi küberstuudio tellimusele nüüd festivaliks. Seda teost on nüüd ka mitmel korral ette kantud teoses Toivo Tulevi autoriõhtutega. Kuna meil on plaanis ka oma tegevust filmilindile jäädvustada, siis ei olegi võimalik multimeediateoseid vaid heliülesvõttena jälgida, et see on ainult üks osa kogu kompositsioonist. Alustame ühesõnaga selloyal salvestamist. DVD-le ja fookuses on just nimelt eesti heliloojate multimeediateosed Toivo Tulevi teose teine lase suurele ansamblile elektroonikale ja videole. Kõrval on veel plaanis ette kanda Marci imeri kadunud sõna elektroonikale tenorile ja tšellole. Selle teose visoliseerinud videokunstnik Meelis Salujärv, kellega meil saab ka pikk koostöö esiettekandele tulevateks teosteks, on sel kontserdil Tõnis Kaumanni elektroakustiline teosa Fleudile tšellole kahele löökpillimängijale ja ansamblile Vox Clamantis. Kes kell poe tegelikult esimene osa Tõnis Kaumani autoriõhtul tellitud teosest, mis leiab aset siis noor tellijate festivalile Tartu Jaani kirikusse seitsmeteistkümnendal juunil tekkis nagu tohutu kiusatus juba valminud osa varem ette kanda. Tõnise soov oli, et kas tõesti on võimalik alustada proovidega, mitte vahetult enne kontserti, no mis siis on tavaliselt ütleme paar nädalat enne ja mis üldjuhul ka selle paar nädalat tähendab tema jaoks ja noh, tegelikult ka meie kõigi jaoks lakkamatut tule kustutamist, kas seda võiks nihutada kolm-neli kuud ettepoole, põhiliselt nagu muusikud on valmis alustama proovidega tavaliselt alati siis, kui autor on teose esitanud, nii et selles mõttes täis on täiesti aru kordveda. Juunikuus planeeritud esiettekandele tulev teos on juba märtsi alguseks valmis selle teose jaoks oleme plaaninud valguskunstnik Kaido Mikuga spetsiaalse valgus režia Timo Steiner oma flöödikontserdis surele EPLi grupile kasutab praktiliselt kõiki Eestis saadaolevaid instrumente, nii et esimesed läbirääkimised, mis me siin mõned kuud tagasi, kui see teos oli veel valmimas lõõtspillimängijatega, meie leppida ansambliga paugelfest. Esimene informatsioon tuli mulle, kui ma rääkisin koosseisust, härradele, mängijad, arvamus oli see, et ainuüksi nende instrument Saariuma ja nende kohalolu võtab ruutmeetrites kuni 60. Ja siis mul tekkis pisike hirm, et, et kas meil on üldse võimalik ka 100 inimest saali lasta või või me korraldame eksklusiivse multimediaalser show ainult omakeskis, et meil kuulajaid ei olegi. Kuna see ruum on üle 25 meetri kõrge, siis oskuslikult nad mitmele korrusele jaotanud ja mis on ka ülimalt põnev Timmo kontserdi puhul jazzgrupp. Ta osaleb läbivalt teoses, aga üks osa on spetsiaalselt proge rockile ikka, kus lepilisseti soolo koos elektrikitarri ja flöödi ja kontrabassiga. Väga oluline kohta on seal kontserdil ka publikule küberstuudio koosseis, valguskunstnikud, videokunstnikud, lavatehnikud, lavakujundajad üritavad ka publikut interaktiivselt kogu multimeedia shousse kaasa haarata ja selleks kõige võib-olla inspireeriva maks. Patiivsemaksa võimaluseks on publiku paigutamine pöörtoolidele. Kuna me tahame kumu arhitektuuri täies hiilguses valguses ka publikule, kontsertsituatsioonis nii akustiliselt kui visuaalselt, et väga-väga lähedale tuua ja kättesaadavaks teha, siis me oleme plaaninud kõik teosed esitada spetsiaalselt konkreetsele teosele kavandatud lavasta. See tähendab seda, et publik sõidab vaata esitatavale pöördtooliga järele ja mil moel talle märku antakse, kus midagi parasjagu sündima hakkab, see jäägu saladuseks. Ja üllatuseks rahvast ei mahu sinna rohkem kui 100 inimest. Just nimelt sel põhjusel, et me tõesti tahame, et publik tunneks ennast täpselt sama loominguliselt sellel muusikale ja, ja kogu selle visuaalse poolele, nagu omalt poolt energeetiliselt kaasaelamisega. Seda õiget vaimsust kandva selleks ongi vaja tekitada igale kohaletulnule mugava ja väga hästi positsioneerituda ruuma nii kuulamiseks kui visuaalselt selle kõige nautimiseks. Kontsert toimub teisipäeval, 20. märtsil algusega kell 19. Kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio. Täna õhtul kell seitse toimub Tallinnas Niguliste kirikus kontsert, kus Eesti filharmoonia kammerkoori juhatab Euroopas kõrgelt hinnatud dirigent Daniel Royce. Kavas on Johannes Reamsy motetid kahele koorile, Edward kriigi neli psalmi ja Frankfurt Nonii missa kahele koorile hakkab bella. Tanel Ross on tuntud eelkõige Hollandi ühe nõutuma kammerkooriga Bella Amsterdami juhina. Viimased kolm aastat on ta olnud Berliini Riias kammerkoori peadirigent ning juhatanud mitmeid teisi väljapaistvaid koore ja orkestreid, sealhulgas Concertke Pau kammerorkestrit, Concerto Kölni Schönbergi ansamblit