Heligaja tere, algab 31. mai muusikauudistesaade helikaja saate teemad. Kogu suve kestev Nargen festival alustab Haapsalus Kreegiga päevadega tutvustab kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Tallinna Kammerorkestri kontserdist Eesti eleegia räägib dirigent Risto Joost. Uudiseid Pärnu rahvusvaheliselt koorifestivalilt vahendab klassikaraadio toimetaja Marge-Ly Rookäär kuuendal juunil algavast kuuendast Pärn orelifestivalist räägib kunstiline juht Jaanus Torrim. Narvas toimub kolmandast 14. juunini 14. rahvusvaheline Jevgeni Stravinski nimeline muusikafestival, räägib kunstiline juht anatoolist. Viiendal juunil esietendub Vanemuises muusikal Sugar ehk džässis ainult tüdrukud. Etendust tutvustab lavastaja Mare Tommingas. Augustis toimuvat Tallinna kammermuusika festivali tutvustab kunstiline juht Pille Lill. Lastekaitsepäeval annab Maire Eliste laulustuudio KUMUs kontserdi ja esitleb CDd sünnipäevast, svingmuusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Vaata lõikudega olid tegevad Ülle Hallik Pärnust, Hedvig Lätt Tartust, Juri Nikolajev Narvast ja saate toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Esimesel juunil algab Nargenfestival, mis kestab kolm kuud ja pakub väärsetest suvituskohtades väga mitmekülgse programmi. Palusin sellest stuudiosse rääkima Tõnu Kaljuste, te alustate kreegi päevadega Haapsalus. Sellest paistab juba kujunevat kena traditsioon, sest Haapsalus alustasite ka eelmisel aastal. Jah, nii see jääb, hea, sellel sõnal traditsioon niisugune kohustuslik maitse pääl, aga see, et me kreegi muusikale tahame pühendada alati festivali alguses, need päevad seal nüüd küll selge, aga traditsioon on niisugune selles mõttes. Ta kohustab meid ainult nägema tema loomingus uusi tahke ja uusi ideid välja tuua, mis ta on oma loomingus teinud ja seekord. Me ühendame, et tema huvi, Peeter süda loomingu vastu. Teatavasti kõik oli helilooja, kes organiseeris ka teisi heliloojaid ja arranžeerija enda heliloomingut, tähendab, on niisugust tüüpi looming, mille puhul saab muusikat, sai ka mängida erinevates koosseisudes. Tema koorilaulud on puhkpillikvintett dile, klaverile väga erinevatele koosseisud on tuntud rohkem küll koori lauludena, aga see on täitsa esitamiskõlbulik ka teistele koosseisud ära ainult see ei ole niivõrd populaarne, aga me tahaksime seda külge hakata välja tooma. Eesti muusikas on niisuguseid heliloojaid, keda saab Aranžeerida või tõsta aga nende loomingut teistele pillidele, teistele koos seisudele, kaotamata muusikaväärtust ja lisades samal ajal ka uusi värve. Ja see, et Kreeka on vaid ühtepidi nähtud ainult kooriheliloojana ei ava nagu tema nägu ja tema loomingu mitmekesisus on just selles, et kogu looming laotub ära erinevatele koosseisud ära. Nii et seekord sate kuulda Peeter süda grammatilist süüdi saan siis Peeter süda oreliteostest kokku pandud orkestriteos, mida meie oleme jälle olude sunnil ise vaikselt arranžeerinud täpselt samasuguse koosseisu järgi, nagu me tegime eelmine aasta kreegi reekviemi. Son Se orel mängib puupillide partiid vaske, keelpill on nii, nagu on kreek seadnud. Peeter süda oli väga produktiivne ja rahvalaulude koguja ja tema rahvalaulude kogust on jõudnud hästi, paljud viisid kreegi loomingusse seda sidet toonitama. Täpselt samamoodi erinevate kooriseadetega laulab Nargen Opera koor ja lisaks sellele, et muusika kõlab, kõlavad ka üksikud lood aastat tagusest sõprusest kreegi ja Peeter süda vahel. Neid tekste loevad Riina Roose ja Anu kõlar. Nii et tuleb niisugune jutustamisega muusika kuulamine. Et me pakume koos Tallinna kammerorkestri ja Nargen Opera kooriga väikese rännaku kreegi loomingu niisugusesse ossa, mis on seotud Peeter süda, aga see kontsert on pühendatud. Ter sõda 125.-le sünniaastapäevale. Klassikaraadio salvestab selle kontserdi ja me loodame seda jaanipäeva paiku eetris pakkuda, kuulata. Kreegi päevadel on veel lisaks esimese juuni kontserdile kaks kontserdit. Samal nädalal, viiendal juunil, kuuendal viiendal esineb ansambel Strand ja nad esitavad erinevaid seadeid ja kontserdi pealkiri on kreegi rännakut. Ranna rootsis siis kreegilooming, mis on seotud just Rannarootsi rahvamuusikaga ja kuuendal juunil väga erinevaid rahva koraale, esitab ansambel heinavanker. Marko kõlari juhatusel. Tallinna kammerorkestrile käib suvehooaeg. Tuleval neljapäeval annab orkester Tallinna metodisti kirikus tähelepanupäevase kavaga kontserdi mille klassikaraadio vahendab nii kodupublikule kui kogu Euroopasse euroraadio suvehooaja raames. Dirigent on Risto Joost, kes tuli meie saatesse otse Stockholmist värskelt, magistrikraad taskus. Mida ja kelle juures sa seal õppisid? Ei, peaaegu et lõpule. Nimelt olen õppinud juba kolmandat aastat Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias orkestridirigeerimist ja laulmist Jorma panula klassis ja laulmist Margareeta Elmar staadi klassis ja nüüd on nagu ametlik osa on läbi, on küll väike kirjalik töö jäänud, aga selle vormistamine võib-olla suve lõbus ja millega praktiline töö lõppes ja praktiline töö lõppu, sest mõni päev tagasi Rootsi kammerorkestriga oli viimane kontsert ja, ja see ühtlasi lõpetas ka selle stuudiumi ja lõpueksam paar nädalat enne