kolleegium, vokaale klienti imestunud harmoonia, mundile, mitu auhindu pälvinud plaati. Muide Madalmaade kammerkoorile Raadil Robert Hepeneri loomingust dirigeerib osa teoseid Tanel Ross osaga Tõnu Kaljuste, kes oli aastail 1998 kuni 2000 selle koori peadirigent. Tanel Ross dirigeerib oopereid. Just äsja, veebruaris debüteeris ta Inglise rahvusooperis Endel ooperi Acrib piinadirigendina ning sai sealt väga kiitvad arvustused. Eestis on Daniel Ross esmakordselt, kuid Eesti filharmoonia kammerkooriga on korra varemgi töötanud. Möödunud aasta septembris töötas Taaniel Ross meie kooriga Oslos, kus tuli ettekandele Stravinski pulm. Kontaktkooriga oli siis üsna põgus, neil oli üks proov klaveriga, kuid see olnud väga tore kohtumine. Seekord on võimalus 11 paremini tundma õppida. Nigulistes tulevad Tanel Rossi juhatusel ettekandele kuulsate heliloojate vaimulikud, hakkab Bella kooriteosed, sealhulgas Frankmartani missa. Frank Martini muusikat on Daniel Royce juhatanud ja salvestanud rohkesti. Marttani võib pidada dirigendi üheks lemmikuks. Ross ütleb, et Martini puhul võlub teda eelkõige värviküllus. Martinil on kaunid ja väga erinevad värvid. Tal on väga hea värvitunnetus, mistõttu tema muusika kõlab hümnina inimhäälele. Ta kirjutas missa kahele koorile hakkab Bella 1922. aastal. Anius tee on lisatud 1926. aastal, esiettekanne toimus aga alles 37 aastat hiljem, 1963. aastal. Praeguseks on see kujunenud üheks populaarsemaks kooriteoseks maailmas. Tanel Ross ütleb, et kui ta esimest korda, mis aga kokku puutus, seda eriti ei meeldinud, kuna ta ise ei olnud siis veel piisavalt küps. Praegu on see tema arvates aga 20. sajandi repertuaari paarist üks paremaid kaunimaid teoseid milles on kaunis kõla, palju erinevaid stiile, tantsurütm näiteks pine Dictuses, pühalikkust küüries ja Agnus teis. Siin on koos rikkalikult muusikalisi vorme. Küsisin Daniel Rossilt, kuidas sujub koostöö meie kooriga. Tõsi küll, meie jutuajamine toimus juba kolmapäeval, mil töö alles poole peal. Siiski kinnitas Daniel poiss, et koostöö sujub väga hästi. Koostöö sujub hästi, kuigi koor on harjunud laulma teistmoodi. Muidugi On asju, mida tema soovib teistmoodi, kui koor on harjunud laulma ja see on ta normaalne. Kuid töö kulgeb ja toimub väga asjalikus positiivses atmosfääris. Ja Daniel Royce loodab, et kontserdiõhtuks on nad jõudnud kauni tulemuseni. Võib minna igaüks aga juba oma kõrvaga kuulama. Täna õhtul kell seitse Nigulistesse. Klassikaraadio salvestab selle kontserdi ja annab eetrisse 29. märtsil hommikul kell 10 null viis. 23. märtsil toimub Estonia kontserdisaal Välis-Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert, kus soleerib tšellist Pärt Tarvas. Dirigeerib Jüri Alberten. Selle kontserdikava on väga põnev ja eestlasele kindlasti huvitav kuulata, sellepärast et kuulsad vorsaki tšellokontserdi kõrval ka Carl Maria von Weberi üsna vähetuntud avamäng ooperile Abu Hassan ning väga suurt orkestri koosseisunõuded Richard Straussi kodune sümfoonia, mida vist ei ole Eestis Ettekantudki eri Albert on, kuidas selline kava õieti siis kokku? Noh, hakkame sellest peale, et ma üldiselt olen alati olnud Richard Straussi fänn ja kuna ma olen nagu enam-vähem kõik ära juhatanud tuntumatest lugudest näiteks selle sümfoonia Paat on mul juba varajasest lapsepõlvest kodus olemas ja ma vaatan, et kõigi nende, ma ei tea mitmekümne aasta jooksul, mida mina oma elust mäletan, ei ole selleloni veel siin kordagi jõutud. Siis mul on selline mõte lihtsalt siis miks mitte proovida seda? Kodune sümfoonia, see pealkiri justkui vihjaks millelegi. Olles kirjutanud kangelase elu, mis räägib tema elust otsustest minna nagu veel edasi kiindaja nagu otseselt ei vihja endale kui millelegi väga suured, aga see on lihtsalt niisugune üks pääs tema elust tema perekonnas muusikaliselt kirjeldab juust, ütleme kangelase elus on igal osal oma pealkiri, seal kangelase armastatud kangelase surm siis siin ei ole praktiliselt ühtki pealkirja, rändade, seal ei olegi midagi, seda konkreetset seal ilmselt on kõik tema perekonnaliikmed kuidagimoodi alguses ära eksponeeritud muusikalisi karaktereid. Mõõda, kui ta ikka on vahel paremini, vahel halvemini, eks see kõik seal kui väga vaadates saab kõike seda välja lugeda, aga no nagu ette kujutada, et see on nii-öelda tema pere, siis ilmselt sellest aitab. Mis teeb õieti sisse Straussi niivõrd harva esitatavaks, mis on tema kriteeriumid, mispärast on teda raske mängida? No see teos, mida teen, esiteks ta on väga suurele koosseisule ja teda üldse ei mängita liiga palju, nagu ma isegi vaatan seda, kui palju seda on plaadistatud siis ikkagi võrreldes tuntumate teostega on seda ikkagi suhteliselt vähe. Seal on muidugi kappaarset poeemi, näiteks, mida mina ei ole veel juhatanud ja mida ma praktiliselt ei ole isegi üldse näinud, et kuskil kunagi esitataks Auschitaalien ja märgib, et võib-olla keegi isegi on seda plaadist kindlasti paar varianti sellest on, aga ma ei ole kunagi näinud kuskil nüüd seda ilusalt mängitaks. Mul see laat oli, ma sain aru, et ikkagi mingi tee osta ju on, ma hakkasin nüüd lihtsalt natuke rohkem huvi tundma ja mõtlesin, et noh, võiks ju selle ükskord siin vabariigis ka ära mängida. Mida võiks öelda selle Weberi avamängu kohta, mis ooperis Abu Hassan See on niisugune väike 40 minutiline küsingsbil. Seal muusikalisi numbreid ei ole ka liiga palju, seal on üsna palju niisugust teksti ja niisugune väike koomiline ooper. See Abu Hassan vihjab justkui mingisugusele ida maisusele, kas selles muusikas on siis ka sellist türgi või araabia? Natukene, ja no see on võetud tegelikult kogu selle nende suurte teoste juurde, et ta esiteks, et ikkagi oleks mingi valgus, algaks kontsert ikkagi avamänguga. Ja teiseks sellepärast, et ta on suhteliselt kergemini vastuvõetav, kui, kui need suured teosed Ja kolmas teos selle kontserdile on kuulus Antonin Forsaki tšellokontserti, mis on üks tuntumaid tšellokontserte üldse. Seal soleerib Pärt Tarvas ja temaga olete te vist ka varemgi koostööd teinud. Ja tema, aga me oleme õige mitu lugu, mängin mängu Haydni kontsertkokku variatsioone Elgari kontserti teiselt ja tunneme teineteist päris hästi. Koostis ei oma looma, looda. Suur aitäh, Irja Albert ja sellist huvitavat kontserti on siis oodata reedel, 23. märtsil Estonia kontserdisaalis. Eesti kammerkoorile. Liit on võtnud luubi alla kaks eesti heliloojat Mart Saar ja tema õpilane Ester Mägi. Mõlema sünnipäevast on mingisugune ring ümber saanud Mart saarel 125 aastat tänavu ja Ester Mägil 85 ja kammerkooride liidu eestvedamisel toimub nende tähistamiseks kaks kontserti. Katrin Puur. Kammerkooride liit on võtnud asja üsna suurelt ette või või tundub mulle valesti? Ei tundu. Meie tundus, et asi on seda väärt. Kuna Mart Saart väga palju ei laulda, sest ta ei ole kerge helilooja ja Mart Saare laulud nõuavad tihtipeale suuri koore, mida meil Eestis paraku enam lihtsalt ei ole. Siis see kammerkooride liidu juhatuse liige, dirigent, taevale sinski mõtles juba aasta tagasi et nii saar kui mägi väärivad väärikat tähistamist just nimelt ühise kontserdiga õpetaja ja õpilane koos jae, et kontsert saaks tõeliselt väärikas, siis kaasati Eesti ütelda praeguse seisu kõige tugevamad kammerkoorid. Neid on kokku neli. Tallinna kammerkoor, Ülikooli kammerkoor, Pärnu kammerkoor ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Ja neid võib siis kahekontserdil kuulda erinevates kombinatsioonides. Mart Saare koorimuusika üks tingimus ongi võib-olla see massiivsust, kui saarlane kirjutas, siis olid ju koorid sajased 120 pealised just nimelt sa märkisid õigesti, et tol ajal olid koorid tõepoolest sajaliikmelised ja Mart Saar oma laule kirjutasid, pidaski hiliseid koore silmas. Ma arvan, et viimati võis olla ligemale 20 aastat tagasi, kui Eestis oli 70 kaheksakümneliikmelisi koore ja kui peeti Mart Saare 100. juubelisündmusi. Aga praegu Mart Saart, väiksed koorid laulda eriti ei julge ja see ei ole ka see. Kooridel on vahel väga tilguta saada kokku ja kammerkooril tunda suure koori kõla on hästi värskendav ja ma võin öelda, et emotsionaalselt annab hästi palju juurde mitte selle esinejate koosseisud kokku. Missugusel alusel me lähtusime sellest, et kolm esimesena nimetatud konkureerisid aasta tagasi Viljandis kammerkooride konkursil, A-kategoorias ja tehnikaülikooli kammerkoor oli väga kenasti esindatud B-kategoorias. Ja kuna Aivar Lisinski nägemuses oli neli konkreetset dirigenti siis said ka need need koorid, sest lähtuvalt valitud me siin rääkisime pisut sellest, et koorilaulud võib-olla praeguste kooride kõlas. Ei, ei ole nii nii head, kui nad omal ajal võib-olla olid. Aga kas see on ainukene põhjus, miks pärast üldse Mart Saart lauldakse vähe? No mitte ainult kõlamahukus, vaid ka harmoonia kirukus Mart Saarele omal ajal ikkagi väga novaatorliku ja tema sellist kohatist, impressionismi kohadest, polüfoonia, et ei ole kerge laulda sellisel ütleme keskmisel kooril mõningad laulud küll, aga ka see näiline kergus tihti pääsetud tagasi, et vastupanu ja selleks, et selle laulu mõte tuleks välja ja kõik liinid saaksid välja kantud. Siin on vaja päris filigraanselt näputööd. Ja tegelikult sama võib ka öelda tema õpilasEster Mägi kohta. Nad võivad tunduda kõrvale lihtsad, kaunid laulukesed, aga neid hästi laulda