seda mai alguses oli kohaliku, seda kutsutakse dirigentide orkestrite, mis koosneb põhiliselt Filharmoonikute, raadio, orkestri ja ooperi kontsertmeistritest ja mängijatest, siis sellega me esitasime Beethoven esimese Haanja ja seal kontserdil. Loomulikult astusid üles ka teised dirigendid oma lõpukavadega, aga see paari päeva tagune kontsert, mis kavaga seal paari päeva tagune kontsert seal oli Brahmsi esimene serenaad ja seal samamoodi sedasama kooli. Selle kevadised lõpetajad juhatasid veel Kupper lääni tšellokontserti. Ja esimese teosena oli nendel soni Itaal sümfoonia. Oled nüüd ka dirigent, kes saanud Jorma panulalt nii-öelda diplomi. See on niisugune väga hea stardiplatvorm, kuna Jorma Panola õpilased on ju maailmas väga kuulsad dirigendid. Kuidagi on niimoodi läinud jah, et tal on suurepärane omadus magnetina külge tõmmata huvitavaid ja muusikast reageerimist, eriti loomulikult huvitanud inimesi. Ja tal on haruldane anne, liit ja kõik need inimesed kokku, nii et selline ikkagi klassitunne on päris selgesti tajutav. Tema õpilastel jah, on siiamaani hästi läinud, et eks tal ole aastate jooksul neid loomulikult või päris palju küll Helsingist ja Stockholmist läbi käinud, aga minu õnn oli eriti suulist. Sellega seoses, et samal ajal, kui mina lõpetasin, lõpetas ka tema professori tegevuse Stockholmis. Praktiliselt viimane õpilane Panolal põhimõtteliselt Stockholmis küll jah, Helsingis lõpetas juba aastaid tagasi ja ja millised on need edasised plaanid? Edasised plaanid on aga ta elama enam üliõpilasena, vaid täielikult enda vastutusel. Täisväärtusliku inimese elu ehk siis tuleb vaadata, mis suund võtta ja loomulikult suund nii elus kui ka kui ka muusikalises mõttes, et eks tänapäeva võimalused on ju erinevad ja muusikalises mõttes ma olen ise siiamaani puutunud kokku kammermuusikast kuni teistest suurte koosseisudeni koori. Kui orkestri mõtles, et siis ma arvan, et hetkel mis on plaanitud, neid projekte on küll tihti kammermuusikast kuni kuni suurte oratooriumi tseni. Aga räägime nüüd siis ka sellest kavast, mis tuleb neljapäeval, viiendal juunil ettekandele Eesti eleegia. Kas see kava on selles mõttes leegiline, et kuna kuna juba üks üks teos, mis kontserdi kavas kõlab tuule leegiat Tõnu kõrvitsa sulest on juba tegelikult Tallinna kammerorkestri poolt varem salvestatud, siis samamoodi on ju ka teised teosed salvestatud küll vist Arvo Pärdi, Tabula Raasataga, see andis piisavalt mõtteainet selleks, et miks mitte teha üks meeldiv heliplaat kogu sellest ilusast muusikast. Nimelt sellel kontserdil. Samas Tõnu kõrvitsatuule leegiat, Heino Elleri viis pala keelpilliorkestrile ja Arvo Pärdi, Tabula Rasa solistidena, Harry Traksmann ja Arvo Leibur. Ja selline selline suurepärane tunnine Eesti muusika kullafondi kuuluv ka võiks kindlasti ka plaadil eksisteerida ja jäädvustada meie nägusi tippviiuldajaid. No kahtlemata just just see idee mulle isiklikult väga meeldis, et Tallinna kammerorkestri kontsertmeister ja samamoodi Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsertmeister saavad kontserdilaval koos kokku ja musitseerivad just videol, sest teoseks siis Eesti muusikamaastikul viiul, teate koorekihina. Kontsert toimub viiendal juunil kell seitse Tallinna metodisti kirikus. Aga salvestate juba tuleval nädalal salvestame juba juba enne kontserti ja peale kontserti, nii et et ma arvan, läbi helilindi jookseb see kava küll mitu korda järgmisel nädalal. Ja meie publik saab sisse nautida teie viimistletud esitust. Taas loota. Pärnus jätkub täie hooga rahvusvaheline koorifestival klassikaraadiost on seda vahendamas ja salvestamas toimetaja Marge-Ly Rookäär, kelle saingi telefonile. Kuidas on läinud, kas emotsioonid on üleval laululusti ja kuulajaid ikka jagub? Oi, tänan küsimast, jagub küll. Selleks hetkeks, kui meie kuulajad meie jutuajamist kuulavad, on kõige pingelisem aeg juba selja taga. Aga hetkel, kui me räägime praegu, on kõik alles ees. Seepärast, et täna kell neli on selle festivali üks kõige olulisemaid sündmusi toimumas nimelt rahvalaulukonkurss. Ja see festival siin Pärnus on äratanud rohket tähelepanu. Tegemist on üsnagi suurejoonelise ettevõtmisega, selle festivali eelarve on umbes pool miljonit krooni millest väga suure osa võtab enda katusest, Pärnu linn, aga samuti kultuurkapitali ja Pärnu filharmoonia toetus on olnud sellele festivalile väga suur, lisaks veel kõik muud kaasaaitajad ja selle suure raha eest on korraldatud ka päris mõndagi. Kolm päeva on Pärnu kultuurimeka Pärnu kontserdimajas selle festivali käsutuses. Hommikust õhtuni on laulud nii linnas, linna koolides kui maakondades. Kohale on tulnud selline rahvusvaheline seltskond, osad inimesed on küll juba mitmendat korda Pärnu festivali osad on esimest korda ja siin on toimunud ka siis juba kaks suuremat kontserti. Kolmapäeval oli avakontsert, millest sai ka otseülekande vahendusel osa. Aga eile oli väga huvitav. Noorte lastekooride suur kontsert. Üllatas mind ühe hooaja vanune Pärnu noortekoor, kes väga toredasti laulis eesti heliloojate laule ja väga vahvale Anti Marguste ja Raimond, et muusika nende esituses selle koori ees on anne Uusma ja Karin Veisman. Samuti oli kõige uhkem number arvatavasti eilsel kontserdil oli üks Tšehhi lastekoor, kes ka kolmapäeva õhtul laulis seal 50 aastat tegutsenud lastekoor, kes põhineb solfedžopõhisel õppimisel. Neil on väga tugev häälekoolitus ja väga omanäoline oli see taltide rühm oli nagu tõelised naised juba sellise väga huvitava Aasia värvinguga soprani rühm meil olid nagu lapsed ja kokku moodustus väga teistmoodi, aga väga ilus kõla. Ja siis oli hästi esinemine eile Pärnu enda lastekoori Pöial-Liisi poolt, samuti Karin Veismanni, Annely kuningas, dirigeerivad seda väga huvitavat. Laulsid Mart Siimarite ja Ants internet. Ja teisest poolest siis tuntud ja armastatud Argentum Vox dünaamiliselt hästi laia ulatusega kuur, hästi võimekad ja artistlikud lauljad. Aga natukene minu jaoks eilsetest esinejatest jäid nõrgemaks Eesti televisiooni noortekoor, kes viiest kontserdilaulust kaks tegelikult tantsisid, nii et kak numbrid olid nagu tantsunumbreid. Ja siis üks Läti lastekoor, kellel oli lihtsalt võib-olla mitte kõige õigem repertuaar sellisel kontserdil laulmiseks. Seal on ees üks noor naisdirigent, kes repertuaari oli siis valinud enda mingisuguse variatsiooni läti rahvalauludest, sest see oli seitse minutit ja see muutus nagu natukene liiga pikaks, aga nad esinesid väga meeleolukalt. Siiski. Aga meie kuulajaid muidugi huvitab veel see, kas nädalavahetusel saab Pärnus kooris laulab laule. Nädalavahetusel täiesti tasub siia tulla kuulama, sest nädalavahetusel on nii-öelda Ringvaade ehk siis parimad palad, mis siis on sõelale jäänud nii kohe algavas rahvalaulukonkursist kui ka sellest noorte suurkontserdist. Laupäeval juba hommikul kell pool 10 algab siin muusikapidustus ja kell neli pärastlõunal on siis Pärnu kontserdimajas festivali lõppkontsert kuhu siis pääsevad edasi kõik rahvalaulukonkursi võitjad ja ka eilsel kontserdil esinenud koorid. Nii et see on praegu, vaatamata sellele, et siin on suur suvi, on ka meeleolud väga kuumad ja, ja loodame, et need kontserdid õnnestuvad igaks. Meie loodame klassikaraadios siis kuulata veel valitud palu sealt. Valitud palad Pärnu koorifestivalilt on klassikaraadio eetris alates 13.-st juunist ja neid saab kuulata koorilaulu kontserdist küll mina laulan, mis on reedeti pool 12, nii et sealt saab siis iga huviline ise järk kuule. Eliigaja. Pärnus algab tuleval reedel kuues rahvusvaheline orelifestival suvepealinna vilkasse muusikaelu on alati mahtunud midagi igale maitsele. Tänu Eliisabeti koguduse organisti Jaanus tarrime eestvedamisele on juba kuuendat aastat võimalik siin regulaarselt läbi terve suve kõrvapillide kuningahelidega hellitada. Pärnu orelifestivali omapäraks on need kontserdid ei toimu tihedalt lühikese ajavahemiku jooksul veid, igasse nädalasse mahub kontsert või kaks ning seda läbi kolme suvekuu. Jutuorelifestivali kunstilise juhi Jaanus tarrimiga alustasime sellest, mis tänavu varasemate aastatega võrreldes uut on plaanis. Erineb, võib-olla sellepärast, et noh, et need siiski meistreid, kes meil siin üles astuvad, ikkagi aastate vältel vahetame, et mõni küll mängib iga aasta nagu näiteks Ines Maidre, aga tal on nagu põhjust ka, et tema saab meil 50 aastaseks ja, ja selle puhul me siis nagu eriliselt hoiame siis teda fookuses. Võib-olla siis sel aastal on natukene selles mõttes ka erinev, et kui me oleme eelnevatel aastatel hästi palju panustanud Eesti organistidele, siis sellel aastal on ka meil välisorganiste, et noh, tavaliselt välisorganistid tulnud Tallinna orelifestivali raames, aga nüüd sellel aastal meil tulevad ka nii-öelda meie enda festivali raames ka välisorganistid ja selleks on nagu mitu põhjust, et näiteks juulikuus 18. esineb Viinist organist Johannes leenius, kes eelmine aasta kutsus siis mind Viini ja see nagu vastukülaskäik ja siin juunikuus tuleb mängima meie koguduse sõpruskogudus organist Liisa Mälka mägi tuleb siis ka nagu vastukülaskäigule, nii et selles mõttes vastkes enne meie festivalil pole mänginud, on, on hullak rikul, kes on ka tubli noor eesti organist võib-olla millele ma veel nagu suurem mad tähelepanu juhiksin, on vast 13. juuni. Kui esinevad siis meie Pärnu muusikakooli noored organistid, siduvad kõik neli õpilast ja selles mõttes ei ole midagi häbeneda. See kava on täiesti soliidne. Et see muusika, mida nad mängivad, mängivad ka professionaal, maalid ja, ja suured organistid, nii et orelis nagu sellist mõistet nagu titelugu ei ole. Ja siis sellel aastal vast on veel üks uus asi on siis juulikuus terve juulikuu. Laupäeva õhtul on meil siis niisugused väike öömuusika oreliga et selle kontserdi algusaeg on kell 10, nii et kui inimesed on juba piisavalt päikest täis päevitanud, siis on neil veel võimalus siis ka õhtul kell 10 kontserdile minna. Need on muidugi natuke lühemad kontserdid kui tavaliselt, aga see on mõeldud nagu pärast, et inimene ka normaalsel ajal koju jõuaks. Nendes kavades ma tooks esile, et me nagu keskenduma mingisugusele konkreetsele asjale näiteks Ines Maidre mängib Sansa Tsee loomade karnevali siis Kadri Ploompuu mängib kargellerti katedraali aknaid, niisugused konkreetsed sihuksed, suurteosed, mis niisuguse õhtuseks musitseerimiseks nagu väga sobivad või Kristel ajalises mängib. Johann Sebastian Bachi suguseid. Hitt-teoseid