ei ole mitte lihtne. Kas kontserdikavas on ka sellised legendaarsed, tõelised suured, särava täheteosed, kõver kuusega, põhjavaim, Ester Mägil laulikutele mõtisklused, mis iganes, ei, see ei ole ainult hittide paraad. Aivar Lisinski soov oli, et tuua uuesti välja vahepeal unustusse vajunud laule. On ka neid tõelisi pärle, kõver kuuseke luule, see ei tule tuulest saarelt. Ester Mägi mõtisklused laulikutele igav liiv. Aga on leitud uuesti tee nendele lauludele, mis vahepeal ilmselt teenimatult on jäänud oma raskuse tõttu kõrvale. Nii et see kava on minu meelest väga mitmekesine, küll mitte kerge, aga ääretult ilus ja kontserti juhib Tõnis Rätsep. Ja meil on väga hea meel, et ta leidnud aega süveneda saare mägi teemasse ja ta on leidnud väga kenad tekstid mis seovad tema nägemuses selle kava tervikuks. Meil on väga hea meel, kui meid tullakse kuulama täna õhtul kell kuus Tartu Ülikooli aulasse ja homme kell seitse Estonia kontserdisaali ja homsest kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande ja anname ilusa punkti lõppevale emakeelenädalale. Seda kindlasti. Kammer tuua Urmas hulpia, Heiki Mätlik andsid seitsmeteistkümnendast veebruarist kuni neljanda märtsini hulganisti kontserte USA-s ja Kanadas. Sellest reisist käis stuudios rääkimas Heiki Mätlik. Kammermuusika tutvustamise reisi tagamaad on tegelikult pooleteistaasta kaugusel algus andmas selles plaadis sajand eesti viiulimuusikat, kus siis Urmas pesitab Eesti parimaid kaunimaid viiuliteoseid ja need, mis on klaveriga, need võtsime julguse sisaranseerida. Ja need, mis seal originaalis kitarriga NETS'is kõlavalt ehital kujul ja sealt, et see idee algas. Pakkusime selle välja Eestis, Varikule, Ottawas, Argo küünemäele, kes on selle projekti, võiks öelda isa. Tänu tema kontaktil hakkas kett hargnema ja kui me seda üks aasta olime harutanud, siis saimegi kõik sõlmed kokku, nii et tulemuseks oli siis üsna pikk kolm nädalat kestev kontserdireis mis kätkes endas kümmet kontserdi USA ja Kanada idakaldalinnades tulid linnade järjekorras siis Baltimore, Boston, New York, Washington, Chicago ja Kanada poole peal tavaToronto ja Montreal. Ja mille üle on eriti hea meel, et, et siin sai koostööd tehtud mitte ainult kohaliku eestlaskonnaga, vaid kõrvuti sellega sai peetud ka loenguid ülikoolides näiteks New England konservatooriumi. Ja elik käsner Toronto kitarr, Academy enamus kontsert toimus kirikutes ning ülikoolide suurtes uhketes saalides, mis tõesti akustiliselt olid nagu maiuspalad. Tegelikult jäid kõik kontserdid ikkagi mälu silma väga reaalselt, sest publiku vastuvõtt ja publiku kuulutus oli väga suur selle muusika suhtes ja üllatuslikult oli ka uuem eesti muusika ikka väga hea vastuvõtu osaliseks sai rääkimata Arvo Pärdist, aga siinkohal nimetaks köster mängi ja muidugi helilooja Peeter Vähi teost müstiline ühinemine, mis on maailmas juba populaarsust võitnud ja kui me need teosed esitasime, siis kuulajad alati klõpsutasid alla just neid teoseid ka kontserdil mängisime kõrvut eesti muusika kõrval ka ikkagi Euroopa klassikat, Bachi, akvarellid, Sibeliuse, kelle surmast tänavu möödub 50 aastat. See oli vastavalt sellele, kas need olid siis mingid kontserdiseriaalides või olid need seotud vabariigi aastapäevaga, need kontserdid vastavalt sellele kava varieerusid ja ütleks veel, et kuna ülelende oli väga palju meil 14 ülelendu lennukitega, siis pidi sportliku vormi huvides ka piirduma, et ikkagi 75 protsenti kavas tuleks sest tulla öösel kell neli üles minnaksegi viis lennujaama kell seitse lennuki peale jal niiviisi lennata. Reedel Washingtonis, laupäeval New Yorgis ja pühapäeval Chicagos. Et see selle eest vanasti anti. Nagu sportlikku tunnustust jagati, selle eest. Vabariigi aastapäeva kontsert ka jäi ka siia sisse, et kui palju te olete teadlik, oli seal võib-olla väliseestlasega. Põhiliselt kontakti tulidki sealpool ikkagi nende kultuuriseltsidega eesti kultuuriseltsidega, kes seda kauperalt organiseerisid. Washingtonist sai kontsert antud spetsiaalselt diplomaatilisele korpusele ja kongressiliikmetele. Et see oli Washingtoni saatkonnas kutsetega kontsert. Aga meist jäi ka sinna mandrit üsna palju plaate ja infot ja pärast olid väga positiivsed järelkajad ajalehtedes. Et ma usun, et see info, et eesti kammermuusikat sealt nii laialt tutvustati. Ent see info levib vaatamata sellele, et me oleme juba lahkunud, levib veel kaugemalegi. Kas teid Eestis ka lähiajal sarnase kavaga? Ka võib veel näha, esinemas, ma pean mainima, et see kaan Eestis kõlanud vaid paar korda, aga usun, et see kava osa sellest kavast saab järgmisel suvel kõlama mõnedel kontserditel Eesti kontserdiga, kus on siis kolm heliloojat, seal on tsipeedius kriigi ja, ja Eller kõigil siis omad tähtajad ja seal selle kavaga. Me oleme Hiiumaal, jätkab tuletorni jalamil, kus need kõige palunud reklaami ja võibolla kohtume. Järgmisel nädalal annab Eesti rahvusmeeskoor kolm kontserti Norra kõrgelt hinnatud dirigendi Karl Phuketi käe all. Korijuhtidel laulja juuksed on koori Grex vokaalis asutaja. Nende 13-st plaadist kaks on muide pälvinud Norra nii-öelda grammi. Quattro stantsiooni liige ürgset õpetajat, koorilaulu ja koorijuhtimist on välja andnud mitmesse keelde tõlgitud vokaaltehnikat käsitleva raamatu ja harjutuste plaadi. Ta on maailma mainekamatel koorikonkurssidel esikohaga pärjatud härra noortekoori dirigent. Carlo üksused on rahvusmeeskoori, kaeva valinud muusikat Edward kriigilt, kelle surmast tänavu möödub 100 aastat. Samuti on kavas prantsuse avangard, istlike heliloojate rühmituse kuuik, nimekaima liikme Francis Bulanki ning Taani muusikas üsna ebaharilikku kuju. Poola immigrantide poja Bernhard Levkovitši muusik. Rahvusmeeskoori kõla hindab potentsiaalseks kooris on palju ilusaid hääli. Tähelepanu alla tuleks ehk, aga võta pianist nüansi briljantne esitus. Probleeme rammi juures ürgset ei tähelda, kõla võib ju alati edasi arendada täiuslikumaks, paremaks, aga ka erinevates keeltes laulmine peaks muutuma koorija. Ideaalne meeskoor on Karl üksiti sõnul briljant, see kõla särava ja klaari toomine. Eesti rahvusmeeskoori kontserdist ülevalt taevast teeb klassikaraadio otseülekande järgmisel kolmapäeval kell 19. Teisel ja 23. märtsil toimuvad taas kontserdid sarjast diplomaatilised noodid. Seekord on tegemist Kreekaga. Heili vaos, mis on poeetilise pealkirja taeva all, ei ole õrnemad kui vesi, mis on selle taga? Selle taga on konkreetselt kontserdi idee, mis viitab veele kui igavese kulgemise sümbolile ja maa põhielemendile. Nii on öelnud kontserdi idee autor, saksofonist Heli Reimann. Ja tegemist on meil väga sünteetilise sünergilise kavaga, mis ühendab siis bütsantsi, kirikumuusika, laulu, saksofoni, live-elektroonika, kontrabassi, impravisatsioonid ja siis veel video, no ning valgusinstallatsioonid heliinstallatsioonid. Kõik see kokku kõlab suhteliselt laialivalguvat, aga tegelikult just need kolm komponenti, ajalooline, improvisatsiooniline ja visuaalne püüavad anda ühtset, terviklikku meeleolu. Me püüame Viljandi Jaani ja Tallinna Niguliste kirikut muuta üheks uueks, aga siiski sakraalseks ruumiks. Nii et ma arvan, et see kontsert saab olema niisugune rännak jumalaema juurde. Jumalaema kui eluallika, kui pühaduse, puhtuse, ilu ja süütuse sümboli juurde. Ja teiselt poolt jällegi tagasi pöördumine lihtsuse ja algelisuse poole. Siin on jah, ühendatud siis niisugune väga omapärane laulustiil, mida Eestis julgen öelda, et vast ei olegi eriti kuuldud seal nimelt veerand toonides laulmine ja kaasaegne improvisatsioon, mida toetab ka live-elektroonika. Meil on tulnud Kreekast laulja Katsoulisi Annis, kes on Kreekas ka koori ja osas, ja Diana liige, mis on loodud just nimelt Bütsantsi ning kreeka traditsioonilise muusika alalhoidmiseks ja tutvustamiseks. Ja ta mängib ka Kreeka traditsioonilist pilli seal kontserdil, nii et ma usun, et see saab olema Ma igati põnev tavalisest videokujundusest. Märkimisväärselt suurem on seekord valguse ja visuaalsete installatsioonide osa. Kunstnik Heli piisang on siin teinud väga põhjalikku tööd ja kõik see, mida Ta püüab kujutada, millega siis anda inimestele tunnet, et nad on nüüd tõesti sattunud Bütsantsi religioosses keskkonda, mis on tegelikult ka ajatu. Ma usun, et see peaks olema väga huvitav. Kuna meil afizzi peal on ka juba Fred Jüssi slaid siis me kasutame Me ka kontserdil väga palju voolava vee kujundit, mis nii üldpsühholoogiliselt on ka tervendav vabastav. Ja ma arvan ka loovust ergutav, nii et mulle tundub, et inimesed sellel kontserdil saavad ühelt poolt impulsi sellest, mida nad kuulevad ja, ja teiselt poolt lihtsalt see ergutab ja vabastab nende endi loovust, sest see, mida näha-kuulda saab, on niivõrd pretensioonitu ja vaba. Meil on väga kena koostöö siin olnud ka mitmete Eesti firmadega ja üks, kelle juurde tasub ka pärast kontserti ja ka sooduskupongi ka sisse astuda, on kreeka tavern Artemis pikal tänaval. Niisiis diplomaatilised noodid ja kreeka kontsert taeva all. Kui vesi toimuvad 22. märtsil kell 19 Viljandis Jaani kirikus ja 23. märtsil kell 19 Tallinnas Niguliste kirikus. Möödunud nädalavahetusel toimus Tartus üle-eestiline noor, et selliste festival, mille raames toimus ka konkurss ja seda sealistide festival konkurssi korraldab Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool ja õpetaja Reet Mets, kes on kõige tublimad tšellistid ja milline on tase. Eesti sotsialistide festival oli siis sellel aastal Tartus juba kuuendat korda ja minu arvamust mööda on tase iga aastaga tõusnud ja mis on kõige tähtsam, et osavõtjate arv just esimeste klasside hulgas on pidevalt kasvanud. Sellel aastal oli esimese klassi tšellist 15 pisikest noort last Chalisti ja see teeb väga suurt rõõmu, sest eks see ülemine ots natuke hõredavõitu, sest teadagi, et kusagil muude eas hakkavad noored solistid oma huvi kaotama ja siis on väljalangevus päris suur, aga noh teada, et mida laiem on see esimene aste, kus on noored seal lihtsalt seda suurem on lootus, et ka lõpupoole rohkem mängijaid ja festivali raames oli siis sellel aastal juba kolmandat korda ka väikene kurss, et omavahel võistlesid siis lihtsalt kolmes vanusekategoorias oli esimene kuni kolmas klass neljas kuni kuues, seitsmes kuni 12. klass ja rõõmustav oli seekord siis tõesti. Esimest korda sai esikoha nooremas vanusegrupis Tartu väike tšellist Andres Metspalu, kes võitis tõesti väga ülekaalukalt, teises kategoorias võitis Marcel Johannes Kits Tallinnast ja vanemas vanusegrupis ka Silvia Ilves Tallinnast. Et üldiselt muidugi see parematel mängijad, et raskuspunkt kaldub ikka sinna Tallinna poole, kus on Tallinna muusikakeskkool ja kus on lihtsalt rohkem lapsi ja rohkem õpetajaid, aga rõõmustav on see, et ka head mängida on tulnud see Lõuna-Eesti poole, mis iseloomustab neid noori tublisid tšellistek kõige kõige rohkem. No loomulikult eelkõige eeldab head tšello kooli, et on olemas kool, kus saab tšellot õppida, kus on professionaalsed õpetajad ja peab olema siis andekas laps, kes viitsib tööd teha ja vot kui need kolm asja kokku saavad, siis ongi tulemus päris hea. Kass on tšellomäng, sealhulgas populaarne, seda ma nüüd ei julge öelda, sest mina muidugi näen enda ümber seda väikest kitsast ringi, aga mulle tundub, et eelkõige algab ju igasugune pilliõppe kodust ja mulle tundub, et, et meie ühiskond on jõudnud sellisele tasemele, et pillimäng on populaarne ja muusikaharidus on populaarne ja kui juba vanemad ees seda mõtlevad, küll need lapsedki järgi tulevad. Millist repertuaari noored mängivad? Üldiselt meie festivalil on kava valik vaba, kuna õpetajad on juba seda tööd väga pikka aega teinud, siis loomulikult võetakse kavva enamasti selline efektne, võib-olla ka vertoosne Palamis nagu jätab hea mulje, sest on ju tore, kui sinu laps saab mõne hea koha sellel festivalil, aga võimalik, et ütleme, üks kolmandik nendest noortest seal istudes mängivad väga nõudlikke palasid. Jaan selleks õppimiseks väga suurt vaeva näinud. Selline sotsialistide festival toimus juba kuuendat korda, mis on muutunud? Ma ütleks seda, et kui alguses me festivali hakkasime tegema, siis me ju ei teadnud seda, milliseks kujuneb nüüd, kuuendal aastal, ma võin öelda, et see on väga armastatud festival, nagu ma ütlesin, need tase on minu arust tõustes väga paljude väikeste Eesti linnade muusikakoolide õpilastel on see ainus võimalus üldse oma koolist välja tulla ja nad näevad teisi tšellist ja see ongi see, ma arvan, et see põhimotivaator, et tulla välja näha, kuidas teised mängivad hakata, see läheb ju kõige paremini mängima. Milline on olnud tagasiside nende poolt, kes kuulasid kontserte, konkursi, need inimesed, kes seal saalis siis selle seitsmetunnise maratonkontserdi vastu peavad, leidub muidugi vähesed, aga need eriti, kes tulevad sinna alguse poole, kus mängivad väiksed lapsed ja kui saalis on nende emad, isad, vanaemad, siis saali õhkkond, eriti pidulike, ääretult südamlik. Et mulle tundub, et kõigile see üritus väga meeldib. Aitäh, Reet, see selle intervjuu eest ja järgmisel aastal samal ajal toimub siis juba seitsmendat korda Tartus solistide konkurss noortele. Igal juhul toimub. Sülgaja täna õhtul algab vene teatri suures saalis Trio romanss 10.-le aastapäevale pühendatud juubelikontsert. Selle kontserdi kavas on vene romansid mandoliinimängija Alina Sakala oskaja osavõtul ja teises osas Leonitudki aegne vene džäss Modern Foxi saatel. Trio romanss tänaseks hästi tuntud nii Eestis kui ka välismaal loodi 1997. aastal. Ansambli koosseisus on aaa kiitas klaverivokaal ning Natalja Privossiga vaia Kalinat Timoonina vokaalansambel on tuntud kui vana ja kaasaegse vene romansi ja niinimetatud vene džässesitaja. Trio on mitmete rahvusvaheliste konkursside ja festivalide lauri teadiks ja diplomandiks. Ansambli loomingust on valminud mitmed tele-raadiosaated ning filmid. Ansambel on salvestanud kaks ideed romanssidega ja ühe siidi, 30. 50.