ei, väga tihti ka alati kuule, et et sellised suuremad hitid nagu teemaldokaataja, fuga ja niisugused lood siis tulevad ettekandele. Nii et see omas niisugune uuenduslik katsetama, et kuidas rahvale see kellaaeg ja see selline õhtune aeg võiks üldse sobida. Varasematel aastatel on vähemalt korra põigata Pärnast ka maakonda. Jah, seda maakonda ma ei ole nagu julgenud väga laiendada. Et siin eelmistel aastatel on küll, jah, on mänginud Saarde kirikus, siis Kilingi-Nõmmes. Aga me oleme suhteliselt nagu Pärnu-kesksed, et ma tean ka Tallinna orelifestival vähemalt 10 või 15 aastat tagasi ka palju mööda Eestit erinevaid kontserte anti, siis praegusel hetkel on jällegi neil täpselt samamoodi välja kujunenud, on sihuksed, põhiorelimuusikakeskused Tallinn, Tartu, Pärnu ja ütleks, et Pärnus on isegi praktiliselt võimalik kogu Tallinna orelifestivali kava kuulata, nii et meil on selles mõttes nagu eriline situatsioon. Nii et eks tulevik näitab, kas me veel kuskile välja lähme. Tasub vist meenutada ka seda, et Pärnu orelifestival on vist testib pikim muusika festival. No vot ei oska öelda jah, et kolm kuud ta kestab, mis siis, et üks-kaks korda nädalas. Aga sellest ei ole mitte midagi, sest võib-olla tõesti ma ei tea, ma ei ole kursis sõltuvustest, meil on kõige pikem festival. Et alguse saab see kuuendal juunil ja lõpeb siis 29. augustil ja kontserdid on enamasti reedeti ja kell kaheksa. Tänavuse Moravitski nimelise festivali suurimaks kordaminekuks peab festivali korraldaja Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Shurra Sankt-Peterburi riikliku akadeemilise sümfooniaorkestri osalemist. See tähendab, et Narvas 13 aastat tagasi alguse saanud festival on leidnud tunnustuse. Et see õnnestus, sest nii kõrgetasemelist kollektiivi pole meie festivalidel varem osalenud. Orkestrit juhatatakse juhtivatest Peterburi dirigentidest Aleksander Titov. Ta dirigeerib Moskva suures teatris Peterburi Maria teatris ja varsti on tsura veendunud saaptytoobist Venemaa esidirigent. See on tõeline kingitus Jevgeni Stravinski 105.-ks sünniaastapäevaks. Anatoolia Shurraa elab Eestis alates 1992.-st aastast. Koos Sankt-Peterburi riikliku akadeemilise sümfooniaorkestriga esineb festivalil noor eesti pianist Maksim jura anatoolisshura poeg. Esialgse kava kohaselt pidi esinema tulema Peterburi klaverikunstnik Peeter Laul, kes aga tervislikel põhjustel osalemisest loobuma pidi. Anatoolia sõnul otsustas Eesti Kontsert kaasata festivali programmi noore eesti pianisti. Jõudsin nii-öelda Brian ja ränstud. Libin maksimumi. Kontsertõhtu närvi, Stalini Tartu pudi-padi vaktsiinis, magnetilisi kontsert, rakurssi särki juurde. Mul on hea meel, et liisk langes Maksim Chorale, kes kolmel kontserdil Narvas, Tallinnas ja Tartus esitab koos Peterburi sümfooniaorkestriga Prokofjevi kolmandat orelikontserti. Peale selle on festivali kavas ka kammerprogramm, mida esitab Venemaa teeneline kunstnik, Sankt-Peterburi riikliku konservatooriumi professor Niina Seryogina lõpetab festivali Narva linna sümfooniaorkester, mis koos Tallinna Vene koorikapell. Ta esitab Gaabriel Fourier reekviemi kuid see ei ole sugugi traagiline, vaid pigem helge muusika. Rõvega põuest Tallinnast Salisti objennotsiaatrist unimaladi, Salisti. Stravinski nimelise festivali kava on seotud kahe tähtpäevaga. Esiteks, nagu öeldud, möödub Jevgeni varavinski sünnist 105 aastat ja 20 aastat maestro lahkumisest. Seepärast esitletakse festivalil Maravinski lemmikteoseid. Ohvertüüriga ooperile Ruslan ja Ludmilla, mis on üks maailma raskemaid orkestriteoseid ja nõuab esitajaid erilist meisterlikkust. Ning samuti tuleb esitlusele Tšaikovski neljas sümfoonia, Tšaikovski. Moos phony šigust, Peterburi konservatooriumi õppejõud ning Leningradi filharmoonia dirigent Jevgeni Pravinski oli 20. sajandi üks kuulsamaid dirigente, kelle sidemed Eestiga olid väga tihedad. Maravinskite puhkas aastakümneid Narva-Jõesuus ning dirigent Moravitski veetis selles suvituslinnas kõik oma suvepuhkused Narvas hakatim ravinski mälestusfestivale korraldama alates 1995.-st taastast kohaliku dirigendi Anatoolia Shurra ettevõtmisel. Alati ja nii on ka tänavu viibib festivalil dirigendi lesk, Peterburi konservatooriumi professor Aleksandra vabilinam. Ravintskaja, kes festivali korraldamist alati toetanud on. Anatoolia jura kinnitab Stravinski mälestusfestivalid peavad Eestis kindlasti jätkuma, kuna niimoodi tunnustame siin kunagi elanud geniaalseid inimesi ja aitame edendada püsivaid väärtusi ning hoida kultuuri ja juustu. Neljateistkümnes rahvusvaheline Jevgeni mravinski nimeline muusikafestival avatakse kolmandal juunil kell 19 Narvas. Kontserdid toimuvad ka neljandal juunil Vanemuise kontserdimajas Tartus ning viiendal juunil Estonia kontserdisaalis Tallinnas. Festivali lõppkontsert on 14. juunil süneva keskuses Narvas klassikaraadiole Jüri Nikolajev, Narva. Järgmisel nädalal, viiendal juunil esietendub Vanemuise teatris realist häini muusikal Sugar, jätkab lavastaja Mare Tommingas. Kui hakkasite tutvuma materjaliga, millised ideed ja mõtted? Tekkisid kõigepealt oli kindlasti mul ainult üks mõte, et ma ei osanud mitte midagi sellest materjalist välja võluda, kui ma oleks teinud seda nii, nagu on seda tehtud nüüd viimased kümmekond aastat tegelikult sellest etendusest endast teatakse kõige rohkem ikkagi seda kuulsat filmi, mis omal ajal vändati toni Göttiseidžeklemoni ja Merilin mon rauga, nii et vahepealsed lavastused on olnud suht klassikalised, redaks joonid ja filmisarnased muidugi muusikali puhul muusikaliste numbritega, mis ei ole tegelikult selle tüki nagu põhiväärtus tegelikult ja siis sai natuke mõeldud, kas siis võiks seda tükki üldse teha, ühel heal päeval tekkis mul mingisugune mõttevälgatused, tuleks lihtsalt kõik pea peale pöörata, jättes küll paika põhiliini, mis seda etendust peab käivitab ja praeguseks on saanud sellest etendusest hoopiski kinosaaliteenindaja halo nägu ja unenäos on ju kõik võimalik, nii et selles etenduses on väga palju absurdseid situatsioone, tegelasi, kes võib-olla ei peakski ühes või teises kohas üldse ilmuma, ometi nad seal on, laulud said ka minu meelest palju värskema vormi ja sisu tänu sellele, et on need laulud justkui kellelegi peategelaste, siis kas mõtted või unenäod hoopis reaalsest nagu tegevusest eemale kõrvale on ootamatuid hetki publikule, loosse on segatud lisaks siis maffiale, kes ajavad taga siis meie peategelasi Choudio Charliet, kes juhuslikult on näinud pealt ühtlasi maffiajõukude arveteõiendamist läbi tükise maffia ajabki poisse taga, poisid on sunnitud põgenema ja nendel tuleb siis geniaalne idee, et miks mitte siis varjuda naiste bändis ja maskeerituna naisteks. Aga minule oli sellest muidugi vähe. Mul oli kindlasti vaja veel kedagi, kes maffiat taga ajab ja tõin ma siia tekki, siis FBI ja andsin lausa naistebändijuhile šveitsi jõule, keda mingi Maarika pärabandsikova lausa topeltrolli, et tegelikult on ta pea ja agent, aga vari rollis, on ta siis naistebändi juht Switsioon ja ajavad siis maffiat taga koos selle kinotöötaja Aloga, kes siis oma unenäos on ka agent ja lisaks veel angendile on alal üks kümmekond erinevat rolli, mida ta saab selles oma unenäos, mis läheb filmilindikiirusel meie eest läbi. Nii et need, kes tulevad seda muusikali vaatama, neid ootab ees põnev üllatus. Kui hästi läheb, siis teatrivaataja peaks tundma ennast, et ta istub kinos nimega Vanemuine jälgib filmi ja tegelikult etendus lõpeb ka päris filmiga. Kuulus stseen, kui George R-i ja sügarp põgenevad sööroskud Fildingi kaatriga maffia eest miljonäri suurele alusele, et see on tõesti filmina meil etenduses ja lisatud on veel multifilmi tegelased, kes on veel omakorda monteeritud filmi sisse, nii et seda suht keeruline praegu siin seletada. Raadiokuulajad Talle aga etenduses on mitte ainult üks või kaks plaani, on pidevalt kolm plaani ja seda saab kõike näha. Kui te tulete etendust vaatama muudetud on muusikaliste numbrite stseenide järjekorda ja on lisatud ka näiteks täiesti uus number, see on maffiaboss Spats, Palazzo räpp, mille kirjutas tegelikult Jarek Kasar ja muidugi on uusi ja huvitavaid heliefekte, mis on vajalikud juba näiteks F-i meeskonna tegevuse iseloomustamiseks ja nende tekstide all kõlapse, kes mängivad ja laulavad. Ma ei saaks öelda, et üks-kaks inimest on peaosas minu meelest kõik need inimesed, kes laval on, tol õhtul on peaosas, aga siis lisaks Alo Kurvitsale ja Marika parabandsicovele mängivad Sugar geeni siis Gerli Padar diood, saksofonimängijat, kes riietub Sist. José Fenix on Andero Ermel, kes on linna teatrist Cherry ehk täht, nihkes on kontrabassimängija, mängib Veiko Täär, lisaks Merle jääger, kes mängib söör, oskud Fildingid, kes on siis väga rikas multimiljonär ja kes on armunud Tähknisse, keda siis mängib Veikko Täär ja siin on osaliselt veel koor, ballett ja muidugi Tarmo, leinatame juhtimisel meie sümfooniaorkester ja bänd, nii et väga suur koosseis. Muusikali Sugar ehk džässis ainult tüdrukud mängitakse Vanemuise teatri suures majas. Pille Lille muusikute toetusfondil on paika pandud ka eeloleva suve Tallinna kammermuusika festivali kavas. Palusin stuudiosse Pille Lille ja räägime sellest festivalist lähemalt. Festival toimub seitsmeteistkümnendast 23. augustini on festival, kus on siiani mänginud meie eesti kammermuusikud. Kas on sellel festivalil nüüd ka mingisuguseid muudatusi või uudiseid? Jah, tõepoolest, see on olnud, meil on ka seekord me kuulutame ikkagi välja, et see on Eesti tippsolistide paraad, sest loomulikult esitleme ikkagi eesti muusikuid. Fond on loodud eelkõige Eesti muusikute ja muusika toetamiseks. Kord tõepoolest on meil kaks niisugust väga erilist päeva, need on teisipäev, 19. august, mis meil on pühendatud tšehhi kultuuripäevaks. 