-te aastate tantsuhittidega koos džässorkestriga Modern Foxi iga. Ning just nüüd tuleb neil välja neljas plaat, millest tuli jutuga trio lauljatega alla kiitlasega Natalja peri bussiga väga mõista kunstimuuseum. Jah, nii see on ja meil on rõõm teatada sellest ka meie kuulajatele, et neid juba ootab seesama üllatus, neljas plaat, mis on meie jaoks ka ebatavaline, kuna sellele on kogutud parimat võtta, et meie esinemistel, nii et see, mida me oma kuulajatele pakume, on nagu tõeline elus kontsert. Ja teil ei ole konkreetset pealkirja esikaanele panime Aga nime slaidi nioosid kontserdisalvestusi pannas ja sinna on kogutud ka meie poolt armastatud romansid, mida oleme esitanud kontsertidel viimase nelja aasta jooksul. Loomulikult mitte kõik, kuid just need on meie arvates parimat. Mida võib aga meelde tuletada kõige toredamatest hetkedest eelmisest aastast. Liana Sotši vaesnam tiiva viitslion, põgencert, kanjusna, projektajad, retrotähtsad Atria meeleolukas võib nimetada meie uut projekti. Retro Tšassist, mida me teostasime koos tuntud eesti džässorkestriga Modern Fox Roog Ruskavad seal, eriti tore oli see õhtu, mille juhiks oli tuntud Moskva tele-raadio muusikategelane kleeps krohodov kes on just vene džässispetsialist ja kes suhtus meie tegevusse äärmiselt heatahtlikult ja kiitis meid ideest, et hakkasime sellise muusikaga just meile sobivas stiilis tegelema. Mõrvest Rärmeda tüübiline litser täpsustub paraade võiks Ilwitzile raamansse. Üldiselt oleme koostanud oma juubeliõhtu kava selliselt, et saaks pakkuda rõõmu nii vene romansi austajatele kui ka nendele, kes on huvitatud Vene džässis linn. Niisiis esimeses pooles ongi romanss koos klaveri emondoliidiga ja teises pooles tuleme välja piss teises ampluaas koos orkestriga Modern Fox. Ja nagu Me kavandame isegi balleti tantsijatega. Põhjanaabrite aasta suurim uue muusika festival Helsingi muusikal võib-olla on kestnud terve nädala ja on täna lõppemas. Kui neil on Eesti muusika päevad nüüd festival ka teineteist täiendamas, siis tänavune muusika kuulutas end seekord soome muusika pidustuseks. Fookus kündja moto all kõlab muusika noova kaheksa päeva jooksul 51 soome helilooja teoseid. Omakorda neist valides võiksid uus teostena fookuses olla festivali juhi Kimmo Haagola flöödikontsert Miikael Helas suva soleerimisel inspireeritud Haaenn iroo maalist Eero häälenieni neljas sümfoonia, mida autor polümfooniliseks nimetab olles kodunenud serblanna Catherbajevitsi võimsa kõlaine, ligi pooletunnine orkestri pannoo orgu, hoone akumulaator, või siis Cayessaa Riho bostonis äsja maailma esiettekandel olnud tšellokontserdi Euroopa esmaesitus. Nüüd Helsingis pühendus Soomet sellistile Anssicartonienile derbojevitši Keenia sarja viieosaline kontsert, nõudsanlaid kõlasid kõik Finlandi Odalos kolmapäeva õhtul, kui Eesti president Soomes külas ka raadioülekanne legendiks raadio orkestri ees suurepärane joon. Stuur koord. Hagola flöödikontsertkavas eile õhtul. Kahel päeval tegi raadiosse omane orkester meistrikursused heliloojatele täna keskpäeval veel nelja tunnine soome maratonkontsert ja Sibeliuse akadeemias 125.-le aastapäevale pühendatud kava nende orkestri ja koriga Leifitsee kestami juhatusel, mis raamitud Sibeliuse teostega oma maa ja Finlandia rahvuslik Kontsert väga nimekate solistide osavõtul. Tamperes Kuue mustikapäevade algataja ja korraldaja usco merilaineni loomingust oli muusika noova kavas tema kolmas sümfoonia selle kõrval tähelepanuväärsena ka plaadi kaudu menukas Yucatiensu klaverikontsert mainud aastast 2000 ja eile tehti taaslavastus Soome uue muusika klassikasse kuuluvast Aulis sallineni ooperist punane joon. Com teatrijuhina tuntud Pekkamilonoffi lavastus Soome rahvusooperis, mida dirigeerib Mikko. Ränk punane joon on pärjast esietendust 1978 olnud laval-Inglismaal, Šveitsis, Venemaal ja Ühendriikides. Ja veel enne muusikana loovad, tegi Turu linnaorkester Peer Henrik noort kereni kaheksanda sümfoonia esiettekande seali pühendus Juha kangelasele, kes käis naisitest juhatas muusika laual oli noor Kreenilt kavas jaapani aineliste Vaida ballaadidele tehtud balletilavastus. Kuues sümfoonia puhul märgib aga helilooja ise ka ajakirjandusele, et number kaheksanda Aga ületas ta nüüd siis ka Sibeliuse trauma. Märtsikuine ajakiri rondo on huvi tundnud ka Arne Miku tehtud Iida lavastuse vastu Tamperes. Avaldanud sellega seoses Aarne Miku enda teid kohe edasi Pariisi. Nädalalõpul on suure ja harukordselt köigekülgse klassikamuusika rändepuufestivali music koora tippüritused, tsink, karussell, luu veris, kontserdid, kõige populaarsemate paladega ka teose katkenditega, peamised Luubry muusikasaalis. Kontserti