22. august reede on siis meil norra kultuuripäev. Miks need kaks maad selle tõttu, et sellelt kahelt maalt Tšehhimaalt siis Praha kevadega ja nooremalt Bergeni festivaliga kriiginbergem festivaliga oleme me saanud pikaajalise koos ja selle koostööleppe raames, siis meie muusikud saavad esineda nende festivalil ja meie võtame siis vastu omakorda nende külalised ja just praegu meil on väga suur rõõm, sellest tuli tagasi Tallinna keelpillikvartett Prahast, kus neil oli kaks kontserti, mis läksid tõesti väga edukalt, nii et me oleme hästi õnnelikud ja sealt me saame vastu oma tshehhi kultuuripäeval esitada tšehhi klaverikvintetti ja õhtul kuuleme Tallinna keelpillikvarteti esituses tšehhi muusikat ja kogu see päev läheb siis niisuguses tšehhi meeleolus, püüame seal Jaani kiriku kõrvaltelgis natukene tutvustada, võib-olla seda riiki rohkem Eesti inimestele ja Norra päeval siis samamoodi krigin Bergenisse läheb meilt analisabeuroodmi ja Mihkel Poll ja nendelt ootame me vastu siis härra Süsman ja Kaiser, kes tulevad meile siis viiulisolistina ja klaverdajana siia mängima ja esinema Norra päevale. Muidu esinevad festivalil, nagu ikka meie oma eesti muusikud tuleb terve rida toredaid kammerkontserte ja võib-olla veel lisaks kammerkontsertidel on meil alati ka kaks suurt niisugust orkestri kontserti. Ja see aasta siis jällegi on meil siis Tallinna festivaliorkester pandud kokku, kuid esmakordselt etega oratoorium ja taasiseseisvuspäeva auks. Me kanname Jaani kirikus ette 20. augustil kell kuus, kaks suurepärast oratooriumi. Sharpenteedeedeeoo ja Schuberti missa, G-duur. Nendeks oleme saanud, me ka siis koori ja koor tuleb meile Tartus, Tartu Jaani kirikukoor on andnud nõusoleku õppida need kaks teost ära ja võtavad juurde ka veel lisajõude, nii et samamoodi me siis 19. augustil esitame oratooriumi kontserdiga Tartu Jaani kirikus. Kuid ja noh, muidugi festivali galakontsert on siis festivali lõpp, kus laupäeval, 23. augustil seal on meil jällegi siis orkester ja solistid ehk sellel aastal on Aare Saal ja Henry-David Varema, kes mängib meile Haydni tšellokontserdi D-duur ja ma usun, et sellel lõppkontserdil siis jällegi me anname kätte preemiad. Meil on neid kolm noore dirigendi preemia, noore laulja preemia, noore muusiku preemia, nii et on jälle tuluaalseks. Hästi tore niisugune suvine sündmus kohe pärast Birgitata hakkab siis meie Tallinna kammermuusikafestival, mis minu meelest on päris kena niisugune, et sellest suurest möllust tulla ühte väikesesse kammerlikum niisugusse õhkkonda, kus muidu veel toimuvad Tallinna kammermuusika festivali kontserdid, kontserdid toimuvad meil igal aastal ikka ühes samades kohtades raekojas, Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus ja Tallinna Jaani kirikus koos. Ja muidugi tahan veel siinkohal öelda, et 25.-st maist 25. juunini on meil piletite soodusmüük ja piletilevis ja Statoili teenindusjaamades on siis kõik piletid saadaval soodushinnaga kuni 25. juunini ja seal on ka kontserte, info, samuti võite kontserdite info lugeda www. Punkt b. L m. Def Pille Lille muusikute fond. Punkt. Heliga ja. Palju muusikat kõlab ka eelolevatel Tallinna vanalinna päevadel. Nimelt täitub neil päevil ka 25 aastat ansambli linnamuusikud esimesest avalikkused taastumisest, mida tähistatakse viiendal juunil Niguliste kirikus, kus esinevad ansambel Linnamuusikud ja selle stuudio kasvandikud, ansamblid Rond, ellu skand, toores pagantes heinavanker. Külalistena teevad kaasa Jaan Arder, Peeter Klaas ja Sven Grünberg. Vanalinna päevade raames toimub ka mitu perekontserti, mis peaksid huvi pakkuma igas eas publikule. Näiteks kolmandal juulil Neil kell 17 esineb Tallinna raekojas perekond Ilvese kuust tütart. Neljandal juunil kell 20 aga meederi saalis perekondade Jõesaar Mei Baum välja suured ja väikesed muusikud. Laste esinemist saab aga kuulata ka homme, lastekaitsepäeval õhtul kell kuus annab Maire Eliste laulustuudio kumu auditooriumis kontserdi ja esitleb CDd. Sünnipäeva Swing. Maire Eliste, kelle sünnipäeva tähistades see on Toomas Voll, Pärnu helilooja, aga ta on hästi populaarne ka üle terve Eesti kõikide lasteaia ja laulupedagoogide hulgas. Tema saab seitsmeteistkümnendal juunil saab 50 aastaseks ja mul tekkis selline mõte, kui paneks tema parimad laulud plaadile. Ja, ja nii see plaat valmis juba mai algusel, Meljali kolmandal mail oli ka Pärnu kontserdimajas kontsert laule nii väikestele kui suurtele, hästi palju mitmehäälset laulu selle plaadi peal, sest ta ise on ju ka koorijuhte ja ilmselt Ta armastab ka väga mitmehäälset muusikat, aga on ka väikestele laule lausa nelja-aastaseks tele ja. Ja kaks laulu sellel plaadil on ka, saab kuulda ka esmaettekandes, on täiesti uued salasõber ja hea, et oled siin ja see ongi see sünnipäevalaul tõi ansamblis on samuti nii väikesi kui suuri ja laulustuudio hakkab kolmandast eluaastast peale ja siis kuni täiskasvanuteni välja. 12. klass on praegu kõige vanem, siis vanemaid ei ole ja nende laulu esitajad varieeruvad ja igas laulus on oma koosseis, aga võib öelda, et siin on kõige väiksemate laule kolm-neli tükki ja, ja ülejäänud on siis kõik ansambli laulud, et tõesti mitmehäälne muusika ja solistidelega siis on solistidele, vot meil on siin üks külalissolist, kes tasuks ära mainida, on Raimondo Laikre, tema on olnud seotud Toomas Volliga, stetan ise Viljandi poiss ja laulnud Viljandimaa kammerkooris ja võtnud ka laulutunde Toomas Volli käest ja sellepärast langes siis valik, et toome ühe tähtesineja siis seekord Raimondole, minu laulus Stuudio silmapaistvaim solist on Elizabeth Paavel, vaieldamatult temaga ma olen teinud koostööd juba väga palju aastaid alates viiendast klassist ja tänaseks on ta jõudnud Muusikaakadeemia ooperiklassi esimese kursuse lõpuni, siis loodetavasti jätkab teda ka siin kuulda. Aga mul on ka väga toredaid teisi lauljaid. On tore bariton Kaupo kaskesin laulab Ainsa humoorika loo hulladi hoovalssi ja seda oli tõesti nali naljaks lindistada. Me naersime helirežissööriga kogu aeg, sest et hästi naljakas lugu, hästi vahva lugu. Ja on veel Kümneaastane solist, gaasin, kes mõistab ja see võib-olla ei ole selles mõttes kõige traditsioonilisem volli muusika plaat, osaliselt tema kooriseadeid on tehtud solistidena ringi ja osaliselt soololaule on tehtud jälle mitmed häälseks, nii et siin on niisugusi uuendusi tema muusikast talle endale oli segaüllatuseks. Need laulud on teil, kus saatega kontserdil esineb niuke rütmigrupp, klahvpillid, kitarr, basskitarr ja löökriistad. Ja siin ka võib plaadilt kõigepealt esile tuua, võib-olla ain martsu, suurepäraseid kitarrisoolosid ja realisti laulustuudio ootaks siis pühapäeva õhtul kell kuus KuMusse ja tere tulemast ja peale selle tulge veetkeks, ilus päev Kadriorus. Ei tea, kui ilusaks on Kadriorg muutunud, kui toredad laste mänguplatsid seal on. Ja kumu kunstimuuseum on sellel päeval lastele kuni 18 aastastele tasuta. Tulge näidake kindlasti paljud lapsed ei ole käinud seal muuseumis. Homme lastekaitsepäeval saab ka klassikaraadios kuulata laste musitseerimist. Kell üheksa, null viis saates Tulevikumuusikud. Esinevad Nõmme, Saue, Keila, Kuusalu, Kiili, Türi ja Pärnu muusikakoolide õpilased. Kell 10 saab kuulata Tartu noortekoori 25. aastapäeva kontserdisalvestist. Ja ka kell 11 null viis on kavas laste kontsertorkester ja muinasjutt. Ta mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester Risto Joosti juhatusel. Kaastegevad on näitlejad. Selle kontserdi salvestasime üheksandal mail. Rikkalike rahvusvaheliste kevade festivalide panoraam avaneb meile tänagi Vahemerefestival Hispaanias Valencias Firenze muusikaline mainida Itaalias Vergiani festival Norras trotinkholmi lossifestival Rootsis Šveits hingeni ja Viisbadeni maid, festival Saksamaal klinburnie ooperipässi, festival Inglismaal, Praha kevad, Janatšenkimai festivale, Ostravas aga ka Singapuri kunstide festival, Green Mountain Opera, vahva lõvi, Arravinja festival Ühendriikides, Viini pidu nädal ainult aga alustame. Muusikateatri poolelt on juba ära olnud stock hauseni, Michaeli reisietendused juugendstiil korteris ja Wolfgang kriimi Jacob Lents muuseum skvartiiris. Aga just täna on Hans Hence uudse kontsert ooperifeedra esimene etendus, teater Andereviinis. Mäletatavasti sündis Seedra maailma esiettekandes septembris Berliini riigiooperis, kus publik tervitas püsti seistes Kaheksakümnendaid aastast praegu tuntuimad elus olevat ooperis, heliloojat Endscheffeyendra oli vahepeal laval ka Brüsselile on ees ja nüüd Austria esiettekandes Viini pidunädalail. Ooper on kirjutatud viiele solistile ja 24-le muusikule, põhiosas pask ja löökpillidel. Nagu Berliinis mängib nüüd viiniski ansambel Modern dirigendiks Michaels vooder. Lavastajaks Peeter mus, Bach. Aga meie rõõmuks nii Berliinis, Brüsselis kui nüüd Viinis laulab ooperis minut auruse osas eesti pärit on Lauri vasar. Ja nagu Berliinis ka siin Aphrodite osas partneriks marlis Petersen. Homme FC trad, teine etendus. Ka Bergeni festivalil esines eesti laulja Viini riigiooperibass Ain Anger kui Bergeni filharmoonia orkestris Andrea littoni juhatusel esitati kahel õhtul kontsertkorras Wagneri valküür esimene vaatus. Partneriteks Soome sopran Päivi nisula, siig linde ja Ameerika tenor Stefan could. Sigmund osas esines Ain Anger, hun lingina. Sel nädalal mängib Julien rahvlin Beethoveni viiulisonaati teed teise ja kolmanda õhtu ja norralaste lemmik Suprandil Solveid kringel bootilgi sooloõhtu. Kõik ikka Bergeni kriigi hallis. Kas on olnud kaheksateistaastase soomlase Roobek rööndaali klaveriõhtu, kes sai teise koha äsja EBU noorte konkursil Viinis üleeile Oslo Filharmoonikute Jukka-Pekka sääraste käe all Nikaia Saaria hooguy Magnus Ling päri kavas viimaselt üsna värskena viiulikontsert ja Edvard Griegi linnast Eesti uudiseid veelgi. Täna ennelõunal esineb Bergeni festivalil soolokontserdiga Irina Sahharenkova kavas Mozart kriid, Sibeliuse, Tšaikovski Beethoven. Teda reklaamitakse siin kui Leipzigi Bachi konkursi laureaat. Ja homme alustab oma esinemisi kontserdiga Toomkirikus Eesti rahvusmeeskoor, dirigeerib Mihhail Kerts, orelil Ines Maidre. See on vaid üks homsest kokku 12-st festivali üritusest. RAMi kavas on kuus muudav notarid ka kriidia käärin Prayers eesti muusikast aga Eduard Tubina, Ave Maria avanumbrina Arvo Pärdi Depro fondis Veljo Tormise laul ja kullerläkitus ja muistse mere laulud. Rudolf Tobiase, eks teie tea, Tõnu kõrvitsa pimeleb mu ümber ja lõpetamas Kuldar singi, Meie isa palvekontsert on pühendatud Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale. Rahvusmeeskoor teeb kolmandal ja neljandal juunil kaasaga sönbergi kurje laulude kahelitan kandel koos Belgia filharmoonia orkestriga Andri hullytoni juhatusel, millega lõpetatakse kogu festival. Kümmekond päeva on juba kestnud Yanadžiki May festivali Ostravas. Avaõhtul kuulus Theodor Kuhars osterva Janadžiki filharmooniaorkestri ees tuntum külalistest Dresdeni filharmoonia orkester Rafael Frietegdeburgasse juhatusel. Teisipäeval avab Janačegi kammerorkester oma kava Arvo