on palju ja kõik nad on vaid poole, millised ta nägi järjest kella 12-st kuni poole kaheksani õhtul. Music korra lainele meelitasid kuulajat kõige laiemat publikut eelkontserdid, kus paljude hulgas astus üles näiteks ka naismuusikust koosnev klassikalise koosseisuga Trio Sors saanud sirvides Lily Bulanzee Jean-Claude vissi albumeid. Pariisis käib kate nüüdismuusikasündmus. Alles oli selleks prantsuse raadiofestival pessaalses Toomas testiga keskpunktis. Oma kolmekümnendat aastapäeva tähistab Järbuleesi asutatud ansambel Alter kontempere. Muusikalinnakus ansambli üks kesksemaid juubelikontserte juhatavad nii vanameister Pier Puleesi ise kui ka Peeter eetis ja Susanna Mälki. Soomlanna Susanna Mälki. On ju kuulsa ansambli kunstiline juht, läinud aastast tuleval reedel ansambel väid Susanne Mälki käe all pom pidukeskuses. Tänane kontsert tuleb telekanalis Arte eetrisse 15. aprillil. Nimetagem ka prantsuse auleegioni ordeni värsked muusikuist kavalerid. Dirigent Silven kambri organistaniel rott, pianist Bruno taia altist büroona pask ja siit edasi sõnumit rahvusvahelisest kaasa muusikaühingust. Ühingu 2008 on valitud kantus ansambel Horvaatiasse Saagrebist asutatud 2001. aastal esitab ta vaid 20. ja 21. sajandi muusikat saavutanud jube suured tunnustuse. Ka korraldavad nad uue muusikakursusi viis siis saarel. Nende põhikoosseisus on kaks kvintetti keelpillikvintetti puhkpillikvintett Zagrebi biennaali kõrval, mis aprillis esinevad nad sageli Dubrovnikus. Festivaliühingu uueks liikmeks on Ukraina, teine heliloojate liidu Kiievi osakond. Samuti uuendas oma liikmelisuse heliloojate liidu tasemele Bulgaaria. Siis uueks liikmeks on Mongoolia uue muusika assotsiatsioon. Lõunanaabrid leedulased võivad olla uhked, et rahvusvahelise kaasmuusikaühingu järgmised maailma muusikapäevad toimuvad Vilniuses alates 18.-st oktoobrist 2008. Seejärel saab õiguse neid korraldada taas, Rootsi. Aga väga suur festival algas eile Budapestis Budapesti kevadfestival 20 seitsmendat korda, nemadki seekord rohkem keskendunud Ungari kunstile. Avakontsert eile ühega pühendustest 125 aastat koday sünnist. Ungari rahvusfilharmoonia orkestri ess pianistina tuntud soldancootšis. Kolm tipporkestrit vähemalt on teel Budapesti välismaalt. Esmaspäeval Hamburgi raadio orkester peadirigent Christoph von Dohanneli käe all järgmisel päeval Londoni filharmooniaorkester juhatamas Ricardo Buddy. Nädal hiljem Vene rahvusorkester Mihhail Pletnjovi juhatusel listi kolme teosega pianistide Nismat soojers, solistiks. Pianist Paavo Järvi, praegune orkester, nüüd Trevor pinnoki käe all. Budapesti festivaliorkester, mida juhatas Tõnu Kaljuste, mängib Ivan Fischeri juhatusel. Tuleb Lõuna-Ameerika muusikaga isegi Sao Paulo sümfooniaorkester ja mälestus, ettekanded vürts liigetile ka Monte Carlo ballett viiuldajad, Maksim Vengeerub Vadim reppin Kennedy, Dmitri pass, Kiirovi klaveriõhtu, lauljatar Valtraud Maier koos Concerto Kölniga ja nende tahtsin ka Mozarti maraton, jõutakse teha kõik see, kuni esimese aprillini. Neeme Järvi pärast korraks ka Ameerikasse. Neljapäevast tänaseni ja veel teisipäeval on järvil neli kontserti Philadelphia ookestra ees klassikaliselt Beethoveni Brahmsi järel viinlase Hans Roti ainsaks jäänud sümfoonia, mida järvi väga kõrgelt hindab. Jethymbronhan on Brahmsi esimese kontserdi solistiks. Neil päevil on kolm kontserti Lätis Paavo järvil kavas põnevatena Varberia börs tainz nadiga, kus Vadim klusmann viiulisolist. Eelmisel nädalavahetusel oli peadirigent Arvo Volmer oma äädeleidis sümfooniaorkestrile Austraalias. Natalja lomeiko voolsaki viiulikontserdi, solistiks Rahmaninovi teise sümfoonia kõrval. Ooperimajades eesti lauljatega Viini riigiooperis oli eile ja on veel teisipäeval viimased etendused Andrei Nonii uuslavastusest mas Manoonist, kus peaosaliste kolmikus anneni trepp Ko Roberto ländia ja meie bass Ain Anger. Aprillist Ain Anger kaasa Straussi tahvli ees eesti pärit on Lauri vasar Hannoveri ooperis solist. Laulis eile oma teise märtsi etenduse paagneritan hoidleris volfram fon Essen Bachi osas dirigendist Wolfgang posis ning emme laulab Eestist pärit sopran alfa Karlova samuti Saksamaal Kiisseni riigiteatris oma viimase etenduse Mozarti past Jeannie mest Jenny nimiosalisena dirigendist, Server kiitsem. See on uuslavastuses septembris siiani kuues etendus. Ja aitäh tänase saate kaastegijatele Irja Mändlale, Kersti Innole, Kadri-Ann Sumera le markel iroogerule, Karin koprale, Hedvig Lätile, Natalja sikke mäele ja Priit Kuusele. Saate panid kokku Helle baasia, Elena Lass. Aitäh kuulamast. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal sülgaja.