Pärdi teosega traatress. Festivali saadab suur publikuhuvi. Enamus kontserte üheksanda juunini on välja müüdud. Praha kevad kestab aga neljanda juunini, lõpetab Budapesti festivaliorkester Ivan Fischeri juhatusel neli teost poolsakilt. Solistiks ansassif eile tšehhi filharmoonia orkestri solistideks Debora poolaskija Rudolf puhwinder. Täna ja homme mängib BBC sümfooniaorkester irsi Belov laadeki juhatusel. Praha kevad 60-ga kolmandat korda. Veel vanem on Firenze May festival Itaalias, mis toimub nüüd 70 esimest korda. Praegu on selle kunstiliseks juhiks helilooja Paolo argaa. Ooperiprogrammis nimetu seal tonne kontro on kavas Karmen Äntzeedra, Šostakovitši leidimäkk, bet Karmeli etendusi, Carlos aura. Lavastuses juhatas festivali muusikadirektor Subin meheda. Veedra etendused algavad viiendal juunil Roberto Abado dirigeerimisel. Kus siis siin juba teine, mis Berliinis, Brüsselis, Viinis, Viisbadenis lõpeb aga Mai festival täna Verdi Rigolettot etendusega Torino teatro reisijalt dirigeerib Andrea nosseeda silda osas Nalbaanlanna ilma muula. Schweitzingeni festivalil on praegu aga helilooja Helmut lahvenmanni päevad üleeile arbiitlikvartetilt ka tema kolmas kvartett kriido. Eile Rocco Teatris lahelman ansambli modernilt. Tänasest kultuurpaketis mängib teda hoopis ansambli ressurss ja täna ka tema filmi portree Töötuba lossi jahisaalis. Jaa, Singapuri kunstide festival avatakse täna 30 esimest korda. Sloveenia muusika, teater mari porist toob siia Kanada helilooja Flower soori Sõrmuste isanda sümfoonia. Jah, kuueosalise kontsertetendusel. Põhja-Ameerika kuulsamaid ravinja festival algab samuti täna. Alustab lõuna neegrad tantsuteatri ladina tantsuprogramm. Chicago sümfooniaorkester on siin alatine peaesineja festivalid Vahva luus ja Green Mountain Opera alustavad homme-ülehomme. 27.-st maist kuuenda juunini kestab Moskvas aga Vladimir Spiewakovi festival, Moskva abstreczaed Rusey viiendat korda muusiki galakontserdil mängib homme Mozarti kontserti G-duur Viinis õppiv kaheksateistaastane viiuldaja Mari-Liis Uibo. Professor Kalle Randalu oli kolmapäeval neljapäeval Helsingi linnaorkestri solist. Juha kangasse käe all mängis ta Mozarti kontserti number 22. Martin Kuuskmann teeb kaasa kolmandal juunil algaval lohisoito festivalil Soomes ja ta soolokontserdil on leerivas. Arvo Pärdi peegel peeglis ning Tõnu kõrvitsalaul kaugele sõbrale pianistina kruup mängib täna eesti muusikat eesti kultuuriõhtul Saksamaal, paat viltpaadis ja Esseni filharmoonias esines üleeile ansambel Trio ost koosseisus Eesti metsosopran Tamsalu ja pianist Kairit siidra ning saksa flatist Niina Holzbach. Uhke eesti muusika kava Ester Mägi ja Eduard Oja laulud Veljo Tormise neli kildu, Eduard Tubina flöödisõnad, Tõnu Kõrvitsa tuulema laulud, Raimo Kangro ja Kairit kose uus teos, udu Buile. Eelmisel nädalavahetusel esinesid Pariisis hotellide ja noh, seal all tee landaliiti saalis. Ester Mägi lappima Joiud, Heino Elleri teine sonaat, Mess, Jan Rahmaninovi kontsert Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul ja firma issi emm laskis müügile nädal tagasi Helena Tulve autoriplaadi leinen. Sellega seoses esines issi Emmy festivalil Itaalias Bergamos kavaga kahe peegli vahel uus Tallinna Trio mängidesse Helena Tulve teose lumenoop. Tüüri ja Ellerit eesti dirigentidest olulisemaid meile on Kristjan Järvi juhatatud Tubina neljanda sümfoonia ettekanne Berliinis raadio sümfooniaorkestriga, kontsert Aussis. Selles kavas oli veel Stravinski kevadpühitsus. Aga üleeilses ajalehes Der Spiegel saavad kiita nii helilooja Tubin kui eesti dirigent Paavo Järvi, Jaan Frankfurti raadio orkestriga. Jaapani reisil. Eile Osaka festival hoolisi ühines orkestriga Beethoveni viienda kontserdisolistina Helenit Remmo. Lisaks Brahmsi teine esmaspäeval Bio punka kaid Khani saalis kavas nii Pramsid, kolmas kui esimene sümfoonia. Tarmo Vaaski ootab täna preemenis Kerschn Kingsley Vallenbergi ooperi Raul selle hooaja viimast etendust. Mihkel Kütson juhatas Leslik Holsteinile, andes diaateris Mozarti Don Giovanni esietendust on tal dirigeerida sel kolmas õhtu. Mujalt. Bosmowenske andis oma lahkumiskontserdi lahti sümfoonia kauaaegse peadirigendina. Sügisest on sel postil jagas Sibeliuse festivali juhatamas lahtist pärit Jukka-Pekka. Sääraste London Symphony Orchestra oli taas reisil Itaalias ja Portugalis. Valencia muusikapalees Lissaboni kolis õhus ja üleeile Madriid rahvuslikus muusika auditooriumis lõpetamas Schuberti kaheksanda ja Bruckneri kaheksandaga Colin Davis juhatamas. Helk need nädalapäevad on olnud ja veel tulemas väga esinduslikud eesti muusikutele Bergenis Ain Anger, Irina Sahharenkova, Mihhail Kertsi ja rahvusmeeskoor veegamus uus Tallinna Trio Berliinis, Kristjan Järvi Jaapanis, Paavo Järvi Helsingis, Kalle Randalu Saksamaal, Mihkel Kütson, Tarmo ask trios ja Ave kroob Moskvas, Mari-Liis Uibo Viinis, Lauri vasar Pariisis Peepja, Sten Lassmann, Soomes ka Martin Kuuskmann, mõnigi Silven nimetamata ja kui, kui palju kavades eesti muusikat. Tänasele helikajale tegid kaastööd Priit Kuusk, Ülle Hallik Pärnust, Hedvig Lätt Tartust ja Jüri Nikolajev Narvast. Saate seadsid kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.